Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt 19.06.2018 sõlmisid AB K. AS (edaspidi Liisinguandja) ja K.V.kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr. L180619002 (edaspidi Liisinguleping). Liisingulepingu alusel omandas Liisinguandja kostja ülesandel ja huvides auto xxxxx xxxxxxx, vin kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxx (edaspidi Liisinguese) ja andis Liisingueseme kostja valdusse ja kasutusse. Liisingueseme Liisinguandja poolt omandamise hind oli 8082 eurot, mis on krediidisummaks. Pärast liisingumaksete tasumist pidi Liisingueseme omand kostjale üle minema. Liisingulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma Liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid Liisingulepingu lisaks 1 oleva annuiteetgraafiku alusel. Kokkulepitud intressimääraks oli Liisingulepingu punkti 1.6. kohaselt 0,072 % päevas ehk 26,06 % aastas. Kokku kohustus kostja tasuma 16162 eurot (igakuised osamaksed 223 eurot x 72 kuud + 229 eurot+ lepingutasu 100 eurot). Kostja liisingumakseid nõuetekohaselt tasunud ei ole. Peale liisingulepingu sõlmimist on liisinguandjale laekunud põhivõlgnikult 6696 eurot, millest 1978,69 eurot põhinõude katteks ja 4717,31 eurot intresside ja lepingutasu katteks. Makseviivituse tõttu saatis liisinguandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 25.03.2021 saatis liisinguandja tasumata liisingumakse tõttu liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale võla tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja. Kostja võlga ei tasunud ja 27.04.2021 kirjaga ütles Liisinguandja liisingulepingu üles, nõudes ühtlasi Liisingueseme tagastamist. Liisinguandja korduvalt saatis kostjale kirjad, nõudes sõiduki tagastamist. Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse 03.05.2021 ning see müüdi 11.10.2021 hinnaga 5000 eurot. 03.01.2022 loovutas Liisinguandja Liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale ja teavitas sellest kostja. Liisingueseme võõrandamise ajaks (11.10.2021) sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 8925,84 eurot (s.h põhivõlg 6103,31 eurot, intressid 546,35 eurot, viivis 747,64 eurot seisuga 11.10.2021, sissenõudekulud 35 eurot, kulutused Liisingueseme tagastamiseks summas 539,98 eurot, hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest 343,23 eurot ja kahjuhüvitis kindlustuskohustuse rikkumise eest summas 610,33 eurot). Pärast liisingueseme realiseerimist (11.10.2021) ja hagiavalduse esitamise ajaks on tasumata võlg summas 4304,61 eurot, millest põhivõlg 3925,84 eurot ja viivised summas 378,77 eurot. Sõiduk realiseeriti 11.10.2021 ning müügist saadud raha 5000 eurot arvestati sissenõudekulude katteks 35 eurot, kulutuste Liisingueseme vastavasse seisukorda viimiseks enne müügitehingut ja Liisingueseme realiseerimiseks vajalike kulude katteks 539,98 eurot; hüvitis laenuintresside

tasumisega viivitamise eest 343,23 eurot, liisingueseme võõrandamise seisuga viivise 747,64 euro katteks, intressi 546,35 euro katteks, kahjuhüvitis kindlustuskohustuse rikkumise eest 610,33 eurot ja osa põhivõla 2177,47 euro katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 3925,84 eurot ja seisuga 21.02.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 378,77 eurot ja viivis alates 22.02.2022 põhinõudelt 3925,84 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 26,06% aastas. 2.Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 1294 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 924 eurot (lisandub käibemaks). Kostja põhjendused 3.Kostja väidab, et on palju ebarahuldavaid asju, mida mehaanik kirja pani. Tehtud oli mootori remont, hooratta ja siduri vahetus jne, mootoriga ja käivitumisega oli korras, Korea aku oli ka uus. Kõik kviitungid on alles. Ja autos oli pool nendest paberite peal. Õige ainult, et olid ainult roostetäpid. Salong oli must. Kostjal oli palju tehtud selle autoga, kuskil 5000-7000 eurot on remontide peale läinud. 4.Hageja täiendavalt lisab, et oluline tõend lisaks teistele dokumentaalsetele tõenditele on nt hagi lisa 7, mis tõendab samamoodi hageja 07.03.2022 seisukohaga esitatud lisa 1 koosmõjus, et liisingueseme üleandmise/vastuvõtmise hetkel mootorsõiduk ei käivitunud, aku tühi vajas puksiiri Viljandist-Tallinnasse. Juhul kui sõiduk oleks olnud heas korras ja sõiduvõimeline, ei oleks olnud vaja muude lisakulude tekkimine. Kostja ka ise nõustub, et on liisinguesemel esines roostet ja liisinguese vajas puhastust. Kõikide kulutuste hüvitamine on kostja kohustus, tuleneb liisinglepingust. Kostja väited aga on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on teinud tulenevalt liisinglepingu raames tagasimakseid väiksemas ulatuses kui peaks. Liisinguese on müüdud tolle aja hetke sõiduki seisundit ja turuväärtust arvestades mõistliku hinnaga. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja on käitunud pahatahtlikult ning otsib praegu võimalusi, kuidas oma kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda. Kostja on sisuliselt võtnud omaks enda kohustuse, mis tuleneb liisinglepingust, vastu vaidlemata. Kohtu põhjendused 5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. 6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 19.06.2018 sõlmisid AB K. AS ja K.V.kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr. L180619002 ja liisingulepingu alusel omandas liisinguandja kostja ülesandel ja huvides auto xxxxxx xxxxxxx, vin kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxx. AB K.AS ütles liisingulepingu üles 27.04.2021. AB K. AS müüs liisingueseme 11.10.2021 ostuhinnaga 5000 eurot. 7.Kostja oma seisukohas ei nõustu sõiduki olukorra ja sõiduki kulutuste hüvitamise osas. 8.Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja oma väidete tõendamiseks ei ole mingisuguseid tõendeid kohtule esitanud.

9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 363 p 3 järgi tuleb lepingu lõppemisel tagastada liisinguese liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. 10.Kohus leiab, et hageja kulutused liisingueseme tagastamiseks 539,98 eurot (280 eurot puksiirteenus ja 259,98 eurot sõiduki sise- ja välipesu eest, vastavalt liisingulepingu p 11.5 ja 11.6), võla sissenõudmiskulude 35 eurot, hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest 343,23 eurot (vastavalt liisingulepingu p 11.12), kahjuhüvitis kindlustuskohustuse rikkumise eest 610,33 eurot (liisingulepingu p 11.15) on põhjendatud ja on põhjendatult arvestatud sõiduki müügist saadud 5000 euro katteks. 11.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 12.Kohus leiab, et põhivõlgnevus 3925,84 eurot, enne 21.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 378,77 eurot ja intress 579,45 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 13.Hageja nõue mõista välja viivis 0,072% päevas põhinõudelt alates 22.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni on samuti põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 367 regulatsiooniga. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 3925,84 eurot, seisuga 21.02.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 378,77 eurot ja viivis alates 22.02.2022 põhinõudelt 3925,84 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 26,06% aastas. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 15.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja

kulutused õigusabile 924 eurot (lisandub käibemaks). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu kokku 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulusid so 360 (4,5x80) eurot, koos käibemaksuga 432 eurot, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukuse astet. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kvalifikatsioonist tulenevalt diferentseerida juristist, advokaadist ja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäärasid. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi/vandeadvokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrus nr 2-18-12374, p 13.4). Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 802 eurot (riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 432 eurot, koos käibemaksuga). 16.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt 802 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 17.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.