lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-10225/47

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-10225/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4044
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Nogel OÜ14513588(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10225

Kohtuasi

X hagi Nogel OÜ vastu mittevaralise kahju 3000 eurot, varalise kahju 22,13 eurot ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.05.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Nogel OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1103,90 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Y, lepinguline esindaja Holly-Fleur Ulm Kostja Nogel OÜ (registrikood 14513588), lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda X poolt 09.06.2022 ja 31.07.2023 esitatud tõendite vastuvõtmisest. Harju Maakohtu 11.05.2022 otsus jätta muutmata. Nogel OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Nogel OÜ kanda. X-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-10225 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas oma seadusliku esindaja ema Y kaudu Harju Maakohtule hagi Nogel OÜ (kostja) vastu mittevaralise kahju 3000 eurot, varalise kahju 22,13 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal kostja toote „Laste rauasiirup“ (toode, rauasiirup) tarvitamise tagajärjel jaanuaris 2021 hambaemaili pigmenteerumine. Hambaarsti kinnitusel on kahjustus tekkinud rauapreparaadi tarbimise tõttu ning võib jääda aastateks kuni hammaste vahetuseni. Toode on ostetud 28.12.2020 Magistrali Südameapteegist. Toote tutvustusel ei ole välja toodud hoiatust kasutamise võimaliku kõrvalmõju kohta hammaste pigmenteerumise näol. Kostja toode on toidulisand, mis on registreeritud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt peetavas avalikus toidulisandite ja eritoitude andmebaasis. Kostja ei taganud toidu ohutuse nõuet, kuna on ilmnenud tervist kahjustav kõrvalmõju hammaste pigmenteerumise näol, mille võimaliku tekke ohust ei ole tarbijat hoiatatud. Toode oli esitletud avalikkusele viisil, mis ei taganud hageja kui tarbija õigustatud ootust toote ohutusele ja hageja tervis sai seeläbi kahjustada.
3.Hageja ema pöördus 02.05.2021 kahjunõudega kostja poole, paludes tasuda hambaarsti poolt hammaste kahjustuste kõrvaldamiseks tehtavad kulud vastavalt hambaarsti poolt esitatud arvetele ning samuti tasuda kahjude katteks ühekordselt 3000 eurot. Kostja keeldus kohtuväliselt kahjunõuet rahuldamast.
4.Hageja arvates on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis väikelapseealisele kannatanule 3000 eurot. Vastavalt Haigekassa hinnakirjale maksab pigmendi eemaldamine hammastelt 17,13 eurot, millele lisandub visiiditasu 5 eurot. Eeldatav varalise kahjuhüvitise nõue kokku on 22,13 eurot. Varalist kahju hageja veel kandnud ei ole, tegemist on eelduslike kuludega võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 1 järgi. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Hageja nõuded kostja vastu on hagi aluseks olevatel asjaoludel perspektiivitud ning neid ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik rahuldada. Hagi aluseks olevat väited on põhjendamata, s.t ei ole tõendatud, et kostja on hagejale kahju tekitanud. Kostja rauasiirup vastab kõigile seadusest tulenevatele nõuetele ning hageja ei ole välja toonud ühtegi õigusnormi, mida kostja oleks rikkunud. Toidulisandite tootjatel ei ole seadusest tulenevat kohustust ega ka võimalust märkida tootele kõiki toote võimalike kõrvalmõjusid, sh harvaesinevaid mõjusid. Kostja toode on ohutu. Kostja toode on tähistatud vastavalt seaduse nõuetele. Etikett sisaldab soovitust konsulteerida perearstiga. Hageja ostis toote apteegist, kus proviisorid müügilepingu sõlmimisele eelnevalt peavad ostjaid nõustama toote sobivuse ja mõjude osas. Hageja ei ole tõendanud, et just kostja toodetud rauasiirup on põhjustanud pruunikad plekid hageja hammastele. Arve tõendab, et kostja rauasiirupit on apteegist ostetud. Samas ei tõenda see arve, et hageja on kostja toodet kasutanud või oleks just kostja toode hagejat kahjustanud. Pole tõendatud, et plekid hammastele on tekitanud kostja toodetud rauasiirup. Hammaste

