Ruthie Belle OÜ hagi Osaühingu Hansakivi vastu 3377,50 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Hansakivi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3579,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Ruthie Belle OÜ (registrikood 12634129), lepinguline esindaja vandeadvokaat Chirag Mody Kostja Osaühing Hansakivi (registrikood 10823665), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame
6.Mõista Osaühingult Hansakivi Ruthie Belle OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 2016,50 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-22-16228 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ruthie Belle OÜ (hageja) esitas 28.10.2022 Harju Maakohtule Osaühingu Hansakivi (kostja) vastu hagi 3377,50 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja ette valmistama ja paigaldama köögitasapinnad. Hageja edastas info pliidiplaadi kohta ning veebilingid valamule ja selle tootjalehel leiduvale tehnilisele informatsioonile. Kostja joonestaja tegi nende järgi joonise. Kuna hageja eeldas kliendina, et kostja tehniline joonis on õige ja vastab valamu tehnilisele joonisele, siis ta oli nõus, et kiviplaadi võib tootmisesse panna. Kostja puuris oma tehnilise joonise alusel kiviplaati avad, kuid avastas siis, et need ei vasta valamu tehnilisele joonisele. Selle asemel, et uued avad puurida ja oma viga likvideerida, asus kostja hagejat süüdistama. Kostja väitel puuris ta valed avad seetõttu, et ta ei saanud hageja juures valamut mõõdistamas käia. Samas ei olnud hagejal mõõdistamise ajal veel valamut. Kostja keeldus kiviplaadi parandamisest ja paigaldamisest ilma lisatasuta, mistõttu hageja taganes lepingust.
1.2.Hageja nõuab 2418 eurot tagastamist, õigusabikulude kandmisest tekkinud kahju 959,50 eurot hüvitamist ja viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Hageja lepingust taganemine oli alusetu, tööd on lõpetatud ja hagejale üle antud. Lisatööde eest tasu nõudmine oli põhjendatud. Hageja ise nõustus lisatöödega. Hageja loobus mõõdistamisest ning ei pidanud selle eest ka maksma, kuigi kostja soovitas mitte loobuda. Kostja hoiatas hagejat, et kui kostja ise mõõdista, siis kostja ka ei vastuta joonise õigsuse eest. Hageja ei olnud antud juhul tarbija. Seega ei saa hageja ennast vastutusest vabastada või lähtuda tarbijatele kohalduvatest õiguslikest eeldustest. Kostja valmistas hagejale kolm tasapinda. Hageja on väitnud, et probleemid esinesid üksnes ühe pinna puhul. Seega on kostja teinud olulises osas tööd, mida hageja soovis, ning hageja on olnud töödega rahul. Tegemist ei ole olulise lepingu rikkumisega. Täiendava tähtaja andmine hageja poolt oli ebamõistlikult lühike. Kostja ei nõustu kohtueelsete õigusabikuludega. Tegemist ei ole mõistlike kuludega, need on ebaproportsionaalselt suured.
2
2-22-16228 Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 19.12.2024 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6171,50 eurot ja viivise.
3.1.Maakohus tuvastas, et hinnapakkumise ja selle heakskiitmisega sõlmisid pooled töövõtulepingu (võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1), millisega kostja kohustus hagejale valmistama ja paigaldama köögitasapinna kiviplaadi koos pliidi, valamu ja segistiga.
3.2.Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja on kohaselt lepingust taganenud ning kas kostja peab hagejale tasuma hagetava rahasumma.
3.3.Poolte esitatud asjaolude, hageja seletuse, tunnistaja MP ütluste ja asjatundja KP arvamuse alusel oli maakohtu hinnangul tõendatud, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, st kostja tarnitud kiviplaadile ei olnud valamut võimalik paigaldada, kuivõrd kostja puuritud avad olid liiga väikesed.
