Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

avalikult teatavakstegemisest (11.05.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED

1) Hageja V. I. (sündinud XXX) on esitanud hagi Nogel OÜ (tootja) vastu mittevaralise kahju 3000 euro, varalise kahju 22,13 euro ja lisanduva viivise nõudes (tl 1-4). Hagi kohaselt tekkisid hagejal kostja Nogel OÜ (tootja) toote „Laste rauasiirup“ tarvitamise tagajärjel tekkis 2021 jaanuaris hambaemaili pigmenteerumine. Hambaarsti kinnitusel on nimetatud kahjustus tekkinud rauapreparaadi tarbimise tõttu, mis võib jääda aastateks kuni hammaste vahetuseni. Nimetatud toode on ostetud X 28.12.2020. Hageja ema A. K. pöördus 02.05.2021 kahjunõudega kostja poole, paludes tasuda hambaarsti poolt hammaste kahjustuste kõrvaldamiseks tehtavad kulud vastavalt hambaarsti poolt esitatud arvetele ning samuti tasuda kahjude katteks ühekordselt kahjusummana 3 000 eurot. Kostja keeldus kohtuväliselt kahjunõuet rahuldamast. Toote tutvustusel ei ole välja toodud hoiatust toote kasutamise võimaliku kõrvalmõju kohta hammaste pigmenteerumise näol. Kostja toode „Laste rauasiirup“ on toidulisand, mis on registreeritud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt peetavas avalikus toidulisandite ja eritoitude andmebaasis. Toidulisandi mõiste tuleneb toiduseaduse §-st 141 lg 1. Kostja poolt pole tagatud toidu ohutuse nõue, kuna on ilmnenud tervist kahjustav kõrvalmõju hammaste pigmenteerumise näol, mille võimaliku tekke ohust ei ole tarbijat ka hoiatatud. Käesoleval juhul oli toode esitletud avalikkusele viisil, mis ei taganud hageja kui tarbija õigustatud ootust toote ohutusele ja hageja tervis sai seeläbi kahjustada. 2) Hageja arvates on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis väikelapseealisele kannatanule käesoleval juhul 3000 eurot. Vastavalt Haigekassa hinnakirjale maksab pigmendi eemaldamine hammastelt 17,13 eurot, millele lisandub visiiditasu 5 eurot. Eeldatav varalise kahjuhüvitise nõue kokku 22,13 eurot. Varalist kahju hageja veel kandnud ei ole, tegemist on eelduslike kuludega VÕS § 130 lg 1 alusel, mis sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. Hageja on esitanud kostja vastu ka edasiulatuva viivise nõude (tl 1-4; 32, 58-60).

KOSTJA VASTUS

3) Kostja vaidleb hagile vastu, ei võta hagi aluseks olevaid asjaolusid omaks ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata (tl 43-46). Hageja nõuded kostja vastu on hagi aluseks olevatel asjaoludel perspektiivitud ning neid ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik rahuldada. Hagi aluseks olevat väited on põhjendamata, st ei ole tõendatud et kostja on hagejale kahju tekitanud. Kostja on toidulisandite tootja, kelle sortimenti kuulub laste rauasiirup. Hageja seadusliku esindaja sõnul tarvitas hageja kostja toodetud rauasiirupit. Rauasiirup tekitas hageja hammastele pruunikad plekid (vt hagiavalduse lisa 11, fotod

hageja hammastest). Hageja leiab, et kostja oleks pidanud toote märgistusel teavitama, et rauasiirupi tarvitamise kõrvalmõjuks võib olla hammaste värvumine. Kuna vastavat teavitust ei ole tehtud, leiab hageja, et kostja ei ole tarbijat piisavalt teavitanud ja seetõttu on kostja süüdi hagejale varalise- ja mittevaralise kahju tekitamises. Kostja hageja väidetega ei nõustu, sest kostja rauasiirup vastab kõigile seadusest tulenevatele nõuetele ning hageja ei ole välja toonud ühtegi õigusnormi, mida kostja oleks rikkunud. Toidulisandite tootjatel ei ole seadusest tulenevat kohustust ega ka võimalus märkida tootele kõiki toote võimalike kõrvalmõjusid, sh harvaesinevaid mõjusid. Kostja toode on ohutu. Kostja toode on tähistatud vastavalt seaduse nõuetele. Etikett sisaldab soovitust konsulteerida perearstiga. Hageja ostis toote apteegist, kus proviisorid müügilepingu sõlmimisele eelnevalt peavad ostjaid nõustama toote sobivuse ja mõjude osas. Hageja ei ole tõendanud, et just kostja poolt toodetud rauasiirup on põhjustanud pruunikad plekid hageja hammastele. Arve (hagiavalduse lisa 6) tõendab, et kostja rauasiirupit on apteegist ostetud. Samas ei tõenda see arve, et hageja on kostja toodet kasutanud või oleks just kostja toode hagejat kahjustanud. Pole tõendatud, et plekid hammastel on tekitanud just kostja toodetud rauasiirup. Hammaste pigmentatsioon võib kaasneda ka teiste toodete ja isegi toiduainete kasutamisega. Seega hageja ei ole tõendanud kostja toodetud rauasiirupi tarbimist ega selle tarvitamise ja tekkinud kahju vahel põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui põhjuslikku seost ei ole, ei saa kostja kahju eest vastutada. 