LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) hagi A B vastu 48083,06 euro ja viivise väljamõistmise nõudes
Hagihind
52 371,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ, registrikood 14497429) Hageja esindaja: A-P P (e-post xxx) Kostja: A B (isikukood xxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (epost [email protected]) Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) 10.05.2022 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta hagi rahuldamata ABi vastu esitatud nõuete osas.
3.Jätta rahuldamata LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) nõuded A Bilt 48083,06 euro ja viivise väljamõistmiseks.
4.ABi menetluskulud jätta LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) kanda.
5.Välja mõista LAGUNA MADRE OÜ-lt (end KIMBUTAJA OÜ) menetluskulu 1 579,50 eurot ABi kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb LAGUNA MADRE OÜ-l (end KIMBUTAJA OÜ) tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja omandas 11.02.2021 korteriomandi registriosa numbriga xxx (xxx). Korterile oli seatud hüpoteek summas 1 882 000 krooni xxx AS-i kasuks, mis tagas 16.02.2006 laenulepingust xxx tulenevaid kostja ja K Bi kohustusi. Kostja ja K. B olid laenulepingu sõlmimise ajal abielus. Laenuleping oli sõlmitud eesmärgiga eluaseme soetamiseks, laenu eest soetati xxx tn korter kostja ja K. Bi ühisvarasse. Kostja ja K. B ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hageja tasus 15.03.2021 nende eest xxx-ile laenulepingust tulenenud võlgnevuse 48 083,06 eurot. Seoses sellega omandas hageja hüpoteegipidajale kuulunud nõude vastavas ulatuses. Kostja ega K. B ei ole kohustust hagejale täitnud. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab laenulepingust tulenevate kohustuste eest, kuna tegemist oli perekonna huvides võetud rahalise kohustusega. Olukorras, kus laenulepingust tulenevad kohustused kuulusid K. Bi ja kostja ühisvara hulka, tuleb lugeda ka kostja laenulepingu pooleks. Laenusummat kasutati mh kostja emale kuulunud xxx tn korteril lasunud hüpoteegi kustutamiseks, hüpoteegipidaja nõue rahuldati laenusumma arvelt ning kostja ema kinkis korteri kostjale. Seetõttu tuleb lepinguid tõlgendada selliselt, et hüpoteegiga olid tagatud ka laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Juhul kui hagejal puudub nõue AÕS § 349 lg 3 alusel, on hageja alternatiivselt seisukohal, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping või hageja nõuded tuleb rahuldada alusetu rikastumise või lepinguvälise kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 48 083,06 eurot, viivis 442,63 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt alates 27.04.2021 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei olnud 16.02.2006 laenulepingu osapooleks ning laenulepingust ei tulenenud kostjale kohustusi. xxx on kinnitanud, et 11.01.2021 seisuga ei oma kostja panga ees mistahes kohustusi. Laenulepingu pool oli K. B, laenusumma oli 89 093 eurot, millest xxx tn korteri ostmiseks kulus üksnes 57 200,93 eurot. Kostja ja K. B olid abielus xxx. K. B sõlmis 31.10.2011 laenulepingu lisa 2, millega laenas täiendavalt 24 100 eurot. Kostja on laenu tagastanud 37 500 euro ulatuses oma lahusvara arvelt. xxx tn korter müüdi enampakkumisel K. Bi lahusvaraks olnud kohustuste täitmiseks, müügisummast poolt, so 15 700 eurot, ei ole kostjale tasutud. Kostja vaidleb ka vastu laenulepingust tulenenud nõude ulatusele ning väitele, et nõue on kogu tagastamata laenusumma ulatuses muutunud sissenõutavaks. Laenuandjaks oli xxx. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja laenulepingust tulenenud nõuded läksid üle xx AS-ile. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuväide kohtu tegevusele
3.Kohus lahendas 09.05.2022 määrusega taotlused, jättes mh rahuldamata hageja taotlused tõendite kogumiseks ning menetluse peatamiseks. Hageja esitas 10.05.2022 vastuväite kohtu tegevusele, paludes taotletud tõendid siiski koguda või menetluse peatada, et hageja saaks taotleda tõendite kogumist teises menetluses. Kostja esitas 12.05.2022 seisukoha, milles vaidleb vastuväitele vastu. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 333 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus on hageja taotluste rahuldamata jätmist 09.05.2022 kohtumääruses põhjendanud ning kohus jääb nende põhjenduste juurde. Kohus jätab hageja 10.05.2022 vastuväite rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.VÕS (võlaõigusseadus) § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 4 järgi kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
5.AÕS (asjaõigusseadus) § 349 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 349 lg 3 järgi kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.
