Elworker OÜ hagi OÜ STTR ja S. L. vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 19 144,18 eurot. Hageja: Elworker OÜ (registrikood 12101812, asukoht Valukoja 8/1-110, 11415 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Artjom Morozov (OÜ Juridium; Meistri 16-401, 13517 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I: OÜ STTR (registrikood 14245567, asukoht Luise 4-46, 10142 Tallinn, e-post xxxx, xxxx, seaduslik esindaja S. L.) Kostja II: S. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostjate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo; Vesivärava 50310, Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 11. aprill 2022. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elworker OÜ hagi OÜ STTR ja S. L. vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista OÜ-lt STTR ja S. L.lt solidaarselt Elworker OÜ kasuks kokku 13 038,02 eurot, millest põhivõlg summas 11 152,80 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 885,22 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt STTR ja S. L.lt solidaarselt Elworker OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlalt 0,15 % päevas alates 20.05.2021. a kuni põhivõla (so 11 152,80 eurot) tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta solidaarselt OÜ STTR ja S. L. kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt STTR ja S. L.lt solidaarselt menetluskulud summas 2 043,33 eurot Elworker OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l STTR ja S. L.l tasuda solidaarselt Elworker OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 2 043,33 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 19.05.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 27.12.2019 alltöövõtu lepingu nr. xxxx (edaspidi leping), mille punkti 1.1. kohaselt kohustas hageja teostada elektrilised ja üldehituslikud tööd. Lepingu punkti 4.1. kohaselt tasumine pidi toimuma vastavalt hinnapakkumisele ja teostatud tööde aktile. Punkti 4.4. kohaselt tasumine toimub peale teostatud tööde akti vastuvõtmist ja arve saamist.
2.06.11.2020 esitas hageja esimese teostatud tööde akti nr 06112020, mis oli kostja poolt aktsepteeritud ning tähtaegselt oli makstud arve nr. EL2000091 summas 4 778,40 eurot. 07.12.2020 esitas hageja teise teostatud tööde akti nr. 07122020, mis oli samuti kostja poolt aktsepteeritud ning mille alusel oli väljastatud arve nr EL2000108 summas 5042,40 eurot, mis on siiani maksmata. 25.01.2021 esitas hageja kolmanda teostatud tööde akti nr. 25012021, mis oli samuti kostja poolt allkirjastatud ning mille alusel oli väljastatud arve nr. Arve nr EL2100001 summas 6110.40, mis on samuti siiani maksmata.
3.15.02.2021 allkirjastasid hageja ja kostja II käenduslepingu nr. xxxx, mille punktide 1.1-1.1.1 kohaselt juhul kui kostja I ei täida 27.12.2019 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenevaid juba tekkinud või tulevikus tekkivaid kohustusi hageja ees tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustab kostja II täitma lepingust tulenevad nõuded oma vara ja/või vahendite arvelt. 07.04.2021 oli saadetud maksenõue ja hagihoiatus, mille kohaselt anti STTR OÜ-le ja S. L.’le anti täiendava tähtaja kuni 14.04.2021 maksekohustuste täitmiseks. Määratud tähtajaks ei olnud võlgnevus likvideeritud.
4.Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud töövõtuleping vastavalt VÕS § 635 lg 1. Tulenevalt VÕS §-st 636 lg 1 oli töövõtja kohustas teostada elektrilised ja üldehituslikud tööd. Vastavalt VÕS § 638 tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kostja I allkirjastas mõlemad teostatud tööde aktid nr. 07122020 ja nr. 25012021 seega töö loetakse vastuvõetuks. Lepingu punkti
4.4.kohaselt tasumine pidi toimuma peale teostatud tööde akti vastuvõtmist ja arve saamist. VÕS §-de 76 ja 82 kohaselt tuleb oma kohustused täita seaduses sätestatud nõuete kohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal, järgides sealjuures hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Kuna Kostja I ei ole oma maksmisekohustuse tähtaegselt täitnud ja ei ole oma viivitamise kuidagi põhjendatud, seega rikkus ta eelpoolt mainitud seadusenõudeid.
5.VÕS §-st 100 tulenevalt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning vastavalt VÕS §-le 101 lg 1 ja 3 võib võlgniku kohustuste rikkumisel võlausaldaja nõuda kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Viivisnõude aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmas lause ja töövõtuleping punkt 4.5. Kokku viiviseid seisuga 19.05.2021: 1225,3 + 659,92 = 1 885,22 eurot. Hageja lähtub viiviste arvutamisel lepingus kokkulepitud viivisemäärast, vaatamata sellele, et arvetel oli märgitud väiksem viivisemäär.
