Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. mai 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-12039
Tsiviilasi
Liivo HDD Services OÜ hagi Rain Karu vastu põhivõla 15 660 euro ja viivise 195,11 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
17 107,91 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liivo HDD Services OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Liivo HDD Services OÜ, esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja (kostja): Rain Karu, esindaja advokaat Katrin Paulus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2022 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Liivo HDD Services OÜ kanda.
3.Välja mõista Liivo HDD Services OÜ-lt Rain Karu kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 504 eurot ning viivis menetluskuludelt 504 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Liivo HDD Services OÜ (hageja) esitas 19.08.2020 Tartu Maakohtule hagi Rain Karu (kostja) vastu 01.10.2019 sõlmitud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 15 660 euro, perioodi 24.06.2020 kuni 19.08.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivise 195,11 euro ja alates 20.08.2020 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Alternatiivselt tugines hageja 26.11.2020 esitatud menetlusdokumendis alusetu rikastumise sätetele. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 01.10.2019 suuline laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenu 15 660 eurot. Laen on tõendatud 01.10.2019 maksekorraldusega nr 377, millest nähtub, et hageja kontolt on kostja kontole laekunud 15 660 eurot. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 21.04.2020. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust täitnud ja laenu hagejale tagastanud ning ei ole teatanud ka kohustuse täitmist takistavast asjaolust, on hageja õigustatud kostjalt nõudma põhivõlga 15 660 eurot ja viivist. Ettepanek laenata raha 15 660 eurot tuli kostjalt, kes edastas oma konto numbri ja laenu summa. Kostja väidab, et 15 660 eurot on hageja poolt kantud füüsilisele isikule Rain Karule Liivo HDD Services OÜ ja LISTENA CLOTHING OÜ vahelise kasutatud kodukauba ostu-müügi tehingu eest. Hageja ei kandnud 15 660 eurot kostjale kauba eest, vaid laenuna. Kostja ei anna mingit õiguslikku selgitust olukorrale, kus kostjale kuuluv osaühing soovib hagejale müüa kaupa, aga kostja isiklikult soovib hagejalt saada laenu ja võtab ka laenu vastu. Õige on kostja väide, et hageja on taganenud LISTENA CLOTHING OÜ ees kokkuleppest Inglismaa kasutatud kodukauba omandamise kohta. LISTENA CLOTHING OÜ ei ole toonud hagejale Inglismaal kasutatud kodukaupa, vaid prügi. Kostja ei ole tõendanud, et just tema on toonud hagejale Inglismaalt kaupa. Kostja ei selgita, millistel asjaoludel pidi hageja teadma tema isikliku konto numbrit ja sisustama selle meelevaldselt selgitusega „laen“. Hagejal puudus mistahes vajadus võltsida kostjalt saadud sõnumit. Hageja käitumine raha ülekandmisel on täielikult vastavuses esitatud pangadokumentidega. Kostja ei ole vaidlustanud selgitust „laen“ laenu saamisel, s.o raha laekumisel kontole 01.10.2019, mistõttu on eluliselt usutav, et laenu saamine vastas tema tahteavaldusele.
