Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 16.05.2022, Tallinn 2-22-107635 Renovum OÜ hagi S K vastu võla nõudes 378,01 eurot Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462; asukoht Tartu mnt 50, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: I V (xxx); Kostja: S K (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: S I (xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Renovum OÜ hagi S K vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 2.1 Jätta menetluskulud hageja Renovum OÜ kanda. 2.2 Välja mõista hagejalt Renovum OÜ kostja S K kasuks menetluskulud summas 375 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Renovum OÜ esitas 07.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult S K 303,51 euro saamiseks. Kohus tegi 10.03.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgniku S K lepinguline esindaja J D esitas 14.03.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 21.03.2022 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Renovum OÜ (hageja) esitas 23.03.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse S K (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 24.03.2022 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-22-107635 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 24.03.2022 kohtumääruses.
3.Kostja S K esitas 04.04.2022 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas oma vastuväited kostja vastusele 11.04.2022 menetlusdokumendis. Kohus andis 19.04.2022 määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 26.04.2022 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta 28.04.2022. Kohus pakkus pooltele kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 16.05.2022. Kostja esitas 25.04.2022 lõplikud seisukohad.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja ja kostja sõlmisid 16.12.2020 õigusteenuse lepingu nr xxx, mille alusel osutas hageja kostjale õigusabi, mis seisnes kostja juriidilises nõustamises, refinantseerimise tehingu ettevalmistamises (tehingu ettevalmistamine seisneb muuhulgas tehingu toimumiseks vajalike päringute tegemises, andmete ning dokumentide kogumises ja analüüsis, potentsiaalse(te) laenuandja(te)ga läbirääkimiste pidamises, vajadusel tehingu või tehinguks vajalike dokumentide ettevalmistamises jms), esindamises maksekäsu kiirmenetluses, hagimenetluses esindamises, sh hagiavalduse koostamises, esindamises I ja vajadusel II astme kohtus ning muudes toimingutes, mis tulenevad TsMS §-s 222 sätestatud esindusõiguse ulatusest, sh vajadusel esindamises täitemenetluses.
5.Poolte vahel sõlmitud õigusteenuse lepingu ning lepingulise hinnakirja kohaselt on esmane konsultatsioon ja dokumentidega tutvumise töötunni hind 100 eurot; kliendilepingu sõlmimisel on juristi töötunni hind 65; maksekäsu määruse peale vastuväite esitamise tasu 40 eurot; refinantseerimise tehingu ettevalmistamise tasu on minimaalselt 200, kuid mitte rohkem kui 1 000 eurot (tasu suurus sõltub tehingu iseloomust, keerukusest, tähtajast, mahust jm). Pooled on kokku leppinud, et eelpool nimetatud summade piires tellijale arve esitamisel eeldatakse selle õigsust. Poolte vahel sõlmitud õigusteenuse lepingu p 2.4. kohaselt on kahtluste vältimiseks kokku lepitud, et tasu võetakse ka aja eest, mis kulub lepingu täitmisega seotud kirjavahetusele ja telefonikõnedele, sealhulgas kõnedele tellijaga, tellija teiste nõustajatega või vastaspoole nõustajatega. Teenuse osutaja võtab tellijalt tasu aja eest, mis teenuse osutaja juristidel ja töötajatel kulub reisimisele seoses lepingu täitmisega, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
6.Poolte vahel sõlmitud õigusteenuse lepingu p 2.6. esimese lause kohaselt esitab teenuse osutaja tellijale arve (arved) lepingu täitmise eest igakuiselt või vastavalt lepingu raames antud ülesannete täitmisele. Poolte vahel sõlmitud õigusteenuse lepingu p. 2.9 kohaselt teenuse osutaja poolt arvega mittenõustamisel, sh ülesande täitmise osas pretensioonide esitamisel, peab 3 tellija kolme (3) tööpäeva jooksul, arvestades arve saamisest, teatama sellest teenuse osutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tellija ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud teenuse osutajale arvega mittenõustamisest, loetakse arve aktsepteerituks ja ülesande täitmine kliendi poolt vastuvõetuks. Kostja ei esitanud vastuväiteid. Seega on ilmselge, et kostja oli nõus arvega ja osutatud õigusteenustega.
