TSL Kinnisvara OÜ hagi Narva kohtutäitur Andrei Krek vastu kahju nõudes
Tsiviilasja hind
1250 eurot
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: TSL Kinnisvara OÜ (RK 12652725), asukoht: P. Kerese tn 24-21, Narva 21007, e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Tatjana Ljapuškina, epost: [email protected] Kostja: Narva kohtutäitur Andrei [email protected]
Viru Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse
1(7)
2-20-12466 võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
Hageja nõue
1.Hageja esitas 27.08.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Andrei Kreki vastu kahjuhüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt osales hageja 22.08.2019-29.08.2019 Narva kohtutäituri Andrei Kreki korraldatud elektroonilisel enampakkumisel korteriomandi, asukohaga xxx (registriosa nr xxx) võõrandamiseks. Hageja sai 29.08.2019 kell 10.00 teate, et tema pakkumine summas 8750 eurot on parim ning seda kinnitas kohtutäituri büroo töötaja samal päeval kell 14.45 saadetud e-kirjas, milles edastati ka pangarekvisiidid müügihinna tasumata osa, s.o 7875 euro, tasumiseks. Samuti esitati hagejale andmed riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus kogu müügihinna kohtutäituri pangakontole samal päeval, s.o 29.08.2019. Kohtutäituri assistent saatis hagejale 30.08.2019 kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur tunnistas, et 22.08.2019-29.08.2019 toimunud enampakkumise tingimusi on tema süül oluliselt rikutud ja kohtutäitur otsustas hageja pakkumist parimaks mitte tunnistada. Seletuste kohaselt arestiti kõnealune korteriomand kohtutäituri poolt hinnaga 13000 eurot. Enampakkumine alghinnaga 13000 eurot nurjus osalejate puudumise tõttu. Kohtutäitur koostas 24.07.2019 akti vara ümberhindamiseks 25 protsendi võrra ehk 9750 euroni. Kordusenampakkumine toimus 22.08.2019-29.08.2019 ja oksjonikeskkonnas oli alginnaks määratud 8750 eurot, mis ei vasta aga vara ümberhindamise aktis märgitud vara alghinnale. Kohtutäitur asus seisukohale, et 22.08.2019 - 29.08.2019 toimunud enampakkumise tingimusi on oluliselt rikutud ning tagastas hageja tasutud summa.
2.Hageja hinnangul on talle tema esitatud pakkumise parimaks mittetunnistamise tagajärjel tekkinud kahju ning kohtutäitur on kohustatud selle hüvitama. Hageja on äriühing, mille peamised tegevusalad on seotud kinnisvaraga. Hageja osales enampakkumisel, et omandatav vara võõrandada. Kui hageja pakkumine oleks parimaks tunnistatud, oleks hagejast saanud korteriomandi omanik ning ta võiks võõrandamisest tulu teenida. Kahju suuruse arvutamiseks tuleb kindlaks teha korteri võimalik võõrandamishind september 2019 seisuga. Eeldatavast müügihinnast tuleb lahutada korteri soetamiseks kantud kulud, s.o 8750 eurot. 06.09.2019 võlgniku S R , V G , K G , kohtutäituri Andrei Kreki ja AS S Pank vahel sõlmiti kokkuleppe hüpoteegi lõpetamise kohta, korteriomandi müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus ning tehingu maksumus oli 10000. Seega oleks hageja korteriomandi võõrandamisest võinud teenida 1250 eurot. Hageja leiab, et tal oli tekkinud õiguspärane ootus korter omandada. Ta osales riigivõimu funktsioone teostatava ametiisiku poolt korraldatud ametitoimingus, täitis tähtaegselt ja nõuetekohaselt enampakkumisega seotud kohustused ning sai kohtutäiturilt kinnituse, et tema pakkumine oli tunnistatud parimaks. Juhul, kui kohtutäitur oleks järginud enampakkumise läbiviimise nõudeid, oleks hageja saanud korteri omanikuks. Hageja palubki hagi rahuldada ja välja mõista kohtutäiturilt kahjuhüvitis summas 1250 eurot. Kostja vastus