4) Ei ole välistatud ka hageja seadusliku esindaja osa kahju tekkimisel. VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt, kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, mh kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Juhul kui hammaste pigmentatsioon põhjustas rauasiirupi kasutamine, siis oleks saanud vastavat mõju vältida või vähendada kohese suuloputamise või hammastepesuga. Pigmentatsiooni ilmnemisel tulnuks koheselt lõpetada toote kasutamine. Nende sammude astumine oleks vältinud kahju tekkimist või seda vähendanud isegi, kui pigmentnatsioon on põhjustatud kostja toote kasutamisest. 5) Kostja toode vastab kõigile seadusest tulenevatele kohustuslikele nõuetele ja kostja turustab rauasiirupit läbi kõige turvalisema olemasoleva müügikanali, milleks on apteegid. Tarbijatel on apteekritelt ja proviisoritelt võimalik saada teavet toote ohutuks kasutamiseks. Toote müügilepingu sõlmimisel on apteekritel ja proviisoritel lausa kohustus selgitada ostjatele müüdavate toodete omadusi ja juhendada nende tarvitamist (RavS § 29 lg 1 koosmõjus § 31 lg 5). 17. 6) On ebatõenäoline, et hagejale, kes on käesoleval hetkel alla 2-aastane, on tekkinud mittevaraline kahju piimahammastel olevate plekkide tõttu. Rauasiirupi tarbimine hoiab ära tõsise aneemia tekke ja rauasiirupi tarbimine ei ole konkreetselt hagejale põhjustanud valu ega muul viisil füüsilisi ega vaimseid kannatusi. Seega ei ole piisavalt tõendatud, et plekid hageja hammastel on tingitud ainult rauasiirupi tarbimisest. Kostja rauasiirup ja selle märgistus vastab kõigile kehtivatele seadusest tulenevatele nõuetele. Mittevaralise kahju nõudmine kostjalt on alusetu ja hageja esindajate poolt omakasu püüdlik tegu. Rauasiirupi kõrvalmõjude ja ohutu tarbimise kohta oli hageja seaduslikul esindajal võimalik saada teavet perearstilt kui ka apteegist, kust rauasiirup osteti. Kostja toodetud laste rauasiirup vastab kõigile seadusest tulenevatele nõuetele, delikti koosseisu ei ole. Hageja ei ole välja toonud mitte ühtegi õigusnormi, mida kostja oleks rikkunud. Deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab olema tõendatud, millist kohustust on kahju tekitaja rikkunud. Kostja toode vastab kõigile kohustuslikele nõuetele. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on 21.07.2021 hinnanud ja andnud kinnituse kostja laste rauasiirupi toidualasele teabele. Toidulisandi tootjal ei ole kohustust välja tuua kõrvalmõjusid, mis ei kujuta tervisele ohtu.

7) Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on avaldanud juhendi ”Vitamiinide ja mineraalainete ohutud maksimaalsed kogused toidulisandites” (Lisa 4), mida on viimati uuendatud 29.03.2021. Juhendi kohaselt on raua toidulisandile soovitus märkida toidualases teabes (märgistusel) hoiatus: “Päevane annus > 20 mg -> Üle 20 mg rauda päevas võib põhjustada tundlikel inimestel kergeid seedehäireid”. Muid hoiatusi ei ole PTA toidulisandi märgistusele isegi soovitanud. Kostja on lähtunud PTA juhistest ja märgistanud oma toote nõuetekohaselt. Kuna kostja toode vastab nõuetele, ei vastuta kostja hageja kosmeetilise mure eest ja kostja ei ole kohustatud hüvitama hageja hambaarsti kulusid. 8) Kuna kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, ei saa kostja vastutada ka mittevaralise kahju tekkimisest. Siiski soovib kostja veel adresseerida hageja mittevaralise kahju nõuet juhuks, kui kohus peaks leidma, et hagejale on tekkinud tervisekahjustus, mille eest kostja vastutab. Hageja leiab, et mõistlik mittevaralise kahju hüvitis väikelapseealisele kannatanule käesoleval juhul on 3 000 eurot ja viitab Riigikohtu 2018 – 2019 maa- ja ringkonnakohtute kohtupraktika analüüsile (vt hagiavalduse p. 13, link kohtupraktika analüüsile). 38. Kostja soovib viidata sellele samale analüüsile ja välja tuua, et palju tõsisemate tervisekahjustuste korral on kohtute poolt mõistetud mittevaralise kahju ulatus olnud kordades väiksem sellest, mida hageja nõuab kosmeetilise mure tõttu, mis ei ole tema tervist kuidagi mõjutanud (tl 43-46).