6.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja (kostja II) kolmanda isiku võlausaldaja (hageja) ees vastutama põhivõlgniku (kostja I) kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjate vastus
7.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Esiteks, kuigi kostja tunnistab, et temal oli hagejaga sõlmitud töövõtuleping, ei vasta hageja poolt esitatud teostatud tööde aktides nr 06112020, 07122020 ja 25012021 loetletud tööd tegelikkusele. Teiseks, kostja märgib, et esitatud tööde aktide kuupäevad on kõigil kolmandal juhul varasemad, kui neile esitatud arved: teostatud tööde akti nr 06112020 kuupäev on 06.11.2020 ja sellele esitatud arve nr EL2000091 kuupäev on 02.11.2020 (4 päeva varem); teostatud tööde akti nr 07122020 kuupäev on 07.12.2020 ja sellele esitatud arve nr EL2000108 kuupäev on 01.12.2020 (6 päeva varem); teostatud tööde akti nr 25012021 kuupäev on 25.01.2021 ja sellele esitatud arve nr EL2100001 kuupäev on 01.03.2021 (33 päeva varem). Kolmandaks, kostja teatab kohtule, et ka tööde teostamise koht (Vilde tee 62, Tallinn), mis on märgitud aktides, ei vasta tegelikkusele: töövõtja on teinud tööd erinevatel objektidel. Neljandaks, kostja teatab kohtule, et aktid olid kostja poolt allakirjutatud üksnes hageja palvel, sest viimane selgitas kostjale, et väidetavalt tal on vaja esitada dokumendid Maksu- ja Tolliametile.
8.Samuti kostja märgib, et kuna hagejalt tellitud tööd ei olnud teostatud nõuetekohaselt, kostja, kes ise on olnud teise tellija alltöövõtjaks, ei saanud hageja süül oma lepingulist kohustust täita mille tõttu sai kahjumit. Esiteks, kuigi kostja tunnistab, et temal oli hagejaga sõlmitud töövõtuleping, ei vasta hageja poolt esitatud teostatud tööde aktides nr 06112020, 07122020 ja 25012021 loetletud tööd tegelikkusele. Hageja teostas tööd kuid mitte neid, mis on kajastatud aktides. Esitatud arvete taga olevatel aktidel on töödeks märgitud ainult kaabeldustööd. Tegelikult, hageja teostas ka muid töid, mis aktides ei kajastu. Lisaks sellele, aktidel märgitud tööde teostamise kohtadeks ei olnud ainult Vilde tee 62, Tallinn. Tegelikult, oktoobris, novembris ja detsembris 2020 töid teostati järgmistel aadressidel: Reti tee 1, Peetri, Koru 21, Laagri, Peterburi tee 73, Tallinn, Vilde tee 62, Tallinn. Kokku 420 tundi.
9.Lisaks sellele, kostja selgitab, et aktidel nr 07122020 ja 25012021 ei ole märgitud tunnid. Hageja poolt esitatud aktid pidid olema alla kirjutatud lähtudes arvestusest ühe töötaja tunniaeg maksumusega 9,50 eurot. See tähendab, et allkirjastades akte, kostja kinnitas mitte nendes märgitud töid, vaid töötunde. Selle tõendamiseks, kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et akti nr 06112020 taga on märge “antud akt ma väljastan 40 tundi kohta”. Ning akti nr 06112020 alusel esitatud arve nr EL2000091 oli kostja poolt makstud. Ülejäänutel aktidel vastavad märked puuduvad, mistõttu kostjal ei ole võimalik aru saada, mitu tundide eest on akt ja selle alusel esitatud arve on väljastatud. Ka muu vajalik informatsioon aktides puudub. Ei ole selge, mitu inimest, palju tunde mis töid ja kus kohas tegid.
10.Töövõtulepingu regulatsioon sisaldub Võlaõigusseaduse §-des 635 jj. Esmalt, tuleb määrata, et tegemist on lepingulise suhtega. Teiseks peab kontrollima, kas leping on kehtiv või mitte. Antud juhul ei esine alust kahelda, et tegemist on kehtiva lepinguga. Kolmandaks, kas esineb mingi asjaolu, mis õigustaks kostajat selles, et ta loobub raha maksmisest teostatud tööde eest. Neid asjaolusid on vähemalt kaks: esiteks see, et aktis kajastatud tööd ei vasta tegelikkusele ja teiseks, et teostatud tööde kvaliteet ei vasta ehitusnõuetele ja lepingule. Kui mõni lepingust tulenev kohustus jääb õigel ajal, õigest kohas, õigel viisil ja õige kvaliteediga täitmata, esineb lepingu rikkumine ning kõne alla tuleb õiguskaitsevahendite kasutamine lepingut rikkunud poole vastu. Antud juhul kõne alla tuleb kahju hüvitamise nõue ja vastuhagi esitamine. VÕS § 641 määrab töö vastavust lepingutingimustele. Antud juhul on olemas hageja poolne ilmne lepingu rikkumine, mida saab täpsemalt kvalifitseerida VÕS § 641 lg 2 p 2 ja lg 4 järgi. Töövõtja vastutus on reguleeritud VÕS § 642 l-kes 1. VÕS-is on reguleeritud ka töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine ja selle erisused (VÕS § 644-645). Kuna tegemist on selliste töödega, mille kohase täitmise kontrollimine kohe peale tööde lõpetamist on peaaegu võimatu ja kõik võimalikud puudused avastatakse hiljem, peale seada, kui terve ehitusobjekt saab valmis, siis kohaldub VÕS §-fis 644 l-kes 3 teises lauses sätestatu. Samuti kostja märgib, et kuna hagejalt tellitud tööd ei olnud teostatud nõuetekohaselt, kostja, kes ise on olnud teise tellija alltöövõtjaks, ei saanud hageja süül oma lepingulist kohustust täita mille tõttu sai kahjumit. Seda asjaolu tõendamiseks kostja esitab kohtule 06.12.2021 saadud kahjunõude ja tasaarvestuse avalduse, mille saatjaks on firma Nordecon Betoon OÜ. Nordecon Betoon OÜ („Tellija“) ja STTR OÜ („Töövõtja“) sõlmisid 24.04.2020 alltöövõtulepingu nr 07.20.002AAL-10, mille esemeks olid tugev- ja nõrkvoolutööd. Lepingu lisaks oleva töövõtupiiride kirjelduse kohaselt oli Töövõtja kohustuseks muuhulgas Salto lukud ja Inter Range läbipääsusüsteemi rajamine. Lepingu täitmise ajal pidas Töövõtja otsesuhtlust ehitise lõpptellija Everaus Ärimajad OÜ-ga („Lõpptellija“), kes soovis hoonesse tulevatele üüripindadele võtmevaba akudel töötavat läbipääsusüsteemi ning andis selle paigaldamiseks vastava juhise. Töövõtja asendas SALTO süsteemi välja Valnes AS Weblock süsteemi vastu. 10.11.2020 esitas Lõpptellija garantiipuuduste nimekirja, kus muuhulgas olid välja toodud puudused Weblock läbipääsusüsteemi kohta: uksed kohati ei avanenud koodidega ja üürnikud ei pääsenud aegajalt oma rendipindadele.
11.Siinjuures kostja selgitab kohtule, et nimetatud tööd (läbipääsusüsteemi rajamine) olid teostatud hageja poolt alltöövõtu lepingu alusel aadressil Reti tee 11, Peetri). Lõppkokkuvõttes kostja sai kahjunõuet summas 26 353,56 eurot (KM-ga), mille ta on kohustatud tasuma Tellijale. Kuna nimetatud kahju on tekkinud kostjale hageja tegevuse
tõttu, teeb kostja hagejale ettepaneku tasaarveldada hageja poolt nõutud summat kostjale esitatud nõudega. Tasaarvestuse avaldus: STTR OÜ ja Elworker OÜ vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt Elworker OÜ kohustus täitma STTR OÜ tellimuse järgmistel objektidel: Reti tee 1, Peetri; Koru 21, Laagri; Peterburi tee 73, Tallinn; Vilde tee 62, Tallinn. STTR OÜ leiab, et Elworker OÜ poolt tehtud töö oli täidetud ebakorrektselt ja Elworker OÜ on korduvalt rikkunud STTR OÜ-ga sõlmitud lepingut. STTR OÜ-l on pretensioonid töö kvaliteedi ja selle täitmise viivitamise osas. Tööde mittekohase täitmise ja nende mitteõigeagse täitmise tõttu tekkis STTR OÜ-l kahju. Klient hindab oma kahju vähemalt summas 26 353,36 eurot. Kahju seisneb selles, et STTR OÜ olles ise teise juriidilise isiku Nordecon Betoon OÜ (Tellija) lepinguliseks pooleks (Täitjaks) sai Tellijalt kahjunõuet summale 26 353,36 eurot. Pretensiooni sisuks on tööde kvaliteet, mida täitis STTR OÜ alltöövõtja – Elworker OÜ. Teadaolevalt olete lõpetanud oma tööd objektil Reti tee 11, Peetri. Seoses STTR OÜ-l kahju tekitamisega esitame Teile tasaarvestuse avalduse summas 13 038,02 eurot, millega tasaarvestame Teie nõuet STTR OÜ vastu summas 13 038,02 eurot tulenevalt poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingust nr xxxx. Seoses STTR OÜ-le kahju tekitamisega esitame Elworker OÜ-le tasaarvestuse avalduse summas 13 038,02 eurot, millega tasaarvestame Elworker OÜ nõuet STTR OÜ vastu summas 13 038,02 eurot tulenevalt poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingust nr xxxx. Kohtu põhjendused
12.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
13.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja I vahel on 27.12.2019 sõlmitud alltöövõtuleping, mille alusel kohustus hageja teostama kostjale elektri- ja üldehitustöid (tl 6-9).
