AS Aktiva Portfolio hagi R. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1907,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Aktiva Portfolio, registrikood 16013522; lepinguline esindaja I. M.-V.; Kostja R. S. , isikukood XXX, eestkostja A. S.; lepinguline esindaja vandeadvokaat M. K..
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Aktiva Portfolio hagi R. S. vastu rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta menetluskulud AS-i Aktiva Portfolio kanda.
2.2.Määrata R. S. le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 629,20 eurot.
2.3.Välja mõista AS-ilt Aktiva Portfolio R. S. kasuks menetluskulude katteks 629,20 eurot.
2.4.Välja mõista Aktiva Portfolio AS-ilt R. S. kasuks välja viivis R. S. le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostja lepingulisele esindajale.
Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 27. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule hagi R. S. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista Inbank AS ja kostja vahel XXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevuse 1116,72 eurot, intressi 111,91 eurot, lepingutasu 4,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 406,28 eurot ja edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras 24% aastas. Hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus, makseettepanekule vastuväite, et tegu on tühise tehinguga.
milles
kostja
esitas
2.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Inbank AS (faktoori), Onoff Jaekaubanduse OÜ (müüja) ja kostja (ostja) vahel XXX sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping nr XXX, mille kohaselt kostja on ostnud müüjalt kaks nutitelefoni (SAMSUNG Galaxy Note10 ja SAMSUNG Galaxy A50) maksumusega kokku 1128 eurot. Lepingu p 2 järgi kohustus kostja tasuma eelnimetatud summa 24 igakuise osamaksega (viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 12. november 2021), samuti kohustus kostja tasuma järelmaksuga tasutavatelt summadele intressi 14,9% aastas. Lepingu preambula kohaselt loovutas müüja kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu faktoorile, s.o Inbank AS-ile. Laenulepingu sõlmimisel on laenuandja kontrollinud kostja andmeid avalikest allikatest: Ametlikud Teadaanded, Riigi Teataja, kuid seal puudusid andmed kostjale eestkostja määramise kohta. Eestkostja ei ole taotlenud vastava info avaldamist Ametlikes Teadaannetes. Kostjale on mobiiltelefonid kätte toimetatud Smartpostiga. Eeskostja pidi olema lepingu sõlmimisest teadlik. Kuna kostja allkirjastas lepingu digitaalselt, siis olid kostjale teada enda ID-kaardi paroolid, seega eeskostja pidi teadma, et ID-kaart on kostja kasutuses. Eestkostja ei ole enda ülesandeid korralikult täitnud.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Vastuväidete kohaselt on tegemist tühise tehinguga, millest ei tulene kostjale mingeid kohustusi. Tõenäoliselt on XXX lepingu kostja nimel allkirjastanud keegi teine ja ka lepingu järgi kostjale müüdud kaks nutitelefoni on saanud keegi teine. Juhul kui leping on allkirjastatud kostja enda poolt, on see tühine seetõttu, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega ja kostja eestkostja(d) ei ole lepingut heaks kiitnud. Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid lepingu esemeks olnud nutitelefonide kostjale üleandmise/kättetoimetamise kohta. Samuti ei saaks ainuüksi asjaolust, et kostja sai lepingu esemeks olnud nutitelefonid kätte, järeldada seda, et kostja eestkostja teadis nii nende kättesaamisest kui ka sellest, kellelt ja millisel alusel kostja need seadmed sai. Meelevaldne on hageja väide, mille kohaselt pidi kostja eestkostja taotlema Ametlikes Teadaannetes info avaldamist kostja üle eestkoste seadmise kohta. Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuna Inbank AS ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Juhindudes TsMS § 5 lg-st 1, menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 405 lg 1 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 1907,42 eurot ja kohus menetleb hagi lihtmenetluses.
8.Hageja on kostja vastu esitanud lepingulisel alusel raha saamisele suunatud nõude ning seega sõltub hagi rahuldamine kehtiva lepingu olemasolust. Lepingulise suhte olemasolu peab tõendama hageja.