KOHTU PÕHJENDUSED

9) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 10) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hageja seadusliku esindaja (ema) A. K. poolt on 28.12.2020 ostetud X(asukohaga xxx) „Laste rauasiirup“ (tl 10), mis on toode VÕS § 1063 tähenduses ning kostja on selle toote tootjaks VÕS § 1062 lg 1 kohaselt. • „Laste rauasiirupi“ (toote) tutvustusel ei ole välja toodud hoiatust toote kasutamise võimaliku kõrvalmõju kohta hammaste pigmenteerumise näol (tl 18-20, 47-48, 52; samuti leitav internetivõrgus aadressil https://nogelorganics.com/e-pood/rauasiirup-lasteleapelsini-pirni-nogesega-250-ml/). • Kostja toode „Laste rauasiirup“ on toidulisand, mis on registreeritud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt peetavas avalikus toidulisandite ja eritoitude andmebaasis: https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toidulisandEritoitparing. • Hageja ema A. K. ostis 28.12.2020 X kostja toote „Laste rauasiirup“ (edaspidi rauasiirup) kasutamiseks hagejale V. I. (sündinud xxx) (tl 6, 10). 11) Hageja heidab kostjale kokkuvõtlikult ette asjaolu, et kostja toote – rauasiirupi – tutvustusel ei ole välja toodud hoiatust toote kasutamise võimaliku kõrvalmõju ehk hammaste pigmenteerumise kohta. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt ostetud kostja toode „Laste rauasiirup“ oli puudustega (VÕS § 1063 lg 2) ning kas vastava toote kasutamine tekitas hageja hammastele pigmendilaigud; kas kostja kui tootja vastutab tootel esinevate puuduste tagajärjel hageja deliktiõiguslikult kaitstud õigushüvele tekitatud kahju eest (VÕS § 1061) ning kas esineb tootja vastutust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1064). 12) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, varalise kahju hüvitamise nõude ning viiviste nõude. Kohus käsitleb lahendi selguse

huvides alljärgnevalt esmalt, kas kostja (tootja) vastutab hagejale tekkinud lepinguvälise kahju eest VÕS § 1061 alusel (I), seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seonduvat (II), varalise kahju hüvitamise nõuet (III), viivise nõuet (IV) ning lõpetuseks menetluskuludega seonduvat (V). I 13) Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seepärast on tegemist lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga ja tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1061 ehk tootja vastutus, mille kohaselt tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. Kohus on pooltele 18.03.2022 kohtuistungil selgitanud tõendamiskoormist järgmiselt: kannatanu ehk hageja peab tõendama kahju ja toote puuduse olemasolu ning põhjuslikku seost toote puuduse ja tekkinud kahju vahel VÕS § 1065 kohaselt ning tootja ehk kostja peab tõendama tootja vastutusest vabanemise aluseid VÕS § 1064 kohaselt (tl 76-79). Vastutust välistavate asjaolude puudumist eeldatakse. 14) VÕS § 1061 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on tootja vastutuse eelduseks: 1) kahjustatud õigushüve kahjustamine, st hagejale kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine; 2) puudusega toote turule laskmine (müük); 3) põhjuslik seos toote puuduse ja kahju vahel. VÕS § 1065 kohaselt peab hageja tõendama kahju ja toote puuduse olemasolu ning põhjuslikku seost toote puuduse ja tekkinud kahju vahel. 15) Vaidlustamata asjaoludel tekkisid hageja hammastele 2021 jaanuaris pigmendilaigud (vt fotod tl 14, 23-25). Hageja hammastel esinesid pigmendilaigud endiselt ka hambaarsti külastades 06.12.2021 (vt foto tl 61; tl 60 pöördel, p 2). 18.03.2022 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja ema A. K., et hammaste välimuses on praktiliselt sama seis, mis 2021 jaanuaris (tl 76-79; istungi aeg: 00:20:05). Kostja leiab, et hageja pole tõendanud, et hageja hammastel olevad pruunikad plekid on põhjustanud just kostja poolt toodetud rauasiirupi kasutamine, kuna hammaste pigmentatsioon võib kaasneda ka teiste toodete ja isegi toiduainete kasutamisega (tl 43-46, p 11). Kohus sellise kostja väitega ei nõustu. 16) Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ema A. K. ostis 28.12.2020 kostja toote „Laste rauasiirup“ X (asukohaga xxx) kasutamiseks hagejale V. I. (sündinud xxx), kes oli toote ostmise ajal ühe aastane (tl 6, 10). Hagiavalduse ning hageja ema A.K. selgituste kohaselt 18.03.2022 toimunud kohtuistungil sai hageja 2021 jaanuaris toiduks rinnapiima ja imikutoite ning 2021 jaanuaris ühe nädala jooksul sai hageja ka kostja rauasiirupit, misjärel tekkisid lapsel (hagejal) hammastel pigmendid (tl 1-4, 76-79; istungi aeg: 00:21:49). Hageja ema A.K. külastas hagejaga perearstikeskust seoses tervisekontrolliga 20.01.2021 (tl 62). Hageja ema A.K. on olnud X OÜ hambaarsti S. A. kirjavahetus ajavahemikul 19.04.2021 kuni 06.05.2021 (tl 34-35). Hambaarst S. A. e-kirjade kohaselt on A.K. lapse hammastel tekkinud rauapigment, mis hambaid ei kahjusta, vaid on pigem esteetiline protseduur, mis mõnel lapsel ei kulugi enne hammaste vahetumist ära (tl 34-35). Hageja ema A.K. esitas 03.05.2021 kostjale kahjunõude (tl 11-15). Hageja ema A.K. ja kostja esindaja L. V. olid seoses A.K. poolt kahjunõude esitamisega alates 03.05.2021 kuni 06.05.2021 kirjavahetuses (tl 16-17). Kostja esindaja L. V. on kolmes e-kirjas märkinud, et hammaste pigmentatsioon on rauapreparaatide puhul tavaline, mis kaob tasapisi peale rauakuuri lõpetamist. Ehk hambaemaili pigmenteerumine on rauapreparaadiga kaasnev kõrvalmõju. Tegemist on tavalise kõrvalnähtusega, mis läheb hambapesuga mööda peale ravikuuri lõpetamist (tl 16-17). 17) Pooled on üksmeelel selles, et toote tutvustusel ei ole välja toodud hoiatust toote kasutamise võimaliku kõrvalmõju kohta hammaste pigmenteerumise näol (tl 18-20, 47-48, 52, samuti leitav internetivõrgus aadressil https://nogelorganics.com/e-pood/rauasiiruplastele-apelsini-pirni-nogesega-250-ml/).

18) Tootja (kostja) vastutus VÕS § 1061 kohaselt eeldab isikule (hagejale) kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist. Nimetatud tervisekahjustuseks saab VÕS § 1061 tähenduses pidada hageja hammaste pigmentatsiooni, mis tekkis 2021 jaanuaris ja esines hagejal jätkuvalt 18.03.2022 seisuga (tl 76-79). Õiguskirjanduses on leitud, et kehavigastus või tervisekahjustus on isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Näiteks inimese normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse aga ka hingelistesse eluprotsessidesse sekkumine, mille tagajärjeks on inimese kehalise või vaimse heaoluseisundi häiritus. Kehavigastusega on tegemist juhul, kui füüsilise mõjutusega rikutakse isiku kehalist terviklikkus, tervisekahjustusega aga juhul, kui kehalist terviklikkust kui sellist ei rikuta, kuid esineb muu, nt viirusest, bakterist vms põhjustatud organismi seesmine patoloogiline seisund (nt kopsupõletik, psüühikahäire). Kehavigastuse ja tervisekahjustuse mõistete eristamine ei oma võlaõigusseaduse kontekstis sisulist tähendust ning nendega seonduvate õiguslike tagajärgede regulatsioon peaks olema identne. See tähendab, et kui mingis sättes (nt VÕS § 139 lg-s 3) on õiguslikud tagajärjed seotud vaid tervisekahjustusega, siis tuleb sellest hoolimata sätet mõista selliselt, et antud regulatsioon laieneb ka kehavigastusele (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, 2016, lk 685, kommentaar 4.2). Kohtu hinnangul on antud asjas leidnud tõendamist hageja hammastel esineva pigmentatsiooni tõttu tervisekahjustuse tekkimine. 19) Järgmisena analüüsib kohus, kas kostja kui rauasiirupi tootja lasi turule (müüki) puudustega toote. VÕS § 1063 lg 2 p 1 kohaselt on toode puudusega, kui see ei ole ohutu määral, mida isik on õigustatud ootama, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige toote avalikkusele esitlemise viisi ja tingimusi. Õiguskirjanduses on leitud, et toote puuduse olemasolu hindamisel ei arvestata mitte kannatanu subjektiivseid ootusi toote osas, vaid keskmise (mõistliku) tarbija üldist ootust toote ohutuse suhtes. Toote avalikkusele esitlemine peab olema täpne. Toode peab üldjuhul olema ohutu selle tavapärase kasutusviisi raames. Tavaliselt eristatakse kolme liiki tootja vastutuse seisukohalt tähtsaid toote puudusi: 1) tootmisviga; 2) konstruktsiooniviga; 3) turustamisviga, so eelkõige tarbija ebapiisav teavitamine toote ohutu kasutamise viiside ja toote ohtlikkusest (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, 2020, lk 860-861, kommentaar 3.2). 