Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise käsunduslepingu, mille alusel oli kostjale väljastatud 01.12.2022 arve nr 220800945 summas 1105,56 eurot, arve tasumise tähtaeg oli 15.12.2022. Arve sisu on: “WINDHAGER Biowin XXX seadme vea AL008 defekteerimine, küttekolde detaili demonteerimine, töökotta viimine ja keevitamistööd ning tagasi objektile toomine + monteerimine ja käivitamine. Tehniku väljakutse 30.11- 01.12.2022; Väljakutse ettevalmistus komplektkulud. Töötunnid SKS tehnik 3 h + 0,5 h. Reisitunnid SKS tehnik 4x 1 h. Kilomeetrikomplektkulud (sõidetud km) 4x 70 km. Lisatööd: Muud kulud – keevitustöö koos tarvikutega.” Tööd olid teostatud kostjale kuuluval kinnistul aadressil XXX. Hageja täitis oma kohustuse, mis seisnes eelpool märgitud teenuse osutamises ning mida kinnitab töö üleandmise- ja vastuvõtmise akt, mis on kostja esindaja poolt allkirjastatud ning millest nähtub, et töö oli teostatud just kostjale kuuluval kinnistul. Hageja ei esitanud 27.12.2022 saadetud arve ja hooldustellimuse peale mitte ühtegi pretensiooni. Alles hagi esitamisel hakkas hageja väitma, et ta pole teenust tellinud. Lisas 3 esitatud akti allkirjastas kostja esindaja J. S., hageja märgib, et tegemist on kostja esindajaga, kes on juba eelnevalt kostja kinnistul tellitud tööde tegemise akte allkirjastanud ning selle alusel olid arved kostja poolt tasutud. Lisaks märgib hageja, et kirjavahetuses eelnevate tööde kohta kostja ise lisas kirja cc-le J. S., see on nähtav lisatud kostja kirjast 01.11.2017 kirjast. Seega hageja leiab, et isegi kui kirjalikku volitust kostja J. S.ile ei andnud, siis tuleb volitus lugeda antuks TsÜS § 118 lg 2 alusel. Tööd teostati vastavalt hageja hinnakirjale, mille järgi on tehniku töötunni netohinnaks 75 eurot, väljakutse tasu netohinnaks 110 eurot, sõidukilomeetri hind 0,71 eurot kilomeeter, kohapeale sõitmine 75 eurot tund. Hageja osundab, et poolte praktika oli järgmine: kostjal on läbi interneti juurdepääs WINDHAGER küttesüsteemile viibides ka Venemaal ning kui ta saab kätte veateate, saab selle alusel kiiresti reageerida. Tavaliselt oli J. S. esimene kes kohapeal käis ja olenevalt olukorrast kui ise hakkama ei saanud, kutsus hageja. Seega tavaliselt kostja teatas J. S.ile veateatest, siis J. S. käis vaatamas ning vajadusel kostjaga kooskõlastades tellis hagejalt hooldusteenuse. Eeltoodust järgneb see, et pooltel on välja kujunenud selline praktika ning hagejalt ei saa eeldada, et ta peab igakordselt kontrollima, kas sellises teenuseks on J. S.il volitus. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 16.12.2022 vastavalt VÕS § 82 lg-le 7. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 744,31 eurot. 2

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 4325,16 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

3

Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab, et hageja teostas 30.11.-01.12.2022 kostjale kuuluval kinnistul (elamus) eramut kütva pelletkatla Windhageri Biowin XXX rikke defekteerimise ja remondi. Hageja kutsus kinnistule katla viga tuvastama ja remontima J. S., kes allkirjastas ka tööde teostamise akti (dtl 41).

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping katla remontimiseks, kas J. S.il oli volitus kostja esindajana tegutseda, kas kostjal on kohustus tasuda hageja poolt esitatud 01.12.2022 arve nr 220800945 summas 1105,56 eurot (dtl 36) ning kas nimetatud arvel kajastatud teenused ja summad olid kokku lepitud ja on põhjendatud suurusega.

Esmalt aga käsitleb kohus kostja vastuväidet selles osas, et kohus oleks pidanud asjas menetluse lõpetama ja jätma hagi läbi vaatamata, kuna vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, on pädevaks kohtuks nimelt kostja elukohajärgne kohus (õigusabilepingu artikkel 21). Nimelt on kostja Vene Föderatsiooni kodanik, kellel (vaidlustamata asjaolul) puudub Eestis elukoht.

Hageja esitas enne hagiavaldust Pärnu Maakohtule 25.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 5), mis seoses kostja vastuväitega edastati 28.10.2024 läbivaatamiseks Harju Maakohtule (dtl 23).

