OÜ SV-Centre Grupp hagi Purgo OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. detsembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ SV-Centre Grupp apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
6138 eurot 91 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ SV-Centre Grupp (registrikood 11325969), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski Kostja Purgo OÜ (registrikood 14124013), lepinguline esindaja Peeter Malve
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. detsembri 2020. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.OÜ SV-Centre Grupp apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.OÜ SV-Centre Grupp (hageja, avaldaja) esitas 26. märtsil 2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Purgo OÜ (kostja, võlgnik) vastu 4659 euro 70 sendi saamiseks. Võlgnik vaidles maksekäsule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.OÜ SV-Centre Grupp (hageja) esitas 5. mail 2020 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 3927 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 778 eurot 56 senti, edasiulatuva viivise põhivõlalt 0,1% alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni ning võla sissenõudmiskulu 40 eurot.
2.1.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled 18. juunil 2019 töövõtulepingu nr 2019/6 üldehitustööde teostamiseks. Hageja (töövõtja) täitis oma kohustused ning kostja (tellija) võttis need vastu. Kostja allkirjastas 31. oktoobril 2019 teostatud tööde akti nr 05. Akti alusel edastas hageja kostjale e-kirja teel 11. novembril 2019 arve nr 19100 suurusega 3927 eurot. Kostja arvet ei tasunud. Hageja palus mõista põhivõla välja koos sissenõutavaks muutunud viivisega 0,1% päevas tasumata põhivõlalt, samuti edasiulatuva viivise ning võla sissenõudmiskulu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 kohaselt. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, paludes selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda jätta. Kostja selgituse kohaselt sõlmis kostja enne hagejaga lepingu sõlmimist töövõtulepingu Hardest Ehitus OÜ-ga vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide väljaehitamiseks. Tööde maksumus oli 45 181 eurot 7 senti. Kuna kostjal endal vajalikku tööjõudu polnud, rentis ta lepingu alusel hagejalt tööjõu, lubades tasuda hageja töötajatele 11 eurot töötunni eest. Kostja ja Hardest OÜ leppisid kokku, et teostatavad tööd jagatakse viide etappi ning akteeritakse iga etapi valmimisel. Hardest Ehitus OÜ tasus tööde eest kostjale pärast iga tööetapi üleandmise akti allkirjastamist. Seejärel tasus kostja hagejale vastava tööetapiga seotud töötundide eest. Kostja tasus hagejale kolme tööetapi eest, 4. ja 5. tööetapi eest kostja ei tasunud, sest Hardest Ehitus OÜ ei akteerinud neid etappe ehitusvigade tõttu, mille eest vastutasid hageja töötajad. Hageja ja kostja olid lepingueelsetel läbirääkimistel kokku leppinud, et hageja saab töötajate töötasu alles siis, kui kostja on Hardest Ehitus OÜ-lt vastava töötasu kätte saanud. Kostja hinnangul ei saa pooltevahelist lepingut kvalifitseerida töövõtulepinguks. Pooltevaheline leping vastab oma olemuselt VÕS §-is 619 sätestatud käsunduslepingule. Käsunduslepingu puhul on käsundisaajal kohustus alluda käsundiandja juhistele (VÕS § 621 lg 1). Hagejal ei ole käsundisaajana õigust nõuda tasu kostja juhiste rikkumise ja ebakvaliteetselt tehtud töö eest. VÕS § 628 lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Poolte kokkulepete kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale töötajate tehtud tööde eest etapiviisiliselt, vastavalt kostja poolt kinnitatud tööaja aktidele. Kuna hageja kinnitas kostjale, et tema töötajad omavad ehitustööde tegemiseks vajalikku kvalifikatsiooni, piirdus kostja hageja töötajatele tööde kättenäitamisega ning projektdokumentatsiooni tutvustamisega. Kostja ise pidevalt ehitusobjektil kohal ei viibinud ning hageja töötajaid ei juhendanud. Hageja töötajatele oli teada, et mistahes töö käigus
2-20-112206 tekkinud küsimuste või probleemidega tuleb neil pöörduda kostja esindaja või objektijuhi poole. Kostja esitas tööde kvaliteedi kontrollimiseks tellitud ekspertiisiakti, milles ekspert käsitleb teostatud töid. Ekspertiisiga tuvastati mitmeid ehitusvigu. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 11. detsembri 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 630 eurot.