2-21-10225 pigmentatsioon võib kaasneda ka teiste toodete ja isegi toiduainete kasutamisega. Seega hageja ei ole tõendanud kostja toodetud rauasiirupi tarbimist ega selle tarvitamise ja tekkinud kahju vahel põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui põhjuslikku seost ei ole, ei saa kostja kahju eest vastutada.

7.Ei ole välistatud hageja seadusliku esindaja osa kahju tekkimisel (VÕS § 139 lg-d 1 ja 2). Juhul kui hammaste pigmentatsiooni põhjustas rauasiirupi kasutamine, siis oleks saanud vastavat mõju vältida või vähendada kohese suuloputamise või hammaste pesuga. Pigmentatsiooni ilmnemisel tulnuks koheselt lõpetada toote kasutamine. Nende sammude astumine oleks vältinud kahju tekkimist või seda vähendanud isegi, kui pigmentnatsioon on põhjustatud kostja toote kasutamisest.
8.On ebatõenäoline, et hagejale, kes on hetkel alla 2-aastane, on tekkinud mittevaraline kahju piimahammastel olevate plekkide tõttu. Rauasiirupi tarbimine hoiab ära tõsise aneemia tekke ja rauasiirupi tarbimine ei ole hagejale põhjustanud valu ega muul viisil füüsilisi ega vaimseid kannatusi.
9.Kuna kostja toode vastab nõuetele, ei vastuta kostja hageja kosmeetilise mure eest ja kostja ei ole kohustatud hüvitama hageja hambaarsti kulusid. Kuna kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, ei saa kostja vastutada ka mittevaralise kahju tekkimisest. Maakohtu otsus
10.Maakohus rahuldas 11.05.2022 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot, varalise kahju 22,13 eurot ja viivise. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
11.Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted, s.t tegemist on lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga ja tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist (VÕS § 1061).
12.Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja ostetud kostja toode „Laste rauasiirup“ oli puudustega (VÕS § 1063 lg 2), kas vastava toote kasutamine tekitas hageja hammastele pigmendilaigud, kas kostja kui tootja vastutab tootel esinevate puuduste tagajärjel hageja deliktiõiguslikult kaitstud õigushüvele tekitatud kahju eest (VÕS § 1061) ning kas esineb tootja vastutust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1064).
13.Vaidlustamata asjaoludel tekkisid hageja hammastele jaanuaris 2021 pigmendilaigud, mis esinesid endiselt ka 06.12.2021 hambaarsti külastades. 18.03.2022 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja ema Y, et hammaste välimuses on praktiliselt sama seis, mis jaanuaris 2021. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja pole tõendanud, et hageja hammastel olevad pruunikad plekid on põhjustanud just kostja toodetud rauasiirupi kasutamine.
14.Kostja vastutus VÕS § 1061 kohaselt eeldab hagejale kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist. Nimetatud tervisekahjustuseks saab VÕS § 1061 tähenduses pidada hageja hammaste pigmentatsiooni. Kohtu hinnangul leidis tõendamist hageja hammastel esineva pigmentatsiooni tõttu tervisekahjustuse tekkimine.
15.Järgmisena analüüsis kohus, kas kostja kui rauasiirupi tootja lasi turule (müüki) puudustega toote (VÕS § 1063 lg 2 p 1). Ravimiameti seisukoha järgi võib rauasiirupi kasutamine tekitada hammaste värvumise muudatuse ja sellekohane hoiatus peaks olema toidulisandi infolehel märgitud. Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti 10.06.2021 vastuse kohaselt on toidulisand toit (mitte ravim ega ravimilaadne toode) ning toit peab olema ohutu ehk sellel ei