2-22-107635
7.Õigusteenuse lepingu sõlmimise peamiseks eesmärgiks oli kõigepealt osutada kostjale õigusabi ja refinantseerida tema võlgnevust. Hageja osutas kostjale teenust, mis seisnes konsultatsioonis, andmete ning dokumentide analüüsis. Hageja väljastas 02.02.2022 kostjale õigusteenuse eest arve nr xxx, mida kostja on jätnud tasumata. Lepingu p 2.6. kohaselt esitab teenuse osutaja tellijale arve (arved) lepingu täitmise eest igakuiselt või vastavalt lepingu raames antud ülesannete täitmisele. Makse hilinemise korral kohustub tellija tasuma viivitusintressi 0,065% tasumata summast iga hilinenud päeva eest.
8.Hageja nõue koosneb põhinõudest 300 eurot, mille maksetähtaeg oli 16.02.2022, ning viivisenõudest lepingujärgses määras 23.03.2022 seisuga summas 6,83 eurot. Lisaks taotleb hageja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgses määras. Viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult.
9.Hageja 11.04.2022 esitatud täiendava seisukoha järgi on kostja väited paljasõnalised ning ei vasta tõele. Kostja abikaasa ja hageja vahel on samuti sõlmitud õigusabileping, mille alusel toimus tema võla refinantseerimine. Kostja abikaasa samuti ei täida oma kohustust hageja ees. Esmaselt oli kliendiks ainult kostja abikaasa, seejärel kostja abikaasa teatas, et tema abikaasal on samuti suured võlad. Kostja abikaasa mainis, et oleks tore, kui büroo leiaks aega ka tema abikaasa jaoks. Seejärel kostja tuli kontorisse esmasele konsultatsioonile. Kostja viibis konsultatsioonil isiklikult. Kostja sõnade kohaselt oli tema sooviks refinantseerida võlad korteriühistu ees selleks, et päästa oma kinnisvara. Samuti palus kostja konsultatsioonil läbirääkimiste pidamist kostja kohtutäituriga. Seega tehti kostjale ettepanek sõlmida õigusabileping, millega kostja oli nõus ning allkirjastas lepingu. Kostjale selgitati väga põhjalikult, mis tähendab refinantseerimine, kuidas see toimub jne.
10.Hageja tõendas oma nõude esitamise õigust poolte vahel sõlmitud lepinguga. Lepingu allkirjastamist kostja ei vaidlusta. See leping allkirjastati konsultatsioonil, mis üldiselt viitab sellele, et kostja sai esmase konsultatsiooni isiklikult. Kostja samuti tõi konsultatsioonile dokumendid, mida edaspidi juristid analüüsisid. Pooled leppisid kokku, et pärast dokumentide analüüsimist pooled kohtuvad. Pärast dokumentide analüüsi määrati kostjale teine konsultatsioon, millel ta samuti isiklikult osales. Büroo põhipoliitika on läbipaistev tegevus, et klient saaks aru, mis toimingud tulevikus toimuvad. Pärast viimast konsulteerimist kadus kostja ning ei vastanud kõnedele.
11.Leping sõlmiti tänu sellele, et kostja palus abi. Kas ta kasutas seda täielikult ära või mitte, ei oma tähtsust. Tööd tehti kostja tellimusel ning selle töö eest kostja ei tasunud. Hageja on seisukohal, et kostja elab Eesti Vabariigis, kus riigikeel on eesti keel. Seega on ilmselge, et kostja väide teda ei vabanda. Kostja allkirjastas õigusabilepingu ning tema soov oli sõlmida antud leping. Hageja ei otsinud kliente. Kliendid tulevad ise ja juhul kui kostjale ei olnud õigusabi vajalik, siis ei pea ta mitte midagi allkirjastama. Hageja on seisukohal, et nõustamiseks ja dokumentide analüüsimiseks ei ole vaja sõlmida volikirju. Lepingus on välja toodud kõik tegevused, mida hageja lepingu alusel võiks teha. Samuti kõik hinnad on õigusabilepingus ka märgitud. Hinnakiri oli samuti kostja poolt allkirjastatud. Kostjal tekkis kohustus kohe, kui ta tuli konsultatsioonidele ja õigusabilepingu allkirjastas. Kostja ise tuli büroosse, ise palus abi, ise allkirjastas õigusabilepingu, sai teenust ning jättis arve tasumata.
12.Kostja palus ise õigusabilepingu allkirjastamisel märkida e-posti aadressiks tema abikaasa eposti ja tema abikaasa annab vajadusel kõik tema kätte. Lepingus on märgitud abikaasa e-post, kuna klient seda soovis. Sellega seoses ei saa kostjal olla pretensioone, et teenuse arved saadeti abikaasa e-posti kaudu kuna ta ise seda palus.
