Kuren Projekt OÜ hagi A. D. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2072 eurot 90 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Kuren Projekt OÜ (registrikood 11886633), hageja lepinguline esindaja K. R.; e-post: XXX Kostja A. D. (isikukood XXX), aadress XXX: e-post: XXX
Asja läbivaatamine
lihtmenetlus, ärakuulamine 11. jaanuaril 2022, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista A. D. ilt Kuren Projekt OÜ kasuks põhivõlgnevuse katteks 1800 eurot.
3.Välja mõista A. D. ilt Kuren Projekt OÜ kasuks põhivõlgnevuselt 128 euro 90 sendi suurune viivis kuni hagiavalduse esitamiseni ning 16. mai 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud 123 euro 9 sendi suurune viivis põhivõlgnevuselt.
4.Välja mõista A. D. ilt Kuren Projekt OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuselt (1800 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Mõistja A. D. ilt Kuren Projekt OÜ kasuks välja menetluskuluna 1438 eurot 50 senti.
2-21-112263
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX, viitenumbriga XXX.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue
1.Kuren Projekt OÜ (hageja) esitas 30. aprillil 2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. D. (kostja) vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 7. juunil 2021 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite. 1.1 Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid lepingu XXX korteri (edaspidi korter) ümberehituse ja muudatuste projekteerimise ja ehitusteatise taotlemise kohta. Hageja edastas kostjale vastavalt kostja tellimusele korteri projekteerimise kohta 20. aprillil 2020 hinnapakkumise nr XXX, milles märgiti tehtava töö hinnaks 1800 eurot. Hinnapakkumise järgi hõlmas töö korteri ümberehituse ja muudatuste projekteerimist eelprojekti staadiumisse ja ehitusteatise taotlemist. Kostja kinnitas hinnapakkumise e-kirja teel 23. aprillil 2020. Hageja tegi tellitud tööd ja edastas kostjale kogu dokumentatsiooni: sh ehitusteatis nr XXX, mille kostja allkirjastas 14. augustil 2020 ning ehitusteatis on ka registreeritud ehitisregistris. Hageja väljastas tehtud ja üle antud töö eest kostjale 31. juulil 2020 arve nr 68/2020 1800 euro saamiseks tähtajaga 15. augustiks 2020. Kostja on jätnud hageja arve tasumata. Hagiavalduse seisuga võlgneb kostja hagejale põhisummas 1800 eurot.
2-21-112263 1.2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. 1.3 Vastavalt VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). Töö eest tähtaegselt tasumata jätmisega rikkus kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 võib võlausaldaja kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. 1.4 Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hageja nõuab ka viivist kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamiseni 9. juulini 2021 seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas, so 0,0219% iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale sissenõutavaks muutunud viivist 128 eurot 90 senti. Samuti nõuab hageja viivist kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhisummalt 1800 eurot alates hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Vastuses hagiavaldusel märgib kostja, et tema ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja teeb korteri kirjaliku projekti muudatuse ehitisregistrisse esitamiseks ja samuti tegeleb, et uus projekt oleks kinnitatud ehitisregistris. Kostja pidi ka hoolt kandma, et ehitusinsener vaatab dokumentatsiooni ja korteri üle, et see vastaks projektile ja kinnitaks selle oma allkirjaga. Seejärel pidi kostja kogu dokumentatsioon kinnitama muudatusteks ehitisregistris, et korter vastaks reaalsele projektile. Tänaseni pole ehitisregistris muudatust tehtu. Kuna kostja sai aru, et tema ei suuda kokkuleppest kinni pidada, soovis ta saada osalist hüvitist 500 eurot tehtud projekti eest. Selle kohta on pooled vahetanud e-kirju. Kostja on pakkunud, et kui hageja lõpetaks töö on ta nõus maksma kokkuleppe järgi 1500 eurot. Kostja on praegu nõus tasuma 500 eurot. Ka ei ole kostja nõus hüvitama hageja menetluskulusid.
