Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult kätte 3. märtsil 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei esitanud tähtaegselt vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaja jooksul kohtule, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt hõlmab hageja põhinõue lisaks teenuse osutamise tasule ja järelmaksu osamaksetele ka käsitlustasu summas 77 eurot 92 senti (dtl 22). Teenuse osutamise tasu ja järelmaksu osamaksete nõue on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX, XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX ja XX.XX.XXXX osamaksetega vara müügilepingu

nr XXX. Kostja kohustus lepingute kohaselt tasuma osutatud teenuste eest kostjale esitatud arvete alusel. Kostja kohustus tasuma osamaksetega vara müügilepingu alusel soetatud seadme XXX eest osamaksetena 24 kuu jooksul. Igakuise osamakse suurus oli 22 eurot 875 senti. Kostja ei tasunud järgnevaid arveid: XXX (maksetähtpäev 18.07.2020), XXX (maksetähtpäev 18.08.2020), XXX (maksetähtpäev 18.09.2020) ja XXX (maksetähtpäev 18.10.2020). Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu üles. Hagiavalduse kohaselt on kostja arvetest tulenev võlg kokku 575 eurot 49 senti, sh käitlustasu 77 eurot 92 senti. Hageja teenuse osutamise tasu ja järelmaksu osamaksete nõue on seega 497 eurot 57 senti (575,49 – 77,92). Põhinõue on 497 euro 57 sendi osas muutunud sissenõutavaks. Hagejal on lepingute ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel õigus nõuda selle täitmist. Põhinõue tuleb 497 euro ja 57 sendi ulatuses rahuldada. Käsitlustasu nõue 77 eurot 92 senti ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt tuleneb käsitlustasu maksmise kohustus osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui hageja lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, on hagejal õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist (dtl 22). Arvestades käsitlustasu nõudeõigust sätestava lepingusätte sõnastust, on käsitlustasu sisuliselt leppetrahv võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib lepingu alusel juhul, kui leping lõpetatakse kostja rikkumise tõttu, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele lepingu lõpetamise tõttu tekkinud kahju, on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku olema hageja klient, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt Riigikohtu

Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ja hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi nõue on ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine seega juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi nõudega, ning ka väiksem leppetrahv oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Leppetrahvi nõue on 77 eurot 92 senti. Leppetrahvi eesmärgina on hagis välja toodud katta hagejale lepingu lõpetamise tõttu tekkinud kulu (dtl 22). Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt leping üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi lepingu lõpetamise kuluga. Hageja põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana hageja või tema klient lõpetavad lepinguid. Tavapäraselt ei ole lepingu lõpetamine tasuline. Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tõttu tegelikult tekkiv kulu on minimaalne ja peab jääma tunduvalt alla 77 euro 92 sendi lepingu kohta. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, milline kulu tal lepingu lõpetamisel tekib ja kui suur see on. Kohus leiab seega, et hagejale lepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks kohtu hinnangul tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades hagiavalduses viidatud teenuse osutamise igakuise tasu keskmist suurust (keskmiselt 38 eurot 88 senti kuus). Leppetrahvi kokkulepe on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel seega tühine. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Seadusejärgse viivise määr on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on alates 1. juulist 2016 0% aastas. Arvestades, et hageja saab viivist nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud võlalt, s.o 497 eurolt ja 57 sendilt, on hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi põhjendatud alljärgnevalt: • 38 euro 88 sendi tasumisega viivitamise eest alates 19. juulist 2020 kuni

Hagiavalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 680 eurot 58 senti. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX.XX.XXXX. Hagi loetakse TsMS § 486 lg 2 järgi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagiavalduse esitamise aeg on seega 21. oktoober 2021. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse TsMS § 6 kohaselt toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagi esitamise ajal, s.o 21. oktoobril 2021, kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuli alates 501 kuni 750 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 125 eurot. Hageja pidi hagiavalduse eest tasuma riigilõivu seega 125 eurot. Riigilõiv on 125 euro ulatuses seega põhjendatud menetluskulu. Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu 50 euro võrra ettenähtust enam. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole seega põhjendatud. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja esitas hagi telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tulenevate tasude ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole asi ka mahukas. Hageja esindajakulu on pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu teostatud toimingute osas seega vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 265 eurot (125 + 20 + 120). Kostja ei teinud menetluses toiminguid. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal võiks olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Kuna kohus jättis 86% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 227 eurot 90 senti (265 * 0,86). Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.