2-21-10225 või olla inimese tervisele ohtu kujutavaid kõrvaltoimeid. Seetõttu ei ole seadusandluses nõuet, mis kohustaks välja tooma toidulisandi kõrvaltoimeid. Nii Ravimiameti, Põllumajandus- ja Toiduameti kui ka kostja esindaja ise on enda seisukohtades järjepidevalt kinnitanud, et laste rauasiirupi kasutamise tagajärjel on hammaste pigmenteerumine väga tõenäoline ning selline kõrvaltoime rauasiirupi kasutamisel on tavapärane. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kostja vastutust välistab VÕS § 1064 lg 1 p 4.

16.Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on 21.07.2020 hinnanud ja andnud kinnituse kostja laste rauasiirupi toidualasele teabele. Kohtu hinnangul ei saa VTA poolt 21.07.2020 tuvastatud asjaolud olla seotud kostja kohustusega teavitada tarbijaid toiduks oleva toidulisandi ohtlikest kõrvalmõjudest inimese tervisele, milleks on ka hammaste pigmenteerumine. Just kostja (tootja) rauasiirupi kasutamine põhjustas hagejal tervisekahjustuse, s.o hageja kehalise ja vaimse heaolu seisundi rikkumise, tekitades üheaastasel lapsel pikaajalise hammaste pigmenteerumise. Kohtu hinnangul seisneb kostja toote puudus kostjapoolses tarbijate ebapiisavas teavitamises toote ohtlikust kõrvalnähust – võimalike hammaste pigmentatsiooni tekkimisest. Kõnealust laste rauasiirupit võib kasutada alates kuuendast elukuust. Toote avalikkusele esitamine peab olema täpne. Eeltoodust nähtub, et kostja enda jaoks oli üheselt teada, et laste rauasiirup tekitab väga suure tõenäosusega laste hammastele pigmenteerumise, kuid ometigi ei ole seda märgitud kostja toote juhistes. Selliselt tarbija teavitamata jätmist saab pidada toote puuduseks ning toote avalikkusele esitamise ebatäpsuseks.
17.Maakohtu hinnangul leidis kaudsete tõendite alusel kogumis tõendamist, et just kostja toode „Laste rauasiirup“ põhjustas hageja hammaste pigmenteerumise ehk esineb VÕS § 1061 lg-tes 1 ja 2 tootja vastutuse kolmas eeldus - põhjuslik seos toote puuduse ja kahju vahel.
18.Kohtu hinnangul oli paljasõnaline ja tõendamata kostja vastuväide, et hageja seaduslik esindaja pole täitnud hoolsuskohustust ning tema käitumisel on osa hagejale kahju tekkimisel. Kohtu arvates on hageja ema igakülgselt jälginud hoolsuskohustust enda lapse (hageja) suhtes.
19.Käesoleva vaidluse kontekstis oli asjakohatu kostja väide, et müügilepingust tulenev teavitamise kohustus lasus apteegil ravimiseaduses § 29 lg 1 alusel. Rauasiirup on toidulisand, mistõttu ei kohaldu ravimiseaduse vastavad sätted.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole toidu ohutuse nõue kostja poolt täidetud, kuna on ilmnenud hageja tervist kahjustav kõrvalmõju tema hammaste pigmenteerumise näol, mille võimaliku tekke ohust ei ole kostja kui tootja tarbijat hoiatanud, mistõttu on tegemist puudusega tootega VÕS § 1062 lg 2 p 1 kohaselt. Kostja poolt oli toode avalikkusele esitletud viisil, mis ei taganud hageja kui tarbija õigustatud ootust toote ohutusele ja hageja tervis sai seeläbi kahjustada. Toote avalikkusele esitamine ei olnud täpne ning tegemist oli tarbija (hageja) ebapiisava teavitamisega toote võimalikust kõrvalmõjust ehk toote tervisele ohtlikkusest.
21.Eeltoodust tulenevalt oli hageja tõendanud kahju ja toote puuduse olemasolu. Samuti tõendas hageja põhjuslikku seost toote puuduse ja tekkinud kahju vahel (VÕS § 1065). Kohus leidis, et käesolevas asjas puuduvad kostja (tootja) vastutusest vabanemise alused VÕS § 1064 tulenevalt, mistõttu vastutab kostja (tootja) tootel esinevate puuduste tagajärjel hageja deliktiõiguslikult kaitstud õigushüvele tekitatud kahju eest VÕS § 1061 lg-te 1 ja lg 2 alusel.
22.Mittevaralise kahju hüvitise suuruse puhul võttis maakohus arvesse, et hambaarst on kinnitanud, et mõnel lapsel ei kulu hammaste pigmentatsioon ära enne hammaste vahetumist, kuid pärast hammaste vahetumist on jäävhambad puhtad. Seega on hageja tervisekahjustus sellise iseloomuga, mis ei ole püsiv. Jäävhambad vahetuvad lastel reeglina umbes viiendast

