Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I. J. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
367,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: I. J. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja Tallinna Linnavalitsus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista õigeksvõtul põhineva otsusega I. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 205,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 61,33 eurot.
3.Mõista I. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitis 25 eurot.
4.Mõista I. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõla (205,69 eurot) tasumata osalt määras 0,06% päevas alates 20.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku, arvestades ka sissenõutavaks muutunud viivist (61,33 eurot), mitte rohkem kui 205,69 eurot.
6.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 520 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 420 eurot) ja mõista see I. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
7.Mõista I. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Käesoleva otsuse resolutsiooni p 2 on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21), samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 12.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. J.lt 324,67 euro saamiseks. Kohus tegi 18.02.2021 võlgnikule makseettepaneku. Võlgniku eestkostja esitas 22.02.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 19.03.2021 hagiavalduse I. J. vastu (täpsustatud 12.04.2021), milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 205,69 eurot, enne 27.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 9 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivise põhinõudelt alates 21.01.2020 kuni 19.03.2021 summas 52,33 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivise määraga 0,06% päevas alates 20.03.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt oli hagejal võlgniku vastu 23.05.2018 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhinõue 205,69 eurot ja viivisenõue 11 eurot. Kuna kostja summat tasuda ei suutnud, sõlmisid hageja ja kostja 27.11.2019 kompromissleping/võlatunnistuse nr xxxx, millega hageja loobus osaliselt viivistest summas 2 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetena ja kompromissisummas 214,69 eurot. Sellele lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Pooled leppisid kokku, et lepingu sõlmimisega tekib kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ja maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Hageja
luges lepingu lõppenuks ja kompromissisumma muutus tervikuna sissenõutavaks 20.01.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Kostja vastuväited
4.Kostja võttis hagi õigeks põhivõla 205,69 euro, enne 27.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 9 euro ja perioodil 21.01.2020 – 19.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 52,33 euro osas. Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kuna hageja ei ole kohtule ega kostjale põhinõude aluseks olevat järelmaksulepingut esitanud, ei saa nõustuda väitega, et järelmaksuleping üldse eksisteerib ja on ka kehtiv (ei ole aegunud). Kompromissleping/võlatunnistus sõlmiti kasutades ära kostja tervislikku seisundit ja asjaolu, et ta ei valda keelt, selleks, et legaliseerida ilmselt aegunud/kehtetut põhinõuet. Kostja ei mõistnud juba lepingu sõlmimise ajal oma tervislikust seisundist tulenevalt kompromisslepingu sisu, mistõttu ta kohe kompromisslepingut rikkus. Sissenõudmiskulude hüvitise nõue 25 eurot ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole võlateatisi kätte saanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada, seejuures osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda. I
7.Hageja nõuab kostjalt kompromissileping/võlatunnistus nr xxxx alusel põhivõla 205,69 euro, enne 27.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 9 euro, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, 21.01.2020 – 19.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 52,33 euro ja sissenõudmiskulu 25 euro väljamõistmist, samuti viivise väljamõistmist põhinõudelt alates 20.03.2021 kuni kohustuse täitmiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui nõude ulatuses. Kostja kinnitas 13.04.2022 menetlusdokumendis, et võtab hagi õigeks põhinõude 205,69 euro, viivisenõude summas 9 eurot ja viivisenõude summas 52,33 euro osas.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 205,69 euro ja viivise, kokku 61,33 euro osas ilma põhjendava osata õigeksvõtul põhineva otsusega. II
9.Kohus hindab hageja nõuet osas, milles kostja nõuet ei tunnista, sisuliselt. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
10.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kohus saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (Riigikohtu 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Kohus pööras poolt tähelepanu kohustusele tuua esile ja tõendada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ka oma 24.03.2022 kirjas.
11.Hageja nõuab kostjalt kompromisslepingust/võlatunnistusest tulenevalt lepingu sõlmimise tasu summas 30 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus kontrollib seega, kas kostjal on lepingust tulenev raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
12.Kompromissleping/võlatunnistuse nr xxxx (dtl 46-48) punkti 5.1 kohaselt on lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, mis tuli tasuda koos kompromissisumma esimese osamaksega. Kostja ei ole lepingutasu maksnud. Vastupidist ei ole kostja käesolevas menetluses ka väitnud. Kostja vaidleb lepingust tulenevate nõuete tasumisele vastu leides, et kompromissleping on poolte vahel sõlmitud kostja tervislikku seisundit ja eesti keele mittevaldamist ära kasutades.