9.Hagiavaldusest ja lepingust nähtavalt on leping allkirjastatud XXX. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu 8. märtsi 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-51657 määratud kostja üle eestkoste. Eestkostja ülesanneteks on R. S. esindamine igasugusel asjaajamisel ja õigustoimingute ning tehingute tegemisel, tema vara valitsemine, rehabilitatsiooni, ravi ja igapäevase elu korraldamine. R. S. l puudub iseseisev tehingute tegemise õigus, sh abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike õigustoimingute tegemise õigus. Tartu Maakohtu 16. mai 2016 määrusega samas tsiviilasjas on eestkostet pikendatud kuni 16. maini 2021. Kostja eestkostet on Tartu Maakohtu 10. mai 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-51657 pikendatud kuni 10. maini 2026.
10.Käesoleva hagi aluseks oleva tehingu sõlmimise hetkel oli kostja seega eestkoste all ja tema eestkostjaks J. D.. Kostjal puudus õigus iseseisvalt tsiviilõiguslikke tehinguid teha.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 järgi piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
12.Kohus on hagejale selgitanud tõendamiskoormist ning vajadust tõendada asjaolu, et kostja toonane eestkostja on tehingu heaks kiitnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kuni 10. maini 2021 kostja eestkostjaks olnud J. D. või alates 10. maist 2021 kostja eestkostjaks olev A.S. oleks andnud kostjale nõusoleku XXX lepingu sõlmimiseks või et nad oleks selle hiljem heaks kiitnud.
13.Kohus märgib, et TsÜS § 111 lg 2 järgi, kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks (sh tagantjärele antud heakskiit, TsÜS § 111 lg 1) olema samas vormis. Kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 1 nõuab tarbijakrediidilepingu puhul, et tarbija avaldus kohustuste võtmiseks oleks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab eestkostja andma heakskiidu eestkostetava poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingule samuti vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja ei ole tõendanud, et kostja eestkostjad oleksid andnud heakskiidu 18. novembri 2019 lepingule sellises vormis.
14.Veelgi enam, eestkostja ei oleks saanud lepingut heaks kiita kohtu eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 sätestab, et täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui PKS 13. peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Seega kohaldub täisealise eestkostele ka PKS § 188, mille kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta võrra laenu (PKS § 188 lg 1 p 7) ega sõlmida kestvuslepinguid, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist (PKS § 188 lg 1 p 6). Seega ei saa eestkostja heaks kiita täisealise eestkostetava poolt sõlmitud enam kui kaheaastase tähtajaga krediidilepingut ilma kohtu eelneva nõusolekuta. PKS § 189 lg 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Kuna puudub vaidlus, et kohus ei ole 18. novembri 2019 lepingut heaks kiitnud, ei oma järelikult tähtsust, kas kostja eestkostja on selle heaks kiitnud, kuna nende heakskiit ei saa olla kehtiv ilma kohtu eelneva heakskiiduta.
15.Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt pidi kostja eestkostja taotlema Ametlikes Teadaannetes info avaldamist kostja üle eestkoste seadmise kohta. TsMS § 531 lg 4 järgi teatab kohus eestkostja määramisest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik, ning vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et hageja etteheited kostja eestkostjatele selles osas on põhjendamatud.
16.Hageja on alternatiivselt palunud raha väljamõistmist alusetu rikastumise sätete alusel. TsÜS § 84 lg 1 teise lause järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (VÕS § 132 lg 2). Hageja väitel on mobiiltelefonid Samsung Galaxy Note ning Samsung Galaxy A50 kostjale kätte
toimetatud Smartpostiga. Kostja eitab mobiiltelefonide kättesaamist. Kohtu hinnangul on hageja väited selle kohta, et kostja on nutitelefonid kätte saanud, jäänud paljasõnaliseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud mobiiltelefonid oleksid üldse kostja valdusesse jõudnud. Kohus leiab, et eluliselt usutav on kostja esindaja seletus, et tühise lepingu alusel tellitud kaupade valdus läks üle kolmandatele isikutele.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka kõrvalnõudeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning hagejalt kostja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
19.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda.
20.Kostja menetluskulud on taotluse kohaselt 629,20 eurot lepingulise esindaja kulude eest. Esindaja on osutanud õigusabi 4 tunni 2 minuti ulatuses tunnitasuga 156 eurot koos käibemaksuga. Kohtupraktika kohaselt on tegemist tavapärase tunnitasu määraga. Kohtu hinnangul on õigusabi osutamise maht tsiviilasja mahu ja keerukusega kooskõlas. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud 629,20 eurot, mis tuleb täies ulatuses hagejalt kostja kasuks välja mõista.
21.TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel mõistab kohus hagejalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.