2-21-10225 kuni kahekanda eluaastani, mistõttu võib hageja õiguste riive olla jätkuvalt kestev. Hageja on käesoleval hetkel 2,5-aastane ning sellises vanuses eakaaslased võivad ilmselgelt hakata hageja tavapärasest erinevat värvi hammaste vastu rohkem huvi tundma ning erinevaid ebameeldivaid küsimusi või arvamusi esitama. Selline negatiivne tähelepanu võib olla lapseealisele hagejale emotsionaalselt liigselt koormav ja ka tema enda jaoks küsimusi tekitav. Sellisel viisil võib olla häiritud lapse tavapärane turvaline kasvukeskkond. Hinnates hageja õiguste riivet ja kesvust, oli maakohtu hinnangul põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.

23.Hageja varalise kahju hüvitamise nõue 22,13 eurot on põhjendatud. Hageja varalise kahju nõue põhineb Haigekassa hinnakirjale, mille kohaselt maksab pigmendi eemaldamine hammastelt 17,13 eurot, millele lisandub visiiditasu 5 eurot. Varalist kahju hageja veel kandnud ei ole. Tegemist on eelduslike kuludega VÕS § 130 lg 1 alusel. Ravikulude hüvitamist saab kannatanu nõuda ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud. Apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Hammaste pigmentatsioon ei ole tervisekahjustus – see ei mõjuta hammaste anatoomilist terviklikkust ega nende füsioloogilisi funktsioone. Samuti ei ole pigmentatsioon haigus või muu patoloogiline seisund. Tegemist on kosmeetilise probleemiga, mis on kergesti kõrvaldatav.
26.Kostja ei vastuta kahju tekkimise eest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja toodetud rauasiirup on hageja hammaste pigmentatsiooni põhjuseks. Ostutšekk ei tõenda, et hagejal ei ole muid tervisemuresid, et toodet on õigesti tarbitud, et hageja ema on hageja hambaid nõuetekohaselt hooldanud ega ka seda, et hammaste pigmentatsiooni ei tekitanud mõni toiduaine või näiteks muu raua toidulisand.
27.Kostja ei vastuta mittevaralise kahju tekkimise eest. Hageja emal olid olemas kõik võimalused lapse hammaste pigmentatsiooni eemaldamiseks. Hageja ema ei teinud seda, vaid lasi oma lapsel üle elada väidetavalt vaimseid kannatusi (VÕS § 139 lg 1 ja 3). On arusaamatu, kuidas maakohus õigustab käitumist, millega hageja ema laseb oma lapsel kannatada 1000 euro ulatuses vaimseid üleelamisi, kuid keeldub last hambaarsti juurde viimast protseduurile, mis maksab 22,13 eurot ja hagejat oma kannatustest päästmast.
28.Kohtuotsus on vastuoluline – kui hageja oleks kohe hambaarsti juures käinud ja pigmentatsiooni eemaldanud, ei oleks isegi teoreetiliselt saanud kaasneda vaimseid kannatusi seoses eakaaslaste kriitikaga tema hammastele. Kuna hageja ema kinnitas kohtule, et ta ei vii hagejat hambaarstile, kuna laps kardab hambaarsti, siis jääb arusaamatuks, miks hõlmati otsusesse ka varalise kahju hüvitis 22,13 eurot (ei ole kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1).
29.Maakohus ei hinnanud tõendeid ja argumente seoses asjaoluga, et mittevaralist kahju oleks saanud ära hoida. Hageja ema väide, et tal ei olnud mittevaralist kahju võimalik ära hoida, kuna hambaarsti külastus on lapse jaoks traumeeriv, on ilmselgelt vale, sest hageja on esitanud menetlusse vähemalt ühe tõendi hambaarsti külastuse kohta. Seega oleks mittevaralise kahju teket olnud võimalik ära hoida. Maakohus jättis selle asjaolu täiesti tähelepanuta.
30.Võrreldes varasema kohtupraktikaga on mittevaralise kahju summas 1000 eurot väljamõistmine moraalselt vale lahendus Eestis ühiskonnas.

