Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-21-3018 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, põhjendused Pooled sõlmisid 27.12.2016 üürilepingu xxx xx-xx (59)(24) kohta ja lepinguga anti kostja kasutusse äriruumid (p 3.1, 3.3). Vastavalt lepingu p 6.1 kohustus kostja tasuma hagejale üüri 3,85 eurot ruutmeetri eest kuus. Igakuine üür oli 127,05 eurot, milles ei sisaldu käibemaks. Lepingu p 6.5 järgi kohustus kostja tasuma kõrvalkulusid arvestades kostja tegelikke kulusid, mille eest tasumist arvestati lepingu punktis 6.6 kehtestatud tariifide alusel. Kostja on jätnud tasumata üüri ja kõrvalkulusid kokku 2822,53 eurot järgmiselt: Arve nr 13782 summas 139,18 eurot, Arve nr 13811 summas 127,05 eurot, Arve nr 13948 summas 116,33 eurot, Arve nr 13973 summas 127,05 eurot, Arve nr 13996 summas 106,38 eurot, Arve nr 14020 summas 127,05 eurot, Arve nr 14042 summas 95,53 eurot, Arve nr 14065 summas 127,05 eurot, Arve nr 14087 summas 92,19 eurot, Arve nr 14110 summas 65,57 eurot, Arve nr 14130 summas 93,69 eurot, Arve nr 14150 summas 190,55 eurot, Arve nr 14170 summas 92,11 eurot, Arve nr 14189 summas 190,55 eurot, Arve nr 14211 summas 96,45 eurot, Arve nr 14230 summas 127,05 eurot, Arve nr 14248 summas 101,08 eurot, Arve nr 14270 summas 127,05 eurot, (8) 2

2-21-3018 Arve nr 14291 summas 128,37 eurot, Arve nr 14319 summas 127,05 eurot, Arve nr 14343 summas 145,39 eurot, Arve nr 14366 summas 127,05 eurot, Arve nr 14392 summas 152,76 eurot. Sellele lisandub viivis hagi esitamise seisuga 20.02.21 1301,35 eurot (0,25% päevas) ja edasi lisanduv viivis kuni täitmiseni. Hageja arvestas viivist vastavalt lepingu p 13.1.1, 0,25% kalendripäevas samade arvate tasumata jätmise eest. Kostja lõpetas üüri ja kulude maksmise 2020.a. jaanuaris, hageja palus kostjal võlg ära maksta, leping lõpetada või kolida välja, kuid kostja ei ole ruume vabastanud. Lepingu p-s 15.9 on hoiatus (24.05.2, lk 62). Hageja ei ole tasunud ühtegi arvet ja pole tasunud neid ka alates 2021.a. märtsist kuni tänaseni. Leping pole lõpetatud. Isegi kui leping lõppes, on hagejal õigus nõuda VÕS § 335 järgi tasu, kuna ruumi ei vabastatud. Võtmeid pole üle antud. Lepingu lõppemist ei ole korrektselt vormistatud. Hageja palus kostjalt välja mõista üürilepingust tuleneva võlgnevuse 4123,88 eurot, millest võlg on 2822,53 € ja viivis 1301,35 € (15.03.21, lk 42) ja edaspidise viivise võlalt 0,25 % päevas kuni tasumiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda (lk 1, 62, 86). Kostja vastuväited Vastavalt lepingu p 15.8 oli hagejale saadetud 16. juunil kiri lepingu lõpetamiseks 16.08 ning juulis helistas ta ja ütles, et ruumid on vabad. Vastavalt lepingu p 15.9 lõpetatakse leping, kui üürnik ei maksa 2 nädala jooksul üüri ja siis peab üürnik vabastama ka ruumid. Üürileandja saatis arveid edasi. Kostja teatas lepingu p 15.8 järgi, et lõpetab lepingu. Kostja on ka võlga maksnud, ruumid ei ole alates 2020. augustist enam kasutuses, ning lisaks on lepingus kirjas, et see kaotab oma jõu ja üürileandjal on õigus lõpetada kommunaalteenuse vahendamine (vastus 09.06.21). Oma vastuses 07.01.22 märkis, et leping lõppes poolte kokkuleppel. Hageja kinnitas ise, et leping lõpeb 16.08.20 ja ta teadis, et kostja lahkub