Kui kostja väidab, et tema ei ole laenulepingut sõlminud, siis kuulub 15 660 eurot tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole saadud raha hagejale tagastanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et ta ei ole hagejaga kunagi laenulepingut sõlminud. Hageja tasus kostjale 01.10.2019 ülekandega raha ostetud kauba eest. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks hageja juhatuse liikme poolt 31.01.2020 allkirjastatud avalduse tehingu tühistamiseks, millest nähtuvalt on hageja ise kirjutanud: „Liivo HDD Services OÜ, LISTENA CLOTHING OÜ (registrikood 14410532), Rain Karu ja Kai Prauer leppisid kokku septembris 2019.a, et LISTENA CLOTHING OÜ (registrikood 14410532), Rain Karu ja Kai Prauer annavad Liivo HDD Services OÜ-le kui ostjale üle 10 tonni (40 jala merekonteineri täis) Inglismaa kasutatud kodukaupa eesmärgiga müüa see Eestis taaskasutuses. Liivo HDD Services OÜ kohustus tasuma müüjale selle eest 15660 eurot. Kaup pidi kohal olema oktoobris 2019.a. /.../ Palume teile kauba eest üleantud raha tagastada, mis on 15 660 eurot ja tegema võimalikuks meile teie poolt üleantud asjade tagastamise. Kui te kaupa tagasi ei võtta, siis oleme sunnitud selle ise utiliseerima ja nõuda sellega kaasnenud kulude hüvitamist. Palume raha tagastada Liivo HDD Services OÜ arveldusarvele EE891010220236355221 ja kaup ära viia hiljemalt 14. veebruariks 2020.“ Hageja pidas Viljandis kauplust „Taaskasutuskeskus Bumerang“, mis tegeles kasutatud kaupade müügiga. Hageja avaldas oma kodulehel ja laiemalt avalikkusele kostja kohta laimu, et kaup oli kasutuskõlbmatu ja pärines prügimäelt. Samas kinnitavad postitused, et 15 660 eurot kandis hageja kostjale just viidatud kasutatud kauba eest, mitte laenuna. Asjaolu, et hageja märkis ülekande selgitusse „laen“, ei muuda tehingut laenulepinguks. Kuna hageja ja kostja vahel ei ole kunagi laenulepingut sõlmitud, ei ole 01.10.2019 hageja poolt kostjale üle kantud rahasumma laen ning hagejal puudub laenu tagastamise nõue kostja vastu. Hageja ei ole kunagi kandnud kostjale kaks korda 15 660 eurot, millest võiks järeldada, et üks summa oli laen ja teine summa oli tasu kauba eest. Hageja pidas oma taganemisavalduses silmas just kostja pangakontole kantud rahasummat ning käsitles seda tasuna kasutatud kodukauba eest. Hageja väidab, et kostja küsis hagejalt ise laenu. Kostja selgitas, et sellist vestlust ei ole tal hagejaga kunagi olnud. Vastava tõendi esitamisega on hageja kohut eksitanud ning tegemist on tõendi võltsimisega. Kostja esitatud alternatiivset nõuet alles neljandas menetlusdokumendis tuleb käsitleda ilmselgelt menetluse venitamisena. Asjaoludest ei nähtu, mille alusel tuleb lugeda hageja poolt kostjale üle kantud rahasumma tasutuks alusetult. Alternatiivne nõue alusetu rikastumise sätete alusel tuleb jätta rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1120 eurot. Asjas puudub vaidlus, et hageja kandis kostjale 01.10.2019 üle 15 660 eurot, mida omakorda tõendab ka kohtule esitatud maksekorraldus nr 377, mille selgitusse on märgitud „laen“. Maakohus märkis, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-109-11 p-s 11 selgitanud, et laenuleping loetakse sõlmituks, nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud, poolte vahel kokkuleppe saavutamisega ning samuti on Riigikohus rõhutanud, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks.