2-21-10225

31.Lisaks sellele, et maakohus leidis, et põhjusliku seose olemasolu on kaudselt tõendatud ostutšeki esitamisega ja muid võimalusi pigmentatsiooni tekkeks ei saanud olla, hindas maakohus ka teisi hageja tõendeid valesti ja ei kontrollinud nende usaldusväärsust. Pildid, kus hammaste pigmentatsioon oli näha, olid vanad. Hageja 07.12.2021 seisukoha lisa 1 peaks tõendama, et hambaarst on hageja hammastest teinud uue foto 06.12.2021. Tegelikkuses on tegemist hambaarstilt saadud e-kirjaga, mille manuses on pilt väikelapse hammastest. Hambaarst ei ole täpsustatud, kas tegu on uue või vana pildiga ja ei ole ka teada, kes üldse pildil on. Hagejat virtuaalsel kohtuistungil ei osalenud ja tema hammaste tegelikku seisundit ei olnud kohtul võimalik kindlaks teha. Maakohus tugines ka hageja ema ja SA kirjavahetusele. Maakohus pidas usaldusväärseks ja hageja poolt tõendatuks, et hammastele on pigmendi tekitanud kostja rauasiirupi tarbimine pelga kirjavahetuse põhjal, ilma et hambaarst oleks hageja hambaid üle vaadanud. Nii hindas maakohus tõendeid vastuolus TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega.
32.Maakohus kohaldas VÕS § 127 lg 4 ebaõigesti. Ainuke hageja tõend, mis kaudselt tõendab seda, et toode oli hageja seadusliku esindaja valduses, on rauasiirupi soetamise eest väljastatud ostutšekk. Nimetatud kviitung tõendab üksnes seda, et hageja ema on kostja toodetud rauasiirupit ostnud. Kostja möönab, et tõenäoliselt tõendab ostutšeki olemasolu asjaolu, et hageja tarbis rauasiirupit. Kuid ostutšekk ei tõenda ega saagi tõendada, et ainult hageja rauasiirupi tarbimine võis olla hammaste pigmentatsiooni tekke põhjuseks. Kui hageja ema nädala jooksul sai aru, et lapsel on hammastel pigmentatsioon, oleks saanud need hambaarsti juures juba samal nädalal eemaldada ning poleks tekkinud võimalustki selleks ebausutavaks juhuks, et hageja eakaaslased saavad hagejat tema hammaste tõttu oluliselt traumeerida.
33.Maakohus hindas kahju põhjuste konkurentsi ebaõigesti. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15 leidnud, et kui kahju põhjustab küll võlgniku käitumine, kuid samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist põhjust) arvestada. Sellise muu asjaolu esinemise korral on võlgniku kahju hüvitamise kohustus väiksem, kuid võib olla ka välistatud. Kostja rõhutas korduvalt, et hageja hammastele võis kahju tekitada mõni alternatiivne põhjus. Kostja toodetud väikelaste rauasiirupit on Eestis ja Soomes müüdud üle 10 000 pudeli. Tegemist on esimese kaebusega, mille kostja on tarbijalt saanud. Kostja toode vastas kõigile kohustuslikele nõuetele.
34.Arvestades, et otsus on vale, määras kohus ebaõigesti ka menetluskulude jaotuse.
35.Kostja vaidles apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite vastuvõtmisele vastu. Vastustaja seisukoht
36.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Koos vastusega apellatsioonkaebusele esitas hageja uued tõendid: hageja hambaravikaart kuupäevaga 03.05.2022 ja 09.05.2022 foto hageja hammastest. 31.07.2023 esitas hageja dr SA ja hageja ema vahelise e-kirjavahetuse, millest nähtub, et hageja käis 19.05.2023 koos emaga arsti vastuvõtul, kus selgitati, et väikesele lapsele soodapritsiga pigmendi eemaldamise protseduuri ei tehta.

