Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. mai 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-22-5126
Tsiviilasi
Credit.ee OÜ hagi osaühing BaySun ja A. V. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
17 037 eurot 30 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit.ee OÜ; registrikood 11898079; asukoht F. Tuglase tn 19, Tartu linn, Tartu linn, 51006, Tartu maakond. Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige J. B. e-post [email protected] Kostja I: osaühing BaySun , registrikood 11321351; asukoht Koidula tn 43, Türi linn, Türi vald, 72211, Järva maakond. Kostja I seaduslik esindaja: juhatuse liige A. V. ja A. V. Kostja II: A. V. ; isikukood XXX; elukoht XXX.
Menetlus
kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Credit.ee OÜ (hageja) esitas 7. aprillil 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi osaühing BaySun (kostja I) ja A. V. (kostja II) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks välja laenu põhiosa 8000 eurot, intress 978 eurot 94 senti, 7. aprilli 2022 seisuga arvestatud viivis 698 eurot 36 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot, maksehäire avaldamise tasu 15 eurot ning edasiulatuv viivis viivisemääraga 0,25% päevas alates 8. aprillist 2022 kuni põhinõude 8000 euro tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 28. oktoobril 2021 laenulepingu nr XXX (edaspidi: laenuleping). Hageja andis kostjale I laenu 8000 eurot. Hageja kandis 28. oktoobril 2021 laenu 8000 eurot kostja pangakontole. Laenulepingu eritingimuste kohaselt on intress
35% aastas, krediidi kulukuse määr 42,76% ja viivise määr 0,25% päevas. Osamaksete arv on
Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostja I juhatuse liikmele ja kostjale II isikulikult allkirja vastu kätte 22. aprillil 2022. Kohus andis kostjatele kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostjad ei vastanud kohtule tähtaegselt.
Kohus hoiatas kostjaid, et kui kostjad ei vasta kohtule tähtaegselt, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostjad on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi saab seetõttu tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 28. oktoobril 2021 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt hageja andis kostjale I laenu 8000 eurot. Hageja kandis 28. oktoobril 2021 laenu 8000 eurot kostja pangakontole. Laenulepingu kohaselt on intressimäär 35% aastas, krediidi kulukuse määr 42,76%, viivise määr 0,25% päevas, osamaksete arv 24 ning viimase osamakse tähtpäev 28. oktoober 2023. Kostja tasus hagejale 80 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kostja sattus laenumaksetega viivitusse alates 28. novembril 2021 sissenõutavaks muutunud esimesest osamaksest. Alates kostja I viivitusse sattumisest saatis hageja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi võlateatisi. Kuna kostja I oli 28. jaanuaril 2021 viivituses kolme osamakse tagastamisega ning ei tasunud ka ühtegi sellele järgnevat osamakset, ütles hageja laenulepingu 10. märtsil 2022 üles. Hagiavalduse kohaselt on laenu põhiosa tasumata summas 8000 eurot. Intress on alates 28. oktoobrist 2021 kuni 10. märtsini 2021 tasumata summas 978 eurot 94 senti. Viivis on ajavahemiku 28. oktoober 2021 kuni 7. aprill 2022 eest tasumata summas 698 eurot 36 senti. Hageja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, 397 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 195 lg 2 ja 5, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1 kohaselt nõuda kostjalt I laenu põhiosa, intressi ja viivise tasumist. Sellel osas tuleb hagi rahuldada. Laenuandjal on laenulepingu üldtingimuste p 4.6 järgi õigus nõuda laenusaajalt kulusid, mis on seotud lepingu rikkumisest tulenevate toimingutega, sh võlateatise (võlanõude), hoiatuse, lepingu ülesütlemise teate esitamisega. Laenusaaja on laenulepingu üldtingimuste p 4.5 järgi kohustatud hüvitama laenuandjale võla sissenõudmisega seotud kulud hinnakirja alusel. Hageja hinnakirja järgi on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ühe posti teel edastatud võlateatise maksumus 15 eurot. Hageja saatis 21.12.2021, 21.01.2022 ja 15.02.2022 kostjale võlateatised. Hageja võib laenulepingu p 6.4 ja 4.5 ning VÕS § 1131 lg 1 ja 2 ja § 115 lg 1 alusel nõuda kostjalt I võla sissenõudmiskulusid 45 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Laenusaaja kohustub laenulepingu üldtingimuste p 4.18 järgi tasuma lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega seotud inkasso- ja täitemenetluse ning muud kulud. Hageja kehtiva hinnakirja järgi on maksehäire avaldamise tasu 15 eurot. Maksehäire avaldamine on hüvitatav inkassokulu. Hageja esitas 7. veebruaril 2022 Creditinfo Eesti AS-i hallatavale maksehäireregistrile kostja II laenulepingust tuleneva võlgnevuse avaldamise alguse tähtpäevaga 28. november 2021. Maksehäire avaldamisest tekkis seega kulu 15 eurot. Hageja võib laenulepingu üldtingimuste p 4.18 ja VÕS § 115 lg 1 kohaselt nõuda kostjalt I maksehäire avaldamise kulu tasumist. Sellel osas tuleb hagi rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja II 28. oktoobril 2021 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX. Käendaja vastutab käenduslepingu p 1 järgi laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust. Kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Käendaja vastutab käenduslepingu punkti 8 järgi kõigi laenulepingu ülesütlemisest tulenevate tagajärgede eest täies ulatuses, kohustudes tasuma lisaks laenulepingust tulenevatele nõuetele ka võla sissenõudmisega seonduvad kulud, kohtumenetlusega seonduvad kulud ja täitemenetlusega seonduvad kulud. Käendaja vastutab käenduslepingu p 9 teise lause järgi laenulepingu hilisematest lisadest ja muudatustest tulenevate kohustuste eest oma vastutuse
maksimummäära ulatuses. Käendaja vastutab käenduslepingu p 7 kolmanda lause järgi laenuandja ees laenusaajaga solidaarselt. Käenduslepingu järgi on käendaja vastutuse maksimummäär 18 150 eurot. Kostja II vastutab käenduslepingu ja VÕS § 145 lg 1 ja 2 alusel solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste eest, ent kokku mitte rohkem kui 18 150 euro ulatuses. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I seega laenu tagastamata põhiosa, intressi, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise, võla sissenõudmise kulude ja maksehäire avaldamise kulu eest. Kostjalt II vastutab solidaarselt kostjaga I ka laenulepingust tuleneva alates hagi esitamisest kuni laenu põhiosa tasumiseni tekkiva viivise eest laenulepingu järgses määras 0,25% päevas, ent kokku siiski mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingust tuleneva kostja II vastutuse piirmäära ulatuses (18 150 – 8000 – 978,94 – 45 – 15 – 698,36) eurot. Hageja nõuab kostjalt II hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste (sh viivise), mitte käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kuna kostja II vastutus laenulepingust tulenevate kohustuste eest on piiratud 18 150 euroga, jääb kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata ulatuses, milles tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis ületab kostja II vastutuse piirmäära. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldas suurema osa hageja nõuetest mõlema kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu üksnes riigilõiv 980 eurot. Hageja oleks pidanud TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1, 2 ning RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma rahuldatud nõudeosalt riigilõivu 980 eurot. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel seega solidaarselt kostjate kanda. Kuna menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb riigilõiv 980 eurot kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.