4.1.Maakohus tuvastas järgmist: -
Pooled sõlmisid 18. juunil 2019 lepingu nr 2019/6, mille alusel hageja kohustus teostama nõuetele vastavad tööd. Hageja kohustus pärast tööde lõpetamist tagastama kostjale kõik tööriistad ja seadmed. Kostja kohustus lepingu p-i 4.1. kohaselt hagejale vastuvõetud tööde eest tasuma tööde vastuvõtu akti kohaselt esitatud arve alusel 30 päeva jooksul arve esitamisest;
-
Kostja aktsepteeris tööd ning allkirjastas 31. oktoobril 2019 vastuvõetud tööde akti nr 05;
-
Akti alusel väljastas hageja kostjale arve nr 19100 suurusega 3927 eurot;
-
Kostja arvet ei tasunud.
Pooled vaidlevad selle üle, kas nad sõlmisid töövõtulepingu või käsunduslepingu.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on praeguses menetluses tuvastatud, et hageja tegutseb renditööjõu vahendajana. Vaidlusaluse lepingu p-i 1.1. kohaselt pidid hageja töötajad tegema tööd kooskõlas tellija tehnilise dokumentatsiooniga ja kostja kontrolli all. Hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja väitis, et osutas kostjale ehitustööde teenust. Samas ei ole hageja tõendanud, et oleks teostanud ja kostjale üle andnud mingeid töid. Maakohtu hinnangul ei vasta pooltevaheline leping töövõtulepingu tunnustele. Maakohus nõustus kostjaga, et leping vastab käsunduslepingu tunnustele.
4.3.Hageja ei ole tõendanud kostja kohustust tasuda arve nr 19100 eest. Kostja selgituste kohaselt teostasid hageja töötajad ehitustöid ebakvaliteetselt ning nende kvalifikatsioon ei vastanud hageja nõutud kõrgele tunnihinnale. Seetõttu jättis kostja käsundi täitmise eest tasu maksmata. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et Politsei- ja Piirivalveamet on Ukraina tööjõu kvalifikatsiooni kontrollinud, mistõttu hagejal vastav kohustus puudus. Kuna hageja osutas tasulist teenust, pidi tema osutatud teenus vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile.
4.4.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kostja teostas alltöövõtulepingu alusel ehitustöid Hardest Ehitus OÜle. Kostja jaoks oli hageja töötajate töö vajalik tema enda lepinguliste kohustuste täitmiseks. Hardest Ehitus OÜ ei võtnud kostjalt tööd vastu, kuna tööl ei olnud kokkulepitud omadusi. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud ehituse ekspertiisi aruande. Maakohtu hinnangul nähtub ekspertiisi lisaks olevatelt fotodelt, et töödes esinesid kostja nimetatud puudused. Vaidlusaluse lepingu p-i 3.3. kohaselt on töövõtja kohustatud omal kulul korraldama ilmsiks tulnud vigade ja puuduste kõrvaldamise viivitamatult või tellijaga kokkulepitud tähtajaks. Igal juhul tuleb tellijaga kooskõlastatud tähtajaks vead ja puudused kõrvaldada ning hüvitada lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud
2-20-112206 kahju. Hageja tasunõuet ei saa rahuldada isegi siis, kui teostatud töö on puudustega ning hageja vastutab tekkinud kahju eest.