2-21-10225

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja poolt esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda.
38.TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab TsMS § 652 lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.
39.Kolleegium leiab, et hageja taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuigi tõendid on nende kuupäevadest nähtuvalt tekkinud pärast asja läbivaatamise lõppemist maakohtus, olid asjaolud, mida tõenditega tõendada soovitakse, vaidluse all maakohtu menetluses. Seega oleks saanud hageja vastavate asjaolude tõendamiseks koguda ja esitata tõendid õigeaegselt. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis takistasid tal tõendite õigeaegset esitamist. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid hagejale ei tagastata, kuid need eemaldatakse toimikust.
40.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mis on apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsustust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
41.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja pooltel ei olnud arusaamatusi tõendamiskoormuse ega õiguse kohaldamisega seonduvalt. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitanud. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
42.Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti kohaldanud VÕS § 1061 jj sätteid. VÕS § 1061 lg 1 sätestab, et tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. Pooled ei vaielnud, et kostja on tootja (VÕS § 1062 lg 1) ja tema poolt valmistatud rauasiirup on toode (VÕS § 1063 lg 1).
43.Vaidlus on jätkuvalt selles, kas toode oli puudustega ja kas hagejale on tekkinud tervisekahjustus. Juhul, kui eelmises lauses toodud eeldused on tuvastatud, siis tuli tuvastada, kas hageja poolt toote tarvitamise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel on põhjuslik seos. Lisaks tuli kontrollida, kas esinevad asjaolud, mis välistavad kostja vastutuse (VÕS § 1064) ja kas

2-21-10225 esinevad asjaolud hüvitise vähendamiseks. Hageja pidi tõendama, et tema poolt kasutatud toode on puudusega, tekkinud kahju ning põhjusliku seose puuduse ja kahju vahel. Kui hageja on tõendanud toote puuduse, kahju ja põhjusliku seose nende vahel, on kostjal võimalused vastutusest vabaneda, tõendades VÕS §-s 1064 toodud asjaolude esinemise.

