Ruthie Belle OÜ hagi Osaühing Hansakivi vastu 3377,50 euro ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ruthie Belle OÜ (registrikood 12634129) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Chirag Mody Kostja: Osaühing Hansakivi (registrikood 10823665) Kostja lepinguline esindaja: Ero Liivik
Hagihind
3579,95 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
Kohtuistungi toimumise aeg
15.10.2024.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja X Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Chirag Mody Kostja seaduslik esindaja Y Kostja lepinguline esindaja Ero Liivik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Osaühingult Hansakivi Ruthie Belle OÜ kasuks 3377,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9,01 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudelt (2418 eurolt) alates 29.10.2022.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja Osaühing Hansakivi kanda.
Välja mõista Osaühingult Hansakivi Ruthie Belle OÜ kasuks menetluskulu summas 6171,50 eurot.
5.Välja mõista Osaühingult Hansakivi Ruthie Belle OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt (6171,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Harju Maakohtule 28.10.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja ette valmistama ja paigaldama köögitasapinna. Hageja edastas info pliidiplaadi kohta ja veebilingid valamule ja selle tootjalehel leiduvale tehnilisele informatsioonile. Kostja joonestaja tegi nende järgi joonise. Kuna hageja eeldas kliendina, et kostja tehniline joonis on õige ja vastab valamu tehnilisele joonisele, siis ta oli nõus, et kiviplaadi võib tootmisesse panna. Kostja puuris oma tehnilise joonise alusel kiviplaati avad, kuid avastas siis, et need ei vasta valamu tehnilisele joonisele. Selle asemel, et uued avad puurida ja oma viga likvideerida, asus kostja hoopis hagejat süüdistama. Kostja väitel puuris ta valed avad seetõttu, et ta ei saanud hageja juures valamut mõõdistamas käia. Samas ei olnud veel hagejal mõõdistamise ajal valamut kohal. Kostja keeldus kiviplaadi parandamisest ja paigaldamisest ilma lisatasuta, mistõttu taganes hageja lepingust. Hageja nõuab lepingutasu 2418 euro tagastamist, kahju hüvitamist õigusabikulude näol summas 959,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja lepingust taganemine oli alusetu, tööd on lõpetatud ja hagejale üle antud. Lisatööde eest tasu nõudmine oli põhjendatud. Hageja ise nõustus lisatöödega. Hageja ise loobus mõõtmiste tegemisest ning ei pidanud selle eest ka maksma. Kostja soovitas mõõtmisest mitte loobuda. Kostja hoiatas hagejat, et kui kostja ise ei teosta mõõdistamist, siis kostja ka ei vastuta antud joonise õigsuse eest. Hageja ei olnud antud juhul tarbija, vaid tegutses juriidilise isikuna. Seega ei saa hageja ennast nö vastutusest vabastada või lähtuda tarbijatele kohalduvatest õiguslikest eeldustest. Kostja teostas hagejale kolme tasapinna valmistamise. Hageja on väitnud, et probleemid esinesid üksnes ühe pinna puhul. Seega on kostja teinud olulises osas tööd, mida hageja soovis ning hageja on olnud töödega rahul. Tegemist ei ole olulise lepingu rikkumisega. Täiendava tähtaja andmine hageja poolt oli ebamõistlikult lühike. Kostja ei nõustu kohtueelsete
õigusabikuludega. Tegemist ei ole mõistlike kuludega ning need on ebaproportsionaalselt suured. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, hageja vande all antud seletuse, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 28.11.2022.a kohtumääruses (dtl 49-52).
5.Käesoleva asja hind on 3579,95 eurot, millest põhinõue moodustab summas 3377,50 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.
8.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kostja esitanud hagejale 07.06.2022.a hinnapakkumise nr 10016 kiviplaadi ettevalmistamiseks, lõikamiseks ja paigaldamiseks Tallinnas maksumusega 2045 eurot (dtl 7). Hageja on kostja pakkumise heaks kiitnud 13.07.2022.a (dtl 20). Seega on pooled sõlminud töövõtulepingu, millisega kostja kohustus hagejale valmistama ja paigaldama köögitasapinna kiviplaadi koos pliidi, valamu ja segistiga.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
11.Vaidlust pole, et hageja on tasunud kostjale ettemaksu arved kogusummas 2418 eurot (dtl 26-29).