KOSTJA VASTUVÄITED
2-22-107635
13.Kostja esitas 04.04.2022 kohtule vastuse tema vastu esitatud hagile. Poolte vahel puudub vaidlus, et 16.12.2020 on allkirjastatud leping nr 2012216, kuid kostja ei valda üldse eesti keelt ja kirjutas lepingule alla vastavalt teenuse osutaja (antud juhul hageja) esindaja poolt antud selgitustele, kuivõrd kostjale tundusid hageja esindaja poolt antud selgitused usaldusväärsetena. Hageja esindaja poolt oli kostjale selgitatud, et kõnealune leping allkirjastatakse selleks, et kostja oleks informeeritud kostja abikaasa laenukohustuse refinantseerimisest.
14.Ülejäänud osas kostja hagiavalduse sisuga ei nõustu ja on seisukohal, et hageja poolt kohtusse esitatud hagiavaldus tuleb jätta täielikult rahuldamata ning poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole hagejalt arvel nr xxx kirjeldatud teenust mitte kunagi tellinud ega saanud. Hageja on hagiavalduses esitatud nõude tõendamiseks esitanud kohtule poolte vahel 16.12.2020 sõlmitud õigusteenuse lepingu nr xxx ja arve nr xxx. Lepingu tegelikust sisust sai ta teadlikuks alles käesoleva hagimenetluse ajal, kui kostja lepinguline esindaja kostjale lepingu sisu tutvustas.
15.Poolte vahel 16.12.2020 sõlmitud lepingu näol on tegemist ainult üldtingimustes kokku leppimisega ning seetõttu ei saa kõnealune leping olla arve nr xxx väljastamise aluseks. Lepingus ei ole viidatud ka ühelegi konkreetsele tellimusele ja/või teenuse osutaja (antud juhul hageja) poolt tehtud tööle. Kostja sellist arusaama toetab ka lepingu punkt 2.1, mis sätestab, et igal konkreetsel juhul lepitakse tellijaga lepingus kokku teenuse osutaja poolt õigusteenuse tasu arvestamise põhimõtetes. Lepingu punkti 4.1. kohaselt peaks tellija (antud juhul kostja) tagama teenuse osutajale õigusteenuse osutamiseks vajalike volituste olemasolu, kuid kostja ei ole mitte kunagi hagejale lepingu p-s 4.1 nõutud volitusi andnud.
16.Kostja ei ole kunagi hageja poolt väljastatud arvet saanud. Hageja poolt koostatud arvest sai kostja esmakordselt teada alles maksekäsu kiirmenetluse raames. Kuna kostja ei olnud enne maksekäsu kiirmenetlust üldse mingist hageja nõudest (sh hageja poolt koostatud arvest) tema vastu teadlik ega teadnud ka seda, et leping puudutab otseselt kostjat ennast, siis ei saanud ta esitada arvele vastuväiteid sellisel viisil, nagu see on sätestatud poolte vahelises lepingus. Sellest tulenevalt esitas kostja oma vastuväited koheselt maksekäsu kiirmenetluse raames.
17.Kostja on seisukohal üksnes arvete esitamine kohustusi ei tekita. Kostja hinnangul ei ole hagiavalduses välja toodud võlgnevuse tekkimise aluseid. Samuti ei ole hageja hagiavalduse raames tõendanud, et kostja oleks 02.02.2022 hageja poolt koostatud arvel nr xxx kirjeldatud teenust üldse hagejalt tellinud ega ka seda, et kostja oleks kirjeldatud teenust reaalselt saanud.
18.Kostja 25.04.2022 täiendava seisukoha järgi 16.12.2020 õigusteenuse lepingu sõlmine ei tähenda automaatselt seda, et kostja oleks selle alusel ka teenuseid tellinud ja/või teenuseid saanud. Samuti jääb kostjale arusaamatuks hageja meelevaldne väide, et leping allkirjastati konsultatsioonil. Kostja hinnangul on hageja selline väide paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on seisukohal, et lepingu allkirjastamist ei saa nimetada konsultatsiooniks.
19.Kostja on seisukohal, et 16.12.2020 allkirjastatud lepingus ei ole ühegi viidet sellele, millist teenust kostja konkreetselt lepinguga tellib ja/või saab ning lepinguga ei ole kokkulepitud ka võimalike tööde hinda, siis on hagejast kohut eksitav väita, et tööd tehti just nimelt kostja tellimusel.