44.Maakohus tuvastas, et toode põhjustas hagejale tervisekahjustuse, milleks oli hammaste pigmenteerumine. Seda, et hageja hambad on pigmenteerunud, kostja vaidlustanud ei ole. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et rauapreparaatide kasutamisel võib tarvitaja hammastele tekkida pigmentatsioon. Järelduse, et tegemist on tervisekahjustusega, on vaidlustanud kostja, väites, et pigmentatsioon on kosmeetiline probleem, mis on kergelt kõrvaldatav. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Tervisekahjustuseks saab lugeda mh koe anatoomilise terviklikkuse või selle füsioloogilise funktsiooni häiret, mis tekkib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise vm teguri toimel. Kuna tavapäraselt terve inimese hammastel ei ole pigmentatsiooni, siis hambaemaili värvi püsivat muutust saab pidada tervisekahjuks, vaatamata sellele, et hammaste füsioloogiline funktsioon ei ole häirunud. Hageja on tõendanud, et pigmentatsiooni saab kõrvaldada ainult vastava meditsiinilise protseduuriga (soodapesu) ja ilma selleta on hambad pigmenteerunud kuni piimahammaste eemaldumiseni. Kostja seda järeldust vaidlustanud ei ole.
45.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et just kostja toode põhjustas hagejale kahjuliku tagajärje. Hageja esitas ostutšeki, millest nähtub, et 28.12.2020 on ostetud vaidlusalune toode. Aprillis 2021 on hageja ema pöördunud hambaarsti poole sooviga hageja hammastelt rauapigmenti eemaldada. Neid asjaolusid arvestades ei saa pidada usutavaks, et hageja hammaste pigmentatsioon on tekkinud mõnel muul põhjusel. Kostja oletuslik väide, et hageja võis olla kasutanud ka mõnda muud rauapreparaati, ei anna alust maakohtust erineva järelduse tegemiseks. Samuti ei ole alust järeldada, et hageja hammaste värvi muutuse võis põhjustada mõni muu toiduaine või ravim. Pigmentatsiooni püsivust tõendab foto lapse hammastest, mis hageja selgituse kohaselt on tehtud 06.12.2021 (tl 61). See, et kostja on väidetavalt Eestis ja Soomes müünud toodet üle 10 000 pudeli ja rohkem kaebusi ei ole esitatud, ei tähenda, et kahju tekkimine on välistatud. Liiatigi on kostja ise kinnitanud, et toote tarvitamise levinud kõrvatoimeks võib olla hammaste pigmenteerumine.
46.VÕS § 1063 lg 2 sätestab, et toode on puudusega, kui see ei ole ohutu määral, mida isik on õigustatud ootama, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige toote avalikkusele esitlemise viisi ja tingimusi, toote kasutusviisi, mida kannatanu võis mõistlikult eeldada ja sellise toote turule laskmise aega. Hageja väidetel on toote puuduseks, et toote etiketil ei ole hoiatust, et selle tarbimisel võivad tarvitaja hambad pigmenteeruda. Vaidlust ei ole, et tegemist ei ole ravimiga, mille turustamisel seadus näeb ette kõrvatoimete kohta hoiatuste olemasolu. Toode on toidulisand ehk toit, mille tootja ei ole kohustatud välja tooma kõrvaltoimeid. Samas on nii Põllumajandus- ja Toiduamet kui ka Ravimiamet möönnud, et vastav hoiatus peaks tootel olema (tl 21-22). Toiduseaduse § 12 lg 1 järgi peab turule viidav toit olema ohutu, mis tähendab, et eesmärgipärasel tarvitamisel ei kahjusta see tarvitajat. Tavapäraselt käituv mõistlik isik kujundab oma otsustuse toidulisandi kasutamiseks muuhulgas ka selle pakendil või sellega kaasas olevast teabest lähtudes. Hoiatuse olemasolul saab toodet tarvitav isik otsustada, kas tarvitada toodet või mitte ja toote tarbimisel pöörata tähelepanu võimalikule kõrvalmõjule. Toote riskide eest teavitavad hoiatused peaks hõlmama lisaks turvalisele kasutamisele ka hoiatust toote eesmärgipärasel kasutamisel tekkida võivate kõrvaltoimete osas. Oluline on see, et toode on mõeldud lastele alates 6-st elukuust ja väikelapsele tekkida võiva kahjuliku kõrvaltoime kõrvaldamine meditsiinilise protseduuriga võib osutuda lapse ealisi iseärasusi arvestades keeruliseks. Toote ohutuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada tundlikke tarbijaid,

2-21-10225 kelle hulka kuuluvad ka väikelapsed. Kostja on kõrvaltoimest teadlik, mida ta on ka vastuses kostja pretensioonile ise kinnitanud, pidades kõrvaltoimet tavaliseks (tl 16).