20) Hageja heidab kostjale ette asjaolu, et kostja rauasiirupi tutvustusel ei ole välja toodud hoiatust toote kasutamise võimaliku kõrvalmõju ehk hammaste pigmenteerumise kohta. Kostja seisukoha järgi ta ei vastuta VÕS § 1064 lg 1 p 4 alusel tootest tuleneva kahju eest (tl 43-46). VÕS § 1064 lg 1 p 4 sätestab, et tootja ei vastuta tootest tuleneva kahju eest, kui ta tõendab, et puudus on tingitud sellest, et toode vastas turule laskmise ajal kehtinud kohustuslikele nõuetele. 21) Kostja toode rauasiirup on toidulisand, mis on registreeritud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt peetavas avalikus toidulisandite ja eritoitude andmebaasis: https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toidulisandEritoitparing. Toiduseaduse § 12 lg 1 kohaselt peab turuleviidav toit olema ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele. Toiduseaduse § 141 lg 1 kohaselt käsitatakse toidulisandina toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena. Ravimiameti seisukoha järgi võib rauasiirupi kasutamine tekitada hammaste värvumise muudatuse ja sellekohane hoiatus peaks olema toidulisandi infolehel märgitud (tl 22). Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti 10.06.2021 vastuse kohaselt on toidulisand toit (mitte ravim ega ravimilaadne toode) ning toit peab olema ohutu ehk sellel ei või olla inimese tervisele ohtu kujutavaid kõrvaltoimeid. Seetõttu ei ole seadusandluses nõuet, mis kohustaks välja tooma toidulisandi kõrvaltoimeid (tl 21).

22) Nii Ravimiameti, Põllumajandus- ja Toiduameti kui ka kostja esindaja ise on enda seisukohtades järjepidevalt kinnitanud, et laste rauasiirupi kasutamise tagajärjel on hammaste pigmenteerumine väga tõenäoline ning selline kõrvaltoime rauasiirupi kasutamisel on tavapärane. Kohus on leidnud, et hammaste pigmenteerumine on tervisekahjustuse tekitamine VÕS § 1061 lg 1 ja lg 2 tähenduses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja vastutust välistab VÕS § 1064 lg 1 p 4. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on avaldanud juhendi ”Vitamiinide ja mineraalainete ohutud maksimaalsed kogused toidulisandites”, mida on viimati uuendatud 29.03.2021. Juhendi kohaselt on raua toidulisandile soovitus märkida toidualases teabes (märgistusel) hoiatus: “Päevane annus > 20 mg -> Üle 20 mg rauda päevas võib põhjustada tundlikel inimestel kergeid seedehäireid” (tl 54-55). Asjaolu, et PTA ei ole toidulisandi märgistusele soovitanud teisi hoiatusi, ei saa vabastada kostjat kui tootjat vastutusest, kui kostja toode on põhjustanud hagejale tervisekahjustuse. Kostja on leidnud, et toidulisandi tootjal ei ole kohustust tuua välja kõrvalmõjusid, mis ei kujuta ohtu tervisele (tl 43-46, p 31). Kohus on käesolevas asjas leidnud, et kostja toidulisand – rauasiirup – põhjustas hagejal tervisekahjustuse VÕS § 1061 lg1 ja lg 2 tähenduses, mistõttu ei saa järeldada, et rauasiirup ei kujutanud ohtu hageja tervisele. 23) Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on 21.07.2020 hinnanud ja andnud kinnituse kostja laste rauasiirupi toidualasele teabele (tl 50-52). Kohtu hinnangul ei saa olla VTA poolt 21.07.2020 tuvastatud asjaolud seotud kostja kohustusega teavitada tarbijaid toiduks oleva toidulisandi ohtlikest kõrvalmõjudest inimese tervisele, milleks on ka hammaste pigmenteerumine. Just kostja (tootja) rauasiirupi kasutamine põhjustas hagejal tervisekahjustus, so hageja kehalise ja vaimse heaolu seisundi rikkumise, tekitades üheaastasel lapsel pikaajalise hammaste pigmenteerumise. Kohtu hinnangul seisneb kostja toote puudus kostjapoolses tarbijate ebapiisavas teavitamises toote ohtlikust kõrvalnähust – võimalike hammaste pigmentatsiooni tekkimisest. Kõnealust laste rauasiirupit võib kasutada alates kuuendast elukuust. Toote avalikkusele esitamine peab olema täpne. Eeltoodust nähtub, et kostja enda jaoks oli üheselt teada, et laste rauasiirup tekitab väga suure tõenäosusega laste hammastele pigmneteerumise, kuid ometigi ei ole seda märgitud kostja toote juhistes. Selliselt tarbija teavitamata jätmist saab pidada toote puuduseks ning toote avalikkusele esitamise ebatäpsuseks (liiatigi, et vastava kõrvalnähu sagedane esinemine oli üldteada nii kostjale endale kui ka nt hambaaristile). 