Hageja seisukoht kostja vastusele
2-21-112263
3.Hageja ei nõustu kostja paljasõnaliste ja tõendamata väidetega. Hageja ei nõustu, et ta pidi lisaks korteri ümberehituse ja muudatuste projekteerimisele eelprojekti staadiumisse ja ehitusteatise taotlemist, veel lisaks tegelema sellega, et uus projekt oleks kinnitatud ehitisregistris ning hageja pidi kandma ka hoolt selles eest, et ehitusinsener vaatab dokumentatsioon ja korter üle, et see vastaks projektile ja kinnitaks selle oma allkirjaga. Samuti ei nõustu hageja ka kostja väidetega, et hageja pidi ka kogu dokumentatsioon kinnitama muudatusteks ehitisregistris, selleks et ehitisregister saaks muutmiskanne teha ja ehitis vastaks reaalsele projektile. 3.1 Hageja rõhutab, et hageja kohustused töövõtu alusel tulenesid poolte vahel sõlmitud lepingust. 20. aprilli 2020 hinnapakkumises on selgelt välja toodud, et töö hõlmas korteri ümberehituse ja muudatuste projekteerimist eelprojekti staadiumisse ja ehitusteatise taotlemist. Hageja tegi nimetatud tööd ning ehitusteatise taotluse, mille kostja ka allkirjastas 14. augustil 2020. Eeltoodud dokumentatsioon on saanud linnavalitsuse esindaja kinnituste, st digikonteineri on allkirjastanud 18. augustil 2020 arhitektuuri ja ehituse osakonna juhata linnaarhitekt T. A. . Ehitusteatis on ka registreeritud ehitisregistris. Seega on hageja teinud tööd lepingutingimustele vastavalt ja hageja tasunõue on muutunud sisse nõutavaks. Kõik kostja täiendavad viited lisatöödele on paljasõnalised ja tõendamata, ega olnud lepingu järgi hageja tööks. Hageja leiab, et nimetatud väited on seega otsitud ega ole kooskõlas lepinguga. 3.2 Hageja ei nõustu kostja väidetega, et hageja soovis 500 euro suurust osalist hüvitist tehtud projekti eest. Samuti ei nõustu hageja kostja väidetega, et kostja on pakkunud hagejale lõpetada töö ja kostja tasub kohe 1500 eurot. Hageja leiab, et nimetatud väited on samuti otsitud, ei vasta tegelikkusele ja on sealhulgas tõendamata TsMS § 230 lg 1 kohaselt. 3.3 Hageja selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 alusel oleks kostja poolt arvete tasumisest keelumise ja/või tööde lepingutingimustele mitte vastamise teate esitamisega tegemist kostja poolt otsese tahtevaldusega, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ehk põhjendus arvete tasumisest keeldumisest st oma poolse lepingulise kohustuse täitmisest keeldumisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Tahteavalduse saatja ehk kostja peaks vaidluse korral tõendama et tahteavaldus on saaja mõjusfääri saabunud ning selle mõistlikul viisil edastanud. Hagejale ei ole saabunud kostjalt ühtegi teadet arvete tasumisest keeldumise osas või pretensiooni, et töö ei vastanud tingimustele. 3.4 Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1). Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja ei ole esitanud kahe kuu jooksu alates tööde vastu võtmist/allkirjastamist 14. augustist 2020 kuni 14. oktoobrini 2020 hagejale teadet, et töö ei vastanud lepingutingimustele. VÕS § 644 lg 3 kui kostja ei teata töövõtjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega vastavalt VÕS § 637 lg 4 tuleb kostjal töö eest tasu maksta, kuna kostja on töö vastu võtnud ega ole esitanud kahe kuu jooksul teavet puudustest. Seetõttu on kostja VÕS § 644 lg 3 alusel minetanud õiguse lepingu mittevastavusele tugineda. 3.5 Vastavalt VÕS § 110 lg 3 võlgniku õigus täitmisest keelduda lõppeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise. Hageja on omalt poolt tõendanud, et hageja on oma kohustuse täitnud, st tellitud töö teinud. Hageja ei ole nõus kostja pakutud kompromissiga,