3.4.Kostja väide, et tema huvides oleks olnud teha mõõdistus pärast valamu saabumist, kuna sel juhul saab tööjoonise juba esimese korraga sellise nagu vaja ning initsiatiiv millestki mööda minna või midagi ära jätta tulenes hagejalt, mistõttu tema ei ole lepingut rikkunud, ei ole õige. Kohus arvestas asjaoluga, et kostja näol on tegemist professionaalse osapoolega, kellel on ilmselgelt suuremad teadmised sellise töö tegemiseks kui seda on hagejal. Professionaalsel osapoolel tuleb vastaspoolt teavitada ning keelduda tööde tegemisest põhjendusega, et töö ei pruugi vastata kokkulepitud tingimustele. Kostja selliselt ei toiminud ja sellest tulenevalt tekkis olukord, kus töö oli vaja ümber teha. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole lepinguga kokkulepitud töötasapinda hagejale paigaldanud, samuti ei ole kõrvaldanud puuduseid. Hageja poolt tellitu on kostja käes.
3.5.Maakohtu hinnangul taganes hageja põhjendatult lepingust, kuivõrd kostja on lepingut oluliselt rikkunud, keeldudes töö parandamisest ning pole seda teinud mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
3.6.Pooled ei vaielnud, et hageja on kostjale töötasuna maksnud 2418 eurot. Hageja soovib nimetatut rahasummat tagasi. Kuivõrd hageja on töövõtulepingust taganenud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel üle antud 2418 eurot (VÕS § 189 lg 1). Põhjendatud on ka viivisenõue.
3.7.Hageja kahju hüvitamise nõue oli samuti põhjendatud. Õigusabikulud on proportsioonis kohtule esitatuga, mistõttu on kohtueelne õigusabikulu 959,50 eurot põhjendatud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha määruse, millega jätta hagi läbi vaatamata või teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
4.1.Maakohus oleks pidanud jätma hagi menetlusse võtmata. Hagejal ei ole hagemisõigust. Maakohus leidis ekslikult, et töövõtuleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Leping on sõlmitud kostja ja JR vahel. Kostja tegi pakkumise JRle, kes selle ka heaks kiitis ja kes on märgitud ka joonistele tellijaks. Maakohus hindas tõendeid (kirjavahetus ja hinnapakkumine) ebaõigesti.
3
2-22-16228
4.2.Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et hagejal on hagemisõigus, tuleb maakohtu otsus tühistada põhjusel, et maakohus jättis arvestamata ja hindamata olulised tõendid. Vaidluse peamine küsimus seisneb selles, miks ei õnnestunud valamu paigaldus. Kostja on seisukohal, et paigaldamine ei õnnestunud seetõttu, et JR muutis paigaldamise käigus oma juhiseid. Pooled on selle kohta esitanud mahukalt selgitusi ja tõendeid, kuid maakohus jättis hindamata ja arvestamata 2 kostja esitatud tõendit, s.o 2 fotot maketist. Lisaks jättis maakohus sisuliselt tähelepanuta tunnistaja MP ütlused, hinnates ütlusi puudulikult ja ebaõigesti.
4.3.JR on andnud tunnistaja MP ütlustega võrreldes oluliselt teistmoodi ütlusi. JR kinnitas, et ainus probleem, miks paigaldus ei toimunud, oli avade sobivus. Muus osas ütles JR, et tema nihutamise soov ei olnud avade mittesobivuse põhjuseks, ning et juhise valamu nihutamiseks andis ta alles peale seda, kui oli juba selge, et avad niikuinii ei sobiks. Vastustaja seisukoht
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, sest leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Nõudeõiguse olemasolu on vaidluse sisulise lahendamise küsimus, hagi läbivaatamata jätmiseks siinses vaidluses ei ole täidetud ükski TsMS § 423 nimetatud eeldustest.
8.Hageja esitas taotluse jätta läbi vaatamata apellatsioonkaebus, sest maakohus ei ole siinses lihtmenetluse asjas andnud luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata. TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel saab ringkonnakohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest üksnes juhul, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu (RKTKm 13.03.2012, 3-2-1-2-12, p 9; RKTKm 12.10.2011, 3-2-1-80-11, p 18). Sätet tuleb tõlgendada kitsendavalt, arvestades põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust (RKTKm 17.06.2014, 3-2-1-59-14, p 10). Lihtmenetluse asjas on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise standard kõrge, st keeldumise alus peab olema ilmselge. Siinsel juhul ei olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel võimalik üheselt järeldada, et maakohus ei ole ilmselgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega ole ilmselgelt rikkunud menetlusõiguse norme.