Hageja on leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline laenuleping. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud, vaid raha on üle kantud ostetud kauba eest. Hageja ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja oleksid VÕS § 9 mõistes vahetanud pakkumus- ja nõustumusavaldusi laenulepingu sõlmimiseks. Ainuüksi hageja poolt 01.10.2019 ülekande juurde lisatud selgitus „laen“ ei tõenda poolte vahelise laenulepingu sõlmimist. Hageja on esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks ka väljavõtte vestlusest/sõnumist, millest pidavat nähtuma, et kostja edastas hagejale oma konto numbri ja laenusumma. Maakohtu hinnangul ei ole nimetatud tõend usaldusväärne, et selle alusel hageja väidetut tuvastada. Sellest ei selgu mh vestluse osapooled ja vestluse toimumise aeg, kuid maakohtu hinnangul puudub ka piisavalt täpne võrdlusmaterjal ja informatsioon, et nentida tegemist oleks kohtule esitatud dokumendi võltsimisega. Võttes arvesse, et hagejal ei ole lisaks ülekande väljavõttele muid asjakohaseid tõendeid laenulepingu sõlmimise tõendamiseks esitada, ei ole alust asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping. Pigem nähtub maakohtule esitatud tõenditest, et tegemist võib olla pooltevahelise müügilepinguga, milles kostja on üheks müüjaks (lisaks on müüjad: LISTENA CLOTHING OÜ ja Kai Prauer), kuid müügilepingu rikkumisest tulenevat nõuet ei ole hageja kostja vastu esitanud. Täiendavalt tugines hageja seisukohale, et hageja nõue kuuluks alternatiivselt rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028). Hageja on 26.11.2020 seisukohas üksnes märkinud, et kui kostja hinnangul ei ole laenulepingut sõlmitud, siis kuulub 15 660 eurot tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 tähenduses ning milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Seega ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, millist kohustust soovis hageja kostjale ülekannet tehes täita ning et vastav kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Eeltoodust lähtuvalt jättis maakohus hageja hagi rahuldamata ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Liivo HDD Services OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11.02.2022 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldada ning menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jääb hagejale arusaamatuks, kuidas on maksekorralduse koopia ebausaldusväärne. Raha on laekunud isiklikult kostja kontole, mistõttu saab selgelt väita, et kostja asus rahasummat valdama; 2) ei ole maakohtu viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-109-11 p-le 11 asjakohane, kuna käesolevas asjas on hageja tegutsetud kostja juhiste järgi ja raha on kantud neid juhiseid järgides kostja isiklikule kontole; 3) on maakohus alusetult eitanud pakkumise esitamist kostja poolt. Saadetud sõnumis kostja teatas enda konto numbri ja laenu summa, mida ta vajab. Hageja vastus „OK“ ja ülekanne kinnitavad, et laenu andmisega nõustuti ja laen kanti kostjale üle. Esitatud asjaolud kinnitavad veenvalt VÕS §-s 9 sätestatud tingimuste täitmist. VÕS § 396 lg 1 sätestatud tingimused on samuti täidetud. Millistel asjaoludel maakohus välistas nimetatud sätete ja faktiliste asjaolude vastavuse, jääb täielikult arusaamatuks; 4) ei saa hagejalt eeldada kostja konto numbri teadmist, mistõttu on asjakohane ja piisav ka kohtule esitatud sõnum kostja konto, saaja ja rahasumma kohta ning maksekorraldus;
5) jäi kohtuotsust lugedes arusaamatuks, kuidas kostjale antud laen on seotud LISTENA CLOTHING OÜ-ga ja Kai Praueriga. Kostja ei ole midagi hagejaga tasaarveldanud. Kohtuotsuse mõistlikul lugejal ei ole võimalik aru saada, miks laenusuhet ei tekkinud või miks kostjale ülekantud raha ei kuulu tagastamisele. Maakohtu järeldus, et „tegemist võib olla müügilepinguga“, ei saa olla tõsikindel järeldus tuvastatud asjaoludest; 6) ei ole kostja tõendanud, et hageja ja tema vahel oleks sõlmitud muid kokkuleppeid, mis võimaldaks anda tehingule teise sisu. Hageja käitus kostja juhtnööride järgi, sest pakkumise esitas kostja, mitte hageja; 7) on kummaline maakohtu seisukoht, et olukorras, kus kostja on oma valdusesse saanud 15 660 eurot ja laenulepingut ei ole sõlmitud, peaks hageja eraldi VÕS § 1028 lg 1 alusel selgitama, milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Tagastamist välistavad VÕS § 1028 lg-s 2 esitatud alused, kuid neid käesolevas asjas ei esine. Seega on maakohus valesti kohaldanud õigusnormi.