6.Kohus tuvastab, et hageja omandas 11.02.2021 korteriomandi (registriosa nr xxx, xxx), millel lasus hüpoteek summas 1 882 000 krooni xxx kasuks (väljavõte kinnistusraamatust dtl 6-10). Hageja tasus xx AS-ile 15.03.2021 48 083,06 eurot (maksekorraldus dtl 31). Pooled vaidlevad, kas hageja täitis sellega nõude kostja vastu, mis oli tagatud korteriomandile seatud hüpoteegiga.
7.Tulenevalt AÕS § 346 lg 2 määratakse nõue, mis on hüpoteegiga tagatud, tagatiskokkuleppega. Kohus tuvastab kinnistusraamatust, et hüpoteek kanti sisse 16.02.2006 asjaõiguslepingu alusel. Kohtule on esitatud 16.02.2006 Tallinna notar x xx notariaalakt xxx (dtl 11-27), millega mh seati hüpoteek xxx tn korteriomandile. Nähtuvalt p 7.2 on tagatiskokkuleppe sisu järgmine: hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja xxx nõuded alljärgnevalt: 7.2.1 kõik nõuded K. Bi vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja K. Bi vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest; 7.2.2. kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest; 7.2.3. kõik nõuded K. Bi ja kosja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja K. Bi ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tagatiskokkulepet oleks pärast 16.02.2006 muudetud.
8.Hageja on välja toonud, et nõue, mille ta 15.03.2021 rahuldas, tulenes 16.02.2006 laenulepingust nr xxx. Nähtuvalt nimetatud lepingust (dtl 63-70) on see sõlmitud xxx ja K.
Bi vahel, kohus tuvastab, et kostja lepingu pooleks ei ole. Hageja käsitluse kohaselt vastutab kostja solidaarselt K. Biga 16.02.2006 laenulepingust tulenevate kohustuste eest tulenevalt kehtinud PKS (perekonnaseadus) § 20 lg 2, mis sätestas, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas kostja vastutab K. Biga solidaarselt või mitte, ei puuduta see tagatiskokkuleppe sisu. Millised nõuded on hüpoteegiga tagatud saab tuleneda üksnes tagatiskokkuleppest. Nähtuvalt tagatiskokkuleppest tagab hüpoteek selliseid nõudeid kostja vastu, mis tulenevad kas hüpoteegipidaja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest või hüpoteegipidaja ja kostja ja K. Bi vahel sõlmitud lepingutest. 16.02.2006 leping kummalegi tingimusele ei vasta.
9.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Hageja ei ole välja toonud mistahes asjaolusid, mis viitaksid sellele, et lepingupooled soovisid sõlmida muu sisuga tagatiskokkuleppe, kui nähtub kokkuleppes kasutatud sõnade harilikust tähendusest või oleks ükski lepinguosaline tagatiskokkulepet teisiti mõistnud. Asjaolu, et 16.02.2006 lepinguga reguleeriti ka muid õigussuhteid lisaks hüpoteegi seadmisele, ei ole tagatiskokkulepe sisu hindamisel asjassepuutuv. Juhul kui tagada oleks soovitud hüpoteegipidaja nõudeid kostja vastu tulenevalt 16.02.2006 laenulepingust, oleks vastavalt olnud võimalik tagatiskokkuleppes ka ette näha.
10.Kohus asub seisukohale, et nõue kostja vastu 16.02.2006 laenulepingust ei olnud hüpoteegiga tagatud. Seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet AÕS § 349 lg 3 alusel.
11.Hageja alternatiivse õigusliku käsitluse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud käsunduslepingu. Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja on viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võlgniku ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahel võib olla käsundusleping (3-2-1-152-13, p 13). Kohus leiab, et kui kinnisasja omanik annab nõusoleku enda kinnisasja koormamiseks hüpoteegiga kolmanda isiku kohustuste tagamiseks, võib nõusoleku andmine kujutada endast käsundi täitmist. Käesoleval juhul ei olnud aga hageja korteriomandi hüpoteegiga koormamise ajal veel korteriomandi omanik. Hüpoteegi seadmine toimus 2006. aastal, hageja omandas korteri 2021. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel mistahes lepingu olemasolu poolte vahel tuvastatav ei ole. Seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu lepingust tulenevaid nõudeid.