9.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et lepinguline suhe oli tekkinud hageja ja kostja vahel, kuid täiendab vastavasisulisi maakohtu otsuse põhjendusi.
9.1.Asja materjalidest nähtuvalt pöördus kostja poole JR, kes soovis köögi tasapindade valmistamist ja paigaldamist. E-kirjavahetusest nähtuvalt esitati esimene pakkumine JRle 07.06.2022 (dtl 24), pärast pakkumuse ridade täpsemat lahtikirjutust vastas JR, et pakkumine sobib ja enne, kui edasi liigutakse, soovis ta näha ka konkreetsete kiviplaatide pilte (dtl 23). 4
2-22-16228 E-kirjavahetuse kohaselt lepiti kokku, et JR saab kivid üle vaadata nende Eestisse saabumisel. 04.07.2022 teatas JR, et ühe tasapinna mõõt muutus. Seejärel edastas kostja uue hinnapakkumise 11.07.2022 (dtl 20). JR teatas, et pakkumine sobib ning küsib, kas kivisid oleks võimalik näha (dtl 19). 14.07.2022 e-kirjast nähtuvalt kohtus JR kostja esindajaga ja teatas „meie firma andmed“. Seejärel väljastas kostja arve hagejale, mille hageja tasus (dtl 19). Maakohtu menetluses ei väitnud kostja, et hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingu pooleks. 13.12.2022 vastuses hagiavaldusele (dtl 59) märkis kostj: „Kostja ei eita hagi p 1.2, et pooled on lepingu sõlminud.“ Kostja avaldas, et „Kuna klient Ruthie Belle OÜ ise ei edastanud OÜ-le Hansakivi tööks vajaminevaid jooniseid /.../ Hansakivi OÜ oli hoiatanud Ruthie Belle OÜ esindajat. /.../ Ruthie Belle OÜ esindaja kiitis lisatööde pakkumise heaks...“ (dtl 39–41). Samuti selgitas kostja, et „Hageja ei olnud tarbija, vaid tegutses juriidilise isikuna.“ (dtl 61, p 12). Seega nõustus kostja maakohtu menetluses sellega, et lepingu temaga sõlmis hageja – järelikult oli kostjale tema lepingupartner lepingu sõlmimisel selgelt äratuntav. TsÜS § 116 lg 1 sätestab, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tehingu tegemiseks teise isiku nimel ei ole vältimatult vajalik, et tehingu tegemisel oleks isik, kelle nimel esindaja tehingu teeb, tehingu teisele poolele (nimeliselt) teada. Samas ei ole igapäevaste käibetehingute puhul sageli tehingu teise poole (st müüja) jaoks oluline ka asjaolu, kas leping sõlmitakse tahteavaldust väljendava isikuga või isikuga, keda viimane esindab. Saksa õiguskirjanduses on kirjeldatud juhtudel, kus tehingu teisel poolel puudub huvi selle vastu, kellega ta lepingu sõlmib, peetud siiski võimalikuks esindaja kaudu lepingu sõlmimist. Põhjendamatu oleks asuda teistsugusele seisukohale ka TsÜS § 116 lg 1 kontekstis (TsÜS komm (2023), § 116, p 3.1.1). Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et tal ei olnud mingit erihuvi selle suhtes, kas lepingu pooleks peaks olema hageja või JR eraisikuna. Kostja huvi selle vastu, et tema lepingupartner oleks JR, on tekkinud kohtumenetluse käigus ning kostja leiab, et menetluses kasutatakse ära hageja finantsvõimekust vaidlust pidada (dtl 254, 00:21:08). Samuti leidis kostja, et juhul, kui hagejaks oleks JR eraisikuna, saaks kostja tugineda hageja eriteadmistele mööbli ehitamise valdkonnas. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja esindaja, et temal ei olnud vahet, kes maksab (dtl 254, ajamärk 00:31:51). Ringkonnakohus leiab, et kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal erihuvi selle kohta, kas ta sõlmib lepingu JRga kui eraisikuga või äriühinguga (hagejaga), keda esindas JR. Asja materjalidest nähtuvalt edastas kostja pakkumuse adresseerituna küll JRle, kes vastas, et pakkumine sobib, kuid enne edasiliikumist soovis näha konkreetseid kasutatavaid kiviplaate. Järgmisel päeval teatas JR aga ka hageja andmed, kellele kostja väljastas arve, kes arve tasus ning keda on kostja ise pidanud ka esimese astme kohtumenetluses lepingu pooleks. Kostja on toonud maakohtus esile, et Mooni 23 Tallinn asuv kinnistu on hageja tegutsemiskohaks (dtl 93), s.o tasapinnad paigaldati samale aadressile, mis on hagejale väljastatud arvetel märgitud hageja asukohaks, st tehingut võis mõistlikult pidada hageja majandustegevusega seonduvaks. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel. Olukorras, kus kostjal ei ole vahet, kas leping on sõlmitud äriühinguga või tema esindajaga eraisikuna, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust ka asjaolu, et pakkumused adresseeris kostja eraisikule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinse vaidluse asjaoludel rikutud ka silmnähtavuse printsiipi. Riigikohtu hinnangul tehingu tegemine mitte enda, vaid kellegi teise nimel peab 5
2-22-16228 olema väljapoole äratuntav, sest isikul, kellele tehinguga seotud tahteavaldus on suunatud, peab olema võimalik aru saada, kas see on tahtavalduse tegija või mõne teise isiku tahteavaldus. Tegu on silmnähtavuse printsiibiga, mis kaitseb lepingu sõlmimisel lepingu teist poolt, kuna ta peab teadma, kes on tema sõlmitava lepingu teine pool (RKTKo 27.11.2024, 220-10127/86, 22). Arvestades, et kostja on kogu esimese astme menetluse väitnud selgelt, et lepingu teiseks pooleks oli hageja, kinnitab ühtlasi seda, et lepingu sõlmimine hagejaga oli kostja jaoks äratuntav.
10.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et maakohus on jätnud hindamata kostja esitatud kaks fotot füüsilisest maketist (dtl 141–142) ja sisuliselt jätnud tähelepanuta MP ütlused (dtl 166). Nimetatud tõenditega soovis hageja tõendada, et tasapinna paigaldamine ebaõnnestus seetõttu, et hageja muutis paigaldamise käigus juhiseid selle kohta, kuidas peaks valamu tasapinna suhtes paiknema. Kuna valamu sügavus oli tasapinna sügavusest suurem, siis ulatus valamu üle tasapinna ääre. Varem soovis hageja, et valamu oleks paigutatud üle tasapinna tagumise ääre, seejärel aga, et valamu oleks üle esiserva, mistõttu ei olnud valamu äravooluavad enam kohakuti kivitasapinda eelnevalt puuritud avadega. Iseenesest on kostja väide, et valamu nihutamisel ei kattunud valmis puuritud äravooluavad valamu avade asukohtadega, põhjendatud. Seda illustreerib ka kostja esitatud makett.