2-21-112263 et kostja tasub 500 eurot ja menetluskulud jäävad hageja kanda. Hageja on pidanud kohtusse pöörduma, kuna kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus korraldas 11. jaanuaril 2022 poolte ärakuulamise. Kohus selgitas kostjale, et kõik väited peavad olema põhistatud ja tõendatud, kuid kostja ei ole seni tõendeid esitanud. 4.1 Kostja selgitas ärakuulamisel kohtule, et kokkulepe oli selline, et hageja muudab projekti ja kinnitab ka selle linnavalituses. Kostja tegi korteris remonti, muutis enda selgitusel väheke planeeringut ja see planeering oli vaja kinnitada. Kuna ta ise tegi projekti, siis ta viis selle koos ehitusinsener K. K. i kinnitusega linnavalitsusse. See linnavalitsusele ei sobinud ja K. K. soovitas, et hageja võib projekti muudatused ja kinnitused teha. Pooled leppisid kokku, et 1500 euro eest teeb hageja projekti muudatused ja kinnitused. Tänaseks ei ole projekti kinnitatud. Täiendavalt oli vaja teha elektriaudit, sest üks juhe oli valesti pandud ja kostja soovis selle töö ise ära teha, kuid hageja oli arve tasumata jätmise juba inkassosse andnud ning tahtis vähemalt 500 eurot saada. Kostja oli nõus maksma, aga tingimusel, et hageja peab töö ära tegema. 500 euro tasumise kohta saatis hageja 26. oktoobril 2020 kirja, et arveldaks vahepeal kasvõi 30% ulatuses. Kostja avaldas inkassole, et ta on nõus osaliselt tasuma. Ehitisregistrisse kandmise kohta oli poolel suuline kokkulepe. 4.2 Hageja esindaja selgitas, et hageja alustas töid vastavalt kostja kinnitatud hinnapakkumisele. Kostja väidetavad täiendavad tööd peavad olema lisateenus hinnastamise osas. Kuivõrd kostja ei ole ka juba tehtud töö eest midagi tasunud, ei ole hageja arvates põhjendatud, et ta veel midagi täiendavat teeks. Elektriaudit tehti 2-3 kuud pärast hageja tehtud töid, mistõttu ei ole arusaadav, et kui elektriaudit avastas puudused, siis kuidas on need seotud projekti tegemisega. Hageja pidi koostama üksnes projekti, hageja ei teinud elektritöid. Kui kostja on korteris teinud ehitustööd ise, peavad pädevad isikud need kooskõlastama. Linnavalitsusest on kooskõlastus olemas 18. augustil 2020. Kui novembris toimus veel midagi elektriauditi nõudmisel, ei ole see seotud hageja tegevusega ja kostja on jätnud arve alusel tasumata. Ehitisregistrisse kandmine tähendab seda, et kui kortermaja ühel korteril tekib pinda juurde, siis korterelamu kõikide korterite mõttelised osad tuleb ümber vormistada. Lisaks sellele, et kostja on kinni ehitanud rõdu, on ta ära lammutanud ka mittekandva seina ning see kokku annab korterile lisapinna. Seetõttu muutuvad kõikide korteriomandite mõtteliste osade suurused ning kõik korteriomanikud peavad kooskõlastuse andma. Kui korteriühistul on plaan kogu hoone kaasajastamine, siis nagunii tuleb teha mõtteliste osade jagamine. 4.3 Kohus andis pooltele tähtaja 8. veebruar 2022 kompromissi läbirääkimisteks, mis peab hõlmama seda, et kostja tasub mingis osas hagejale ja hageja selgitab, milles oli neil kokkulepe. Kui kokkulepet kohtule ei laeku, peab kostja esitama kohtule omapoolsed tõendid, mis tõendavad seda, et hinnapakkumises kajastuv kokkulepe oli tegelikult laiem. Kohtule kompromissilepingut ei laekunud. 21. veebruaril 2022 on kostja kohtule teada andnud, et pooled kokkulepet ei saavutanud ning kostja soovib menetluses osaleda esindaja vahendusel.