24) Kohtu hinnangul on käesolevas asjas leidnud kaudsete tõendite alusel kogumis tõendamist, et just kostja toode „Laste rauasiirup“ põhjustas hageja hammaste pigmenteerumise ehk esineb VÕS § 1061 lg 1 ja 2 tootja vastutuse kolmas eeldus - põhjuslik seos toote puuduse ja kahju vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjuslik seos tehakse kindlaks eelkõige objektiivsete asjaolude alusel, st teo toimepanija subjektiivne suhtumine ei ole määrav. Esmalt tuleb kindlaks teha kahju vajalik põhjus, mille kausaalsust kontrollitakse nn conditio sine qua non (kahju vajaliku põhjuse) testiga: kas mingi tegu oli mingi kahju vajalikuks põhjuseks; kas ajaliselt hilisem nähtus (kahju) oleks saabunud ka ilma ajaliselt eelneva nähtuseta (teota). Kui vastus on jaatav, siis ei ole põhjuslikku seost teo ja kahju vahel (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-08, p 17). Seejärel tuleb hinnata, kas kahju põhjustanud tegu saab lisaks pidada kahju nn õiguslikuks ehk tsiviilõiguslikku vastutust kaasa toovaks põhjuseks. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 25) Tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte,

mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist või puudumist järeldada (vt Riigikohtu 26.10.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-7379 p 21, 22). 26) Põhjuslik seos on tõendatud kogumis läbi kaudsete tõendite ajaliselt üksteisele järgenvate sündmustega, mille kohaselt hageja ema A. K. ostis 28.12.2020 kostja toote X kasutamiseks hagejale ning kasutas seda üks nädal, misjärel tekkisid hageja hammastele 2021 jaanuaris pigmendilaigud (vt fotod tl 14, 23-25, tl 10). Hageja ema A.K. külastas hagejaga seoses tema hammaste pigmenteerumisega perearstikeskust 20.01.2021 (tl 62). Hageja ema A.K. on olnud seoses hageja hammaste pigmenteerumisega X OÜ hambaarsti S. A. kirjavahetuses ajavahemikul 19.04.2021 kuni 06.05.2021 (tl 34-35). Hageja ema A.K. esitas 03.05.2021 kostjale kahjunõude seoses kostja toote poolt põhjustatud hageja hammaste pigmenteerumisega (tl 11-15). Hageja ema A.K. ja kostja esindaja L. V. olid seoses kahjunõude esitamisega alates 03.05.2021 kuni 06.05.2021 kirjavahetuses (tl 1617). Kostja poolt kahjunõudega mittenõustumise tõttu esitas hageja hagi kohtusse 28.06.2021 (tl 1-4). 27) Kohtu hinnangul on paljasõnaline ja tõendamata kostja vastuväide, et hageja seaduslik esindaja pole täitnud hoolsuskohustust ning tema käitumisel on osa hagejale kahju tekkimisel (tl 43-46, p 13). VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt, kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, mh kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohtu arvates on hageja ema igakülgselt jälginud hoolsuskohustust enda lapse (hageja) suhtes. Hageja ema pühendumist lapse ohutu ja tervislikku eluviisi näitab ka asjaolu, et hageja ema osales juba enne hageja sündi 2019. aastal Ida- Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku poolt läbiviidud koolitustel ja Tallinna Hambapolikliiniku nõustamisel, kus käsitlemist leidis ka imiku ja väikelapse suuhügieeni teema (tl 65-68). Samuti lõpetas hageja ema koheselt pärast ühenädalast kasutamist hammaste pigmenteerumise ilmnemisel lapsele (hagejale) kostja rauapreparaadi manustamise. 28) Käesoleva vaidluse kontekstis on asjakohatu kostja väide, et müügilepingust tulenev teavitamise kohustus lasus apteegil ravimiseaduses § 29 lg 1 alusel (tl 43-46, p 3.2). Rauasiirup on toidulisand, mistõttu ei kohaldu ravimiseaduse vastavad sätted. 