10.1.Siiski ei muuda see maakohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta. Siinses vaidluses on esile toodud ka muud kivitasapinna puudused – väikese kausi äravooluava, segisti ja valamu äravoolutrapi nupu ava puudumine ja tasapinna külgede poleerimata jätmine. Seda, et need puudused esinesid, võttis kostja omaks nii maakohtus kui ringkonnakohtu istungil. Samuti võttis kostja omaks, et kuna tasapindade ääred olid poleerimata, siis pidi tasapinnad tagasi viima, st poleerimistöid ei saanud teha paigaldamiskohas (dtl 255, 00:53:25). Ringkonnakohtu istungil märkis kostja, et kohtuistungil uuritud valamu joonisel (dtl 82) tähistavad rombikujulised tähised segisti ja äravoolutrapi ava (dtl 254, 00:35:30). Samal joonisel olev läbimõõduga 45 mm ava on kõige väiksema kraanikausi äravool (dtl 255, 00:36:01). Hageja 08.08.2022 koostatud jooniselt (dtl 101) nähtub, et valamu oli joonisel paigutatud selliselt, et see ulatus üle tagumise serva ning valamu äravoolule oli ette nähtud kaks äravooluava diameetriga 100 mm. Parandatud joonisel (pärast ebaõnnestunud paigaldust) on valamu paigaldatud üle esiserva, olemasolevate äravooluavade diameeter suurendatud 200 mm-ni, lisaks on puuritud kaks 70 mm diameetriga avaust (segisti, äravoolutrapi nupu ava) ning väikese kausi äravooluava 100 mm diameetriga (dtl 102). Eeltoodust järeldub, et tasapinnal esinesid puudused olenemata sellest, et hageja valamu asukohta hiljem muuta soovis, sest kostja tarnitud tasapindu ei saanud paigaldada juba seetõttu, et selle ääred olid poleerimata. Samuti olid puurimata valamu paigaldamiseks vajalikud segisti, äravooluavatrapi nupu ning väikese kausi äravoolu avad. Kuigi kostja väitis, et segisti, äravoolutrapi nupu ja väikese kausi äravoolu avad oleks võinud puurida ka paigaldamiskohas, ei saanud külgede poleerimata jätmises seisnevat puudust objektil kõrvaldada. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et paigaldus ebaõnnestus hageja muutunud juhisest tulenevalt.
10.2.Kostja on pärast ebaõnnestunud paigaldust selgitanud, et valamu joonis ei ole tasapinna tootmiseks piisavalt täpne (dtl 10). Kostja märgib, et valamu tootja tehnilised joonised olid ebapiisavad (15.04.2024 seisukoht, dtl 139): „Kostja märgib asjatundja arvamuse p 5 osas järgmist: Täiesti nõus. Tellija saadetud valamu tehnilisel joonisel ei olnud kogu vajaminevat informatsiooni. Tuvastada sai ainult valamu kahe äravooluava tsentrid, aga mitte läbimõõdud.“ Kõnealuses asjatundja arvamuse (dtl 126) p-s 5 on asjatundja märkinud, et 6
2-22-16228 „kuigi valamu joonistelt nähtuvalt oli kahe äravooluava läbimõõt 90 mm, siis joonisel puudub informatsioon selle kohta, missuguse läbimõõduga avad tuli köögitasapinda puurida selleks, et äravoolu avad koos valamu konstruktsiooniga köögitasapinda ära mahuksid.“ Samas kostja seisukohas märgib kostja lisaks: „Töövõtja lisas ava läbimõõdule 10 mm, kuna loogiliselt võttes peab ava olema suurem – kuid kui palju suurem, seda infot ei saanud me tellija suusõnalistest ega kirjalikest juhenditest. /.../ Joonise projekt vajas mingisugust lähtemõõtu ning D=100 mm tundus hea mõõt, kuna tasapinda tehtav ava peab olema suurem, kui on valamu äravooluava D=90 mm, aga samas ei ole mõtet teha seda ülemäära suureks, kuna see mõjutab kivi tugevust.“ Valamu paigalduse jaoks joonist koostades ei ole kostja juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja edastatud info oli ebapiisav. VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Valamu paigaldusjoonise koostas kostja ning ainuüksi asjaolu, et hageja selle kinnitas, ei välista kostja vastutust. Kostja ei teavitanud hagejat, et tema esitatud tootja valamu tehniline joonis ei ole piisav selleks, et planeerida köögi tasapinda valamu paigaldamiseks vajalikud avad. Seejuures olenemata sellest, et valamu kaks äravooluava olid varem puuritud, ei olnud tehtud avasid väikese kausi, segisti ega äravoolutrapi nupu jaoks, kuigi hageja edastatud valamu jooniselt nende vajadus nähtub. Seejuures, olenemata avade puudumisest või ebasobivast suurusest, olid tasapindade servad vajalikus mahus poleerimata ning neid ei olnud võimalik paigaldada.