Hageja täiendavad seisukohad
2-21-112263
5.Hageja selgitas 1. märtsi 2022. a menetlusdokumendis, et ta on hinnapakkumises märgitud tööd täies mahus tähtajaks teinud. Hageja selgitab täiendavalt milliseid toimingud on vajalikud teha kostja poolt soovitud kinnistusraamatu muudatuste tegemiseks. Selleks, et kinnistusraamatus jne muudatused saaksid tehtud, tuleb lisaks ehitusteatisele (nimetatud töö mida hageja poolt on pakutud ja mis on ka tehtud vastavalt kostja tellitule) teha veel alljärgnevad tööd: 1) tuleb teha „Ehitusteatisega“ määratud ja selleks koostatud projekti järgi kõik ehitustööd (ehitustööde tegijaks on seni olnud kostja isiklikult ning nagu kostja ka selgitas, on tema tegemistes olnud puudujääke); 2) tuleb taotleda „Kasutusteatis“, kus valmis ehitustööd vaatab üle linnavalitsuse esindaja ja päästeametnik ning lisaks tuleb esitada ehitustegevuse täitedokumentatsioon ja taotlus ehitisregistrile; 3) kui siis on kõik korras, siis linnavalitsus korrigeerib korteriomandi andmed Ehitisregistris; 4) pärast seda saab kostja pöörduda notari poole, kes muudab korteriomandi andmed kinnistusraamatus. Kinnistusraamatus ei muuda notar ühe korteri andmeid, vaid korteri pindala muutumisega muutuvad kogu korterelamu mõtteliste osade murrud, milliste muutmiseks on vajalik kõikide korteriomanike nõusolekut ning notaris käimist. Seda selgitas hageja esindaja ka istungil. Hageja on seisukohal, et need tööd ei olnud hinnapakkumisega hõlmatud ning nende tööde nõudmine vaadeldava hinnapakkumise raames ei ole põhjendatud. Hageja pakkus kostjale välja kompromissina, et kostja saab tasuda maksegraafiku alusel. Kohtu eelmenetlus
6.Kohus soovitas 21. märtsi 2022. a kirjas kostjal kaaluda hagejaga kompromissi sõlmimist. Kohus selgitas, et kui kohtule ei laeku 29. märtsiks 2022 allkirjastatud kompromissilepingut, tuleb kostjal kohtule esitada enda vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kohus kohustas kostjat esitama hiljemalt 7. aprilliks 2022 tõendid, mis kinnitavad tema vastuväiteid. Kostja täiendav vastus
7.Kostja esitas 4. aprillil 2022 poolte kirjavahetuse ja selgituse, et esitatud kirjavahetusest loeb ta välja, et hageja nõustub ja on teadlik selles, et tal tuleb teha nii projekti muudatus kui ka ehitisregistris kinnitus lõpuni viia. Kostjale on arusaamatu, mille eest raha nõutakse. Siiski märkis kostja, et ta on kohe nõus tasuma 30% arvest kompromissina. Kostja ei ole nõus tasuma menetluskulusid, sest ta ei võta enda süüks inkassosse ja kohtusse pöördumist, sest kirjavahetuses on kirjas, et kostja saab alles 2021. aastal tegeleda elektrijuhtmete vahetamisega. Hageja lõplik seisukoht
8.Hageja ei nõustu kostja seisukohtaga, mis on moonutatud talle kasulikul viisil ja ei vasta tegelikkusele. Kostja 4. aprillil 2022 esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et hagejal tuli teha lisaks kostja väidetud tööd. Kostja on edastanud mitte originaalkirjad vaid wordi-formaadis teksti, mis on ilmselgelt kokku tõstetud erinevatest leitud e-kirjadest. 2020. aasta juulis peetud kirjavahetus on kostja päring, millal hageja saab töödega alustada, kuna vastavalt hinnapakkumisele tehakse tööd juunis-juulis. Hageja vastas, et saab eeldatavalt alustada järgneval päeval. Tööde kestvuse osas on hageja lihtsalt andnud enda hinnangu ajalise kestvuse osas kaua hagejal paberimajandusega/hageja tööga aega läheb ning mis sõltub linnavalitsuse menetlusaegadest. Eeltoodud seisukoht ei tähenda mitte mingil juhul, et hageja pidi tegema lisatöid, mille hinnapakkumises ei olnud kokku lepitud. Hageja selgitab, et hagiavalduse lisas 3 nähtub ühe kinnitusena linnavalituse kinnitus, millest pooled rääkisid. Hageja esitab täiendava tõendina korrektse e-kirjavahetuse, millest nähtub kostja vastus, milles kostja leiab, et linnavalitusest peaks saama 2-3 nädala jooksul kinnituse. Kogu hilisem kirjavahetus, mille
