Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-123074
Tsiviilasi
OÜ Päikesemaak Interjöörid hagi Northern Icon OÜ vastu
Tsiviilasja hind
1721 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Päikesemaak Interjöörid (registrikood 10959519, A. esindajad Reinvaldi tn 3, Tallinn 10121); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaak Siim (Cuesta Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: Northern Icon OÜ (registrikood 11502762, Tatari tn 25104, Tallinn 10116); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Risto Käbi (Advokaadibüroo TRINITI OÜ, Maakri 19/1, 10145 Tallinn, epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 14.03.2022 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaak Siim Kohtuistungil osalesid Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Risto Käbi
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Northern Icon OÜ-lt (registrikood 11502762) hageja OÜ Päikesemaak Interjöörid (registrikood 10959519) kasuks välja 720,52 (seitsesada kakskümmend eurot ja 52 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 308,52 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 268,11 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras ning võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale köögimööbli komplekti ning paigaldas selle osade kaupa aastatel 2015-2018 Tallinas xxx asuvasse korterisse, kus asub kostja juhatuse liikme elukoht. Köögimööbli kostjale üleandmist ja paigaldamist tõendavad köögimööblist tehtud fotod.
3.14.06.2017 väljastas hageja kostjale arve nr 63 summas 840 eurot kööki paigaldatud ülemiste seinakappide eest. Arve tasumise tähtaeg oli 25.06.2017. Kostja arvet ei tasunud. 14.07.2018 väljastas hageja kostjale täiendava arve nr 72 summas 752,50 eurot kööki paigaldatud ülemiste seinakappide eest. Arve tasumise tähtaeg oli 25.07.2018. Kostja arvet ei tasunud.
4.17.09.2019 pöördus kostja seaduslik esindaja e-kirja teel hageja poole, teavitades sahtlite avanemisel tekkinud probleemidest. Hageja teatas 25.10.2019, et tuleb puudust vaatama. Hageja esindaja tuvastas kahe tunnistaja juuresolekul sahtlite avamist kontrollides, et need töötavad korralikult, v.a üks, millel esineb mehaaniline vigastus.
5.2020. aasta e-kirjade vahetuses nõudis hageja kostjalt arvete nr 63 ja 72 tasumist. Kostja keeldus tasumisest ja leidis, et paigaldatud sahtlid ei avane korralikult, üks klaas on mõõtude tõttu mittesobiv ning puudub kabineti uks. Vastu tulles kostja pretensioonile ukseklaasi osas koostas hageja 24.05.2020 kreeditarve nr K 53 14.06.2017 arve nr 63 kohta summas 252 eurot. Arvet nr 63 krediteeriti klaasi maksumuse võrra. Kostja arvet ülejäänud ulatuses summas 588 eurot ei tasunud.
6.Hageja viitas VÕS § 208 lõikele 1, § 82 lõikele 1 ja lõikele 7. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt lepingulisest suhtest tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees, jättes vastu võetud kauba ja selle paigaldamise teenuse eest tasumata. Kostja on keeldunud võlgnetavate arvete tasumisest põhjusel, et paigaldatud sahtlid ei avane korralikult, üks klaas on ebaõigete mõõtudega ning väidetavalt on puudu ühe kapi uks. Hageja pidas väiteid otsituteks. Hageja ei pidanud usutavaks, et klaasi mittevastavus ja sahtlite mittetöötamine ilmnesid alles mitu aastat pärast nende paigaldamist. Kostja juhatuse liige asus korteris asuvat kööki ühes köögimööbliga kasutama kohe pärast mööbli paigaldamist. Teade asjade mittevastavusest on esitatud hilinenult VÕS § 220 lg 1 järgi. Hageja viitas ühtlasi VÕS § 220 lõikele 3. Kostja ei ole välja toonud puudusest hilinemisega teatamist õigustavaid vabandatavaid asjaolusid.