12.VÕS § 1023 lg 1 I lause kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Tulenevalt VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1020 lg 1 kohaselt enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata.
13.Hageja väitel täitis ta 15.03.2021 kostja 16.02.2006 laenulepingust tuleneva kohustuse. Kostja vaidleb vastu, et tal olnuks nimetatud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kostja ei saa olla asjaajamist hageja poolt heaks kiitnud. Nähtuvalt kohtule esitatud
22.02.2021 e-kirjast (dtl 28) küsis hageja kostjalt (ja K. Bilt) 22.02.2021 millal nad laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasuvad ning kostja vastas samal kuupäeval, et temal selle laenu maksmise kohustus puudub. Kostja laenulepingust tulenevate väidetavate kohustuste täitmine hageja poolt ei vastanud seega kostja poolt väljendatud tahtele. Laenulepingust tulenenud väidetavate kohustuste täitmine ka ülalpidamiskohustuse täitmise või avalike huvidega ei seondu. Seetõttu ei saa hageja nõue kuuluda rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete alusel.
14.VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
15.Riigikohus on selgitanud, et kui teise isiku kohustuse lepinguväliselt täitnud isikul ei ole VÕS §-dest 1018 ja 1023 tulenevat hüvitisnõuet, siis saab tal olla teise isiku vastu hüvitisnõue VÕS § 1041 alusel vaid juhul, kui ta oli teise isiku kohustust täites (kulutusi tehes) heauskne VÕS § 1024 lg 4 mõttes. Seega on VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041 alusel hüvitisnõue võimalik vaid siis, kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaoludest ei esine, kuid teise isiku kohustuse täitnud isik ei teadnud ega pidanudki seda teadma. See tähendab, et ta arvas heauskselt, et esineb vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaoludest, st et ta ei teadnud ega pidanudki teadma nende asjaolude puudumisest (3-2-1-158-13, p 12). Kohus leiab, et kuivõrd kostja teatas 22.02.2021 hagejale, et tema vaidleb vastu, et tal oleks asjassepuutuvast laenulepingust tulenevaid kohustusi, ei saanud hageja 15.03.2021 heauskselt arvata, et laenulepingust tuleneva väidetava kostja kohustuse täitmine vastab kostja tahtele. Seetõttu ei saa hagejal olla nõuet ka VÕS § 1041 alusel.
16.Ühtegi asjaolu, mille esinemisega seob seadus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude tekkimise hageja välja toonud ei ole. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt 48 083,06 euro väljamõistmiseks. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka viivisenõue.
17.Kuna kohus asus seisukohale, et hagejale kulutuste hüvitamise kohustust seoses väidetava kostja kohustuse täitmisega ei seadusest ega pooltevahelisest suhtest ei tulene, puudub vajadus tuvastada, kas kostjal oli asjassepuutuvast laenulepingust tulenevaid kohustusi, millise asjaolu tõendamiseks on esitatud xxx kinnitused (dtl 72, 213), 09.10.2013 notariaalakt (dtl 75-86), täitemenetluse dokumendid (dtl 87-100), 16.03.2021 notariaalakt (dtl 183-189). Asjassepuutuvat teavet kostja vastu esitatud nõuete kontekstis ei sisalda pankrotihoiatus (koos lisaga dtl 33-36). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses kostja vastu esitatud nõuete rahuldamata jätmisega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
19.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulu 1 579,50 eurot (sh käibemaks), so kulu lepingulisele esindajale. Hageja vaidleb kostja kulule vastu, leides, et see on üle paisutatud, hageja palub kontrollida kostja kulu põhjendatust ning vähendada seda 923,40 euroni.
20.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
21.Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Lisaks istungil viibimisega kaasnevale ajakulule on põhjendatud ka aeg istungi ettevalmistamiseks, sest istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Ajakulu ei ole hinnatav ülemäärasena ainuüksi põhjusel, et vastaspoole hinnangul saanuks toiminguid teha ka kiiremini. Õigusteenust osutati hinnaga 162 eurot tunnis (so 135 eur/h ilma km), mis ei ületa kohtu hinnangul keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
22.Kohus mõistab hagejalt vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja menetluskulu 1 579,50 eurot.
23.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.