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades jõustus 19.03.1995. Selle lepingu artikkel 21 sätestas, et Eesti kohus on pädev arutama tsiviilasja, kui Vene Föderatsiooni kodaniku elukoht on Eestis. Nimetatud leping on ülimuslik TsMS-i regulatsiooni suhtes (TsMS § 70 lg 2 ja lg 4). Antud juhul kostjal Eestis elukoht puudub. Seega selle lepingu kehtivusel ei alluks asi Eesti kohtule tulenevalt rahvusvahelisest lepingust.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades lõppes 18.03.2025. Seega arvates nimetatud kuupäevast on Eesti kohus pädev arutama ka Vene Föderatsiooni kodaniku vastu esitatud hagi, kui selline pädevus tuleneb kohtule TsMS-st (TsMS § 70 lg 2). Hageja on tuginenud TsMS § 89 lg-l, mille kohaselt lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. TsMS § 89 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse teenuse osutamise lepingu puhul kohustuse täitmise kohaks kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama.

Kohus leiab, et menetlusökonoomia seisukohalt ei pidanud Harju Maakohus antud juhul jätma asja kostja taotlusel läbi vaatamata ja sai asja menetlust pärast 18.03.2025 jätkata. Kohus arutas seda küsimust pooltega 22.04.2025 korraldaval istungil (dtl 167, 00:16:12 - 00:27:01). Kohus jääb seisukohale, et olukorras, kus kohus ei olnud kostja vastavat taotlust lahendanud õigusabilepingu kehtivuse ajal, siis pärast selle lõppemist asja läbivaatamata jätmine alluvuse tõttu enam põhjendatud ei olnud. Menetluslikes küsimustes lähtub kohus kehtivast õigusest ning pärast 18.03.2025 ei olnud enam õiguslikku alust Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingule tuginedes asja läbivaatamata jätta. Hageja samuti 22.04.2025 istungil kinnitas, et kavatses igal juhul hagi koheselt uuesti kohtule esitada (dtl 167, 00:27:01).

Tulenevalt TsMS § 89 lg 1 oli Harju Maakohus pädev asja läbi vaatama, kuna (väidetava) töövõtulepingu täitmise asukoht (katla remont) oli kostjale kuuluval kinnistul aadressil XXX. 4

Asja lahendamiseks kohus esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal tuvastab, et:

J. S. (kes hageja väitel oli kostja volitatud esindaja) allkirjastas töö üleandmise- ja vastuvõtmise akti, mille kohaselt hageja töötaja 30.11. ja 01.12.2022 teostas Windhager 60kW katla defekteerimise, demontaaži, keevituse, montaaži ja käivituse ning katel töötab (dtl 41). Töötunde oli aktil 30.11. kajastatud 3h ja reisitunde 2x1 h, lisaks reisi pikkus 2x70 km ning 01.12.2022 kohta töötunde 0,5h ja reisitunde 2x1 h, lisaks reisi pikkus 2x70 km.

Hageja on kostjale väljastanud 01.12.2022 arve nr 220800945 summas 1105,56 eurot, arve tasumise tähtajaga 15.12.2022 (dtl 36). Arve sisu on: “WINDHAGER Biowin XXX seadme vea AL008 defekteerimine, küttekolde detaili demonteerimine, töökotta viimine ja keevitamistööd ning tagasi objektile toomine + monteerimine ja käivitamine. Tehniku väljakutse 30.11- 01.12.2022; Väljakutse ettevalmistus komplektkulud. Töötunnid SKS tehnik 3 h + 0,5 h. Reisitunnid SKS tehnik 4x 1 h. Kilomeetrikomplektkulud (sõidetud km) 4x 70 km. Lisatööd: Muud kulud – keevitustöö koos tarvikutega.”

Katla remonttööd on teostatud kostjale kuuluval kinnistul aadressil XXX.

Kohus tuvastab, kas ja kelle vahel sõlmiti töövõtuleping katla parandamiseks. TsMS § 405 lg 1 p 5 sätestab, et lihtmenetluses võib kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus selgitas 03.09.2025 istungil, et arvestab poole seletust tõendina (dtl 216, 00:02:56). Hageja juhatuse liige andis seletuse, et temaga võttis ühendust J. S., kes pöördus seoses ühe katla tehnilise probleemiga. Andis info vea koodi kohta, lasi hageja tehniku tõkkepuuga piiratud piirkonda objektile, avas maja uksed, viibis katla parandamise juures (dtl 216, 00:02:56).