3.Kostja ei ole esitatud hagiga nõus ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hageja ei ole kohtutäituri teo õigusvastasust tõendanud ja toob hagis ka otsesõnul välja, et hageja ei vaidlusta kohtutäituri õigust keelduda pakkumise parimaks tunnistamisest, kui enampakkumisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda. Pakkumise parimaks
2(7)
2-20-12466 mittetunnistamise tingis asjaolu, et enampakkumine viidi läbi alghinnaga, mis ei olnud kooskõlas vara ümberhindamise aktis toodule. Vara ümberhindamise akti kohaselt oli vara alghinnaks 9750 eurot, kuid vara enampakkumise alghinnaks määrati 8750 eurot. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) kohaselt on tegemist olulise enampakkumise tingimuste rikkumisega. Kohtutäituril ei olnud tekkinud olukorras teist valikut ning kohtutäituri otsus oli õiguspärane. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa tugineda õiguspärasele ootusele, kuna enampakkumise läbiviimine vara alghinnaga 8750 eurot oleks seadusevastane. Nimetatud tingimustel müügitehingu sõlmimine oleks kaasa toonud enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kuna hageja ei vaidlustanud kostja 29.08.2019 otsust hageja pakkumise parimaks mittetunnistamise kohta, puudub tal ka õigus kohtutäituri otsuse mitteõiguspärasusele käesolevas asjas tugineda. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud ka kahju tekkimist, kuna hageja tugineb abstraktsele eeldusele, et tema võiks müüa korteri hinnaga 10 000 eurot. Neil põhjustel leiab kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja täiendav seisukoht
4.Hageja selgitab, et peab kohtutäituri õigusvastaseks tegevuseks kohtutäituri kohustuste rikkumist enampakkumise korraldamisel. Kostja on tunnistanud enampakkumise tingimuste olulist rikkumist ja võttis selle toel vastu otsuse enampakkumisel tehtud pakkumise parimaks mittetunnistamise kohta. Kostja tegevus on viinud kahju tekkimiseni. Kohtutäitur pidi enampakkumise korraldamisel järgima õigusaktides ettenähtud nõudeid. Kohtutäitur pidi mõistma ja teadma, et enampakkumise korraldamine vale alghinnaga on enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohtutäitur ei näidanud enampakkumise korraldamisel üles vajalikku hoolikust ning seega oli ametikohustuste rikkumine süüline. Hageja ei vaidlustanud kostja 29.08.2019 otsust pakkumise parimaks mittetunnistamise kohta põhjusel, et kahju ei tekkinud tulenevalt nimetatud otsusest, vaid enampakkumise tingimuste rikkumisest kohtutäituri poolt. Hagejal ei olnud rikkumist TMS § 217 lg 1 ettenähtud korras võimalik vaidlustada, sest rikkumise ajal ei olnud hageja täitemenetluse osaline. Hagejal puudus võimalus vältida kahju tekkimist või vähendada selle suurust. Kohtutäituri korraldatud enampakkumise alghinnaks oli 8750 eurot ja hageja ei saanud enne kohtutäituri 29.08.2019 otsuse kättesaamist kuidagi teada, et enampakkumise alghind peaks olema 9750 eurot.