14.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud ehitus- ja elektritööd vastavalt lepingule.
15.06.11.2020 esitas hageja esimese teostatud tööde akti nr 06112020 (tl 10), mis oli kostja I poolt aktsepteeritud ning tähtaegselt oli makstud arve nr. EL2000091 summas 4 778,40 eurot (tl 11). 07.12.2020 esitas hageja teise teostatud tööde akti nr. 07122020 (tl 12), mis oli samuti kostja I poolt aktsepteeritud ning mille alusel oli väljastatud arve nr EL2000108 summas 5042,40 eurot (tl 13), mis on siiani maksmata. 25.01.2021 esitas hageja kolmanda teostatud tööde akti nr. 25012021 (tl 14), mis oli samuti kostja I poolt allkirjastatud ning mille alusel oli väljastatud arve nr EL2100001. Arve nr EL2100001 summas 6110.40 on samuti siiani maksmata. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kostja I hagejale teostatud tööde osas mõistliku tähtaja jooksul ühtegi pretensiooni esitanud ei ole.
16.Kostja I ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta tegelikkusele, aktide kuupäevad on varasemad kui arvete kuupäevad ning tööde teostamise koht ei vasta tegelikkusele. Teostatud tööde kvaliteet ei vasta ehitusnõuetele ja lepingule (tl 69,70). Kostja I sai Nordecon Betoon OÜ-lt kahjunõude summas 26 353,56 eurot. Kuivõrd see kahju on tekkinud hageja tegevuse tulemusel,
tasaarvestab kostja I enda kahjunõude summas 13 038,02 eurot hageja alltöövõtulepingust tuleneva nõudega kostja I vastu (tl 70-71).
17.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostjad on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
18.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja I põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal I põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja I väiteid selle kohta, et aktidel kajastatud tööd ei vasta tegelikkusele, kohus veenvaks ei pea.
19.Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmane tähendus on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning lg 3 sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töö puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele (Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 21 ja 22). Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
20.Käesoleval juhul tuleb seega allkirjastatud aktides ja arvetes kajastatud, aga veel tasumata summa 11 152,80 euro osas eeldada töö vastavust lepingutingimustele ning võimalikke puudusi pidi tõendama kostja. Kohtule on esitatud 07.12.2020. a teostatud tööde akt nr 07122020 ja 25.01.2021. a koostatud teostatud tööde akt nr 25012021, millest nähtub, et teostatud on elektrikilpide kaante paigaldus, kaabeldustööd, pistikupesade ja lülitite paigaldus, valgustite paigaldus objektil Vilde tee 62, Tallinnas. Kostja väitel ei vasta tööde teostamise koht tegelikkusele ning hageja ei teostanud neid töid, mis aktides on kajastatud.
Tööd ei olnud teostatud ka nõuetekohaselt.
