1.3.Kui Kostja tasub osaliselt või hilineb Kompromissi punktis 1.1 fikseeritud osamakse tasumisega, on Hagejal õigus nõuda Kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
1.4.Kostja poolt kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Finants OÜ õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 210 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxxx.
3.Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-138514 menetlus.
2-21-138514
4.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi M. B. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.12.05.2022.a esitasid pooled kompromissi. Pooled palusid Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-138514 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Hageja palus tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 210 eurot ja kanda see Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxxx.
3.Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, hageja pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
5.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
7.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hageja menetluskulu katteks 180,00 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 210,00 eurot
2-21-138514
8.Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 420 eurot. Hageja palub tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Poole riigilõivu tagastamist saab taotleda vaid selle astme eest, kus kompromiss sõlmiti (TsMS § 150 lg 3). Kompromiss sõlmiti esimeses kohtuastmes. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, so 210 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxxx.
9.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Seega käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.