OÜ ProjektiPartner hagi Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 21 059,99 eurot. Hageja: OÜ ProjektiPartner (registrikood 14909866, asukoht L. Koidula 5, 10125 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: K. K. (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ; Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, e-post xxx) Kostja: Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75011470, asukoht Kallasmaa 1, 74111 Maardu, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kostja esindaja: õigusnõunik xxx) Kohtuistungil 13. aprill 2022. a
N.
S.
(e-post
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata OÜ ProjektiPartner hagi Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ ProjektiPartner kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
Kohtule 31.12.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt algatati 15.10.2009.a Maardu Linnavalitsuse korraldusega nr 381 (lisa 1) Ploomipuu puiestee äärse ala ( Keerispea tee ja Pirnipuu pst vahel) detailplaneering. X OÜ esindaja pakkus 15.08.2009.a Maardu Linnavalitsusele koostööd detailplaneeringu koostamiseks ja lasteaia projekteerimiseks (lisa 2). 05.11.2009.a sõlmis Maardu Linn halduslepingu X OÜ-ga (lisa 3) detailplaneeringu dokumentatsiooni teostamiseks.
2.Harju Maakohtu määrusega 25.05.2011.a tsiviilasjas nr 2-11-13972 kuulutati välja X OÜ pankrot, mille tulemusena kustutati äriühing registrist 14.02.2013. a. 08.07.2011. a on kinnitatud, et X OÜ õigused ja kohustused on üle läinud V OÜ-le (lisa 5). Maardu Linnavolikogu kehtestas koostatud detailplaneeringu 26.08.2014. a otsusega nr 83 (lisa 6), Ploomipuu puiestee äärse ala (Keerispea tee ja Pirnipuu pst vahel) detailplaneeringu kehtestamine. 08.10.2016.a väljastas V OÜ Maardu Linnavalitsusele arve nr 10082016 (lisa 7) summas 16 250 eurot + käibemaks 3 250 eurot detailplaneeringu koostamise eest. Maardu Linnavalitsus ei ole arvet tasunud.
3.01.08.2018.a on V OÜ ja A Osaühing sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille alusel on lepingu objektiks Nõude omandajale tasu eest loovutatav nõue Maardu Linnavalitsuse vastu, summas 19 500 eurot kõigi kõrvalnõuetega ning samuti õigusega nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Nõude aluseks on Maardu linna Ploomipuu puiestee äärse ala (Keerispea tee ja Pirnipuu pst vahel) detailplaneering ja 08.10.2016.a väljastatud arve nr 10082016. 10.08.2018.a (lisa 8) on V OÜ teavitanud Maardu Linnavalitsust, et kõik õigused ja volitused, mis on seotud detailplaneeringuga „Keerispea tee ja Ploomipuu pst vahelise ala detailplaneering“ on üle antud A Osaühingule nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. A Osaühing on 06.07.2019.a Maardu Linnavalitsusele esitanud nõude (lisa 9), mille kohaselt nõuab nõude esitaja töövõtulepingust tuleneva nõude ja viiviste tasumist.
4.18.07.2019.a on Maardu Linnavalitsus esitanud vastuse (lisa 10), milles vaidleb nõudele vastu väitega, et tema ei ole töövõtulepingut sõlminud. 16.03.2020. a on A Osaühing ja OÜ ProjektiPartner, registrikood 14909866, sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille alusel on lepingu objektiks Nõude omandajale tasu eest loovutatav nõue Maardu Linnavalitsuse vastu, summas 19 500 eurot kõigi kõrvalnõuetega ning samuti õigusega nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Nõude aluseks on Maardu linna Ploomipuu puiestee äärse ala (Keerispea tee ja Pirnipuu pst vahel) detailplaneering ja 08.10.2016.a väljastatud arve nr 10082016. 16.03.2020.a on A Osaühing teavitanud Maardu Linnavalitsust, et kõik õigused ja volitused, mis on seotud detailplaneeringuga „Keerispea tee ja Ploomipuu pst vahelise ala detailplaneering“ on üle antud OÜ-le ProjektiPartner nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel (lisa 11).
5.Kuna kostja on asunud positsioonile, et ta ei ole kellegagi detailplaneeringu koostamiseks lepingut sõlminud, kuid vaatamata sellele on kostja kasutanud A Osaühingu tööd, kiitnud selle heaks ja kehtestanud detailplaneeringu ning läbi kehtestatud detailplaneeringu saanud kasu (kostja sai kinnistu omanikuks ja kinnistule ehitati kostja valduses olev lasteaed), siis on hageja sunnitud esitama nõude kostja vastu käsundita asjaajamise sätete alusel.