Pooled sõlmisid 27.12.2016 üürilepingu xxx xx-xx (59) kasutamiseks, millega anti kostja kasutusse äriruumid (p 3.1, 3.3). (8) 3

2-21-3018 -

-

Vastavalt lepingu p 6.1 kohustus kostja tasuma hagejale üüri 3,85 eurot ruutmeetri eest kuus. Igakuine üür oli 127,05 eurot, milles ei sisaldu käibemaks. Lepingu p 6.5 järgi kohustus kostja tasuma kõrvalkulusid arvestades kostja tegelikke kulusid, mille eest tasumist arvestati lepingu punktis 6.6 kehtestatud tariifide alusel. - Vastavalt lepingu p 13.1.1. on pooled kokku leppinud viivise määras 0,25% päevas. - Kostja sai ruumid kasutamiseks ärilistel eesmärkidel. Pooled ei ole vormistanud mingit ruumide üleandmise akti ei lepingut sõlmides ega lepingu lõppedes või enne lepingu lõppu.

Kuna kostja sai enda kasutusse ülalviidatud ruumid ja pidi maksma nende kasutamise eest tasu ja ka kõrvalkulusid, on poolte vahel sõlmitud äriruumi üürileping VÕS § 271, 292 lg 1 järgi. Vaidlus VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita ning VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut võib muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS 186 p 4, 6 järgi lõpeb võlasuhe (leping) kokkuleppega, lepingu ülesütlemisega. VÕS 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele, lg 3 sätestab, et püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). VÕS § 309 lg 1 I lause järgi lõpeb tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Lepingu p 15.8 järgi on üürnikul on õigus leping igal ajal olenemata põhjusest erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest üürileandjale kirjalikult ette vähemalt 2 kuud. Kostja on tõendanud kohtule tema poolt hagejale saadetud e-kirjaga 16.06.2020, et ta tahab lepingu lõpetada seoses kriisiolukorraga alates juulist ja sellele on hageja vastanud 17.08.20, et „lepingus on kirjas, et teavitate meid 2 kuud ette ja seetõttu paneme kirja, et lahkute 16.08, kui arvestada päevast, mil meid hoiatasite.“ (kostja 08.04.21 vastused lisa, lk 58, ka 07.01.22 lisa, lk 93, tõlge lk 94). Seega ei olnud hageja nõus oma 17.08.20 e-kirja järgi lepingut lõpetama kostjaga alates juulist, sest viitas kirjas lepingus sätestanud 2- kuulisele lepingu lõpetamise etteteatamise tähtajale. Kohus leiab nende tõendite alusel, et õige pole kostja väide (mille ta esitas 07.01.22), et leping lõppes poolte kokkuleppel VÕS § 13 lg 1 järgi, sest pooled ei saavutanud ühtset tahet lõpetada leping alates juulist. Samas leiab kohus, et viidatud e-kirjadega on tõendatud, et kostja avaldas hagejale, et lõpetab ühepoolselt lepingu ja milleks tal oli õigus lepingu p15.8 järgi. Kuna hageja viitas oma vastuses lepingus sätestatud 2- kuulisele lepingu lõpetamise etteteatamise tähtajale, siis asub kohus järeldusele, et tõendatud on kostja algne vastuväide, et leping on kostja poolt üles öeldud 16.06.20 e-kirjalise avaldusega. Nii leiab kohus, et pooltevaheline leping lõppes selle p 15.8 ja VÕS § 195 lg 1, 3, § 309 lg 1, § 186 p, 6 järgi 16.08.20 kostja poolt lepingu ülesütlemisega vastavalt 16.06.20 tehtud e-kirjalise avaldusega. Õige pole seetõttu hageja väide, et leping pole lõppenud ning õige pole hageja väide, et asjaolu, et kui koostatud pole lepingu lõppemisel akti VÕS § 334 järgi, siis pole leping korrektselt lõpetatud. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni (8) 4