47.Kannatanu peab tõendama põhjusliku seose hoiatuse ebatäpsuse/puuduse ja kahju vahel. Kannatanu ei pea näitama mitte ainult seda, et hoiatus oli vajalik, vaid ka seda, et see oleks asjaomase isiku tähelepanu pälvides õnnetuse ära hoidnud. Ringkonnakohus leiab, et hoiatuse olemasolul oleks hageja ema saanud otsustada, kas tarvitada toodet, jälgida kõrgendatud tähelepanuga hageja hammaste olukorda ja kahjuliku toime ilmnemisel koheselt toote kasutamise lõpetada. Kuna tootel puudus info kõrvaltoime kohta, siis toote tarbimisel sai võimalikuks hagejale tervisekahju tekkimine. Kui hageja ema oleks olnud kõrvaltoimest teadlik, oleks ta saanud kõrgendatud tähelepanu osutada hageja hammaste värvimuutuse jälgimisele ja muutuste esmasel avaldumisel koheselt katkestada toote tarvitamise, mis oleks vältinud hageja hammaste ulatuslikku pigmenteerumist.
48.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et puuduvad asjaolud, mis annaks aluse kostja vastutusest vabastamiseks (VÕS § 1064).
49.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja otsese varalise kahju hüvitise 22,13 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oli hageja emal võimalik vältida mittevaralise kahju tekkimist, pöördudes koheselt hambaarsti poole pigmentatsiooni eemaldamiseks. Sellisel juhul ei oleks pidanud hageja kannatama kaaslaste negatiivset tähelepanu.
50.Ringkonnakohus leiab, et esiletoodud ja tõendatud asjaoludest ei nähtu, et hageja ema on käitunud viisil, mis põhjustas hagejale kahju tekkimise. Hageja on esile toonud, et kõrvaltoime avastamisel lõpetati koheselt toote kasutamine ja konsulteeriti hambaarstiga. Hageja väitel ei ole tema vanust arvestades soodapesu protseduuri võimalik teha. Hambaarst SA e-kirjast nähtub, et lapsed on erinevad ja on lapsi, kes ei lase hambaid puhastada. Ringkonnakohus peab usutavaks, et väikelaste puhul ei ole võimalik teha kõiki stomatoloogilisi protseduure, kuna lapsed kardavad ja soodapuhastuse teostamisel võiva käituda ettearvamatult, mis võib hagejale tuua kaasa veelgi suurema kahju. See, et hageja on hambaarsti juures käinud, ei tähenda seda, et võimalik oleks pigmendi eemaldamine soodapuhastusega.
51.Mittevaralise kahju hüvitise osas leiab ringkonnakohus, et kahju hüvitise suuruse vähendamiseks pole alust. Maakohus on hüvitise suurust jälgitavalt põhjendanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohtupraktikat arvestades on hüvitise suurus ebamõistlikult suur. See, et maakohtu menetluse ajal ei olnud hageja hammastelt pigmentatsiooni kõrvaldatud, ei anna alust varalise kahju hüvitist jätta välja mõistmata. Tegemist on tulevikus kantavate kuludega, mille kandmine on esitatud asjaoludel usutav (VÕS § 128 lg 3). Hageja kasvades on usutav, et vähemalt pasta ja poleerimisharjaga on võimalik hambaid kas täielikult või osaliselt hambaarsti poolt puhastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.Maakohus jättis seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud poolte enda kanda (TsMS § 163 lg 1). Pooled ei ole maakohtu menetluskulude jaotust vaidlustanud.
53.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja teatas kohtule, et tal apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad.

2-21-10225

54.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja