2.Välja mõista Kohtla-Järve linn, Salu tn 13 korteriühistult S L kasuks varaline kahju 506 (viissada kuus) eurot 82 senti ja mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel summas 4 000 (neli tuhat) eurot.
3.Välja mõista Kohtla-Järve linn, Salu tn 13 korteriühistult S L kasuks viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) eurot 57 senti ja alates 28.04.2022. a kuni kohustuse täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Kohtla-Järve linn, Salu tn 13 korteriühistu taotlus hüvitise väljamõistmiseks osamaksetega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Välja mõista Kohtla-Järve linn, Salu tn 13 korteriühistult S L kasuks menetluskulude katteks 1 149 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend üheksa) eurot.
3.Välja mõista Kohtla-Järve linn, Salu tn 13 korteriühistult S L kasuks viivis menetluskuludelt (1 149 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.S L esitas Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve linn, Salu tn 13 korteriühistu vastu varalise ja mittevaralise kahju ning viivise nõudes (tl 4-12).
2.Hagiavalduse kohaselt elab hageja elamus aadressil xxx. Elamu majandamisega tegeleb Kohtla-Järve linn, Salu tn 13 korteriühistu. Elamu Salu tn 13 põrandatele (sh treppidele) on paigaldatud keraamilised plaadid. Kostja koristaja, kes tegeleb trepikodade põrandate pesemisega, kasutab põrandate pesemisel liiga palju vett. Selle tulemusel on põrandad väga libedad ja kuivavad pikka aega. Samuti ei pane koristaja hoiatussilte, et põrandad on pestud ja seetõttu libedad. Hageja on mitu korda teinud nii koristajale kui juhatuse esimehele selle kohta märkuseid. Varem on juba olnud juhtumeid inimeste kukkumisega niiskele põrandale, kuid kostja ei ole hageja pöördumistele reageerinud. 16.06.2020. a tegeles korteriühistu koristaja trepikodade koristamisega ja põrandad olid jälle väga niisked. Samal päeval kella 12:55 paiku libises hageja veeloigus trepikojas ning kukkus esimese ja teise korruse vahelises alas. Hageja
kukkus selja ja keha parema poole peale. Ta lõi ära oma puusa- ja õlaliigesed. Kukkudes purunes ka hageja taskus oleva mobiiltelefoni ekraan. Hagejaga koos oli tema tütar E L, kes võib nimetatud asjaolusid tunnistada. Hageja tütar tegi niiskete põrandate kohta fotod. Samal päeval kavatses hageja koos abikaasaga minna haigla erakorralise meditsiini osakonda, kuid ei läinud, kuna valu oli väga tugev ja istuda sõidukis oli võimatu. Mitu päeva lamas hageja kodus ja tarvitas palju valuvaigisteid, kuna valud olid väga tugevad. Pärast kukkumist olid hagejal väga tugevad valud keha paremal poolel (puus, selg, õlg, kael). Valu ei läinud mööda, mistõttu hageja oli sunnitud sõitma 21.06.2020. a EMO-sse. EMO-s tuvastati „Trauma: 16.06.2020 kella 13 paiku oma maja trepikojas libisenud (märg trepp) ja kukkunud, vigastanud paremat puusa. Tugev valu paremal puusal ja puusaliigese kohal. Vigastanud ka paremat küünarliigest ja vasakut õlavart. Obj: väike hematoom paremal tuhara keskel, palpeerimisel valu paremal puusaliigese ja vaagna tiibluu kohal. Raskendatud on ette ja külgedele kummardamine. Parem küünarliiges palpeerimisel kergelt valulik, ROM vaba, vasak õlavars kergelt palpeerimisel valulik“. Hagejale oli pandud järgmine diagnoos: „Pindmine kõhu-, selja alaosa ja vaagnavigastus, selja alaosa ja vaagna kontusioon“. Hagejale oli soovitatud vajadusel kasutada paratsetamooli ja ibuprofeeni.
3.10.07.2020. a oli hageja kirurg D F vastuvõtul, kes kinnitas EMO-s pandud diagnoosi. Kirurg kirjutas välja retsepti tugevatele valuvaigistitele: tramadool/deksketoprofeen. Kuna valud olid väga tugevad, pöördus hageja mitmel korral oma perearsti poole.
4.Vigastuse raviks tarvitas hageja (ja sümptomaatiliselt kasutab siiani) palju ravimeid (tramadool, ibuprofeen, ibumetiin, diklofenak, skudexa jne), millest mõned olid tal kodus ja mõned olid välja kirjutatud retsepti alusel. Need ravimid mõjutasid negatiivselt seedetrakti, põhjustades xxx, ägedat xxx (xxx) ja nendele järgnenud pikaajalist ravi (mis jätkub ka praegu), samuti närvisüsteemi seisundi ja unetust. Sellepärast arstid määrasid hagejale ka palju seedetrakti ravimeid.
5.Hagejal on käesoleva ajani tugevad valud õla, selja alaosa ja vaagna alades ning probleemid seedetraktiga. Hageja on sunnitud käesoleva ajani kasutama valuvaigisteid, rahusteid, unerohtu ja seedetrakti ravimeid.
6.Hageja proovis lahendada vaidlust kohtuväliselt ja esitas kostjale mitu korda kahju hüvitamise nõudeid, kuid tulemusteta. Hageja esitas kostja juhatusele ka tema traumaga seotud tõendid (epikriisid, arved, ravimite müügitšekid jt). Pooled ei jõudnud aga lahendusele kahju hüvitamise küsimuses. Hageja pöördumist arutati korteriühistu 17.09.2020. a üldkoosolekul, kuid korteriühistu liikmed ei võtnud hageja taotlust tõsiselt ning keeldusid hageja nõude rahuldamisest.
7.Hageja varalise kahju suurus (kulud ravimitele, visiiditasud, protseduurid, mobiiltelefoni ekraani asendamine) on kokku 506,82 eurot.
8.Kostja on rikkunud üldist käibekohustust- tagada korteriühistu hallataval territooriumil ohutu liikumine (VÕS § 100). Hageja hinnangul ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et kui trepikojas oleks 16.06.2020. a teostatud trepikoja pesemist nõuetekohaselt, ei oleks hageja kukkunud ega tervisekahjustust saanud.
9.Õnnetusjuhtum tekitas hagejale väga tõsise kehavigastuse ja tervisekahjustuse, mille taastumine on valulik ning vähendab oluliselt hageja elukvaliteeti. Vigastuste tulemusel tekkisid hagejal väga tugevad ja pikaajalised valud, hageja oli sünnitad kasutama ravimeid, mis
omakorda mõjutasid negatiivselt hageja seedetrakti. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.
10.Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates hagiavalduse kohtusse esitamisest ning lisanduvat viivist kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 367).
KOSTJA VASTUS
11.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (tl 69-72) märkis kostja, et hageja poolt kõhule esitatud 17.09.2020. a üldkoosoleku protokollis on kajastatud, et arutelu käigus tehti ettepanek arutada S L kahjunõude hüvitamist, kui on esitatud tõendid selle kohta, et soetatud ravimid olid seotud traumaga ning trauma oli seotud kukkumisega. Tänaseks päevaks esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik otsust vastu võtta, kuna olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik hinnata nõutava kahju seost kukkumisega. Koosolekul otsustati, et arutada S L kahjunõude hüvitamist, kui on esitatud tõendid, et nõutav kahju on seotud 16.06.2020. a toimunud kukkumisega. Hageja jättis korteriühistu poolt küsitud tõendid esitamata ja seetõttu pole kostja hageja küsimust uuesti arutanud. Seega jäi kohtuväliselt hageja kahju nõue arutamata hageja enda tegevusetuse tõttu.
12.Hagiavalduses hageja ise kirjutab, et oli teadlik trepiastmete võimalikust libedusest peale pesu. Järelikult hageja polnud ise piisavalt hoolas ja ettevaatlik võimaliku libisemise päeval.
13.EMO-s ei ole tuvastatud hagejaga toimunut vaid see on epikriisi kantud hageja enda ütluste põhjal. xxx majaelanike seletuste kohaselt oli hagejal juba mitu aastat tagasi avarii, kus ta sai väga raske selja vigastuse. 16.06.2020. a, kui hageja väidetavalt kukkus ei olnud põrandad kuidagi erakordselt märjad. Ühistus on sama koristaja juba 2017. a augustist ja kõik peale hageja enda on koristajaga väga rahul. 16.06.2020. a oli väga suur õhuniiskus (üle 80%), mistõttu võisid põrandad tõepoolest kuivada tavapäraselt kauem, kuid normaalsetes jalanõudes inimene sellisel trepil ei libastuks (hagejal olid jalas kummist plätud). Hageja pole esitanud ühtegi tõendit ka selle kohta, et kui kaua ta gastriiti ravib ning kas valuvaigistite tarbimine põhjustab selliseid kahjustusi. Kahtlane on ka see, et suurte valude korral ei pöördunud hageja kohe EMO-sse või ei kutsunud välja kiirabi. Kostjal on piisav alus arvata, et hagis kirjeldatud tervise mured pärinevad varasemast ajast.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
15.Menetluse ajal ei vaielnud pooled selle üle, et hageja kukkus 16.06.2020. a korterelamu Salu tn 13 trepikojas. Kostja võttis selle asjaolu õigeks.
16.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormideks on VÕS § 104 lg 2 järgi hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3).
17.VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
18.Hageja heidab kostjatele ette käibekohustuse rikkumist, kostja ei taganud inimeste õhtut liikumist trepikojas seetõttu, et korteriühistu töötaja, pestes põrandaid ohtra veega, ei arvestanud sellega, et libedad põrandad võivad põhjustada inimeste kukkumist ja seeläbi põhjustada kehavigastusi ja tervisekahju. Kohus nõustub hageja käsitlusega. Kohtu hinnangul on kostja rikkumise ja hageja kukkumise vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja kukkumise ainsaks või peamiseks põhjuseks oli midagi muud peale trepi libeduse. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub, et trepikoja ja trepi põrandad olid liialt märjad (tl 14-18). Kostja on kahju põhjustamises ka süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd. Kostja on olnud oma kohustuste täitmata jätmisel hooletu (VÕS § 104 lg 3). Kostja ei ole tõendanud, et esinevad tema vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (VÕS § 1050 lg 2). Käibekohustus tuleneb TsÜS §-138 sätestatud hea usu põhimõttest, mille kohaselt peab isik õigusi teostades ja kohustuse täites tegema kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (RK lahendid 3-2-1-73-13, p 10, 3-2-1-48-15, p 24). Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (RK lahend 3-2-1-48-15, p 24). Olukorras, kus kannatanu nõuab kehavigastuse ja tervisekahjustuse põhjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja jõukohased abinõud, et hoida ära kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekkimine, saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja vastutab (RK lahendid 3-2-121-13, p 15, 3-2-1-73-13, p 10, 3-2-1-48-15, p 26). Seega tuli kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta tegi kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku käibekohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja seda tõendanud. Kohus ei saa ilma erialaasjatundja seisukohata või ekspertarvamuseta teha ainult kostjate esindajate seletuste või Internetist väljaprinditud andmete alusel järeldusi hageja tervisliku seisundi, hageja diagnooside ja nende põhjuste kohta.
19.Kohus ei saa ilma eriala asjatundja või eksperdi arvamuseta tuvastada, et hageja vaevused oleksid olnud tingitud hoopis varasemast traumast (* hageja väidab, et ta sai selgroovigastuse 2008. a kevadel autoõnnetusel, tl 83). Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et pädevust omavate arstide hinnangul olid tema tervisevaevused tingitud 16.06.2020. a õnnetusest. Patsiendikaardi nr 20-060361 (tl 19-20) ja digiloo haigusjuhtumi nr 15223824 (tl 21-22) kohaselt diagnoositi hagejal pindmine kõhu-, selja alaosa ja vaagnavigastus, selja alaosa ja vaagna kontusioon. Kohus loeb eelviidatud tõendite alusel tõendatuks, et hageja sai 16.06.2020. a kukkumise tagajärjel tervisekahjustuse.
20.Varalise kahju nõue on põhjendatud ja tõendatud kohtule esitatud tõenditega (tl 32-53). VÕS § 130 lg 1 näeb ette, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hageja mobiiltelelefoni ekraani purunemine seoses kukkumisega on tõendatud tunnistaja E L ütlustega. Seega on hagejal õigus esitada kostjate vastu ravikulude ja vara kahjustusest tuleneva kahju hüvitamise nõue.
21.VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohus märgib, et tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju hüvitisena VÕS § 134 lg 2 järgi alati kahjustatud isikule maksta mõistlik rahasumma. Samas oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 5 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 22.10.2008. a lahend 3-2-1-85-08, p-d 11-13, 20. juuni 2013. a lahend 3-2-1-73-13, p 13). Väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (vt Riigikohtu 09.04.2008. a lahend 3-2-1-19-08, p-d 13 ja 14).
22.Hageja saadud tervisekahjustus ei olnud oma olemuselt raske, kuid kohus nõustub hagejaga selles, et saadud tervisekahjustus vähendas oluliselt hageja elukvaliteeti, kuna seoses tervisekahjustusega tundis hageja tugevaid valusid, pidi tarvitama tugevaid valuvaigisteid, mis omakorda tekitasid seedetrakti häired, hagejal olid unehäired, ta pidi kasutama korsetti (tl 22, 26, 29, 30, 31). Hageja väited on tõendatud ka tunnistaja E L ütlustega.
24.Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
25.Kohtuotsuse tegemise ajaga on sissenõutavaks muutunud viivise nõue (periood 30.04.2021. a kuni 27.04.2022. a) 358,57 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
26.Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 162 lg 1).
27.Hageja menetluskulud on 1 149 eurot, sh õigusabikulud 1 140 eurot ja tõlkekulud 9 eurot). Menetluskulud on põhjendatud ning vajalikud ning kooskõlas teostatud menetlustoimingutega.
28.Kohus ei ole nõus kostjaga, et ärajäänud istungi menetluskulud tuleb jäta hageja kanda, kuna kohtuistungile jäi ilmumata hageja tunnistaja. Kohtuistung jäi ära tehnilistel põhjustel (tunnistajaga ei olnud võimalik ühendust saada videokonverentsi teel).
29.Kohus nõustub hagejaga, et kostjalt välja mõistetud menetluskulude arvete esitamisel korteriomanikele, tuleb arvestusest välja jätta hageja. Vastasel juhul peaks hageja alusetult kandma osa kostjalt väljamõistetud kuludest.
30.Kohus ei nõustu väljamõistetud kahju ajatamisega vastavalt kostja taotlusele ainuüksi seetõttu, et kostja on korteriühistu. VÕS § 136 lg 1 kohaselt kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummaga, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Käesolevas vaidluses puudub alus kahju hüvitamiseks perioodiliste maksetega.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.