6.Hageja nõuab A Osaühingu käsundita asjaajamise eest tasu, mis vastab teenuse eest turuhinnale. Hageja hinnangul on A Osaühingu poolt tehtud tööde turuhind 16 250 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 19 500 eurot. Hageja leiab, et A Osaühingu tegevus vastas kostja huvidele ja kostja on selle kaudse tahteavaldusega heaks kiitnud ning seega on täidetud kaks kolmest VÕS 1018 lg 1 p-des 1-3 sätesatud tingimust. Kostja on 26.08.2014.a otsusega nr 83 kehtestanud Ploomipuu puiestee äärse ala (Keerispea ja Pirnipuu puiestee vahel) detailplaneeringu ning käesoleval ajal asunud seda ka realiseerima, ehk lasteaeda rajama. Nimetatud toimingut võib käsitleda kaudse tahteavaldusena TsÜS § 68 lg 3 mõistes, kus kostja on detailplaneeringu kehtestamisega ja selle realiseerimisele asumisega teinud teo mida võib käsitleda kaudse tahteavaldusena detailplaneeringu koostamise ehk käsundita asjaajamise heakskiitmisele.
7.Kostja huvi on tõendatud 05.11.2009. a sõlmitud lepinguga (hagi lisa 3), mis näitab ilmselgelt üles kostja tahet detailplaneeringu koostamiseks ja kehtestamiseks. VÕS § 1023 lg 2 sätestab, et: „Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu.“
8.A Osaühingu ja kostja vahel ei ole sõlmitud mistahes lepingut. Kuna kostja poolt on detailplaneering vastu võetud, ehk kostja on heaks kiitnud käsundita asjaajamise, mis oli ilmselgelt ka tema huvides, siis ei saa hagejal olla kostja vastu lepingust tulenevat tasunõuet. 05.11.2019. a on A Osaühing läbi oma lepingulise esindaja teinud Maardu Linnavalitsusele teabenõude (lisa 12), kas, mille alusel, millal ja kellele on tasutud Ploomipuu puiestee äärse detailplaneeringu (Maardu LV korraldus 16.10.2009 nr 381, mida on muudetud 02.11.2010.a korraldusega nr 390) dokumentatsiooni koostamise eest. Kostja vastas teabenõudele 11.11.2019. a, et tema poolt ei ole detailplaneeringu dokumentide koostamise eest kellelegi makstud (lisa 13).
9.Hageja esitab kostja vastu tasunõude käsundita asjaajamise eest summas 19 500 eurot. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja vastus
10.Kohtule 23.03.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Maardu Linnavalitsuse 15.10.2009 korraldusega algatati jätkuvalt riigi omandis oleval 2,5 ha suurusel maa-alal Ploomipuu pst äärse ala (Keerispea tee ja Pirnipuu pst vahel) detailplaneeringu koostamine. Maakatastri andmetel toimus planeeringualas oleva katastriüksuse (katastritunnus xxx, lähiaadress: xxx) esmaregistreerimine riigiasutuse poolt 19.05.2016, seega oluliselt hiljem
pärast Maardu Linnavolikogu poolt detailplaneeringu kehtestamist 26.08.2014 (vt hagiavalduse lisa nr 6).
11.Kostja sõlmis 25.05.2011 pankrotistunud OÜ-ga X 05.11.2009 halduslepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise kohta (vt hagiavalduse lisa 3). Nimetatud lepingu punkti 3.1.1 järgi oli OÜ X kohustatud tagama Ploomipuu pst äärse ala (Keerispea tee ja Pirnipuu pst vahel) detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise. Kostja arhiivis säilitatavast Maardu linna Ploomipuu puiestee äärse ala (Keerispea tee ja Pirnipuu pst vahel) detailplaneeringu 2013. aasta tiitellehelt (lisa 1) ja plaanimaterjalidelt (näiteks põhijoonis, lisa 2) nähtub, et jätkuvalt riigi omandis olevale maale detailplaneeringu tellija on V OÜ ja projekteerimisettevõtja ehk koostaja A OÜ (registrikood 10102500).
12.Kostjal teadmine selle kohta, millisel alusel ja kaalutlustel V OÜ (praegune ärinimi OÜ B, vt lisa 3) võttis endale detailplaneeringu tellija kohustused, puudub. Samuti puudub Kostjal ülevaade detailplaneeringu tellija ja koostaja A OÜ vaheliste eraõiguslike lepinguliste suhete, sh detailplaneeringu koostamise rahastamise, kohta. Haldus- või muud lepingut Kostja OÜga B sõlminud ei ole, samuti nagu A OÜ-ga.
13.Hagiavalduse punktis 1.5. esitatud väide, et 08.07.2011 on kinnitatud X õiguste ja kohustuste üleandmisest OÜ B on väär ja vastuolus Kostja kirja sisuga (vt hagiavalduse lisa 5), milles Kostja soovib detailplaneeringu koostamisega seotud eraõiguslike juriidiliste isikute vaheliste suhete selgitamist. Vastuskirja Kostja nimetatud kirjale ei ole asjaosalised pidanud vajalikuks saata.
14.Detailplaneeringu koostaja A OÜ saatis 06.06.2016 Kostjale kirja nr 06/16 (lisa 4), milles üldsõnaliselt väidab, et äriühingul on seoses detailplaneeringu koostamisega rahalisi kulutusi 11 000 euro ulatuses (ilma käibemaksuta) ja palub Kostjal leida võimalus detailplaneeringu koostamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks. Seega on hagiavalduses esitatud rahaline nõue 16 250 eurot (ilma käibemaksuta) olulisel määral suurem esialgselt avaldatud väidetavate kulutuste summast. Kostja detailplaneeringu koostamise korraldajana on seisukohal, et A OÜ-l oleks pidanud oma nõuded 2014. aastal pärast detailplaneeringu koostamise lõpetamist ja kohalikule omavalitsusele üleandmist õigeaegselt esitama detailplaneeringu tellija OÜ B vastu, kes registrile esitatud 2011-2016 majandusaasta aruannete järgi oli tegutsev ja edukas ettevõtja.
15.10.08.2018 on OÜ B (endise ärinimega V OÜ) nimel saatnud D. D. (äriregistri andmetel ilmselt D. D.) Kostjale digitaalselt allkirjastatud venekeelse teatise (lisa 5) selle kohta, et Vektor Ultra OÜ andis kõik detailplaneeringuga seotud õigused ja volitused üle Arhitektuuribüroo FP OÜ-le nõude loovutamise lepingu alusel. Lepingut ennast ei peetud vajalikuks lisada. Hageja on hagiavaldusele lisanud 01.08.2018 kuupäeva kandva ja Maardu Linnavalitsusele adresseeritud teate nõude loovutamisest (vt hagiavalduse lisa 8), mis edastati A OÜ poolt Kostjale alles 06.07.2019 esitatud nõude (vt hagiavalduse lisa 9) lisana. Kostja vaidlustab esitatud dokumendi (01.08.2018 teade nõude loovutamisest) ehtsuse, kuna D. D.i allkiri dokumendil erineb olulisel määral teistest äritoimiku dokumentides olevatest isiku allkirjadest (lisad 6-8). Samuti ei paigutu dokument ka ajalises vaates, sisu poolest ega allkirjastamise viisi poolest õigele, loogilisele kohale.
16.Endisel OÜ B juhatuse liige D. D. saatis 10.08.2018 Kostjale üsna lihtsas juriidilises sõnastuses teatise nõude loovutamise kohta, kuid oluliselt sisukamat Maardu Linnavalitsusele adresseeritud 01.08.2018 teadet nõude loovutamisest ei pidanud vajalikuks saata. Kostjale saadetud dokumendi ja arve allkirjastamisel oli isik digiallkirja kasutaja ja siin tekib küsimus, et miks siis nüüd selline silmatorkav erand. Peame vajalikuks Hageja esindajalt välja nõuda dokumendi originaal ja selle koostamise fail, kuna ta on olnud nii A OÜ esindaja kui ka Hageja esindaja ehk asjaga kogu aeg kursis olnud. Iseenesest on tegemist väidetava loovutamise ajaks (01.08.2021) aegunud nõude loovutamisega, sest detailplaneeringu kehtestamist 26.08.2014 oli möödunud juba üle kolme (3) aasta. Samuti on aegunud nõue, mille A OÜ loovutas Hagejale. Siinkohal tuleb märkida, et mõlema äriühingu (lisad 9-10) asutaja, osanik ja juhatuse liige on üks ja sama isik. Ehk teisisõnu, on toimunud aegunud nõude ühest „taskust“ teise tõstmine. Aegunud nõude mitmekordne loovutamine ei muuda seda kehtivaks nõudeks. Ilmselt on sellised lahendused tingitud käesoleva kohtuasja riskide optimeerimisest, kuna Hageja on asutatud sissemakset tegemata. Kuna tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm (3) aastat, siis on ka arusaadav, miks hagi on esitatud käsundita asjaajamise sätete alusel, kus aegumist kohaldatakse kümne (10) aasta möödumisel.