7.Kuna kostja teatas puudustest sahtlite puhul alles kolm aastat pärast paigaldamist, ei saa pidada usutavaks ega tõenäoliseks, et puudused esinesid juba paigaldamise ajal. Isegi kui need aja jooksul tekkisid, on tegu loomuliku kulumisega, mis aastatepikkuse kasutamise puhul on tavapärane. Ei ole välistatud, et sahtlite avanemismehhanismid said kahjustada sahtlite pideva ebaõige avamise tõttu. 2019. aasta oktoobris kontrollis hageja juhatuse liige A H kahe tunnistaja
juuresolekul kõik sahtlid üle ja selgus, et kõik sahtlid töötasid korralikult, v.a ühe sahtli avamisemehhanism, mis oli ilmselt ebaõige kasutamise tõttu mehhaaniliselt purunenud.
8.Hageja on mitmel korral kostjale pakkunud, et asendab purunenud avamismehhanismi tasu eest uuega pärast võlgnetavate arvete nr 63 ja nr 72 tasumist. Lisaks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mille alusel ta süüdistab hagejat kabinetiukse ära viimises. Väidetavalt korralikult mitteavanevad sahtlid paigaldati juba 2016. aastal ning kostja on nende eest tasunud. Toona ei esitanud kostja ühtegi pretensiooni sahtlite osas ega keeldunud nende eest tasumast.
9.E-kirjavahetus 05.05.2016 tõendab, et sahtlid olid paigaldatud ning hageja seaduslik esindaja avaldas valmisolekut kinnitada alumistele kappidele sahtlite esipaneelid. Lisatööde eest väljastas hageja 15.06.2016 arve nr 63, mis sisaldas ka sahtlite põhja paigaldatud mööblitootja Blum põhjamatte. Kostja lõhutud sahtli mehhanismi asemel paigaldati uus Blumi mehhanism. Selle arve kostja tasus ning see tõendab, et sahtlid paigaldati 2016. aasta esimeses pooles ning toona kostjal nende osas pretensioone ei olnud. Juba siis purunes sahtli mehhanism kostja süül ning seega on teistkordselt tekkinud probleemid tingitud kostjast.
10.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Käesoleva hagi esitamise ajaks on arvete tasumisega viivitamisest tekkinud viivisenõude suuruseks 268,11 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni ehk arvete tasumiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise ning võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
11.Hagi täienduses täpsustas hageja viivise nõuet ja palus, et kohus mõistaks kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 268,11 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast. Lisaks selgitas hageja, et kostja 17.09.2019 e-kiri tõendab, millal kostja teavitas hagejat esimest korda sahtlite avanemisega seotud probleemist. Hageja 25.10.2019 e-kiri tõendab, et hageja pidas pretensioone alusetuteks. Teine sama päeva e-kiri tõendab, et hageja käis sahtleid kontrollimas. Hageja 18.05.2020 e-kiri tõendab, et hageja palus tasuda arve nr 63 ilma sellel märgitud klaasi hinnata. 19.05.2020 ekirjas keeldus kostja arvete tasumisest enne, kui klaas oli asendatud ja uks tagasi toodud. Kostja 20.05.2020 e-kirjas teatas kostja teist korda sahtlite puudustest. 31.05.2020 e-kirjas nõudis hageja uuesti arvete tasumist. Kostja 05.05.2016 e-kiri tõendab, et sahtlid olid paigaldatud.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väited, et valdav osa sahtlitest ei avane nõuetekohaselt, on paljasõnalised ja neile tuginedes ei saa kostja jätta töö eest tasumata. Võlgnetavad arved nr 63 ja 72 ei ole väljastatud sahtlite ja nende paigaldamise eest. Kostja on ise nõustunud, et teavitas esimest korda sahtlite puudustest e-kirja teel 17.09.2019. Ebaõiged on kostja väited, et sahtlid ei töötanud algusest peale, kostja juhtis sellele tähelepanu ja hageja püüdis tulutult puudust kõrvaldada. Pooled suhtlesid pidevalt e-kirjade teel ja kostja ei ole esitanud ühtegi e-kirja, mille kohaselt oleks ta sahtlitega seotud puudustest teavitanud enne 17.09.2019. Asjaolu, et 17.09.2019 e-kirjas teavitas kostja hagejat esimest korda sahtlite probleemidest, kinnitab kirja avalause „Mõned probleemid, mida ma leidsin seoses köögiga...“ Kui puudustest oleks teatatud varem, oleks kostja sellele viidanud.
13.Kostja soovil tehti mööbli paigaldamisel lisatöid. Lisatööde eest esitas hageja 15.06.2016 arve nr 63, millel sisaldab sahtlite põhja paigaldatud mööblitootja Blum põhjamatte ning kostja lõhutud sahtli mehhanismi asemel paigaldatud uut mehhanism. Selle arve kostja tasus, mis tõendab, et sahtlid paigaldati 2016. a esimeses pooles ning kostjal nende osas pretensioone ei olnud. Vastupidine kostja väide tõele ei vasta. Selle ümberlükkamiseks esitab hageja käesolevaga enda pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et 15.06.2016 arve nr 63 tasus kostja 14.07.2016.
14.Hageja seaduslik esindaja kontrollis 2019. a oktoobris koos kahe isikuga kõik sahtlid üle ja selgus, et need töötasid korralikult, va ühe sahtli avamise mehhanism, mis oli ilmselt ebaõige kasutamise tõttu mehhaaniliselt purunenud. Hageja pakkus, et asendab tasu eest purunenud sahtli avamismehhanismi uuega pärast arvete nr 63 ja nr 72 tasumist, kuid kostja ei olnud sellest huvitatud. Kostja soovimatus probleemi lahendada viitab sellele, et ta ei ole tegelikult huvitatud puuduste olemasolu ja nende tekkepõhjuse tuvastamisest.
15.Kuna kostja ei teatanud hagejale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei ole tal vastavalt VÕS § 220 lg-le 3 õigust asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja ei nõustunud ka kostja väitega, et viimane võib keelduda arvete tasumisest klaaspaneeliga seotud probleemide tõttu. Kostja teavitas e-kirja teel klaasi puudusest esimest korda alles 04.02.2020 ehk mitu aastat pärast klaasi paigaldamist. Hageja ei ole selle vaatamata klaasi asendamisest keeldunud. 19.05.2020 e-kirjas küsis hageja, milline peaks kostja arvates uus klaas olema ja palus saata mõõdud. Sellele kostja ei vastanud.
16.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei saanud nõuda arve nr 63 tasumist, sest aktsepteeris ukseklaasiga seotud probleeme. Kreeditarve koostati põhjusel, et kostjal ei oleks enam argumenti arve ülejäänud osas tasumata jätmiseks. Pretensiooni klaasi mittesobivuse osas esitas kostja esmakordselt alles pärast arve väljastamist. Hageja ei ole keeldunud klaaspaneeli vahetamisest uue vastu, kuid kostja ei ole esitanud vajalikke klaasi mõõte. Ilmnenud puudus mõõtude osas oli tingitud kostjast endast, kes tellis klaasi, mille puhul hoiatas hageja seaduslik esindaja 12.06.2017 e-kirjas, et tal ei ole võimalik ettenähtud ja tellitud klaasi laiuse mõõtude erinevust arvestades tööle garantiid anda. Kostja leidis, et kuna klaas on kerge, pole pika klaasi omamine probleem. Tõenäoliselt seetõttu ei esitanud kostja alguses hagejale seoses klaasiga pretensiooni ja asus seda tegema alles siis, kui temalt nõuti arve nr 63 tasumist.
17.Hageja ei nõustunud, et kostja ei ole köögimööblit vastu võtnud ning kostja on hagejalt korduvalt nõudnud puuduvat ust. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et ukse koos hingedega viis minema ja peab tagastama hageja. Lisaks hageja seaduslikule esindajale tegid xxx korteris töid erinevad ehitajad, maalrid, tehnikud ja elektrik. Hagejalt varastati mööbli paigaldamise ajal kaks lauaraami väärtusega ca 200 eurot. Kostja on kursis tööde teostamise ajal ilmsiks tulnud turvalisusprobleemiga.
18.31.05.2020 pakkus hageja kostjale, et paigaldab puuduva kapiukse, kui kostja tasub arved nr 63 ja 72. Kostja sellega ei nõustunud. Kostja jättis teatamata hagejale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, minetades seeläbi mittevastavusele tuginemise õiguse. Kostja ei ole tõendanud, et puudused esinesid vahetult pärast esemete paigaldamist. Hageja on pakkunud kostjale puuduste kõrvaldamist ja meelevaldne on kostja järeldus, et hageja ei kavatsegi kohustusi täita.
19.Tõele ei vasta kostja väide, et pooled leppisid kokku tööde etappides ja osade kaupa tööde eest tasumises, kuid hageja ei ole ühtegi töölõiku kostjale üle andnud. Kostja teatas puudustest alles 17.09.2019 ja 04.02.2020 e-kirjades, kuigi tööd objektil lõpetati 2018. a suvel. Kostja on tasunud hagejale kõik arved peale vaidlusaluste. Kostja on tasunud sahtlite eest, mille puudustele ta viitas 3 aastat ja 2 kuud pärast tasumist. Kostja tasus komplekti alumiste kappide ja tööpinna paigaldamise eest hageja 21.07.2016 arve nr 71. Alumiste kappidega moodustavad terviku sahtlid, millede nõuetekohast mitteavanemist kostja asus enam kui kolm aastat pärast nende paigaldamist hagejale ette heitma. Kostja tasus arve nr 71 28.07.2016. Arve tasumine viitab sellele, et 2016. a juulis töö vastuvõtmist välistavaid puudusi ei esinenud.
20.Hageja möönis, et töö oleks võinud varem lõpetada, kuid kostja oli teadlik hageja vajadusest viibida vahepeal välismaal. Tööde pikenemine ja kokkulepitud graafikust kõrvalekaldumine oli tingitud paljuski kostjast endast, kes ei tasunud arveid õigeaegselt, kuid samas tellis pidevalt
lisatöid.
21.30.04.2021 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väidetega, et hageja ei ole lõpetanud tööetappe, mille eest arved esitati ega ole neid töid kostjale üle andnud. Kostja väitis, et paljud sahtlid ei avane nõuetekohaselt ning paljude sahtlite puhul tuleb otsida kohta, kuhu nende avamiseks vajutada. Kostja väited ei võimalda jätta arved tasumata. Kostja võttis juba 2016. aasta juulis vastu selle tööetapi, mis hõlmas mööblikomplekti alumiste ehk põrandakappide ja nende juurde kuuluvate sahtlite paigaldamist. Kostja esitatud maksete etappe sisaldavas tööplaanis on vastavat etappi kirjeldatud inglise keeles „Works – floor cabinets“. Kuna lepingupooled ei leppinud kokku, et töö etapiviisilise vastuvõtmise korral vormistatakse iga vaheetapi lõpetamisel akt, tuleb etapp lugeda vastuvõtuks arvega, mille kostja tasus.
22.Iga etapi lõppedes väljastas hageja kostjale arve, mille viimane töö vastuvõtmisega nõustudes tasus. Hageja viitas VÕS § 637 lõikele 4. Ei saa olla vaidlust selle üle, et põrandakappide ja tööpinna paigaldamise eest 21.07.2016 väljastatud arve nr 71 on tasutud. Kuna põrandakappide sees olid vaidlusalused sahtlid, on kostja selle tööetapi koos sahtlite ja nende paigaldamisega vastu võtnud 28.07.2016, mil kostja arve nr 71 tasus.