12.Hageja väidetel valmistas kostja töö puudulikult, kuivõrd kostja puuris köögitasapinnale ebaõiged avad, mis olid vales kohas ja liiga väikesed. Kostja puuduseid talle antud tähtajaks 03.10.2022.a ei kõrvaldanud, vaid on nõudnud täiendavalt 576 euro tasumist, mistõttu on hageja lepingust taganenud. Hageja soovib kostjale makstud raha tagastamist. Kostja antud käsitlusega ei nõustu.
13.Seega on pooltel vaidlus selles, kas hageja on kohaselt lepingust taganenud ning kas kostja peab hagejale tasuma hagetava rahasumma.
14.VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele ning § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui töö ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
15.VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
16.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja poolt tarnitud kiviplaadile valamut võimalik paigaldada, kuivõrd kostja poolt puuritud avad olid liiga väikesed. Kostja on olnud kogu asja kohtuliku arutamise seisukohal, et puuris tasapinda avad vastavalt tellija kinnitatud tööjoonistele. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja MP selgitas, et kiviplaati ei paigaldatud, kuivõrd ilmnesid vead. Vead olid need samad, et avad ei sobinud ja küljed on poleerimata (dtl 166).
17.Hageja kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei sobinud kiviplaat, kuivõrd augud olid liiga väikesed (dtl 174-175).
18.Hageja poolt kohtule esitatud asjatundja KP 14.04.2024.a arvamuse kohaselt koostas kostja 08.08.2022.a oma tööjoonise, mille alusel köögitasapinda ka avad puuris, otsustades lõigata avad diameetriga 100 mm, mille aluseks võttis Villeroy & Boch joonistel viidatud 90 mm ja lisas sellele 10 mm juurde. Selliselt tööjoonise koostamine on aga arusaamatu, kuna jooniselt ei nähtu, kas täiendavalt on vaja lisada 90 mm-le juurde 10 mm või rohkem. Vastavalt sellele joonisele tehti valmis töötasapind ning paigaldamise käigus selgus, et kraanikauss ei mahu ära lõigatud 100 mm-sse avasse. Asjatundja on arvamusel, et valamu ei saanudki mahtuda lõigatud kahte äravoolu avasse, kuna tegelikult pidi valamu ava olema laiem. Nagu märgitud, siis kostja oli lõiganud need üksnes 100 mm laiad. Selleks koostaski kostja uue joonise 15.09.2022.a, kus oli märkinud uued avade asukohad ja diameetriks 200 mm. Köögitasapinna ümbertöötlemise (avade diameeter ja uute avade asukohad) põhjustas asjaolu, et kostja lõikas avad ilma selgeks tegemata, kui suured need peaksid täpselt olema. Avade uuesti lõikamine oli vajalik sõltumata sellest, kas hageja soovis hiljem nagunii ümbertöötlemisele kuuluval köögitasapinnal nihutada valamu 30 mm ettepoole, kuna ümbertöötlemise tingisid liiga väikese diameetriga kaks ava. Ehk sõltumata valamu liigutamise ettepanekust oleks pidanud suurendama kahe puuritud ava diameetrit, kuna need olid liiga väikesed (dtl 126-134).
19.Seega on asja arutamisel tõendatud, et kostja poolt teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele.
20.Kostja väide selle kohta, et tema huvides oleks olnud teostada mõõdistus pärast valamu saabumist, kuna sel juhul saab tööjoonise juba esimese korraga sellise nagu vaja ning initsiatiiv millestki mööda minna või midagi ära jätta tulenes hagejalt, mistõttu tema ei ole lepingut rikkunud, ei ole õige.
21.Kooskõlas VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 järgi võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
22.Kohus leiab, et kui kostja oli seisukohal, et jooniseid ei oleks saanud ilma valamut nägemata teha, oleks kostja pidanud sellele hageja tähelepanu enne töö tegemist juhtima. Seda enam olukorras, kus kostja on avaldanud, et hageja tellimuse puhul oli tegemist eritellimus kiviga, üsna harva kasutatava marmoriga, millest tulenevalt oli tellimuse täitmine keerulisem ja pikaajalisem, kui keskmine tellimus. Kohus nõustub hagejaga selles, et isegi juhul, kui hageja viited valamu joonisele oleksid olnud ebaõiged, peab kostja jooniseid piisava põhjalikkusega enne töö teostamist kontrollima.