2-21-112263 kostja on lisanud, on toimunud kõik pärast seda, kui hageja on kostja tellitud tööd teinud, üle andnud ja 31. juulil 2020 arve väljastanud. 19. augusti 2020. a e-kirjas nähtub hageja selgitus, mida kostja peab edasi tegema. Hageja heast tahtest edasiselt proovis kostjale võimalikult palju vastu tulla/abiks olla ning kostjat aidata, et asjad saaksid mõistliku lõpplahenduse. Hageja püüdis kostjat võimalikult palju aidata ka põhjusel, et kostja tasuks hagejale arve esitatud tööde eest. Hinnapakkumisest ja kostja e-kirjavahetusest nähtub üheselt, et kostja on soovinud saada rohkem teenust, kui on algselt soovitud/küsitud ja omamata siinjuures mingit kavatsust teostatud tööde eest arvet hagejale tasuda. Samuti on kirjavahetusest välja loetav, et kostja on soovinud teada, mida on vaja edasiselt teha ja et hageja on hakanud klienti kasutusteatise vormistamisega abistama, pärast hinnapakkumise alusel tellitud tööde valmis saamist (küsimata selleks isegi lisatasu!), kuid kahjuks ka see ei olnud argument või piisav pingutus, et kostja tasuks esitatud arve tasumiseks. Hageja on seisukohal, et kostja on hagejat pahatahtlikult ära kasutanud küsides pidevalt töid juurde, ilma tehtud tööde eest arvet tasumata. 8.1 Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja ei ole esitanud kahe kuu jooksu hagejale teadet, et töö ei vastanud lepingutingimustele. VÕS § 644 lg 3 kui kostja ei teata töövõtjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
11.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Hageja tugineb oma nõudes sellele, et ta esitas kostjale vastavalt kostja tellimusele korteri projekteerimise kohta 20. aprillil 2020 hinnapakkumise nr XXX, milles märgiti tehtava töö hinnaks 1800 eurot. Hinnapakkumise järgi hõlmas töö korteri ümberehituse ja muudatuste projekteerimist eelprojekti staadiumisse ja ehitusteatise taotlemist (dtl 36). Kostja kinnitas
2-21-112263 hinnapakkumise e-kirja teel 23. aprillil 2020 (dtl 37). Hageja on seisukohal, et ta tegi tellitud tööd ja edastas kostjale kogu dokumentatsiooni: sh ehitusteatis nr XXX, mille kostja allkirjastas
14.augustil 2020 ning ehitusteatis on ka registreeritud ehitisregistris. Hageja väljastas tehtud ja üle antud töö eest kostjale 31. juulil 2020 arve nr 68/2020 1800 euro saamiseks tähtajaga 15. augustiks 2020 (dtl 82). Kostja on jätnud hageja arve tasumata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema hinnangul hageja temalt tellitud töid lõpetanud. Kostja on seisukohal, et hagejal tulnuks lepingu raames toimetada asi nii kaugele, et saada ka ehitisregistrisse korteri andmete kohta muudatus.
13.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et 20. aprilli 2020. a hinnapakkumise nr XXX ja kostja kinnitusega 23. aprillist 2020, sõlmisid pooled töövõtulepingu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
14.Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas ja millises tasus on pooled kokku leppinud, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku.
15.Riigikohus on 3. juuni 2016. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 p-s 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kostja vastuväite sisu on see, et töö on lõpetamata. Hageja hinnangul on kostja oma vastuväite maksmapanekuga hilinenud. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks peale tööde vastu võtmist/allkirjastamist (dtl 40)
14.augustist 2020 kuni 14. oktoobrini 2020 esitanud hagejale teadet, et töö ei vastanud lepingutingimustele. VÕS § 644 lg 3 kui kostja ei teata töövõtjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega vastavalt VÕS § 637 lg 4 tuleb kostjal töö eest tasu maksta, kuna kostja on töö vastu võtnud ega ole esitanud kahe kuu jooksul teavet puudustest. Kohtu hinnangul on kostja seetõttu VÕS § 644 lg 3 alusel minetanud õiguse lepingu mittevastavusele tugineda.
