Võlaõigus

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 27.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse D P (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 25.02.2025. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.04.2024 laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 1 200 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hagi kohaselt veenduti laenulepingu nr XXX sõlmimisel kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Enne laenulepingu taotluse rahuldamist esitas kostja hagejale pangakonto väljavõtted. Pangakonto väljavõttelt tuvastati kostja sissetulek ning igakuised kohustused (kulud ülalpeetavale 150 eurot). Teostati päringud andmebaasidesse Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuste alusel tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. Teostati ka päring Maksuametile ning hageja tuvastas, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on üks ülalpeetav. Lisaks teostati päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Laenu taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 800 eurot (töötasu), finantskohustuseks 150 eurot (kulud ülalpeetavatele) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot. Hageja on selgitanud, et lisaks kostja pangakonto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 672,17 eurot, finantskohustusele 150 eurot, taotleva laenu XXX osamaksele 81,60 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulu ühele 2

inimesele vastavalt hageja siseeeskirjadele. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 100,57 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus põhiosas 1 167,11 eurot, intressid 167,66 eurot, 27.12.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 117,88 eurot (põhinõudelt 1 167,11 eurot) ning 15 eurot tasumata sissenõudmiskulud. Edaspidi palub hageja nõuda kostjalt välja viiviseid alates 28.12.2024 põhinõude 1 167,11 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 13.03.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Hagi aluseks olev leping kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks ning kohus on kontrollinud, et lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada ka järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja vahel 29.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hageja selgituste kohaselt veenduti enne laenulepingu sõlmimist kostja krediidivõimekuses. Kostja sissetulekute ja kohustuste suurust kontrolliti kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtete alusel. Tuvastati kostja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetuleku suurus ning kostja igakuiste kohustuste suurus. Lisaks teostati Creditinfo.ee, Taust.ee ning Ametlike Teadaannete registritesse. Tuvastati, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired, samuti puudusid kostja kohta ametlikud teadaanded. Lisaks eeltoodule tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused (Makseametile teostatud päringu põhjal) ning kostjal on üks ülalpeetav (Rahvastikuregistrisse teostatud päringu põhjal). Hageja selgituste kohaselt arvestati kostja kuludeks ka igakuised majandamiskulud summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majandamiskulu suurus ühele inimesele vastavalt hageja siseeeskirjadele. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja oli krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot. 3

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja ei ole esitanud eraldi menetluskulude nimekirja, kuid kohus arvestab hagiavalduses sisalduvat taotlust, milles hageja palus välja mõista 150 eurot õigusabikuluna. Kohus leiab, et arvestades tavapärast tarbijakrediidivaidlustes nõutavate dokumentide ettevalmistamise mahtu, on 150 euro suurune õigusabikulu põhjendatud ja mõistlik. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.