7.Rain Karu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb kostjale arusaamatuks, mida on maakohus hageja arvates otsuse tegemisel rikkunud – menetlusnorme või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kostja hinnangu ei ole maakohus kohtuotsuse tegemisel eksinud; 2) on maakohus selgitanud, miks tõend ei ole usaldusväärne. Maakohus ei pidanud usaldusväärseks väljavõtet vestlusest/sõnumist, mitte pangakonto väljavõtet nagu viitab hageja; 3) jääb kostja varem esitatud seisukohtade juurde, et hageja esitatud tõend (väljavõte vestlusest/sõnumist) on võltsitud ning juhul, kui ringkonnakohus asub nimetatud tõendit mingil põhjusel uuesti hindama, vaidlustab kostja TsMS § 277 lg 1 alusel nimetatud dokumendi ehtsuse ja taotleb, et ringkonnakohus tõendit ei arvestaks või arvaks dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi kasvõi kaudset tõendit, mis kinnitaks esitatud vestluse/sõnumi ehtsust; 4) on maakohus maksekorralduse koopia suhtes lähtunud õigesti Riigikohtu juhistest. Kostja on algusest peale väitnud, selgitanud ja tõendanud, et tegelikkuses ei olnud makstud raha laen; 5) ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks teinud tahteavalduse laenulepingu sõlmimiseks. Saadud raha oli tasu ostetud kauba eest, mida avaldas ka hageja ise; 6) ei ole tähtsust, kuidas sai hageja teada kostja pangakonto numbri, vaid see, kas hageja kandis kostjale raha üle laenuna; 7) isegi kui kostja ei oleks suutnud tõendada (kuid kostja tõendas selle), et tegu oli müügilepingu alusel hageja poolt kostjale kantud rahaga, tulnuks ikkagi hagejal tõendada, et tegu oli laenulepinguga. Hageja ei ole seda teinud; 8) ei nõustu kostja sellega ei et maakohus eksis, kui jättis kostjalt raha välja mõistmata VÕS § 1027 ja § 1028 alusel. Hageja ise ei ole õigeaegselt nõude aluseks olevaid asjaolusid välja toonud ja tõendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud kõiki esitatud tõendeid ning jätnud põhjendatult hagi rahuldamata.
9.1.Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel puudus laenusuhe, millele tuginedes hageja kostjalt 15 600 euro väljamõistmist nõuab. Seejuures on maakohus põhjendatult tuginenud hageja juhatuse liikme poolt 31.01.2020 allkirjastatud avaldusele tehingu tühistamiseks (tl 22-23), millest nähtuvalt on vaidlusalune summa 15 600 eurot tasutud hageja poolt kostjale müügilepingu alusel (Liivo HDD Service OÜ müüja ning LISTENA CLOTHING OÜ, Rain Karu ja Kai Prauer ostjad). Ka 02.11.2020 menetlusdokumendis on hageja nimetanud kostjat müüjaks. Samas ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel eksisteerinuks veel mingi muu õigussuhe, mille alusel oleks hageja kandnud kostjale sama rahasumma, s.o 15 600 eurot. Põhjendatud on ka see maakohtu seisukoht, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole selgitusega „laen“ ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks. Hageja vastupidine seisukoht ei ole õige. Hageja esitatud väljavõte sõnumist (tl 35) ei tõenda pakkumise esitamist kostja poolt ning maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud ebausaldusväärse tõendi (ei ole võimalik tuvastada vestluse osapooli ja toimumise aega) alusel ei ole võimalik tuvastada laenulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel.
9.2.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel (maakohtu otsuse p-d 33-34). Ringkonnakohus märgib siinkohal, et hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et kostjale 15 600 eurot üle kandes täitis ta olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kulutanud õigusabile 3 tunni ja 45 minuti eest 630 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega ning nii apellatsioonkaebuses kui vastuses apellatsioonkaebusele korrati varasemas menetluses esitatud seisukohti, siis on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses apellatsioonkaebuse koostamise eest kokku (sh menetluskulude nimekiri) 504 eurot (3x140x1,2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.