13.Kostja esile toodud asjaolud võiksid olla tehingu tühisuse aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 tähenduses või TsÜS § 11 alusel, kui täidetud on ka muud nendes paragrahvides nimetatud tingimused. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
14.Kohus selgitas kostjale 24.03.2022 kirjas, et tehingu tühisuse aluseks olevad asjaolud tuleb selgelt esile tuua ja ka tõendada. Kohus pööras tähelepanu sellele, et kostja väited on üldsõnalised. Hoolimata sellest kostja oma väiteid ei sisustanud ega esitanud ühtegi tõendit, mh sellist, millest saaks kohus järeldada, et kompromiss/võlatunnistus on vastuolus heade kommetega. Kostja väited, et kompromissleping on sõlmitud kasutades ära kostja tervislikku seisundit ja asjaolu, et kostja ei valda keelt, on seega paljasõnalised ja tõendamata.
15.Samuti ei toonud kostja hoolimata kohtu selgitustest esile ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et kostja ei mõistnud lepingu sõlmimise ajal oma tervislikust seisundist tulenevalt kompromisslepingu sisu. Seda ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et kostjale seati eestkoste 22.01.2021. Vaidlusalune kompromissileping/võlatunnistus sõlmiti 27.11.2019. Lepingu tühisuse aluseks olevaid asjaolusid saab kohus hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga (vt ka TsSÜS § 8 lg 3 ja
Riigikohtu 31.01.2018 otsus 2-14-21710, p 46). Kostja väited lepingu tühisuse kohta on seega jäänud üldsõnaliseks ja tõendamata. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks see, et kostja kompromissilepingu sisu ei mõistnud, iseenesest ilmselge.
16.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid alust leida, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine.
17.Kostja etteheide selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et nõuete aluseks olev järelmaksuleping üldse eksisteerib ja et see on ka kehtiv (ei ole aegunud), ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas 24.03.2022 kirjas, et kehtivalt sõlmitud võlatunnistuse tagajärg on see, et võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt võlatunnistuse kohta ka Riigikohtu 21.06.2021 otsus nr 2195601). Hageja nõue tuleneb võlatunnistuse puhul võlatunnistusest endast ja see, et hageja ei ole esitanud tõendina järelmaksulepingut nr xxxx, ei välista hageja nõude rahuldamist. Seda, et sellist lepingut tegelikult ei oleks sõlmitud, ei ole kostja väitnud. Järelmaksulepingust tuleneva võlatunnistuse aluseks oleva põhivõla on kostja ka õigeks võtnud.
18.Kuna pooltevahelise lepingu punkti 5.1 tuleneb kostjale kohustus tasuda lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, kuid see on tasumata, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja hageja nõue 30 euro väljamõistmiseks tuleb rahuldada.
18.Hageja palub mõista kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel välja sissenõudmiskulu 25 eurot. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja võlga sisse nõudma PlusPlus Baltic OÜ, kes saatis kostjale hagejale teadaolevale aadressile kolm võlateatist, s.o 28.01.2020, 05.05.2020 ja 05.10.2020. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjendusega, et ta ei ole võlateatisi kätte saanud, kuna tema rahvastikuregistri järgne aadress on alates 23.09.2019 Paagi tn 10-714.
19.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võlateatiste kohaselt oli hageja nõue 214,69 eurot (vt viited all). Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele selle kohta, et kompromissileping on lõppenud lepingu p 3.1 alusel alates 20.01.2020 osamakse tähtaja möödumisest põhjusel, et kostja ei tasunud kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Vastupidi, kostja on menetluses kinnitanud, et rikkus hageja sõlmitud kokkulepet. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulu hüvitamist.