23.Osad sahtlite elemendid (põhjaMd, hing, tip-on mehhanism) arveldati eraldi 15.06.2016 arvega nr 63, mille kostja tasus 14.07.2016. 2016. aasta juulis võttis kostja vastu kogu sahtlite paigaldamist hõlmanud tööetapi. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et paigaldatud sahtlid ei funktsioneerinud algusest peale tootja kirjeldatud viisil ning nende puhul esinesid puudused. Esimest korda teavitas kostja hagejat sahtlitega seotud probleemidest 17.09.2019 e-kirjas. Hageja pidas ebausutavaks, et kostja oleks 21.07.2016 arve tasunud, kui sahtlitega oleksid olnud seotud probleemid. Kuna kostja ei teatanud puudustest õigeaegselt, ei ole tal õigust puudustele tugineda.
24.Kostja keeldumine 14.06.2017 arve nr 63 tasumisest on põhjendamatu, kuna arvel kajastatud tööd on lõpetatud. Arve nr 63 väljastati mööblikomplekti ülemiste seinakappide alumise rea paigaldamise eest. Tööplaanis on vastavat etappi kirjeldatud inglise keeles „Works – lower wall cabinets“. Kostja ei ole väitnud, et paigaldatud alumise rea seinakappide puhul oleksid ilmnenud puudused. Pretensioonid puudutavad põrandakappide sahtleid, klaasi ja seinakappide ülemise tasandi ühe kapi ukse puudumist. Mitte ükski loetletud esemetest ei kuulu alumiste seinakappide juurde.
25.14.06.2017 arvega nr 63 arveldas hageja vaidlusaluse klaasi, kuigi olemuslikult see alumiste seinakappide juurde ei kuulunud. Hageja lisas klaasi maksumuse arvele põhjusel, et arve väljastamise ajaks oli see juba paigaldatud. Tegelikult tuli klaas paigaldada alles tööde viimases etapis, mis tööplaanis on nimetatud inglise keeles „All works finished“. Selle etapi tööde eest ei ole hageja kostjale tekkinud vaidluse tõttu arvet veel väljastanud. Kui aastaid hiljem esitas kostja pretensiooni klaaspaneeli mõõtude ja sobivuse kohta, otsustas hageja esitada klaasi maksumuse ulatuses arvele nr 63 kreeditarve nr K53.7
26.Sarnaselt sahtlite osas esitatud pretensiooniga on klaasi kohta esitatud pretensioon esitatud hilinenult, mistõttu on kostja minetanud õiguse mittevastavusele tugineda. Kui arve nr 63 väljastati 14.06.2017, siis kostja teatas klaasi mõõtude mittesobivusest esimest korda 04.02.2020 e-kirjas ehk rohkem kui 2 aastat ja 7 kuud pärast klaasi paigaldamist. Hageja pidas ebausutavaks, et kostja oleks oodanud teavitamisega, kui klaasi osas oleks puudus ilmnenud vahetult või mõni nädal või kuu pärast paigaldamist.
27.Hageja fotod tõendavad, et alumise tasandi vahetult seinakappide all olevad klaaspaneelid on nõuetekohaselt paigaldatud ega ole sellises asendis, nagu nähtub kostja fotodelt. Need fotod olid tehtud mitte hiljem kui 2019. aastal, millest võib järeldada, et veel fotode tegemise ajal oli klaaspaneel paigaldatud kohal ega olnud selle taga asuva seinapaneeli suhtes viltuses asendis.
Hageja fotod tõendavad, et alumise tasandi seinakapid olid nõuetekohaselt paigaldatud ja ükski kapiuks ei puudunud. Fotol nr 4 on nähtav osade uste puudumine, kuid mitte seinakappide alumisel, vaid ülemisel tasandil. Foto oli tehtud ajal, mil ülemise tasandi uste paigaldamine oli pooleli. Kõik fotod tõendavad, et alumise tasandi seinakappidel olid uksed ees.