2-21-3018 selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega ei ole kostjal alates 17.08.20 kohustus tasuda lepingu järgi üüri ja kõrvalkulusid, kuid hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 339 järgi üüri. Nimelt sätestab § 339, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Vaidlust pole selles, et pooled ei ole vormistanud mingit ruumide üleandmise akti ei lepingut sõlmides ega lepingu lõppedes või enne lepingu lõppu. Samas ei tähenda akti vormistamata jätmine seda, et ruumide kasutamine pärast lepingu lõppemist oleks kostja poolt jätkunud. Oma 09.06.21 (lk 66) vastuses märkis kostja, et kolis välja augusti keskel. Kuna kostja soovis juba 2020. juunis lepingu lõpetada vastavalt oma 16.06.20 e-kirjale, ei ole usutav, et ta jätkas ruumide kasutamist pärast 16.08.20 (kui leping lõppes). Kostja on tõendanud kohtule esitatud väljavõttega www.City24.ee, et vaidlusalune ruum on vaba ja seda soovitakse anda üürile (kostja vastuse 07.01.22 lisa, lk 95). Seega pole usutav, et ruume ei saa üürile anda ja kostja kasutab edasi ruume põhjusel, et kostja ei andnud üle võtit hagejale. Võtmete tagastamata jätmine ei tähenda iseenesest ka seda, et ruum poleks vabastatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud on kostja väide, et ta ei kasuta pärast lepingu lõppemist üüritud ruume. Nii pole tal ka kohustus tasuda hagejale ei üüri ega kõrvalkulusid alates 17.08.20 VÕS § 195 lg 2, § 271, § 292 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi, kuid kuni selle ajani ehk 16.08.20-ni on tal üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2, § 271, § 292 lg 1, § 195 lg 2. Kuna kostja on tõendanud, et ta ei kasuta ruume pärast 16.06.20, ei tõusetu küsimust ka hageja nõudest VÕS § 339 järgi. Haginõude aluseks on järgmised tasumata üüri ja kõrval kulude arved, mis on kohtule esitatud: Arve nr 13782 summas 139,18 eurot - 2019.a. detsembrikuu kõrvalkulud, tasumise aeg 20.01.20, Arve nr 13811 summas 127,05 eurot - 2020.a. veebruarikuu üür, tasumise aeg 10.02.2020, Arve nr 13948 summas 116,33 eurot – 2020.a. märtsikuu kõrvalkulud, tasumisega ega 20.04.20, Arve nr 13973 summas 127,05 eurot - 2020. ruumid üür /kuu määramata/, tasumise aeg 10.05.20, Arve nr 13996 summas 106,38 eurot - 2020.a. aprillikuu kõrvalkulud, tasumise aeg 20.05.20, Arve nr 14020 summas 127,05 eurot -2020.a. juunikuu üür, tasumise aeg 10.06.20, Arve nr 14042 summas 95,53 eurot - 2020.a. maikuu kõrvalkulud, tasumise aeg 20.06.20, Arve nr 14065 summas 127,05 eurot - 2020.a. juulikuu üür, tasumise aeg 10.07.20, Arve nr 14087 summas 92,19 eurot -2020.a. juunikuu kõrvalkulud, tasumise aeg 20.07.20, Arve nr 14110 summas 65,57 eurot - 2020.a. augustikuu üür perioodi eest 1-16, tasumise aega 10.08.20, Arve nr 14130 summas 93,69 eurot - 2020.a juulikuu kõrvalkulud, tasumise aega 20.08.20, Arve nr 14150 summas 190,55 eurot - 2020.a. augustkuu üür perioodi eest 17.08.-31.08 63,50 ja septembrini 127,05, tasumise aega 01.09.20, Arve nr 14170 summas 92,11 eurot – 2020.a. augustikuu kõrvalkulud, tasumise aeg 10.09.20, Arve nr 14189 summas 190,55 eurot – 2020.a. augustikuu üür 17.08.-31.08 63,50 , ja ruumide üür oktoobris 127.05 €, tasumise aeg 10.10.20, Arve nr 14211 summas 96,45 eurot – 2020.a. septembrikuu kõrvalkulud, tasumise aeg 20.10.20, (8) 5