20.Kohus selgitas 23.03.2022 kirjas, et VÕS § 1132 ei näe ette meeldetuletuskirjade, sh võlateatiste kättetoimetamise kohustust. VÕS § 1132 kohaldamise eeldus on, et hageja on kandnud seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega kulusid, ning need on tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ja võlausaldaja on teinud toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus selgitas ka seda, et sissenõudmiskulude hüvitise nõude esitamise korral VÕS § 1132 lg 2 alusel kontrollib kohus, millal on võla sissenõudmiseks vajalikud toimingud tehtud, kas võlausaldaja on kinni pidanud VÕS § 1132 lg 3 sätestatud ajalistest piirangutest tasuliste kirjade saatmisel ja ega ei ole ületatud VÕS 1132 lg 2 sätestatud sissenõudmiskulude kogusumma ja üksiku meeldetuletuskirja tasu ülempiiri.
21.Asjas esitatud tõendite kohaselt saatis hageja kostjale kompromissilepingu alusel võlateatised 28.01.2020 (dtl 49), 05.05.2020 (dtl 50) ja 05.10.2020 (dtl 51) aadressil Xxxx. Tegemist on kostja poolt hagejale kompromissileping/võlatunnistus sõlmimisel avaldatud aadressiga. Kostja väited tema elukoha muutuse kohta on hoolimata kohtu selgitustest kohustuse kohta tõendada oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid, tõendamata. Kostja ei ole ka väitnud, et ta oles hagejat teavitanud on teistsugusest elukohast.
22.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et ta saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja, s.o 28.01.2020, 05.05.2020 ja 05.10.2020. Kirjade saatmine vastab ajaliselt VÕS § 1132 lg 3 tulenevatele nõuetele, s.o et esimene tasuline meeldetuletuskiri saadetakse kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest ning teine ja kolmas kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatuga sissenõudmiskulu hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja eest, s.t 28.01.2020 kirja saatmise eest 15 eurot, 05.05.2020 kirja saatmise eest 5 eurot ja 05.10.2020 kirja saatmise eest samuti 5 eurot. Kokku on hageja nõue 25 eurot.
23.Kohus märgib vastuseks kostja väidetele, et hageja on küll tõendanud, et talle on võla sissenõudmise teenuse eest esitatud arve summas 36 eurot (dtl 64), kuid hageja ei ole selle väljamõistmist kostjalt nõudnud. Kohus jätab kostja vastavad vastuväited seega tähelepanuta.
25.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivist määras 0,06% päevas alates 20.03.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Sellele nõudele kostja eraldiseisvat vastuväidet ei esitanud. Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisenõude võttis kostja õigeks.
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu punkti 3.2 kohaselt on võlgnikul maksekohustuse rikkumisel kohustus tasuda viivist 0,06% päevas viivituses olevast maksmata kompromissisummast.
27.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, kostja on selle õigeks võtnud, on põhjendatud ka hageja põhinõudelt arvestatud viivisenõue. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla tasumata osalt (205,69 eurolt) lepingujärgses määras 0,06% päevas alates 20.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja esitas nõude viivise väljamõistmiseks mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg, piirab kohus edasiulatuva viivise põhivõla summaga.
28.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas otsuses ei ole viidatud ja millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Need tõendid ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Hagimenetluse kulude hulka arvestatakse ka menetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 172 lg 9 viimane lause). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). 19.03.2021 ja 12.04.2021 hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt menetluskuludena välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Lõplikku menetluskulude nimekirja hageja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud.
31.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas käesolevas asjas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
32.Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitas, et ei saa piiratud käibemaksukohustuslasena tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Riigikohus on varem pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Kohus leiab, võttes arvesse tsiviilasja olemust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, et esindaja tasumäär on mõistlik ja vastab turutingimustele.
33.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi järgmiselt: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5h ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi on olnud tema õiguste kaitsmise seisukohast vajalik ja sellele kulunud aeg põhjendatud. Kohus arvestab seejuures hagiavalduse sisu ja selle lisade mahtu ning käesoleva vaidluse asjaolusid.
34.Kohus ei nõustu kostjaga, et õigusabikulud on ilmselgelt ebamõistlikud. Õigusabikulude põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Arvestada tuleb nõuetekohase menetlusdokumendi koostamisele tegelikult kuluva põhjendatud ajaga, sh ettevalmistava tööga, samuti nõude sisu ja olemusega. Kohus võtab seega hageja õigusabikulud arvesse taotletud mahus.
35.Riigilõivu 100 eurot tasus hageja seaduses sätestatud suuruses. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
36.Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks seega 520 eurot, so riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (3,5 tundi × 100 + 20%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja taotlusele tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.