10.3.Kostja väljastatud lisatööde arvest (dtl 30) nähtub, et pärast ebaõnnestunud paigaldamist esitas kostja arve lisatöödele, milleks olid 200 mm ava (2 tk) puurimine, 70 mm ava (3 tk) puurimine ja tasapinna paigaldus. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kolme väiksema ava puurimata jätmine oli käsitatav kostjapoolse lepingurikkumisena. Samuti oli vajalik tasapinnad kostjale tagasi transportida seetõttu, et paigalduskohas ei olnud võimalik servi poleerida ning kostja oleks pidanud hageja antud juhiseid kontrollides juhtima tähelepanu sellele, et valamu tehniline joonis ei sisalda piisavat teavet valamu äravooluavade diameetri otsustamiseks. Seetõttu pidi kostja arvel kajastatud tööd teostama puuduste kõrvaldamisena ja need ei olnud lisatööd.
10.4.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette ka tunnistaja MP ütluste pealiskaudset hindamist. Tunnistaja andis kostja hinnangul kokkuvõtvalt ütlusi selle kohta, et paigaldamine ebaõnnestus seetõttu, et hageja muutis juhiseid valamu asukoha kohta. Ringkonnakohus on eelnevalt analüüsinud, et juhiste muutmine ei põhjustanud paigalduse ebaõnnestumist, sest tasapinnad ei olnud paigalduseks valmis servade poleerimata jätmise tõttu ning seda järeldust ei lükka ümber ka MP ütlused.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust, leides, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635), kostja tarnitud tasapind ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses, kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud VÕS § 647 lg 1 mõttes. Hageja on lepingust õiguspäraselt 03.10.2022 taganenud ning kohus on õigesti rahuldanud VÕS § 189 lg 1 alusel esitatud hageja põhinõude, kohtueelsete õigusabide hüvitamise nõude kahjunõudena ja VÕS § 113 lg-l 1 põhineva viivisenõude.
7
2-22-16228 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.1.TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja tunnihinda 185 euroni (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja tunnitasu määr ka ringkonnakohtu menetluses 185 eurot (käibemaksuta), mis vastab otsuse tegemise aja seisuga vandeadvokaatidest lepinguliste esindajate keskmisele tunnitasumäärale. Ringkonnakohus möönab, et kohtute praktikast võib leida lahendeid, kus on peetud põhjendatuks kõrgemat tunnihinda, kuid siinse vaidluse asjaoludel ei ole tegemist ei keskmiselt keerukama ega mahukama tsiviilasjaga, mis õigustaks keskmisest tunnihinnast kõrvalekaldumist.
13.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 250) koosnevad kulud ringkonnakohtus maakohtu otsuse läbivaatamisest (0,4 h), apellatsioonkaebuse läbivaatamisest ja kliendile edastamisest (0,4 h), menetlusse võtmise määruse läbivaatamisest (0,2 h), apellatsioonkaebuse vastuse koostamisest (5,5 h), kõnest kliendiga (0,1 h), istungiaja koostamisest (0,2 h), istungiks ettevalmistumisest (4 h), menetluskulude avalduse koostamisest (0,5 h) ja istungil osalemisest (2 h), s.o kokku 13,3 h.
13.3.Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulud põhjendatud osaliselt. Täies mahus ei ole põhjendatud istungiks ettevalmistamine, millise ajakulu ringkonnakohus vähendab kahele tunnile. Samuti kestis ringkonnakohtu istung 1 h 35 min, mistõttu peab ringkonnakohus kohtuistungil osalemise kulu põhjendatuks 1,6 h ulatuses (taandatuna kümnendikkohale). Ülejäänud tegevusi kliendi esindamiseks menetluses peab ringkonnakohus põhjendatuks. Seega on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 10,9 h ulatuses (13,3 – 2 – 0,4), tunnihinnaga 185 eurot, mistõttu on kindlaks määratavate menetluskulude suuruseks 2016,50 eurot (käibemaksuta).
14.Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
8
2-22-16228 (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.