21.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on kostja jätnud enda väited käesolevas menetluses tõendamata. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja I jätnud selle kohustuse õigeaegselt täitmata. Alltöövõtulepingu p 4.3. kohaselt pidi tellija tööde vastuvõtmisest keeldumise korral esitama töövõtjale 5 tööpäeva jooksul kirjaliku põhjenduse vastuvõtmisest keeldumisest loobumise seletuseks, vastasel korral töötundide kogus ja töökogus loetakse vastuvõetuks. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja I oleks hagejale tööde kvaliteedi või koguse osas mõistliku aja jooksul pretensioone esitanud. VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Puudub vaidlus, et kostja I on aktsepteerinud 06.11.2020. a hageja poolt koostatud akti nr 06112020 ning tasunud ka selle alusel koostatud arve summas 4 778,40 eurot (tl 11). Juhul kui kostja I tegelikkuses ei aktsepteerinud hageja poolt koostatud akte sellisel kujul nagu neid koostas hageja, oleks heas usus tegutsev isik sellest teisele lepingupoolele teada andnud. Käesoleval juhul võis hageja eeldada, et kostjale I sobib hageja poolt koostatud aktide sisu ja vorm ning need on kooskõlas lepingu punktis 4 sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendamata kostja I väited selle kohta, et ehitusobjekt oli vale, tööhulk oli vale ja kvaliteet ei vastanud ehitusnõuetele.
22.Eeltoodust tulenevalt on hageja arvetest nr EL2000108 ja nr EL2100001 tulenev tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kostjal I on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu p 4.4. järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 11 152,80 eurot.
23.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt I arvete nr EL 20000108 ja EL 2100001 tasumisega viivitamise eest viiviseid lepingu p 4.5. alusel määraga 0,15% iga viivitatud päeva eest. Tasumata arvete summa kokku on 11 152,80 eurot. Arve nr EL 20000108 tasumisega on kostja I viivitanud 162 päeva ja arve nr EL 2100001 tasumisega on kostja I viivitanud 72 päeva. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
24.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt I kuulub väljamõistmisele viivis põhinõudelt alates 20.05.2021. a kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
25.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohtule on esitatud hageja ja kostja II vahel 15.02.2021 allkirjastasid käendusleping nr xxxx, mille punktide 1.1-1.1.1 kohaselt juhul kui kostja I ei täida 27.12.2019 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenevaid juba tekkinud või tulevikus tekkivaid kohustusi hageja ees tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustab kostja II täitma lepingust tulenevad nõuded oma vara ja/või vahendite arvelt (tl 16). 07.04.2021. a saatis hageja kostjatele maksenõude ja hagihoiatuse, milles anti kostjatele täiendav tähtaeg kuni 14.04.2021. a maksekohustuste täitmiseks. Kostjad oma kohustust ei täitnud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja II vastu õiguslikult põhjendatud ning kostjalt II kuulub solidaarselt kostjaga I hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus ja viivised.
26.Kostja I on teinud menetlusliku tasaarvestusavalduse (tl 70). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestusele tuginev menetlusosaline peab tooma esile ja tõendama oma vastava nõude aluseks olevad asjaolud samal viisil ja ulatuses nagu tavaliselt peab seda tegema hageja (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal I puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostjate vastu. Kostja I on oma nõude tõendamiseks esitanud 06.12.2021. a Nordecon Betoon OÜ-lt seoses alltöövõtulepinguga nr 07.20.002A-AL-10 rikkumisega saadud kahjunõude (tl 72). Kahjunõude kohaselt on tegemist garantiiajal ilmnenud puudustega seoses võtmevaba läbipääsusüsteemiga objektil Peterburi tee 73, Tallinnas (tl 73). VÕS § 3 p 1 ja 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida mh lepingust ja kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtu hinnangul ei tõenda Nordecon Betoon OÜ-lt saadud kahjunõue kostja I väiteid selle kohta, et hageja tööd Vilde tee 62, Tallinnas oleksid olnud puudustega või väiksemas mahus kui hageja poolt koostatud tööde üleandmise aktides. Vaidlusalune alltöövõtuleping on lepingu p 2.5. kohaselt sõlmitud Vilde tee 62, Tallinnas asuva objekti osas. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, millised olid hageja kohustused
seoses Peterburi tee 73, Tallinnas asuva objektiga. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne alltöövõtulepingu nr xxxx rikkumine ega kostjale I kahju tekitamine, mistõttu ei ole kostjal I tekkinud nõuet hageja vastu. Menetluskulude jaotus 27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Hageja on tasunud riigilõivu summas 750 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 19 144,18 eurot tasumisele riigilõiv 750 eurot. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 750 eurot.
30.Hageja palub kostjatelt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 293,33 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 16 tundi ja 10 minutit. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele kahel korral seisukoha koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks, istungil osalemiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks (tl 117-118). Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
31.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 80 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.