5.Hageja märgib, et sündmuste ahelas, mis on viinud kahju tekkimiseni ei pea iga lüli olema õigusvastane. Antud asjas oli õigusvastane ainult kohtutäituri ametikohustuste rikkumine enampakkumise korraldamisel. Kui kostja ei oleks enampakkumise tingimusi rikkunud, oleks hageja pakkumine parimaks tunnistatud. Kostja väide, et hagejal ei olnud õigust soetada korterit hinnaga 8750 eurot, sest kohtutäitur ei saanud määrata enampakkumise alghinnaks 8750 eurot, kuna alghind peale ümberhindamist pidanuks olema 9750 eurot, on eksitav. Kui enampakkumise alghind oleks olnud 9750 eurot, siis oleks enampakkumise tulemus teine ja parima pakkumise tegijast oleks saanud korteri omanik. Hageja ei oleks sellisel juhul ilmselt enampakkumisel ka osalenud, kuna alghind 9750 on turuhinnale lähedal ja sellise hinnaga korteri soetamine ei oleks kasumlik. Kostja andis hagejale mõista, et tema pakkumine on parim, hageja tasus kogu ostuhinna ja alles seejärel teatas kostja hagejale, et enampakkumisel tingimusi rikutud, ja et see rikkumine on niivõrd oluline, et kohtutäitur ei saa hageja pakkumist parimaks tunnistada. Kohtutäituri õigusvastase teo ja hagejale tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Kohtutäitur korraldas
3(7)
2-20-12466 nõudeid rikkudes enampakkumise, sellest võttis osa hageja, hageja tegi parima pakkumise, aga kohtutäitur avastas vea enampakkumise korraldamisel ja tegi otsuse hageja pakkumise parimaks mittetunnistamise kohta. Hageja kaotas seetõttu võimaluse soetada korter enampakkumisel pakutud hinnaga ning kaotas ka võimaluse soetatud korter kasumiga võõrandada. Hageja kavatses korteri võõrandada hinnaga 11000 eurot, mis sisaldab ka maakleritasu 1100 eurot. Hageja on kahjusumma arvutamisel lähtunud korteri turuhinnast, milleks on mõistlik pidada 06.09.2019 sama korteri suhtes sõlmitud müügilepingus nimetatud müügihinda 10000 eurot. Võimalikust turuhinnast annab aimdust ka korteri arestimise aktis märgitud summa 13000 eurot, samuti Maa-ameti hinnastatistika, mille kohaselt oli kahetoalise korteri ruutmeetri hind Narva linnas 2019. aasta augustis – detsembris 407,91 eurot. Maa-ameti statistika kohaselt oleks xxx korteri väärtuseks 19416,52 eurot. Poolte lõplikud seisukohad
6.Hageja jäi lõplikus seisukohas enda nõude juurde. Hageja ei vaidlusta kohtutäituri õigust keelduda pakkumise parimaks tunnistamast juhul, kui kohtutäitur on olulised rikkunud enampakkumise tingimusi, kuid leiab, et temal (hagejal) on tekkinud tema poolt tehtud pakkumise parimaks mittetunnistamise tagajärjel kahju, mida on kohtutäitur kohustatud hagejale hüvitama. Hageja pakkumise parimaks mittetunnistamise tagajärjel ei saanud hagejast enampakkumisel müüdava korteri omanik. Hageja arvab, et arvestades asjaolud on temal tekkinud õiguspärane ooteõigus saada omandiõiguse enampakkumisel võõrandatavale korteriomandile. Hageja on nõus sellega, et kohtutäituri 29.08.2019 otsus oli õiguspärane ja selle vastuvõtmise tulemusel õnnistus tal vältida enampakkumise vaidlustamine ja suurem kahju ära hoida. Sündmuste ahelas, mis on viinud kahju tekkimiseni ei pea iga lüli olema õigusvastane, piisab sellest, et õigusvastane on ainult esimene, antud juhul on selleks kohtutäituri ametikohustuste rikkumine enampakkumise korraldamisel. Kui kostja ei oleks enampakkumise tingimused rikkunud oleks see edukalt toimunud, hageja pakkumine oleks tunnistatud parimaks ja hageja omandaks korteriomand 8 750 euro eest. Hageja ei soetaks korterit hinnaga 9750, kuna sel juhul ei saaks hageja korteri võõrandamisest märkimisväärset kasumit. Hageja leiab, et kohtutäituri teo ja tagajärje vahel on põhjuslik seos – kui enampakkumise tingimused ei oleks rikutud, saaks hagejast korteri omanik ja tal oleks võimalik korteri edasi võõrandamisest kasu saada. Hagejal oli kavatsus ja võimalus korteri edasi võõrandada ja saada tulu vähemalt 1250 eurot, kuna korter oli täituri poolt võõrandatud 10 000 euro eest. Hageja palub hagi rahuldada.