20.Kostja on seisukohal, et hinnakiri võib olla kostja poolt küll allkirjastatud, kuid pelgalt üldise hinnakirja allkirjastamine ei saa olla aluseks hageja poolt esitatud arve alusel kohustuse tekkimisele. Hageja ei ole mitte mingil moel tõendanud, et kostja oleks arvel nr xxx märgitud teenused hagejalt üldse tellinud. Kostja hinnangul on hagejast meelevaldne väita, nagu hinnakirja allkirjastamine tähendaks automaatselt teenuse tellimist, arve kättesaamist jms.
21.Kostja on seisukohal, et hageja jutt õigusabiteenuse lepingu sõlmise, väidetava konsultatsioonil käimise ja 02.02.2022 koostatud arve omavaheliste seoste kohta ei ole eluliselt usutav. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et äriettevõte, mida hageja on, ootaks pakutud
2-22-107635 teenuse eest arve esitamisega üle 1,5 aasta (sh ootaks ca 1,5 aastat enne kui teostatud tööde eest raha hakkaks soovima).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
23.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele ja põhjendab seda kohtuotsuse alljärgnevates punktides.
24.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et 16.12.2020 sõlmisid pooled kirjaliku õigusteenuse lepingu nr 201216. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on kostjale sõlmitud õigusteenuse lepingu alusel teenuseid osutanud ning kas hageja on õigustatud saama selle eest arvel nr xxx näidatud tasu ning tasumisega viivitamise eest viivist õigusteenuse lepingus kokkulepitud määras.
25.Kohtu hinnangul on pooltevahelise õigusteenuse osutamise lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
26.Kostja esmase vastuväite kohaselt ei valda kostja eesti keelt ning ei saanud lepingu sisust aru. Kohtu hinnangul võib ebapiisav keeleoskus olla asjaoluks, mis võib tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise korral ning teise lepingupoole eelnevast teadmisel anda õiguse lepingu tühistamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 lg 1 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2014 kohtuotsuse p 17 tsiviilasjas nr 2-12-13376). Kostja ei ole 16.12.2020 poolte sõlmitud lepingut tühistanud ning pooltel selle üle vaidlust ei ole. Seega on poolte 16.12.2020 sõlmitud õigusteenuse leping kehtiv.
27.Järgmise kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks hagejalt arvel nr xxx kirjeldatud teenust tellinud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub ühel pooltest, võib vastaspool kasutada väite vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni esimene pooltest ei ole oma väite kinnituseks tõendeid esitanud. Kui aga pool esitab tõendid enda poolt esitatud asjaolude tõendamiseks, siis on ka vastaspoolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma seisukohti omakorda tõendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2012 kohtuotsuse p 33 tsiviilasjas nr 211-55505). TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte.
2-22-107635
28.Hageja väitel õigusteenuse lepingu sõlmimise peamiseks eesmärgiks oli kõigepealt osutada kostjale õigusabi ja refinantseerida tema võlgnevust. Hageja osutas enda väitel kostjale teenust, mis seisnes konsultatsioonis, andmete ning dokumentide analüüsis. Hageja hinnangul tõendas ta oma nõude esitamise õigust poolte vahel sõlmitud lepinguga. Kohus eelnimetatud seisukohaga ei nõustu.
29.Kohtule nähtub, et poolte sõlmitud õigusteenuse lepingu p-s 1.2 on täpsustatud, millist õigusteenust saab hageja kostjale osutada ehk õigusabiteenuse liigid (dtl 30). Nimelt seisneb õigusteenus juriidilises nõustamises, refinantseerimise tehingu ettevalmistamises, esindamises maksekäsu kiirmenetluses, hagimenetluses (esimeses ja teises kohtuastmes) ning muudes toimingutes, mis tulenevad TsMS §-s 222 sätestatud esindusõiguse ulatusest, mh täitemenetluses. Sama lepingu p-s 1.3 on kirjas, et nõuetekohane õigusteenuse osutamine eeldab, et tellija annab teenuse osutajale kogu asjakohase informatsiooni ja dokumentatsiooni (dtl 30).
