Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

AS-is arvelduskontot nr xxxx, mille jääk on -3,35 eurot ja kontole on arvestatud viivis summas 11,85 eurot. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et T. S. ei ole esitanud tuludeklaratsioone aastate 2017, 2019 ja 2020 kohta. Võlgnik on esitanud tuludeklaratsiooni 2018. aasta kohta. T. S.le on väljamakseid deklareeritud perioodil 01.05.2016 kuni 31.12.2017 järgmiselt: 2016. aastal Xxxx Korteriühistu summas 1353,73 eurot, V OÜ summas 3499,68 eurot ja Xxxx Korteriühistu summas 798,45 eurot; 2017. aastal V OÜ summas 2459,51 eurot ja Eesti Haigekassa summas 71,99 eurot. Lisaks edastas kohus 16.04.2021 järelepärimised võlgniku kohustustest vabastamise menetluses Pensionikeskusele, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole T. S. esitanud raha väljavõtmise avaldust. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et T. S.le ei ole määratud ega makstud alates 26.05.2016 kuni käesoleva ajani sotsiaaltoetusi või pensioni. Eesti Töötukassa andmetel ei ole T. S.le alates 26.05.2016 kuni käesoleva ajani määratud ega makstud toetusi või hüvitisi. 30.09.2021 kirjaga andis kohus võlausaldajatele kohtutäitur K. V., Xxxx, AS-ile U ja Xxxx AS-ile tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. 01.10.2021 avaldas võlausaldaja kohtutäitur K. V., et ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgnik ei ole oma võlgnevust tasunud võlausaldajale täielikult ega osaliselt. Võlgnik ei ole kohtutäituriga ühendust võtnud kohustuse tasumise võimaluste arutamiseks või kokkuleppe sõlmimiseks. Võlausaldaja tõi välja, et arvestades võlausaldaja ees oleva kohustuse suurust, oli võlgnikul võimalik teha 1 euro suurused maksed igakuiselt ja käesolevaks oleks kohustus täidetud. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnikul puudub huvi kohustustest vabastamise vastu ning võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet teavitas 18.10.2021 kohut, et pankrotimenetluse lõppedes jäi rahuldamata Eesti Vabariigi (xxxx kaudu) nõue summas 229,32 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlgnik nõude katteks tasumisi teinud. Seisuga 18.10.2021 on nõue täies ulatuses tasumata. Xxxx jätab võlgniku kohustustest vabastamise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Xxxx AS teavitas 28.10.2021 kohut, et võlgnik oleks pidanud loovutama perioodil 26.05.2016 kuni 31.03.2021 võlausaldajale 1658,31 eurot, mis moodustab 3,66% kogu võlausaldaja nõudest. 28.10.2021 seisuga on võlgnikult laekunud võlausaldajale 342 eurot, mis moodustab 0,75% kogu võlausaldaja nõudest ja mis on oluliselt väiksem seaduse alusel loovutamisele kuuluvast tulu summast. Võlausaldaja taotleb kohtult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist. Võlausaldaja AS U ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas esitanud. 14.04.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta ei ole esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid, kuivõrd ta ei saanud kohtunõudeid kätte. Võlgnik lisas, et tema elukoha aadress on muutunud, kuid ta ei teadnud, et ta oleks pidanud elukoha muutumisest kohut teavitama. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 26.05.2016, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud kohtule mitte ühtegi usaldusisiku aruannet. Kohus edastas võlgnikule aruandenõuded e-posti aadressile xxxx ja posti aadressile xxxx. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta ei ole esitanud ühtegi aruannet, kuivõrd ta ei ole saanud kohtu poolt edastatud aruandenõudeid kätte. Võlgnik lisas, et võlgnik elab uuel aadressil, milleks on xxxx. Kohus selgitas ärakuulamisel, et kui võlgniku elukoha aadress on muutunud, oli võlgnikul kohustus sellest kohut teavitada. Võlgnik selgitas, et ta ei olnud teadlik, et uuest elukoha aadressist tuleb kohut teavitada. Kohus selgitab, et vastav kohustus on sätestatud PankrS § 173 lõikes 2 ning viidatud kohustust on võlgnik rikkunud. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohus on 30.03.2021 aruandenõudes kohustanud võlgnikku esitama kohtule võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted alates 26.05.2016, andmed töökoha, sissetulekute, olmekulude ning võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Võlgnik kohtunõuet täitnud ei ole. Kohtul ei ole võimalik hinnata võlgniku kohustuste täitmist terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud kohtule nõutud andmeid. Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline, kuivõrd võlgnik kohtu poolt osundatud dokumente ja tõendeid kohtule esitanud ei ole. Asjaolu, et võlgnik ei saanud aruandenõudeid kätte, kuivõrd võlgnikul on uus aadress ning võlgnik ei teadnud, et kohut tuleb uuest aadressist teavitada, ei ole kohtu jaoks veenev. Kohus selgitab, et võlgnikku teavitati muuhulgas 26.05.2016 määrusega, millega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, sellest, et kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Aruannet aga võlgnik kohtule esitanud ei ole. Kohus lisab, et kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamine on võlgniku huvides, siis tulnuks võlgnikul endal hoolitseda selle eest, et kohtuni jõuaks võlgniku kehtiv elukoha aadress ning, et kohtul oleks võimalik võlgnikuga kontakti saada. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud suuremas ulatuses ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud suuremas ulatuses

väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Võlausaldajate seisukohtadest nähtuvalt on võlgnik teinud väljamakse üksnes ühele võlausaldajale, so Xxxx AS-ile summas 342 eurot. Teistele võlausaldajatele võlgnik väljamakseid teostanud ei ole. Kohus, analüüsinud võlgniku arveldusarvete väljavõtteid, asub seisukohale, et võlgnikul oleks olnud võimalik teha väljamakseid oluliselt suuremas ulatuses kui võlgnik seda on teinud. Lisaks on võlgnik eelistanud ühte võlausaldajat teistele, st võlgnik on teostanud väljamakse üksnes ühele võlausaldajale, arvestamata siinjuures teiste võlausaldajate huve ning jaotusettepaneku kinnitamise määruses ettenähtud jaotisi. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik hoiab kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, ei esita kogu menetluse kestel ühtegi aruannet ning ei anna teavet oma elukoha kohta, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja Xxxx jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad kohtutäitur K. V.ja Xxxx AS palusid lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgniku kohustustest vabastamata. AS U kohtule seisukohta ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele võla tasumiseks suuremas summas makseid kui 342 eurot. Kohtul ei ole õnnestunud võlgnikult lisateavet kohustuste täitmise/täitmata jätmise kohta saada, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi usaldusisiku aruannet. Lisaks ei ole võlgnik teavitanud kohut oma uuest elukohast, mistõttu ei ole kohtul õnnestunud võlgnikuga kontakti saada. Eelnev ilmestab selgelt ja üheselt võlgniku ükskõikset suhtumist kohustuste ja kohtukorralduste täitmisse. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik arvelduskontosid AS-is Xxxx ja Xxxx AS-is. Ajavahemikul 26.05.2016 – 16.04.2021 on võlgniku AS-i Xxxx arveldusarvele nr xxxx laekunud 20 668,34 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil on T. S.le väljamakseid deklareerinud perioodil 01.05.2016 kuni 31.12.2017 Xxxx Korteriühistu summas 1353,73 eurot, V OÜ summas 5959,19 eurot, Xxxx Korteriühistu summas 798,45 eurot ja Eesti Haigekassa summas 71,99 eurot. Lisaks nähtub Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetest, et võlgnik on aastatel 2019 – 2021 saanud väljamakseid erinevatelt tööandjatelt, so OÜ-lt P, L OÜ-lt ja Xxxx korteriühistult kokku summas 11 877,76 eurot (bruto). Seega on võlgnik saanud tulu, kuid saadud rahast võlgnevusi suuremas ulatuses kui 342 eurot tasunud ei ole. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad T. S. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.