Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht

menetluskulud jättis 34% ulatuses kostja kanda ja 66% ulatuses hageja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 405,10 eurot ja viivise menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et hageja ja kostja sõlmisid 02.07.2019 tarbijakrediidilepingu, mille alusel kostja sai laenu 7 000 eurot intressi ja viivisega 19,90% aastas (dtl 42-50). Hageja ja kostja sõlmisid 25.07.2022 võlatunnistuse nr 273527 ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe (dtl 8-14). Kokkuleppe kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 8 146,46 eurot (võlgnevus), millest: põhisumma 6 532,56 eurot, viivis 1 081,51 eurot, intress 532,39 eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lisandus ühekordne lepingutasu 5 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt kohustas kohus hagejat 24.11.2023 määrusega (dtl 24) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Kohus märkis 24.11.2023 määruses, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võib kohus jätta hagi rahuldamata. Hageja on 07.12.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Hageja selgitas, et krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja enda konto väljavõtte (dtl 65). Laenuandja tuvastas, et kostja keskmine sissetulek oli igakuiselt 818,00 eurot ning peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 347,22 eurot kalendrikuus, st kostjale jääb raha reservi vähemalt 470,78 eurot (818-197,22-150). Kohus tuvastas, et hageja on õigesti välja arvutanud kostja sissetuleku suuruse. Samas tuvastas kohus, et kostja on esialgse laenu taotlemisel tõepoolest märkinud enda igakuiste kohustuste suuruseks 150 eurot (dtl 51), kui tema poolt laenuandjale esitatud pangakonto väljavõttest (dtl 65-70) nähtuvalt on ta laenu taotlemisele eelnenud 6 kuul tasunud igakuiselt Swedbank AS-le varasemate kohustuste katteks suurusjärgus 800-830 eurot (summad erinevad kuude lõikes). Seega on näha, et juba enne uute kohustuste võtmist ületasid kostja kohustused tema sissetulekuid. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks

3

enne 25.07.2022 võlatunnistuse, lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimist kostja krediidivõimet üleüldse hinnanud. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja 02.07.2019 laenulepingut ning 25.07.2022 võlatunnistuse, lepingu muutmise kokkulepet sõlmides krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud - tema suured kohustused nähtuseid väga selgelt tema esitatud konto väljavõttest. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja leiab, et võlatunnistuse sõlmimise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 8 146,46 eurot (võlgnevus), millest: põhisumma 6 532,56 eurot, viivis 1 081,51 eurot, intress 532,39 eurot. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale väljamakseid kogusummas 7 000 eurot (dtl 94). Hageja selgitab, et enne võlatunnistuse sõlmimist on kostja teinud kokku tagasimakseid summas 3 688,08 eurot (2 856,90+831,18) (vt dtl 63, 64). Kohus arvestab kõik kostja tagasimaksed põhiosa katteks tasutuks ja seega on põhinõude jäägiks algne laenusumma miinus tagasimaksed: 7000 – 2 856,90 – 831,18 = 3 311,92 eurot. Ülejäänud osas 8 151,46 – 3 311,92 = 4 839,54 eurot jätab kohus põhinõude rahuldamata. Võlatunnistuse ja sellele lisatud maksegraafiku kohaselt (dtl 13) pooled uues maksegraafikus intressi tasumises kokku ei leppinud ja kohus arvestab intressi summaks 0 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks 8% aastas. Eeltoodust tulenevalt ja kuivõrd kohus tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.02.2023 kuni hagi esitamiseni (28.09.2023) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (3 311,92 eurot), mis on 231,38 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 28.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 231,38 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 1 757,91 – 231,38 = 1 526,53 euro ulatuses. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (3 311,92 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, st 29.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3 311,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 231,38 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise. Kohus jätab hagi ülejäänud osas rahuldamata. Kohus märgib, et hageja esitatud hagi hinnaks oli 11 459,22 eurot, kuid kohus rahuldab hageja hagi 3 311,92 (põhinõue) + 231,38 (sissenõutav viivis) + 397,43 (edasiulatuv

4

aastane viivise summa) = 3 940,73 euro ulatuses, s.o 34% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 34% ulatuses kostja ja 66% ulatuses hageja kanda. Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 1 178 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 34% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 405,10 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus

-Hageja ja kostja sõlmisid 02.07.2019 tarbijakrediidilepingu, mille alusel kostja sai laenu 7 000 eurot intressi ja viivisega 19,90% aastas (dtl 42-50). - Kostja tegi laenulepingu järgi tagasimakseid 3 688,08 eurot. -Hageja ja kostja sõlmisid 25.07.2022 võlatunnistuse nr 273527 ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe (dtl 8-14). Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 8 146,46 eurot, millest: põhisumma 6 532,56 eurot, viivis 1 081,51 eurot, intress 532,39 eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja kohustus võla tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lisandus ühekordne lepingutasu 5 eurot. -Kostja võlatunnistuses kokkulepitud maksegraafikut ei täitnud, jäädes hageja ees võlgnevusse. -Maksegraafikujärgse viimase osamakse tasumise tähtaeg oli hagiavalduse esitamisel möödunud. 14.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus tuvastas ebaõigesti krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise rikkumise. Asjas ei vaielda apellatsioonimenetluses selle üle, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine leiab tuvastamist, on maakohus otsuses kostjalt võlgnevuse, viivise ja menetluskulud õigesti välja mõistnud. 15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti esile toonud käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldatavad õigusnormid. Seejuures on sätestavad kohustuse järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid VÕS § 4034 mille lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).

maakohus ei eksinud jõudes lõppjärelduses tõdemuseni, et hageja rikkus kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.