Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-1774
Tsiviilasi
Svea Finance AS hagi P.K vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes
Tsiviilasja hind
7688,61 eurot
Menetlusosalised
Hageja Svea Finance AS, registrikood 11200943, lepinguline esindaja Piret Palm, Svea Inkasso OÜ Kostja P.K
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Mõista kostjalt P.K-lt hageja Svea Finance AS kasuks välja 6698,93 eurot (sh põhivõlg 6224,38 eurot, intress 330,51 eurot, kuni 04.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 99,04 eurot ja võla sissenõudmiskulu 45,00 eurot).
Mõista kostjalt P.K-lt hageja Svea Finance AS kasuks välja viivis alates 05.02.2021 põhivõla tasumata osalt 6224,38 eurot määras 15,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni.
Jätta menetluskulud kostja P.K kanda.
Rahuldada Svea Finance AS taotlus menetluskulude hüvitamiseks ja määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 792,52 eurot.
Mõista kostjalt P.K-lt hageja Svea Finance AS kasuks välja menetluskulude hüvitis 792,52 eurot.
P.K-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt 792,52 eurot Svea Finance AS-ile käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja kohtu põhjendused
P.K (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 02.04.2020 sõlmitud laenulepingust nr 55001008580 tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6224,38 eurot, intressivõlgnevuse 330,51 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise 99,04 eurot, viivise põhivõlgnevuselt määras 15,90% aastas, alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ja võla sissenõudmiskulu 45 eurot. Hagi asjaolude kohaselt tegi hageja lepingu alusel kostjale väljamakse 6500 eurot ja kostja kohustus tagastama hagejale 6500 eurot, lepingu sõlmimistasu 97,50 eurot ja tasuma intressi 15,90% aastas vastavalt maksegraafikule 60 kuu jooksul. Kostja ei täitnud lepingut kohaselt, ta jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse. Hageja andis kostjale 10.12.2020 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võla tasumiseks ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga 04.12.2020, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu 30.10.2020 saadetud ülesütlemisavaldusega 01.01.2021 erakorraliselt üles ning nõudis kogu võla tasumist. Lepingu ülesütlemise ja ka hagi esitamise ajal oli põhiosa võlgnevus 6224,38 eurot, ja intressivõlgnevus summas 330,51 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma hagejale viivist lepingus sätestatud määras 15,90% kui kostja ei tasu tähtaegselt lepingu järgi tasumisele kuuluvaid makseid. Viivisearvutuses lähtub hageja tegelikust päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast. Viivist arvestatakse maksetähtpäevale järgnevast päevast ja
lõpetatakse võlgnevuse täieliku tasumise päeval. Kuni lepingu ülesütlemiseni 01.01.2021 on tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivis 6,85 eurot ja alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast, s.o alates 02.01.2021, kuni hagi esitamise päevani 04.02.2021 (kaasa arvatud) on arvestatud põhivõlalt viivis 92,19 eurot, kokku summas 99,04 eurot. Hageja saatis kostjale lepingu kehtivuse ajal kolm meedetuletuskirja, neist 12.11.2020 ja 10.10.12 saadetud kirjade eest nõuab hageja kostjalt hüvitist 10 eurot. Nendele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS ja e-posti teel edastatud teavitused). Pärast lepingu ülesütlemist saadeti kostjale kolm meeldetuletuskirja 05.01.2021, 15.01.2021 ja 25.01.2021, mille eest on hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud menetluskulud ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 317,52 eurot (sh käibemaks 47,52 eurot) hüvitamist.
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 7688,61 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 8000 eurot tasuda riigilõiv summas 475 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka lepingulise esindaja kulu 317,52 eurot (sh käibemaks 47,52 eurot). Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust asja materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks 3 tundi, hinnaga 90 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus peab hageja esindaja toiminguid ja nendele kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks. Õigusteenuse tunnihind on kohtupraktikat arvestades mõistlik. Hageja on vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu (54 eurot) täies ulatuses tagasi arvestada, sest maksukohustuslasest hagejal on nii maksustatav kui maksuvaba käive ning sisendkäibemaksu arvestatakse maha osaliselt. Hageja on selgitanud, et tal on õigus sisendkäibemaksust 12% tagastusele ja ta peab kuludesse kandma tasutud käibemaksust 88%. Sel põhjusel palub hageja hüvitada hagejale esitatud õigusteenuse arvel toodud käibemaksust 54 eurot 47,52 eurot (s.o 88 %). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatava lepingulise esindaja kulu suuruseks 317,52 eurot (s. o 47,52 + 270 eurot).
Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 792,52 eurot (sh riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 317,52 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.