28.Fotodelt nähtub, et köögimööbel on kasutuses. Horisontaalsel tasapinnal asuvad sööginõud, köögitarvikud, rätik, kohviautomaat, veekeetja ja veinipudel ning kraanikausis pott ja selle serval nõudepesulapp. Seega oli kostjal võimalik paigaldatud seinakappide kvaliteetsuses veenduda neid igapäevaselt kasutades. Kostjal kui tellijal lasus kohustus 14.06.2017 arvega nr 63 arveldatud tööetapp vastu võtta VÕS § 638 alusel.
29.Mööblikomplekti alumise rea seinakappide paigaldamise lõpetas hageja 2017. aasta juuni alguses ja esitas arve 14.06.2017. Kuna kostja keeldus alusetult töö vastuvõtmisest, tuleb tähtaja tulutu möödumise tõttu töö vastuvõetuks lugeda. Hiljemalt 04.06.2020 möödus viimane kostjale antud tähtaeg ja hageja tasunõue muutus sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 alusel. Kostja ei ole väitnud, et kappide osas esines mõni puudus ja ta sai kappe kasutada.
30.Kostja on viidanud mitmetele 2020. a saadetud e-kirjadele, milles ta nõudis hagejalt puuduvat ust. Mööblikomplekti ülemised seinakapid paigaldati 2018. aasta juulis ja hageja esitas vaheetapi tööde eest 14.07.2018 arve nr 72. Kostja hakkas nõudma hagejalt ust esmakordselt alles 04.02.2020 ehk enam kui 1,5 aastat pärast tööetapi valmimist. Pretensioon on esitatud VÕS § 220 lg 1 järgi hilinenult. Järelikult puudust ei esinenud töö valmimise järel ega ajal, mil kostja töö üle vaatas.
31.Kostja on väitnud, et kapiuks oli algselt olemas ja paigaldatud, kuid pärast ära viidud. Kostja väide on tõendamata. Ukse puudumine ei ole tõendatud. Hageja seaduslik esindaja käis koos kahe isikuga korteris 25.10.2019. Hageja seaduslik esindaja ei saanud üksinda ust minema viia. Pärast seda ei ole hageja seaduslik esindaja ega ükski muu hagejaga seotud isik korteris käinud.
32.22.11.2021 seisukohtades selgitas hageja, et e-kirjad tõendavad, et klaaspaneeli mõõtude osas ilmnenud puudus oli tingitud kostjast endast, kes tellis klaasi, mille mõõte arvestades ei olnud hagejal võimalik oma tööle garantiid anda. Tööde etapiviisilist vastuvõtmist tõendab tööplaan koos maksete etappidega, millelt on näha, et töö oli jaotatud etappideks ja iga etapi puhul oli paika pandud valmimise kuupäev ja etapi maksumus.
33.Sama asjaolu tõendab ka kostja 26.07.2016 kell 18:07 saadetud e-kiri, milles kostja toonitas, et pooled olid kokku leppinud maksegraafikus ja töö etappides, tuues seejärel etappide kaupa välja summad, millele hagejal on õigus iga etapi lõpetamise järel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nad koostasid tööplaani, milles nähti ette töö teostamine etappide kaupa ning iga etapi eest pärast selle valmimist makstav tasu.
34.Tööplaanist ja maksete etappidest nähtub, et karkassi, liikuva klaasi mehhanismi EKU, klaaspaneeli ning alumistele seinakappidele ettenähtud kohtvalgustuse jaoks planeeritud LED valgustite paigaldamine pidi olema eraldi töö etapp, mitte kuuluma ühte töölõiku alumiste seinakappide paigaldamisega.