16.Siiski märgib kohus, et kohtu hinnangul on hageja kokkulepitud tööd teinud ja kostjale üle andnud. Kokkuleppe sisu on avaldatud 20. aprilli 2020. a hinnapakkumises, mille järgi hõlmas töö korteri ümberehituse ja muudatuste projekteerimist eelprojekti staadiumisse ja ehitusteatise taotlemist. Ehitusteatisele on kostja alla kirjutanud ja seega on hageja ka oma ülesanded täitnud. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kõik kostja esitatud soovid, mille kohta kostja on esitanud kirjavahetuse (dtl 168-172) käivad perioodi kohta, kui hageja on arve juba esitanud. Konkreetselt ei nähtu nimetatust, et hageja tehtud projekt ei vasta kostja arvates
2-21-112263 hinnapakkumises märgitule. Vastupidi, hageja on 19. augustil 2020 kirjutanud (dtl 171), et ehitusteatis on ehitisregistris registreeritud, mis tähendab, et võib ehitama hakata. Samas kirjas on hageja ka selgitanud, et korteri andmete korrigeerimiseks tuleb esitada „kasutusteatis“, mille aluseks on ehitusprojekt ja ehitamist tõendav dokumentatsioon ning pärast kasutusteatist ilmuvad ehitisregistrisse õiged andmed. Samuti on hageja 27. augustil 2020 kirjutanud (dtl 170), et kasutusteatis jäeti läbi vaatamata, sest juurde tuleb lisada ehituspäevik, elektripaigaldise deklaratsioon/audit, tuletõkkeukse kohta sertifikaat ja foto ning võimalusel korteriühistu nõusolek kasutusteatise kohta. Kohus kordab, et poolte kokkulepitust ei nähtu, et hageja võttis omapoolseks kohustuseks ka muuhulgas eelnimetatud tegevuste korraldamise, sh korteriühistu nõusoleku saamise. Kostja esitatud kirjavahetus aga ei tõenda, et pooltel oli kokkulepe enamas. Nõustuda tuleb hagejaga ka selles, et kui kostja soovis täiendavalt, et hageja midagi veel teeks (kasutusteatise esitamine ja kooskõlastamine), tulnuks selles osas sõlmida eraldi kokkulepe. Praegusel juhul nõustub kohus hagejaga, et pooled leppisid üksnes kokku ehitisteatise taotlemises ning kuivõrd kostja on ehitusteatise allkirjastanud ja esitanud kohalikule omavalitsusele, on hageja töö tehtud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on pärast tööde teostamist ja üle andmist, esitanud arve nr XXX summas 1800 euro tasumiseks 15. augustiks 2020. Kostja esitatud arvet tasunud ei ole.
17.Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Ka käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaks aluse pidada kostja poolset kohustuste rikkumist vabandatavaks. Kostja on küll veel viimases menetlusdokumendis märkinud, et ta võib tasuda arve osaliselt, kuid kostja ei ole sellekohast maksekorraldust kohtule esitanud, mistõttu ei ole kohtule teada, kas kostja enda lubatu ka täitnud on. Seetõttu mõistab kohus välja hageja nõude hagiavalduses märgitud ulatuses.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 alusel. Vaidlust ei ole, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ega ole taotlenud viivise vähendamist. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul hageja viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheks protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.TsMS § 367 kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hagi esitamise seisuga, s.o 9. juuli 2021 seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 128 eurot 90 senti. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 9. juulist 2021 kuni 16. mai 2022 kujuneb 1800 euro suuruselt võlasummalt hageja nõutud määras viivise suuruseks 123 eurot 9 senti. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 251 eurot 99 senti.
2-21-112263
20.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja viivise tasumata põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.Hageja esitas 11. augustil 2021 menetluskulude nimekirja ning 14. aprillil 2022 täiendava menetluskulude nimekirja, milles taotles kostjalt välja mõista riigilõiv 250 eurot ja esindustasu 1188 eurot 50 senti (koos käibemaksuga). Riigilõivu maksmise kohustus ning suurus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
25.Hageja lepingulised esindajad K. R. ja M. A. osutasid hagejale õigusabi tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandus käibemaks, lisaks palub hageja TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluse koostamise kulu hüvitamist summas 20 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega. Hageja palub kohtul määrata, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 110 eurot on põhjendatud. Samuti on põhjendatud õigusabi osutamisele kulunud aeg
2-21-112263 9 tundi 17 minutit. Õigusabikulu suurus vastab tervikuna käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kostja pole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.
26.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esitas kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskuludelt tasutud käibemaks tuleb seega kostjal hüvitada. Õigusabikulud 1188 eurot 50 senti (koos käibemaksuga) tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks järelikult 1438 eurot 50 senti (õigusabikulud 1188 eurot 50 senti + riigilõiv 250 eurot).
27.Kooskõlas hageja taotlusega ning vastavuses TsMS § 177 lõikega 4 tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1438 eurolt 50 sendilt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Tulenevalt TsMS § 445 lg-st 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja esitas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduses taotluse, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX, viitenumbriga XXX.
29.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.