2-21-3018 Arve nr 14230 summas 127,05 eurot – 2020.a. novembrikuu üür, tasumise aeg 10.11.20, Arve nr 14248 summas 101,08 eurot – 2020.a. oktoobrikuu kõrvalkulud, tasumise aeg 20.11.20, Arve nr 14270 summas 127,05 eurot - 2020.a. detsembrikuu üür, tasumise aeg 10.12.20, Arve nr 14291 summas 128,37 eurot - 2020.a novembrikuu kõrvalkulud, tasumise aeg 20.12.20, Arve nr 14319 summas 127,05 eurot – 2021.a. jaanuarikuu üür, tasumise aeg 10.01.21, Arve nr 14343 summas 145,39 eurot – 2020.a. detsembrikuu kõrvalkulud, tasumise aeg 20.01.21, Arve nr 14366 summas 127,05 eurot – 2021.a. veebruarikuu üür, tasumise aeg 10.02.21, Arve nr 14392 summas 152,76 eurot – 2021.a. jaanuarikuu kõrvalkulud, tasumise aeg 20.02.21. Kuna pooltevaheline leping lõppes 16.08.20, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 271, § 292 lg 1 järgi kostjalt üüri ja kõrvalkulude tasumist arvete nr 13782, nr 13811, nr 13948, nr 13973, nr 13996, nr 14020, nr 14110, nr 14130, nr 14170 alusel kuni 16.08.20 kokku 1264,61 €. Sellest summast moodustab 2020.a. augustikuu üür perioodi 01.08-16.08.20 eest vastavalt arvele nr 14110 65,57 € ning 16 päeva kõrvalkulud 47,54 € proportsionaalselt arves nr 14170 märgitud terve kuu kõrvalkuludele (arve summa 92,11 eurot : 31*16). Nii ei ole hagejal õigus nõuda üüri ja kõrvalkulude tasumist arvete nr 14150, nr 14189, nr 14211, nr 14230, nr 14248, nr 14270, nr 14291, nr 14319, nr 14343, nr 14366, nr 14392 järgi ja selles osas ei ole hageja nõue tõendatud, põhjendatud. Kostja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldustega, et ta tasus maksekorraldustes märgitud arve 13697 alusel 127.05 € 11.01.20, arve 13669 (2020.a. aprillikuu kõrvalkulud) alusel 129,68 € 11.01.20, arve nr 13724 alusel 139,18 € 13.01.20, arve nr 13755 alusel 127,05 12.02.20, arve nr 13868 alusel 127,05 € 08.04.20 ja arve nr 13838 alusel 130,11 € 08.04.20 (lk 67-72). Seega on ta nõutavast hagetavast ja põhjendatud võlast tasunud vaid ühe arve nr 13669 järgi 129,68 €. Ülejäänud maksekorraldustes märgitud arvete järgsed tasumised ei puuduta hageja nõude aluseks oleva üüri ja kõrvalkulude nõuet ega tõenda kuidagi nõutud üüri ja kõrvalkulude kohustuse täitmist. Nii asub kohus järeldusele, et kui kostja tasus arve nr 13699 järgi kokku 129,68 €, siis on ta tasunud põhjendatud võlanõude perioodi võlast 1264,61 eurost ära ainult 129,68 € ning tema võlg hageja ees on 1134,93 €. Nii asub kohus järeldusele, et kostja üüri ja kõrvalkulude võlg on kokku 1134,93 € ja see hõlmab endas ülalviidatud arvete järgi 2019.a detsembrikuu kõrvalkulusid ja 2020.a. üüri ja kõrvalkulusid kuni 16.08.2020.a. Kostja ei ole selle võla tasumist tõendanud, millega rikub lepingust ja seadusest tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 271 lg 1, 292 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi võla ja lepingus kokkulepitud viivise tasumist. Nii kuulub hageja põhivõla nõudes osalisele rahuldamisele summas 1134,93 €. Kostja ei ole hagis märgitud viivise arvestust vaidlustanud. Hageja on nõudnud viivist 1301,35 €. Kuna hageja nõue kuulub osalisele rahuldamisele 40% ulatuses (114,93/2822,53*100), on kohtu hinnangul ka viivisenõue põhjendatud samas ehk 40% ulatuses, mis teeb 520,54 €. Hageja on nii hagiavalduses (8) 6