29) Eeltoodust tulenevalt ei ole toidu ohutuse nõue kostja poolt täidetud, kuna on ilmnenud hageja tervist kahjustav kõrvalmõju tema hammaste pigmenteerumise näol, mille võimaliku tekke ohust ei ole kostja kui tootja tarbijat hoiatanud, mistõttu on tegemist puudusega tootega VÕS § 1062 lg 2 p 1 kohaselt. Kostja poolt oli toode avalikkusele esitletud viisil, mis ei taganud hageja kui tarbija õigustatud ootust toote ohutusele ja hageja tervis sai seeläbi kahjustada. Toote avalikkusele esitamine ei olnud täpne ning tegemist oli tarbija (hageja) ebapiisava teavitamisega toote võimalikust kõrvalmõjust ehk toote tervisele ohtlikkusest. 30) Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja tõendanud kahju ja toote puuduse olemasolu. Samuti on hageja tõendanud põhjuslikku seost toote puuduse ja tekkinud kahju vahel (VÕS § 1065). Samas leiab kohus, et käesolevas asjas puuduvad kostja (tootja) vastutusest vabanemise alused VÕS § 1064 tulenevalt, mistõttu vastutab kostja (tootja) tootel esinevate puuduste tagajärjel hageja deliktiõiguslikult kaitstud õigushüvele tekitatud kahju eest VÕS § 1061 lg 1 ja lg 2 alusel.

II 31) Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot (tl 1-4). Juhtudel, kus kahjustatud isik esitab mittevaralise kahju hüvitamise nõude konkreetse rahasummana, peab kohus nõude piire järgima (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-80-13, p 21; nr 3-2-1-10501). Selge rahalise nõude esitamine annab kannatanule ka õiguse vaidlustada kohtuotsust,

millega mõistetakse hüvitis välja väiksemas ulatuses, kuna hagi jäetakse sel juhul osaliselt rahuldamata (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-80-13, p 21). 32) Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt. 33) Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1061 alusel. VÕS § 128 nimetab hüvitava kahju liigid ning VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Füüsilise ega vaimse valu ning kannatuste puhul pole nende mõõtmine objektiivselt võimalik ning mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ühegi tõendiga (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-51-05). Seetõttu lähtub seadus eeldusest, et teatud õigushüvede kahjustamine toob kaasa kannatanul mittevaralise kahju tekkimise: sellised juhtumid on kirjeldatud VÕS § 134 lg-s 2 ning hõlmavad kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamis, au teotamist ja isikult vabaduse võtmist ning muid isikuõiguste rikkumisi. Sellistel juhtudel peab kannatanu tõendama üksnes vastava õigushüve rikkumist, mitte aga mittevaralise kahju tekkimist. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 34) Riigikohus on rõhutanud, et kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, st et kahjustatud isik peab tõendama üksnes kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist, mitte aga mittevaralise kahju (hingelise ja füüsilise valu) olemasolu (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-73-13, p 13). Ehk siis mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Kehavigastuse ja tervisekahjustuse korral tuleb mittevaralise kahju, st füüsilise ja hingelise valu tekkimist eeldada ning mittevaralise kahju hüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Hüvitise suurus oleneb kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Kahjustatud isik võib tõendada suurema rahalise hüvitise saamiseks ka muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu ning sellisel juhul peab kohus otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-2-1-54-07, p 13 ja nr 3-2-1-85-08, p 11). Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat „valu suurust“ (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-19-08, p 13-14). 35) Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-2-1-19-08, p 13; nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). EIK on rõhutanud, et välja mõistetav kahjuhüvitis peab olema proportsionaalne ja mõistlikus suhtes kantud kahjuga mainele ning kahjude väljamõistmisel tuleb kaaluda mõlema poole õigusi ning arvestada rikkumise raskusega (vt EIKo 18139/91 Tolstoy Miloslavsky vs Ühendkuningriik; 13.07.1995; EIKo 28199/15 Independent Newspaper (Irland) Limited vs Iirimaa, 15.09.2017). 36) Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poole taotlusest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 16). 