Tunnistajana 22.09.2025 istungil üle kuulatud J. S. kinnitas hageja juhatuse öeldut. A. S. ehk kostja andis talle P. (hageja juhatuse liige) numbri ja palus tunnistajal hageja juhatuse liikmele helistada. Tunnistaja helistas hageja juhatuse liikmele P. ja tellis spetsialisti. A. S. ütles tunnistajale, et katel ei tööta, lahenda probleem palun. Tunnistaja arust oli loogiline küsida tarnija käest tööd, sest hageja oli selle katla maja ehitamisel tarninud ja võibolla ka paigaldanud. Tunnistaja oli maja ehitamisel omanikujärelevalve. A. S.-il on,,tark maja“ lahendus, ta näeb äpp-i kaudu katla olukorda ja võib kaugjuhtimise teel kogu maja juhtida. Hageja juhatuse liikme P. rääkis tunnistaja seda, et katla rike on vaja parandada. Hageja ütles, et tal on spetsialist olemas (dtl 223, vastused kohtu küsimustele). Tunnistaja selgitas veel, et „A. S. on praegu minu tuttav, kes palub mul aidata seoses selle majahooldusega. Ma olen A. S.-i aidanud umbes 50 korda, maja on suur. Kogu aeg juhtub midagi pidevalt. Muru niitmine on pidev protsess. Lamekatus on majal nõrk koht. Katlaga oli ka mingi moment, kutsusin remondimehed teisest kohast. Mult on selle majavõtmed, A. S. usaldab mind.“ (dtl 223 üleval).

TsÜS § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub 5

esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.

Kohus tuvastab tunnistaja J. S.i ütluste alusel, et kostja andis talle volituse tegeleda kostja majja paigaldatud katla vea leidmisega ja selle parandamisega. Volitus ei pea olema antud kirjalikult ja võib olla suulises vormis. Hageja on esitanud tõendi, et 2017. aastal pöördus kostja seoses katlaga e-kirja teel otse hageja poole ja siis oli J. S. e-kirja koopiasse lisatud (dtl 42). Seega lisaks tunnistaja ütlustele tõendab ka dokumentaalne tõend seda, et kostja kasutas J. S.it oma asjaajajana majaga seotud hoolduse teemadel. Arvestades asjaolusid, et J. S. oli tegutsenud varasemalt kostja esindajana, J. S.il olid maja võtmed ja tõkkepuu avamise kood ning ta lasi hageja tehniku majja, ta andis hageja tehnikule katla dokumentatsiooni (dtl 222 all), siis on usutavad tunnistaja ütlused selle kohta, et kostja palus tal katla remondiga tegeleda ehk andis talle selleks volituse. Ka töid teostanud hageja tehnik R. L. andis ütlused, milles kinnitas J. S.i tegutsemist kostja kinnistul ning et kui ta õieti mäletab, siis „J. novembris 2022 ütles, et ta esindab omanikku omaniku äraoleku ajal. Mulle ei jäänud muljet, et ta tellis selle töö enda nimele“ (dtl 212 all). Kostja ei ole tõendanud, et J. S.il oli kostja majas oleva katla remondiks mingi muu alus või motivatsioon. Kostja ei ole ka esile toonud ühtki usutavat versiooni, miks J. S. oleks pidanud selle katla remondiga tegelema, kui kostja seda talt ei palunud või teda selleks volitanud.

Seega tegutses J. S. kostja volitatud esindajana kostja kinnistule (majja) hagejalt katla parandamise teenust tellides (TsÜS §118 lg 1). Seetõttu pole vajadust kohtul analüüsida TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolituse olukorda käesolevas asjas.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega.

Hageja juhatuse liikme seletuse ja J. S.i ütluste alusel tuvastab kohus, et hageja ja kostja (keda selles esindas J. S.) sõlmisid töövõtulepingu kostjale kuuluvas kinnistus asuvas majas asuva katla vea leidmiseks ja selle kõrvaldamiseks. Kostja pöördus vastava palvega hageja poole ning hageja aktsepteeris ülesande ja saatis tehniku 30.11.2022 objektile, millega oli töövõtuleping sõlmitud.

Esitatud tõendite alusel pole võimalik kohtul tuvastada, et pooled oleksid lepingut sõlmides leppinud kokku tööde maksumuses või hinnas. Hageja juhatuse liikme selgitusest ei tulenenud, et ta oleks kostjaga (otse või J. S.i vahendusel) kokku leppinud tööde hindu. Hageja juhatuse liige vastuseks kohtu küsimusele, kas „hindade ja hinnastamise osas oli [kostjaga] juttu, et kuidas see toimub“ (dtl 217, 00:13:28), ütles, et hinnastamine toimub standardse hinnakirja alusel, mis on olemas töötajatel, aga mida ei ole kodulehel avalikult üleval (dtl 217, 00:13:41). Tunnistaja J. S. ütles, et tema vaidlusalusel arvel näidatud hinda ei ole kokku leppinud (dtl 223, vastuseks kohtu küsimustele). Hageja tehnik R. L. andis ütlused, et tema J. S.iga ei suhelnud tööde hindade teemal (dtl 212 all). Samuti ei ole tööde hindu näidatud J. S.i poolt allkirjastatud tööde teostamise aktis (dtl 41). 6

Seega ei ole asjas esitatud tõendeid, et pooled oleks tööde hinnas enne tööde teostamist kokku leppinud. Hageja juhatuse liikme ütlustest nähtub, et hageja tööde hinnakiri (dtl 139-140) ei olnud avalik dokument, mistõttu polnud kostjal ega J. S.il sellega võimalik enne tööde tellimist tutvuda.