4.5.Kokkuvõttes jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja menetluskulud 630 eurot 7 töötunni eest on vajalikud ja põhjendatud ning tsiviilasja sisu ja mahuga kooskõlas, ning mõistis need taotletud ulatuses hagejalt välja. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asja maakohtule uuesti lahendamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: 1) Maakohus kvalifitseeris poolte lepingu valesti, jättes eelnevalt asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Maakohus jättis lepingu eseme ning tasu nõudmise eeldused välja selgitamata, rikkudes sellega eelmenetluse reegleid. Maakohus pidi pooltele selgitama, milliseid asjaolusid nad peavad tõendama ning juhtima hageja tähelepanu asjaolule, et nõuded on ebaselged või tõendamata. Seda maakohus ei teinud. 2) Vaidlusaluse lepingu p 1.1. kohaselt pidid hageja töötajad teostama kostja ehitusobjektil töid kooskõlas tellija tehnilise dokumentatsiooniga, klassifikatsiooniühingute reeglite alusel ja kostja kontrolli all. Renditööjõu lepingu kohaselt on lepingutasu eelduseks teenuse osutamine. Kostja kinnitas, et töötajad viibisid objektil, täitsid tema korraldusi ja olid tema kontrolli all. Seega ei ole alust väitel, et kostja ei ole kohustatud arvet nr 19101 tasuma. Tasunõuet võib vähendada vastavalt VÕS-is sätestatud reeglitele. Maakohus ei kontrollinud, kas kostja kasutas õiguskaitsevahendeid tasu vähendamise osas ning kas see oli seadusega kooskõlas. 3) Maakohus on otsuse p-is 38 hinnanud hageja töötajate töö kokkulepitud tingimustele vastavust hinnanud lähtudes töövõtulepingu sätetest. Järelikult pidi sel juhul lepingu sisuks olema kindla tulemuse saavutamine. Lähtudes sellest pidi kostja tõendama, millistele tingimustele pidi tellitud töö vastama ning tõendama, et tehtud töö ei vastanud kokkulepitule. 4) Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel selgitama välja, mis on tasunõude eelduseks – kas töö vastuvõtmine tellija (Hardest Ehitus OÜ) poolt ning selle vastavus tingimustele või piisas tasunõude sissenõutavaks muutumiseks töötajate rentimisest ning kostja objektile saatmisest. Samuti pidi maakohus hindama, kas kostja kasutas õigesti õiguskaitsevahendeid tasu maksmisest keeldumisel või tasu nullini vähendamisel. 5) Kostja pidi tõendama, millistes töötajate kvalifikatsiooninõuetes pooled kokku leppisid ning hageja pidi tõendama töötajate nõuetele vastavust. Hageja on valmis töötajate kvalifikatsiooni tõendama. Samuti on kostja kontrolli all töötanud isikud valmis andma ütlusi selle kohta, et nad töötasid kostja objektijuhi juhendamisel. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg
2-20-112206 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
8.Kolleegium leiab, et maakohtu eelmenetluses esines ulatuslikke minetusi, mis tõid kaasa menetlusseadustiku nõuetele mittevastava otsuse ning võisid viia maakohtu ebaõigele lõppjäreldusele ka asja sisu osas. Hageja esitas kostja vastu tööjõu rentimise lepingust tuleneva tasunõude 4659 eurot ja 70 senti. Kostja keeldus tasu maksmisest ning tugines sellele, et hageja saadetud töötajate töö oli ebakvaliteetne. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus küll õigesti, et hagejal on käsunduslepingust tulenev tasunõue, kuid tuvastas ebaõigesti lepingu rikkumise ilma, et oleks andnud pooltele võimaluse välja tuua lepingu täpne sisu. Maakohus jättis sisuliselt kvalifitseerimata kostja vastuväite tasunõudele ning pidas vastuväidet põhjendatuks ilma, et oleks tuvastanud ühtegi vastuväite eelduseks olevat faktilist asjaolu.
9.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded peaaegu täielikult täitmata. Igakülgselt ja sisuliselt TsMS § 488 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastava otsuse tegemisel on oluline kohtule pandud eelmenetluse ülesannete täitmine. Hästi argumenteeritud otsus sünnib eelkõige selge ja nõuetekohase eelmenetluse ja sisulise arutamise tulemusel. Eelmenetlusel on menetluse seisukohalt väga suur tähtsus, seda võib pidada kogu menetluse vundamendiks või nurgakiviks, seejuures on kohtul eelmenetluse eesmärkide saavutamisel keskne roll. Eelmenetluses peab kohus täitma selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustuse (TsMS § 351 ja § 392), mille tulemusena peab menetlusosalistele selgeks saama, millistel asjaoludel on vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, millised nendest asjaoludest on vaidluse all ning kuidas jaguneb tõendamiskoormis.
10.Kui hageja nõude kvalifikatsioon (või alternatiivsed kvalifikatsioonid) on selge(d), peab kohus pooltele seejärel selgitama nõude rahuldamisel kehtivat tõendamiskoormise jaotust (st milliseid asjaolusid peab kumbki pool tõendama – hageja vastavalt hagi rahuldamiseks ja kostja hagi rahuldamata jätmiseks). Tõendamiskoormise jaotust ei ole vaja selgitada üksnes siis, kui õigusküsimus on sedavõrd selge ja tõendamiskoormis pooltele kohtu arvates ka selgituseta ilmselgelt arusaadav (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15).