37) Käesoleval juhul on hambaarst kinnitanud, et mõnel lapsel ei kulu hammaste pigmentatsioon ära enne hammaste vahetumist, kuid pärast hammaste vahetumist on jäävhambad puhtad (tl 35). Seega on hageja tervisekahjustus sellise iseloomuga, mis ei ole püsiv, vaid mis kaob hiljemalt hammaste vahetumisel jäävahammastega. Jäävhambad vahetuvad lastel reeglina umbes viiendast kuni kahekanda eluaastani, mistõttu võib hageja õiguste riive olla jätkuvalt kestev. Hageja on käesoleval hetkel 2,5 aastane ning sellises vanuses eakaaslased (nt lasteaias, huviringis, hiljem ka koolikaaslased jne) võivad ilmselgelt hakata hageja tavapärasest erinevat värvi hammaste vastu rohkem ebatervet huvi tundma ning erinevaid ebameeldivaid küsimusi või arvamusi esitama. Selline negatiivne tähelepanu võib olla lapseealisele hagejale emotsionaalselt liigselt koormav ja ka tema enda jaoks küsimusi tekitav. Sellisel viisil võib olla häiritud lapse tavapärane turvaline kasvukeskkond (milleks on ka nt lasteaed). Hinnates hageja õiguste riivet ja kesvust on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summa 1000 eurot. Kohus ei nõustu hageja mittevaralise kahju hüvitamise suurusega 3000 eurot, mis on kohtu arvates liigselt ülepaisutatud ning ei ole proportsioonis hageja õiguste rikkumisega. Hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda muu hulgas asjaolust, et hagejal esinev tervisekahjustus ei ole püsiva iseloomuga kahjustus. III 38) Hageja on esitanud varalise kahju hüvitamise nõude summas 22,13 eurot. Hageja varalise kahju nõue põhineb Haigekassa hinnakirjale, mille kohaselt maksab pigmendi eemaldamine hammastelt 17,13 eurot, millele lisandub visiiditasu 5 eurot (tl 32, 34). Varalist kahju hageja veel kandnud ei ole. Tegemist on eelduslike kuludega VÕS § 130 lg 1 alusel, mis sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 130 lg 1. Nii Riigikohtus oma lahendis (25.03.2013 nr 3-1-1-31-13, p 11) kui ka õiguskirjanduses on leitud, et ravikulude hüvitamist saab kannatanu nõuda ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud, st kalkulatsiooni alusel, sest muidu võiks tekkida vastuvõetamatu olukord, kus kannatanu ei saaks nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ainuüksi põhjusel, et tal endal pole piisavalt raha, et tervise taastamiseks vajaliku kulud esmalt ise ära kanda (vt VÕS I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 689, kommentaar 4.1). 39) Eeltoodust tulenevalt on hageja varalise kahju hüvitamise nõue summas 22,13 eurot põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. IV 40) Hageja on esitanud kostja vastu ka edasiulatuva viivise nõude (tl 1-4; 32, 58-60). Kuna kohus rahuldab hageja mittevaralise nõude osaliselt ja varalise kahju hüvitamise nõude, tuleb VÕS § 113 lg 1 järgi rahuldada ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitatavalt summalt (1000 + 22,13=1022,13 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 29.06.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. 41) Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt Nogel OÜ-lt hageja V. I. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot; samuti varalise kahju 22,13 eurot ning väljamõistetavatelt hüvitistelt (1022,13 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kostja Nogel OÜ vastu hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 29.06.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni. Seega kuulub hageja hagi rahuldamisele osaliselt, kuna kohus ei rahulda hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 3000 eurot, vaid summas 1000 eurot. V Menetluskulude jaotus 42) TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 43) Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 44) Menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu ei hinda kohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja on esitanud enda menetluskulude nimekirja 24.03.2022 (tl 81-83) ning hageja on esitanud sellele oma vastuväited 01.04.2022 (tl 85-89). Hagejal menetluskulud puuduvad (tl 40-42).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.