23.Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et kostja näol on tegemist professionaalse osapoolega, kellel on ilmselgelt suuremad teadmised sellise töö teostamiseks kui seda on hagejal. Professionaalsel osapoolel tuleb vastaspoolt teavitada ning keelduda töid teostamast põhjendusega, et töö ei pruugi vastata kokkulepitud tingimustele. Kostja selliselt ei toiminud ning sellest tulenevalt tekkis olukord, kus töö oli vaja ümber teha.
24.Hageja on 27.09.2022.a andnud kostjale täiendava tähtaja nõuetekohase köögitasapinna paigaldamiseks kuni 03.10.2022.a ning hoiatanud, et taganeb lepingust alates 04.10.2022.a (dtl 32-33). Kostja on sellele 30.09.2022.a vastanud ning nõudnud täiendava tasu 576 euro maksmist, misjärel tööd lõpetatakse (dtl 30, 34-35).
25.Kohus leiab, et arvestades kostja 30.09.2022.a vastust, on kostja keeldunud töid parandamast, mis on käsitletav oma kohustuste täitmisest keeldumisena kooskõlas VÕS § 647 lg 1. Asja kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et lepinguga kokkulepitud töötasapinda kostja hagejale paigaldanud ei ole, puuduseid kõrvaldatud pole. Hageja poolt tellitu on kostja käes (dtl 152).
26.Seega on põhjendatud hageja lepingust taganemine, kuivõrd kostja on lepingut oluliselt rikkunud keeldudes tööd parandamast ning pole seda teinud mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Vaata selles osas ka Riigikohtu 07. juuni 2023.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-20-3044 punkt 12 ning 24.11.2021.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-18-13432 punkt 18.3.
VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
Vaata Riigikohtu 24. novembri 2021.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-18-13432 punkt
28.Vaidlust pole, et hageja on kostjale töötasuna maksnud 2418 eurot. Hageja soovib nimetatut rahasummat tagasi.
29.Lepingust taganemisel on kummalgi lepingupoolel esmaselt nii kohustus kui ka õigus tagastada lepingu alusel teiselt lepingupoolelt saadu (Riigikohtu 22. aprilli 2020.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-15722/123, punkt 16.1). Kuivõrd hageja on töövõtulepingust taganenud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel üle antud 2418 eurot.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 alusel.
31.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
32.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
33.Hageja on palunud välja mõista viivise summalt 2418 eurot kuni hagi kohtule esitamise seisuga summas 9,01 eurot ning sealt edasi viivis välja mõista kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Viiviseraport on lisatud (dtl 36). Kohus leiab, et vastav hageja taotlus tuleb rahuldada.
34.Kostja on üksnes märkinud, et kuna kogu hagi on alusetu, tuleb jätta tähelepanuta ka hageja viivise nõuded (dtl 63). Kostja vastuväiteid viivise suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.
35.Hageja nõuab kostjalt ka kahju hüvitamist – kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu summas 959,50 eurot. Kostja leiab, antud hageja nõue on alusetu. Kostja palub jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kuivõrd tegemist ei ole mõistlike kuludega, sest need ei ole võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Võrreldes nn raha tagasinõudega on advokaadikulud ebaproportsionaalselt suured.
36.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kooskõlas VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas
mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
37.Riigikohus on 09.02.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-138-10 punktis 29 selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
38.Kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et hagejale on Advokaadibüroo TGS Baltic OÜ poolt 19.10.2022.a esitatud arve nr. 223046 summas 954 eurot (dtl 21). Arvel kajastub 5,3 tunni töö, vandeadvokaadi tunnitasu määraks on 120-185 eurot (keskmine 150 eurot), kokku koos käibemaksuga 954 eurot (dtl 44). Ka on hagejale esitatud 28.10.2022.a arve summas 466,20 eurot koos käibemaksuga (dtl 45). Arvel kajastub 2,10 tunni töö, vandeadvokaadi tunnitasu määraks on 185 eurot (dtl 46). Hageja palub kostjal kohtueelsed õigusabikulud hüvitada 6,10 tunni ulatuses summas 959,50 eurot kahjuna ilma käibemaksuta.