11.Kohtu ainus toiming eelmenetluses oli 10.08.2020 määrus, milles kohus palus anda teada, kas hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde ja esitada kõik seni veel teatamata asjaolud ja kõik seni esitamata tõendid (dtl 144). Praegusel juhul ei olnud kindlasti tegemist olukorraga, kus õigusküsimus on sedavõrd selge ja tõendamiskoormis pooltele kohtu arvates ka selgituseta ilmselgelt arusaadav. Esiteks olid pooled eriarvamusel sõlmitud lepingu liigi osas ja teiseks olid kostja vastuväited tasunõudele õiguslikult vastuolulised, ebamäärased ja lünklikud.
12.Üldjuhul ei peaks maakohus eelmenetluses määrama ühte tähtaega nii asjaolude esile toomiseks kui nende tõendamiseks. Alles pärast seda, kui pooled on asja lahendamiseks vajalikud asjaolud esile toonud, on selge, millised asjaolud on vaidlusalused ning vajavad tõendamist. Asja lahendamiseks vajalikud asjaolud selguvad aga pooltele pärast kohtu selgitamiskohustuse täitmist, kui kohus on avaldanud nõude kvalifikatsiooni ja selgitanud nõude ja vastuväite eeldusi ning tõendamiskoormist. Seega oleks maakohtul olnud otstarbekas määrata esmalt tähtajad asjaolude esile toomiseks ning seejärel pärast tõendamiskoormuse selgitamist pooltele ühine tähtaeg tõendite esitamiseks.
13.Järgmiseks toiminguks määras kohus sisulise kohtuistungi (dtl 160), millest võisid pooled järeldada, et kohtu arvates oli eelmenetlus lõppenud. TsMS § 351 ja § 392 ei keela kohtul täita eelmenetluse ülesandeid ka sisulisel kohtuistungil, kui kohus on ekslikult jätnud eelmenetluses selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustuse täitmata. Sellegipoolest 04.11.2020 kohtuistungil täitis kohus eelmenetluse ülesandeid üksnes osaliselt. Sisuliselt avaldas kohus vaid tasunõude kvalifikatsiooni märkides, et tegemist on käsunduslepinguga. Lepingulise tasunõude eeldusi, kostja õiguskaitsevahendi kvalifikatsiooni ja võimaliku kahjunõude eeldusi, vaieldavate
2-20-112206 asjaolude ringi ega tõendamiskoormist kohus pooltele ei selgitanud. Kindlasti ei olnud tegemist olukorraga, kus kõik see oleks olnud pooltele selgituseta ilmselgelt arusaadav.
14.Selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustuse täitmiseks ei piisanud maakohtul üksnes lepingu kvalifitseerimisest. Praegusel juhul oli poolte seisukohtadest ilmne, et pooltel olid erimeelsused tasunõude eelduste osas, täpsemalt, milline oli kokkulepe käsundi sisu osas VÕS § 77 järgi. VÕS § 77 lg 1 järgi võib kohustuse täitmise kvaliteet tuleneda kas lepingust, seadusest või keskmisest turustandardist. Kostja viitas, et töötundide hind 11 eurot oli nii kõrge, et see eeldas asjatundlikku tööjõudu. Samas ei täpsustanud kostja, kas tema arvates leppisid pooled kokku asjatundliku üldehituse standardis või asjatundliku torutööde vms eritööde standardis. Maakohus oleks pidanud seda asjaolu TsMS § 351 lg 1 järgi täpsustama. Hageja aga eitas igasuguses standardis kokku leppimist. Kohtu ülesanne oli seega VÕS § 77 lg 1 kohaldamise eeldusi ja tõendamiskoormist pooltele selgitada, andes võimaluse tuua esile vastavad asjaolud ning seejärel neid tõendada. Sarnaselt oleks maakohus pidanud kvalifitseerima kostja vastuväite ja selgitama sellega seoses tõendamiskoormist.