7.Kostja jäi samuti lõplikus seisukohas enda varem väljendatud seisukoha juurde. Enampakkumise ebaõige alghinna määramine ei saa olla ega ole põhjuslikus seoses saamata jäänud tuluga. Seadusevastase enampakkumisega ei saa kahjuks olla saamata jäänud tulu. Ebaõige alghinna määramise situatsioonis oli otsus enampakkumisel osaleja parimaks mittetunnistamine täielikult seaduspärane ja ainuõige otsus. Hageja ei vaidlustanud nimetatud otsust, veelgi enam, hageja peab antud kohtutäituri otsuse seaduspäraseks. Müügilepingu mittesõlmimine ehk hageja korteri omanikuks mittesaamine on kostja seisukohal põhjuslikus seoses enampakkumisel osaleja parimaks mittetunnistamisega, mitte vale müügihinna määramisega, kuid kuna enampakkumisel osaleja parimaks mittetunnistamise otsus on õiguspärane, kukub käesolevas asjas igal juhul kokku hageja järeldus deliktilise vastutuse koosseisu osas. Kostja on seisukohal, et
4(7)
2-20-12466 käesolevas asjas puudub vajadus analüüsida hageja põhjendusi selle kohta, kas ja mis ulatuses oli hagejal kavatsus ja võimalus korteri müügist tulu saada ning vastavad hageja põhjendused ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi kaheksanda lõike kohaselt vaadatakse kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja pakkumise parimaks mittetunnistamisega seotud kahju saamata jäänud tulu näol 1250 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu (dtl 5).
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
12.Hageja osales kostja läbiviidud elektroonilisel enampakkumisel, mille tulemusena lootis ta omandada korteri, mille võõrandamisel on tal võimalik tulu teenida. Hageja sai 29.08.2019 eelteate, et tema pakkumine oli parim (dtl 7). Samal kuupäeval andis kostja hagejale teada, et tema pakkumine on parim, ja andmed ostuhinna ülejäänud osa tasumiseks (dtl 8-9). Hageja tasus koheselt tasumata müügihinna osa (dtl 10). Kostja avastas enda eksimuse vara ümberhindamisel alles siis, kui hagejat oli teavitatud tema pakkumise parimaks tunnistamisest ning hageja oli tasunud müügihinna. Kostja edastas hagejale 30.08.2019 otsuse pakkumise parimaks mittetunnistamise kohta (dtl 11-14). Hageja esitas tõendina ka korteri müügilepingu (dtl 21-32), millest nähtub, et korter oli 06.09.2019 müüdud kolmandatele isikutele hinnaga 10 000 eurot.
13.Hageja tugineb nõude esitamisel eelkõige sellele, et kohtutäitur rikkus enampakkumise tingimusi ning see oli kohtutäituri teoks, mis viis kahju tekkimiseni. Pooled ei vaidlegi, et
5(7)
2-20-12466 kohtutäitur rikkus enampakkumise tingimusi, määrates vale alghinna. Pooled vaidlevad selle üle, kas selline kohtutäituri tegu võis viia kahju tekkimiseni ja hageja õiguspärasele ootusele kasu saada.
14.Iseenesest võib enampakkumise tingimuste rikkumine tuua osalejatele kaasa kahju ja seega peab kohus analüüsima, kas antud juhul kohtutäituri tegu – vale alghinna määramine võis kahju tekitada ning kas tegu oli õigusvastane. TMS § 99 lg 1 p 2 kohaselt kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. TMS § 91 lg 4 järgi ei tunnista kohtutäitur pakkumist parimaks, kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus. TMS § 881 lg 1 alusel teeb kohtutäitur enne enampakkumise alustamist oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist puudutavad olulised tingimused käesoleva seadustiku § 84 kohaselt ja alghinna. Enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur, arvestades müüdava asja väärtust. Põhjendatud juhtudel võib kohtutäitur määrata arestimisaktis märgitust erineva alghinna. TMS § 100 lg 5 kohaselt toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.