30.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et pelgalt õigusteenuse lepingu sõlmimine kostjal tasu maksmise kohustust ei tekitanud. Poolte sõlmitud õigusabileping on oma olemuselt nn raamleping, milles lepiti kokku poolte üldised õigused ja kohustused ning hageja poolt osutatavate teenuste liigid. Kohtu hinnangul pooled ei leppinud eelnimetatud lepingus kokku hageja täpseid ülesandeid, sh seda, millist konkreetset teenust kostjale osutatakse, sh kas kostjale osutatakse juriidilist nõustamist, abi tehingu refinantseerimisel, esindamist maksekäsu kiirmenetluses/hagimenetluses või muid lepingus nimetatud teenuseid. Lepingus ei ole viidet konkreetsele võlakohustusele (sh selle ulatusele), mille refinantseerimist planeeritakse, ega täpsustatud, millisel viisil peaks refinantseerimine toimuma ning kes on esialgne võlausaldaja ja potentsiaalsed laenuandjad jmt info, mis võimaldaks väidetavat refinantseerimistehingut identifitseerida.
31.Kohtule nähtub, et arve nr xxx on esitatud järgmiste toimingute eest: õigusteenus, refinantseerimise tehingu ettevalmistamine (konsultatsioon, vajalike päringute tegemine, andmete ning dokumentide analüüs, potentsiaalse laenuandjaga läbirääkimiste pidamine) (dtl 38). Kohus leiab, et olukorras, kus kostja vaidles hagile vastu, esitades vastuväite, et ei ole hagejalt arvel käsitletud õigusabi teenust tellinud, lasus hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi oma nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendamise koormis. Hageja pidi tõendama järgmised faktilised asjaolud: 1) kliendilepingu sõlmimise ja selle sisu; 2) arve aluseks olevate teenuste osutamise. Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud arvel nr xxx kirjeldatud teenuse osutamist kostjale, seetõttu võis kostja piirduda üksnes vastuväidetega hagile. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks kostjat mistahes küsimuses konsulteerinud, kogunud andmeid, teinud päringuid, analüüsinud dokumente või oleks pidanud potentsiaalsete laenuandjatega läbirääkimisi. Kohus leiab, et õigusteenuse lepingu allkirjastamine eelnimetatud toimingute tegemist ei tõenda.
32.Ringkonnakohus on oma 10.03.2022 kohtuotsuse p-s 13 tsiviilasjas nr 2-21-103183 leidnud, et kui advokaadibüroo esitab kliendi vastu hagi õigusabiteenuse osutamisest tulenevalt, siis ei pea maakohus hagejale täiendavalt selgitama kohaldamisele kuuluvat õigust ega tõendamiskoormist. Kohtu hinnangul on eelnimetatud seisukoht asjakohane ka käesoleva vaidluse puhul. Kuivõrd hageja on professionaalne õigusabi teenust pakkuv äriühing, siis pidi käesoleva vaidluse tõendamiskoormis olema hagejale teadlik, mh on kostja hagis esitatud nõude tõendamatusele oma kirjalikes seisukohtades korduvalt viidanud.
33.Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta osutas kostjale lepingu nr 201216 alusel õigusabiteenust hagis märgitud summas, mistõttu jätab kohus põhinõude 300 eurot selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mis oleks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmise eelduseks. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise kohta.
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
2-22-107635 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
35.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest 7,25 tunni eest kokku summas 942,50 eurot (dtl 105-106). Hageja ei ole kostja menetluskulude ulatusele vastuväiteid esitanud.
36.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 130 eurot on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Kuna kostja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus kostja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja pole vastavasisulist kinnitust esitanud, mistõttu menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta.
37.Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja ajakulu kostja 04.04.2022 esitatud hagi vastusele ning sellega seotud toimingutele (sh eelnev materjalidega tutvumine, suhtlus kliendiga ja õigusliku positsiooni kujundamine) põhjendatud 2 tunni ulatuses. Tegemist oli lihtsa vaidlusega ja kostja vastuväidete sisu arvestades pidanuks nimetatud ajakulu kohtu hinnangul piisav olema. Kostja lepingulise esindaja ajakulu seoses hageja arvamusega tutvumise, selle analüüsi, kliendi nõustamise ning kostja 25.04.2022 lõplike seisukohtade esitamisega on kohtu hinnangul põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Kohus leiab, et 26.04.2022 menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 0,25 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Menetluskulude väljamõistmisel arvestab kohus arvesse asja vähest keerukust, kostja menetlusdokumentide tagasihoidlikku mahtu ning põhiargumentide korduvust. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta), määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 400 eurot (4 x 100). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 375 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
38.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.