39.Kohus leiab, et viidatud kulu on proportsioonis kohtule esitatuga: dokumentide analüüs, kliendiga kõne seoses nõudega, asjaoludega tutvumine, nõudekirja koostamine, dokumentide analüüs vastuse koostamiseks, vastuse koostamine tasapinna osas, vastaspoole seisukoha läbivaatamine, kiri kliendile (dtl 42), mistõttu on kohtueelne õigusabikulu kuue tunni ja 10 minuti osas kogusummas 959,50 eurot põhjendatud ja see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
40.Kohus selgitab, et hageja esindaja on vandeadvokaat ja õigusabi osutatud tunnitasu määras 120-185 eurot (keskmine 150 eurot) on vastavas valdkonnas tavapärane (vaata ka käesoleva kohtuotsuse punkt 48). Samuti pole tööle kulunud aeg 6 tunni ja 10 minuti ulatuses ülemäärane, sest koostatud on kaks nõudekirja, mis eeldavad vaidluse asjaoludega ja kostja vastusega tutvumist.
41.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3377,50 eurot (2418 + 959,50), sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 12.10.2022.a kuni 28.10.2022.a summas 9,01 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2418) alates 29.10.2022.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
42.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
43.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 3579,95 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
45.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 455 eurot ja esindajakulu summas 6880 eurot (km-ta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on vandeadvokaadil keskmiselt 222-250 eurot (km-ta).
46.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 455 eurot.
47.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16; 11.02.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, punkt 14; 13.11.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-115-13, punkt 25).
48.Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on keskmiselt 222-250 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle. Kohus leiab, et kuigi kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle, ei vasta vandeadvokaadi tasumäär 222250 eurot kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning sellist tasumäära ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on vandeadvokaatide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 120–160 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks (vaata Riigikohtu 26.04.2017.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-34-17 punkt 15, Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 punkt 14, Riigikohtu 27.02.217.a kohtumäärus 3-2-1-159-16, punkt 24). Sellest kõrgemad vandeadvokaadi tunnitasud on pigem erandlikud.
49.Eeltoodust tulenevalt ning arvestades üldist elukalliduse tõusu, saab kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas pidada läbivalt mõistlikuks hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasumäära summas 185 eurot (km-ta).
50.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348 punkt 16; 02.05.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16 punkt 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15 punkt 13).
51.Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 30,90h. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine (2,10h), hagiavalduse koostamine, lisade vormistamine, kiri kliendile (4h), hagiavalduse lõplik vormistamine (0,50h), kõne kliendiga seoses kostja kirjaga (0,10h), vastuse koostamine tagastamise nõudele (0,20h), kohtunõude täitmine ja seisukoha esitamine (0,30h), kostja vastuse läbivaatamine (0,40h), seisukoha koostamine vastusele (3h), kõne Jussiga, kirja läbivaatamine, seisukoha esitamine (0,30h), kohtuga suhtlus istungi osas (0,10h), kostja seisukoha läbivaatamine, e-kiri kliendile (0,60h), kliendi selgituste läbivaatamine (0,10h), vastuse koostamine, dokumentide analüüs (0,80h), seisukoha koostamine (1h), seisukoha koostamine, kõne Jussiga (1h), vastaspoole seisukoha läbivaatamine, kiri kliendile (0,40h), ettevalmistus kõneks eksperdiga, kõne eksperdiga (1,10h), dokumendi koostamine (2h), täiendused (0,40h), seisukoha täiendamine, ekspertiisi täiendamine, dokumentide lõplik vormistamine (0,50h), seisukoha koostamine (1,50h), viimase seisukoha koostamine, istungiks ettevalmistamine (0,60h), vastaspoole vastuse läbivaatamine, kliendile edastamine (0,30h), menetluskulude avalduse koostamine (0,40h), istungiks ettevalmistamine (2,20h), istung (2h),
kliendiga kohtumine (0,50h), istungiks valmistumine (2,50h), istung (2h). Kokku 30,90h.
52.Kostja hageja esindajakulude ajakulu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 30,90 h vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 30,90 h ehk 5716,50 eurot (30,90 x 185 eurot).
53.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 6171,50 eurot, millest riigilõiv 455 eurot ja esindajakulu 5716,50 eurot.
54.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.