Sisulist vaidlust pole selle üle, et hageja teostas tellitud töö ehk parandas katla. Selle kohta on J. S. andnud allkirja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile (dtl 41). Samuti kinnitas seda tunnistaja J. S. kohtuistungil („Ma allkirjastasin selle akti. See on üleandmise-vastuvõtmise akt. Ma võtsin vastu tööd, mis oli tehtud objektil kokkuleppel remondi töömehega.“ (dtl 222 all) „Töö oli tehtud. Aktil märgitud andmed on tõesed, väljaarvatud veerg, milles on kirjas ,km/miles“. Aegade osas oli selline kokkulepe nagu üleandmise-vastuvõtmise aktil (dtl 41) kirjas, kilomeetrite osas ma ei mäleta. (dtl 223 keskel)“. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohus on seisukohal, et antu juhul katla parandamisega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3), kuid lisaks on kostja ka töö vastu võtnud dtl 41 aktiga.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

tund siia ja 1 tund sinna (Tallinnast objektile ja Tallinnasse tagasi), ülejäänud osa pidi olema töö. Kilomeetrite/miilide osa kokkulepet ta ei mäleta“ (dtl 223 all). Tunnistaja pani hageja tehnikule aktile tund siiasõiduks ja tund tagasisõiduks. Kokku pani aktile kirja 4 tundi. Töömees palus aktile kirja panna ühe tunni üheks sõiduks (üks suund). Tunnistaja kogemuse kohaselt on see 1 tund siia ja 1 tund tagasi. Arvel (dtl 36) on rida 2 ja rida 3 need, mis tunnistaja kirjutasin alla aktis. Ülejäänud arvel märgitu kohta ma ei ole allkirjastanud ja need ei ole tunnistajaga kooskõlastatud. Arve read 2 ja 3 hind on keskmisest suurem, võib-olla turu maksimaalne hind. Tavaline tasu on 50-65 eurot, võib olla maksimaalselt 75 eurot.“ (dtl 224).

Kostja ei ole vaidlustanud arve sissenõutavaks muutumise aega 15.12.2022. Hageja on esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud kolmekordses määras kuni hagi esitamiseni 15.11.2024.

8

sätestatud määras. Hageja nõue kolmekordses määras viivise väljamõistmiseks ei tulene seadusest.

seisuga

15.11.2024

131,28

eurot

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seisuga 15.11.2024 summas 131,28 eurot.

VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on vastava nõude esitanud ja see kuulub rahuldamisele.

Kokkuvõtvalt kohus rahuldab hagi põhivõla 585 eurot, viivise seisuga 15.11.2024 summas 131,28 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot ulatuses.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 1889,87 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu kokku summas 4617,50 eurot, millest riigilõivu summas 315 eurot ja esindajakulu summas 4302,50 eurot (dtl 231-232).

Hageja esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt märgitud tunnitasumäär 150 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning tegemist ei ole ebamõistlikult suure tasumääraga vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul.

Kostjad hageja esindaja ajakulule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele osaliselt.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 45 minutit, kuivõrd TsMS § 4842 tulenevalt on maksekäsu kiirmenetluses ettenähtud menetluskulu suuruseks 20 eurot.

Lisaks leiab kohus, et põhjendatud ei ole 29.08.2025 tekkinud nõupidamise ajakulu advokaadibüroos 100 minutit, kuivõrd tegemist ei ole kuluga, millise kostja peaks hagejale hüvitama ning kohtul puudub veendumus, et see on olnud vajalik antud vaidluse lahendamisel, kuna eraldi on näidatud samal kuupäeval veel kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu.

Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 26,13 tundi ehk 3920 eurot ning kostja poolt kuulub hüvitamisele esindajakulu summas 1568 eurot (3920€ x 40%).

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 1702 eurot, s.o riigilõiv summas 126 eurot, esindajakulu summas 1568 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 8 eurot.

Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 3233 eurot (dtl 235). Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud ja ajakulu on põhjendamata ning kohati ülespaisutatud.

10

TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 35,79 eurot (1702€ - 1666,21€).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.