35.Hageja tehtud tööde nõuetekohasust tõendavad järgmised tõendid. 23.09.2021 tehti videoklipp köögimööbli juurde kuuluvate sahtlite avanemise kontrollimisest. Kontrollis hageja saadetud M K, kes on rahvusvahelise haardega mööblitootja A-S K müügiesindaja Balti riikides ja tegelenud mh Blumi tõste-, hinge- ja sahtlisüsteemide paigalduse ja müügiga. Erandiks oli üks teada olnud ülemine sahtel, mille avanemise tip-on mehhanism oli mehaaniliselt kahjustunud ebaõige kasutamise tõttu. Hageja oli valmis selle mehhanismi asendama pärast seda, kui kostja on arved tasunud.
36.Tööde nõuetekohasust tõendavad 23.09.2021 fotod uue ülemise rea seinakapi ukse paigaldamiseks vajalike mõõtude võtmisest. M K võttis vajalikud mõõdud, et valmistada ja paigaldada köögimööblikomplekti ülemise rea seinakapil puuduv uks. Hageja pakkus kostjale 28.09.2021 e-kirjaga, et paigaldab ülemise rea kapile puuduva ukse asemele uue hiljemalt 2021. aasta oktoobri lõpuks ja kostja loob selleks vajalikud tingimused. Kostja tingimusi ei loonud.
37.Tööde nõuetekohasust tõendab 10.10.2021 peetud e-kirjavahetus hageja lepingulise esindaja A H ja A OÜ esindaja A T vahel. See tõendab, et köögimööbli komplekti tasapind, mis paigaldati 2016. aasta suvel, oli pundunud ja tasapinna paigaldaja arvates oli see ilmselt tingitud liigsest niiskusest, mis paisutab ülesse kunstkivi all oleva karkassi. Pundumise tegi kindlaks hageja 12.10.2021 korterisse saadetud spetsialist, kes kasutas kaldenurkade määramiseks loodi. Tasapinna paisumine on ilmselt põhjus, miks algselt töötanud klaaspaneeli liugmehhanism enam ei funktsioneeri ja klaas viltu vajus. Sellele võis kaasa aidata klaasi kohal olevate alumiste seinakappide mõningane vajumine, mis oli põhjustatud nende liigsest koormamisest tulenevalt sinna paigutatud esemete arvust ja kaalust. 23.09.2021 toimunud vaatlusel täheldasid M K ja hageja, et seinakappide alumise rea kapid olid tihedalt asju täis.
38.Tööde nõuetekohasust tõendavad 17.11.2021 tehtud videoklipid 1 ja 2, mis tõendavad, et tasapind pundunud. Videod on teinud hageja spetsialist T T. Videotelt on näha, et prügikasti ava piirkonnas on töötasapind kerkinud ning sellele asetatud sirge latt on 5 tõusnud ca 5 mm võrra. Paremal ja vasakul on tasapind selgelt madalamal ning madalama töötasapinna ja lati vahe on ca 5 mm. Teisel videoklipil näidatakse tekkinud vahet kruvikeeraja otsaga. 2016. aastal paigaldatud tasapind oli paigalduse järgselt ühtlaselt tasane ja sirge. Tasapinna ja alumiste kappide põhjade vahekaugus oli kogu ulatuses 590 mm ja klaas liikus edasi-tagasi kogu ulatuses vabalt.
39.17.11.2021 tehtud videoklipp 3 tõendab, et keskmised seinakapid on allapoole vajunud ja nende kappide põhjad purunenud. Videoklipi kolmandal ja 10.−15. sekundil on tuvastatav, et valamu ja prügikasti kohal olevad seinakapi põhjaplaadid on alla vajunud. Jäädvustatud on helekollane põhjaplaadi serv, mis viitab, et seinakappide põhi võis olla purunenud. See näitab, et kappidesse oli ladustatud lubatust raskemaid esemeid. Seinakapi põhi võis punduda ka veekahju tulemusena.