2-21-3018 kui täpsustatud avalduses märkinud, et nõue on suunatud edasiulatuva viivise saamiseks (lk 1, 20.02.21, 15.03.21, lk 42, 44), mis on lubatav TsMS § 367 I lause järgi. Nimelt sätestab TsMS § 367 I lause, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 1134,93 €, viivist 520,54 € ja alates 21.02.21 (hagi esitamisele järgnev päev) võlgnetavalt põhivõlalt viivist 0,25% päevas kuni võla tasumiseni. Hageja e-kirjavahetus kostjaga perioodil aprill 2019 - mai 2020 arvete maksmata jätmise kohta, sisaldab endas hageja nõudeid ja hoiatusi (kohtusse minemiseks, trahvi maksmiseks) kostjale, et kostja maksaks võla ära, kuid muid asja lahendamiselt tähtsust omavaid asjaolusid ei tõenda (hageja 24.05.21 esitatud e-kirjavahetus, lk 63 – 65p). Asjas ei ole tähtust poolt viidetel lepingu p 15.9, sest sellest tulenevaid nõudeid ei ole esitatud. Menetluskulud Hagi kuulus 40% ulatuses rahuldamisele. TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 40 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 60 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega, lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja ning lg 9 sätestab, et selle tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Hageja on tasunud menetluskuludena TsMS § 138 lg 1, 2, 139 lg 1 p 1 järgi lõivu 350 €. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, 2, § 123, § 124 lg 1, § 133 lg 1,2, § 134 järgi 6699,43 € (hagetav põhivõlg 2822,53 € + viivis 1301,35 € + edasiulatuv viivis aastas 2575,55 (365*0,25%*2822,53)). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu määrade järgi (Riigilõivuseaduse Lisa 1) tuli sellise hinnaga hagilt tasuda lõivu 450 €. Hageja on tasunud lõivu vähem 100 €. Kostja peab hüvitama hagejale lõivu proportsionaalselt hagi rahuldatud osale (TsMS § 163 lg 1), arvestatuna sellest lõivu määrast, mida hageja pidi hagi esitamisel tasuma. Hageja pidi tasuma lõivu 450 €. Nii tuleb kostjal hüvitada hagejale 180 € (40% 450-st). Selle lõivu osa ehk 100 €, mille hageja jättis hagi esitamisel tasumata, tuleb hagejal hüvitada riigile kooskõlas TsMS § 179 lg 1, 5, 9 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest ning lõivu mittetasumisel tuleb tal tasuda riigile võlgnetavalt (8) 7

2-21-3018 lõivult alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kulude nimekirja ei ole esitanud, seega jäävad kulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

(8) 8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.