17.Käsundita asjaajamiseks peetakse teise isiku kasuks millegi tegemist ilma lepingust või seadusest tuleneva aluseta selle isiku soodustamise eesmärgil. Asjaajaja tegu võib kujutada endast tegutsemist soodustatu varaliste huvide, elu või tervise kaitseks. Käsundita asjaajamise instituudi peamiseks eesmärgiks on võimaldada kulutuste, tasu ja kahju hüvitamise nõudeid. Kostja on seisukohal, et käsundita asjaajamist tema soodustamise eesmärgil pole toimunud. Hagejale aegunud nõude loovutanud A OÜ on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses ja kui äriühingu juhatuse liikmed ei ole tegutsenud selleks vajaliku piisava hoolsusega, siis on majanduslikult kahjulikud tagajärjed vältimatud.
18.VÕS § 1020 lg 1 sätestab, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. VÕS § 1023 lg 3 sätestab, et kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi.
19.Detailplaneering algatati Eesti Vabariigile kuuluval maal ja A OÜ ei ole hagi esitamisele eelnenud üheteist (11) aasta jooksul kordagi teavitanud maa omanikku või Kostjat, et tal on kavatsus hakata Eesti Vabariigi või Kostja asja ajama ja seega ei saanud Kostja anda ka oma seisukohta asjaajamise vajalikkuse või sellest loobumise kohta. Esmakordne pöördumine (vt vastuse lisa 4) Kostja poole toimus pea kahe aasta möödumisel peale detailplaneeringu kehtestamist ja see ei olnud seotud asjaajamisele asumisega seoses ega selle aktsepteerimisega, vaid 25.05.2011 pankrotistunud OÜ-ga X ja OÜ-ga B ebaõnnestunud äridega seotud võimalike kahjude korvamisega. Hageja väited, et A OÜ tegevus vastas Kostja huvidele ja on kaudse tahteavaldusega A OÜ tegevuse heaks kiitnud, on täiesti meelevaldsed.
20.Detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (kehtis kuni 30.06.2015) § 10 lg 5 sätestas, et detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist
korraldab kohalik omavalitsus ja § 24 lg 3 sätestas, et detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus. Seega täitsid Maardu Linnavalitsus ja Maardu Linnavolikogu talle seadusega pandud kohustusi. Maardu Linnavolikogu otsusega ei antud heakskiitu A OÜ tegevusele väidetavas käsundita asjaajamises. Volikogu otsuse (vt hagiavalduse lisa 6) punkt 1 sätestab ühemõtteliselt, et volikogu kehtestab detailplaneeringu ja selle konkreetse otsusega ei aktsepteerita detailplaneeringu koostaja tegevust käsundita asjaajamisel. VÕS § 1018 lõige 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Ja A OÜ-l pikaajaline tahte puudumine teise isiku kasuks tegutsemiseks kuni aegunud nõude loovutamiseni on tõendatud hagiavalduse lisadega (vt hagiavalduse lisad 4, 9 kuni 13). Lisadest nähtub, et A OÜ soovis saada Kostjalt raha võlaõigusseaduse töövõtulepingut reguleerivate sätete alusel. Hageja seisukohad koostatud detailplaneeringu Kostja poolt kasutamisele ja selle läbi kasu saamisele ei ole asjakohased ja on eksitavad, kuna detailplaneering koostati riigi omandis olevale maale ja kehtestatud detailplaneering oli riigil katastriüksuse moodustamise aluseks. Riigi poolt hilisem katastriüksuse Maardu linna munitsipaalomandisse andmine ei oma asjas enam õiguslikku tähendust. Kehtestatud detailplaneeringu lahendust kinnistu hoonestamisel ei ole kasutatud, mis nähtub plaanimaterjalide võrdlusest (vt lisad 2 ja 11). Kohtu põhjendused
21.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tunnistaja, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
22.Kohus on tuvastanud, et X OÜ (äriühing kustutatud 14.02.2013. a) ja Maardu Linnavalitsus sõlmisid 05.11.2009. a detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu, mille p 3.1.1. kohaselt X OÜ kohustus tagama Ploomipuu pst äärse ala (Keerispea tee ja Pirnipuu pst vahel) detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise (tl 7-9). Töövõtulepingu Ploomipuu pst äärse ala (Keerispea tee ja Pirnipuu pst vahel) detailplaneeringu koostamiseks sõlmis X OÜ AOÜ-ga (tl 12). Harju Maakohtu 25.05.2011. a määrusega tsiviilasjas 2-11-13972 kuulutati välja OÜ X (registrikood 11079832) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks P. S. (tl 10-11). 26.08.2014. a. kehtestas Maardu Linnavolikogu Ploomipuu pst äärse ala (Keerispea tee ja Pirnipuu pst vahel) detailplaneeringu vastavalt A OÜ tööle nr 10710DP (tl 13).
23.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud detailplaneeringu koostamise eest tasumata. Hageja väitel võttis X OÜ õigused ja kohustused üle V OÜ, kes väljastas kostjale 8.10.2016. a arve nr 10082016 summas 16 250 eurot (lisandub käibemaks 3 250 eurot) (tl 14). 01.08.2018. a on V OÜ esitanud kostjale teate nõude loovutamisest, mille kohaselt V OÜ on loovutanud töövõtulepingust tuleneva nõude summas 19 500 eurot A OÜ-le (tl 15). 06.07.2019. a esitas A OÜ kostjale nõude 19 500 euro tasumiseks (tl 16). 16.03.2020. a esitas hageja kostjale teate nõude loovutamisest, mille kohaselt A OÜ loovutas detailplaneeringu koostamisest tuleneva nõude hagejale (tl 18).
24.Kostja ei eita arve nr 10082016 tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et nõue on esitatud vale isiku vastu. Töövõtuleping detailplaneeringu koostamiseks oli sõlmitud OÜ X ja A OÜ vahel. Kostjal puudub teadmine selle kohta, millisel alusel võttis V OÜ endale detailplaneeringu tellija kohustused. Kostja hinnangul on hageja nõue aegunud, kuna
tehingust tulenevanõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja on esitanud nõude käsundita asjaajamise sätete alusel üksnes seetõttu, et aegumist kohaldatakse sel puhul 10 aasta möödumisel.
25.Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Puudub vaidlus selles, et 05.11.2009. a Maardu Linnavalitsusega sõlmitud lepingu täitmiseks sõlmis X OÜ töövõtulepingu A OÜ-ga, kes enda töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitis ning detailplaneeringu 2013. a koostas (tl 40). 26.08.2014. a vaidlusalune detailplaneering ka kehtestati (tl 13).
26.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on käesolevas menetluses asunud väitma, et 08.07.2011. a seisuga olid X õigused ja kohustused seoses detailplaneeringu koostamisega üle läinud V OÜ-le. Kohtu hinnangul on hageja jätnud oma väited tõendamata. Äriregistri B-kaardi väljavõttelt nähtub, et X OÜ pankrot kuulutati välja 25.05.2011. a. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning p 4 kohaselt kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Eeltoodust tulenevalt said X OÜ õigused üle minna ning kohustused tekkida üksnes pankrotihaldur P.S. nõusolekul. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu P. S.nõusolekut tehingu tegemiseks V OÜ-ga.
27.Hageja hinnangul on tema nõude kostja vastu tekkinud käsundita asjaajamisest. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma, et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse § 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tekkinud käsundita asjaajamise õigussuhet. PankrS § 36 lg 2 kohaselt on ilma halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing tühine. Tehingu tühisuse korral ei muutu õigussuhe käsundita asjaajamise õigussuhteks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud V OÜ-l tekkinud kostja vastu nõuet, mida 01.08.2018. a A OÜ-le loovutada ning A OÜ-l omakorda 16.03.2020. a hagejale edasi loovutada.
28.Kohus nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul on hageja tuginenud käsundita asjaajamise õigussuhtele üksnes seetõttu, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega.
29.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 2013. aastal oli A detailplaneeringu koostanud ning 26.08.2014. a oli vaidlusalune detailplaneering kehtestatud. A OÜ töövõtulepingust tulenev nõue muutus seega kohtu hinnangul sissenõutavaks hiljemalt 27.08.2014. a. X OÜ ja kostja vahelise detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu p
4.1.kohaselt kehtib leping kuni poolte poolt lepinguliste kohustuste täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt muutus ka X OÜ nõue kostja vastu sissenõutavaks hiljemalt 27.08.2014. a.
Aegumise vältimiseks oleks hagi kostja vastu pidanud esitama hiljemalt 27.08.2017. a. Kuivõrd nõuded kostja vastu olid 01.08.2018. a seisuga aegumise tõttu lõppenud, ei tekitanud korduvad nõude loovutamised A OÜ-le ja hagejale uut nõuet kostja vastu. Kuivõrd hagejal puudub põhinõue kostja vastu, ei ole hagejal ka viivisenõuet kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded õiguslikult põhjendamatud ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus 30. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole maakohtule menetluskulude nimekirja esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.