15.Selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei saanudki maakohus otsust TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendada. Otsuses tuvastas maakohus, et „Kohtu hinnangul nähtub ekspertiisi lisaks olevatelt fotodelt, et töödes esinevad kostja poolt nimetatud puudused.“ Kolleegium märgib, et TsMS § 442 lg 8 järgi on maakohtu esmane ülesanne selgelt tuvastada normi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud. Asjaolu tuvastab kohus kas tõendatuks lugemise (TsMS § 231 järgi kas üldtuntus või omaksvõtt) või tõendite hindamise (TsMS § 232) alusel ning kohtuotsusest peab nähtuma, mis alusel ja kuidas kohus asjaolu tuvastab. Tuvastada on vaja üksnes asjakohased asjaolud. Praegusel juhul ei ole kohtu tuvastatud asjaolu vaidluse lahendamiseks asjassepuutuv. Pooled on sõlminud käsunduslepingu ning hageja kohustuseks ei olnud mitte valmistada puudusteta töö, vaid anda kostja kasutusse kokkulepitud kvalifikatsiooninõuetele vastav tööjõud. On küll võimalik, et maakohus võis silmas pidada, et kui töötajad tegid puudustega töö, siis viitab see sellele, et töötajate kvalifikatsioon oli madal ega vastanud seetõttu lepingus sätestatule. Selline järeldus aga maakohtu otsusest ei ilmne ning menetlusosalised ei pea mõistatama, kas see võis olla kohtu otsustuse motiiv või mitte. TsMS § 442 lg 8 sätestatud otsuse põhjendamise nõuetele vastamiseks oleks maakohus pidanud tuvastama TsMS § 231 või 232 alusel milline oli töötajate kvalifikatsioon ning milles täpselt lepingus kokku lepiti ning andma õigusliku hinnangu, kas hageja rikkus lepingut (TsMS § 438 lg 1).
16.Maakohus märkis otsuse p-s 38, et tasunõue ei kuulu rahuldamisele kui töö on puudustega ja hageja vastutab tekkinud kahju eest. Maakohtu selgitus on vastuoluline ja eksitav. Kolleegium viitas eespool, et asjaolu, et hageja pakutud töötajate tehtud töös võisid olla puudused, ei ole käsunduslepingu rikkumise hindamisel asjassepuutuv. Veel problemaatilisem on maakohtu argumentatsioon, et hageja vastutab kostjale tekitatud kahju eest. Kostja vastuväidet lahendades tuli kohtul võtta TsMS § 438 lg 1 alusel seisukoht, kas hageja on rikkunud käsunduslepingut ning kas sellest tulenevalt võis kostja kasutada mõnda VÕS § 111116 sätestatud õiguskaitsevahendit. Otsuse tekstist ei ole võimalik aru saada, millise õigusnormi alusel kohus kostja vastuväite kvalifitseeris ja millisel õiguslikul alusel võis kostja keelduda lepingulise tasu maksmisest. Kohus ei pea alati kohaldatava normi valikut üksikasjalikult põhjendama koos viidetega õigusteooriale ja kohtupraktikale, kuid minimaalselt peab otsusest (ja selgituskohutuse täitmisest) nähtuma nõude ja vastuväite aluseks olev õigusnorm viitega paragrahvi numbrile ja lõikele.
17.Oletatavasti soovis maakohus kvalifitseerida kostja vastuväite VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõudena. Sel juhul oleks kohus pidanud esmalt esile tooma kahjunõude eeldused ning seejärel tuvastama eelduseks olevad faktilised asjaolud TsMS § 231 või 232 alusel. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de
2-20-112206 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1); lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju tulevikus (VÕS § 127 lg 1, § 128); lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Praegusel juhul ei nähtu maakohtu otsusest selgelt ükski kahjunõude eeldus, sealhulgas ei nähtu otsusest kostjale väidetavalt tekkinud kahju suurus.
18.Kahjunõude eelduste täitmisel ei teki kostjal automaatselt õigust tasunõude täitmisest keelduda, vaid ta saab tasunõude kahjunõudega tasaarvestada. Tasaarvestus võib olla esitatud otsese tahteavaldusena (TsÜS § 68 lg 2) või kaudsena (TsÜS § 68 lg 3). Praegusel juhul ei ole kostja selget tasaarvestuse avaldust esitanud ei enne menetluse algust ega menetluse kestel, kuid soovi tasaarvestuseks saab välja lugeda kostja käitumisest, sest kostja selgitas, et ta keeldub tasunõuet täitmast. Kui maakohus võis silmas pidada, et kostja tegi tasaarvestuse, oleks kohus pidanud koos kõikide teiste eeldustega tuvastama ka kahjunõude suuruse.
19.Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi asja lahendamisel maakohtus oluliselt rikutud. Need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ning neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab TsMS § 656 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 kohaselt aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmiseks. TsMS § 656 lg 4 järgi tuleb tühistada maakohtu otsus tervikuna. Kuna maakohtu minetused tuleb kõrvaldada eelmenetluses, siis tuleb saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-92-16, p 17). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.