15.Kohtutäituri 30.08.2019 otsusest selgub, et vara arestiti 17.04.2010 hinnaga 13 000 eurot ning esimene enampakkumine 04.07.2019 nurjus osalejate puudumise tõttu (dtl 13). Seega kordusenampakkumisel ei võinud korteri hinnaks olla väiksem kui 9750 eurot. Seega rikkus kohtutäitur seaduses sätestatud nõudeid kordusenampakkumise läbiviimisel.
16.VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtutäitur rikkus alghinna määramisel seadusest tulenevat kohustust, kuid VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi ei piisa õigusvastasuse kindlakstegemiseks ainult sättest tuleneva kohustuse rikkumisest, vaid sätte eesmärgiks peab olema kaitsta hagejat kahju eest, mida hageja kostjalt nõuab. TMS seletuskirja kohaselt on TMS § 100 lg 5 ette nähtud eelkõige võlgniku kaitseks, et tema vara ei müüdaks liiga odava hinnaga. Alghind peabki olema turuväärtusele lähedane, vastasel juhul oleksid võlgnike õigused täitemenetluses alati vähem kaitstud kui võlausaldaja või oksjonil osalejate õigused. Kui kohtutäitur ei määra kordusenampakkumisel hinda kooskõlas TMS § 100 lg-ga 5, rikub täitur sellega eelkõige võlgniku õigusi ja tekitab eelkõige võlgnikule kahju tema vara liiga odava müügiga. Õigusvastasuse hindamisel võib kohaldada conditio sine qua non-põhimõtet ja oletada, kui õigusvastast tegu poleks olnud, kas siis poleks kahju hagejale tekkinud või mitte. Antud juhul kui kohtutäitur oleks käitunud õiguspäraselt s.t määraks koheselt õige alghinna, ei osaleks eeldatavasti hageja üldse enampakkumisel, kuna sel juhul ei saaks hageja eeldatavasti kasu ja hagejal ei oleks tekkinud ootust kasu saada. Seega, kui kohtutäitur määraks õige hinna, ei saaks hageja kasumit summas 1250 eurot ning õige hinna määramise korral ei oleks hagejal ka vastavat ootust. Kohus leiab, et enampakkumiste olemus ei saagi tagada osalejatele kindlat tulemust ning hageja
6(7)
2-20-12466 võimalus kasu saada sõltus ka sellest, kas enampakkumisel osales teisi isikuid, kas teised pakkusid suuremat hinda ehk hageja saamata jäänud tulu mõjutasid ka muud asjaolud.
17.Kaitsenormi rikkumise korral võib sõltuvalt kaitsenormi kaitse-eesmärgist hüvitamisele kuuluda ka selline kahju, mida tavaliselt deliktiõiguslikult ei hüvitata, eelkõige puhtmajanduslik kahju. Antud juhul TMS § 100 lg 5 sätestab vastupidist – sättest tuleneva kohustuse täitmisel oleks oksjonil osalejate kasum vara edasivõõrandamise korral minimaalne. Seega leiab kohus, et kohtutäitur rikkus küll enampakkumise läbiviimise korda, määrates vale alghinna, kuid selline rikkumine ei olnud õigusvastane hageja poolt nõutud kahju liigi seisukohast.
18.Kaitsenormile tuginemisel peab hageja välja tooma nii normi kui ka tõendama selle rikkumist ja õigusvastasust. Kuna hageja ei ole asjas tuginenud sellele, et kohtutäitur rikkus mingit kohustust pakkumise parimaks mittetunnustamise otsusega ning hageja leidis, et otsus oli ka õiguspärane, ei kontrolli kohus otsuse võimalikku õigusvastasust ega ka seda, kas selle otsuse tegemisega võis hagejal kahju tekkida.
19.Kuna kohus leiab, et kohtutäituri rikkumine ei olnud õigusvastane, ei analüüsi kohus kahju suurust ning jätab kahju suurusega seotud tõendid (dtl 54-65) tähelepanuta.
20.Eelneva alusel leiab kohus, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
21.Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
MENETLUSKULUD
22.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
23.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.