40.17.11.2021 foto köögimööblikomplekti tasapinna esiservast tõendab, et köögimööbli komplekti esiserv ei ole mitte sirge, vaid „lainetab“. Selline kahjustus tekib reeglina veekahju tagajärjel. 23.03.2016 omakäelisest joonisest nähtub, et tasapinna ja seinakappide põhja vahekaugus pidi olema 590 mm. Selline kaugus võimaldas liugmehhanismiga klaaspaneelil vabalt edasi-tagasi liikuda. Väidetav klaaspaneeli mittesobivus tekkis hiljem tõenäoliselt veekahju ja alumise rea seinakappide liigsest koormamisest tingitud vajumise tulemusel, mille eest ei saa vastutada hageja. Joonisel on märgitud seinakappide koormamise lubatud kaaluks kuni 5 kg ja viidatud tolerantse kajastavale teabelehele.
41.20.10.2015 hageja teabeleht tolerantside, limiitide ja piirangute kohta tõendab, et köögimööbli komplekt tasapinnad ei olnud niiskuskindlad või talusid vaid lühiajalist kokkupuudet veega. Seinakappide lubatud ladustatavate esemete maksimaalne kaal oli 5 kg. Eelduslikult on veekahju ja seinakappide vajumine toonud kaas klaaspaneeli nn väljavajumise.
42.Kostja 20.10.2021 e-kiri A H tõendab, et tasapinna ja alumiste kappide põhjade vahekaugus oli 2021. oktoobri seisuga 589 mm. Hilisemad mõõtmised näitasid, et see vahe oli säilinud üksnes mööblikomplekti paremal küljel. Seega oli tasapinna ja kapi serva vahe paigaldamisel nõuetekohane ja muutus hiljem vasakul küljel hagejast sõltumatute asjaolude tõttu. EKU Clipo 15 paigaldamise juhend mõõtudega tõendab kaudselt, et kostja tellitud kõrgusega (h= 584mm) klaaspaneel oli sobiv ja liikus edasi-tagasi kogu ulatuses.
43.Hageja 27.02.2016 arve nr 26 tõendab, et arve kahe klaaspaneeli ja nende paigaldamise eest väljastati eraldi vaidlusalustest arvetest. See näitab, et klaaspaneelide paigaldamine oli eraldi töö etapp, mitte ei kuulunud ühte töölõiku alumiste seinakappide paigaldamisega. Selle arve on kostja tasunud.
44.14.02.2022 esitas hageja M K CV, mis tõendab asjaolu, et tal olid teadmised Austria hinge-, tõste- ja rennisüsteemide tootja Julius Blum GmbH 4 Legrabox Tip-On tõukurmehhanismide toimimise kohta, mistõttu on põhjendatud pidada teda asjatundjaks. Väljatrükk VBH Estonia OÜ veebileheküljelt tõendab asjaolu, et V E OÜ, kus M K töötas ajavahemikus 01.04.2015– 01.04.2017 tootejuhina, müüb muuhulgas Blumi tooteid. Veebilehe väljavõttest nähtuvalt M K on kirjutanud 2016. aasta jaanuaris tutvustava artikli, milles on tutvustanud Blumi tooteid. Väljatrükk V veebileheküljelt tõendab asjaolu, et V, kelle tütarühingus T OÜ M K töötas perioodil 01.04.2017–01.06.2020 tootearendusjuhina, müüb muuhulgas Blumi tooteid. Veebilehe väljavõttest nähtuvalt on seal olemas juhendid ja videoklipp nende paigaldamise ning reguleerimise kohta.
45.14.01.2022 tehtud foto köögimööbli kapiuste ülemisest ja alumisest reast tõendab, et 14.01.2022 korraldas hageja puudu olnud ülemise rea kapiukse paigalduse. Foto on tehtud vahetult pärast ukse paigaldamist ja sellel on näha telefoniga rääkiv T T. Hageja eitab enda süüd kapiukse minema viimises, kuid vaidluse lõppemise huvides otsustas valmistada uue ukse. 17.01.2022−02.02.2022 e-kirjavahetus hageja ja H OÜ müügiesindaja P L vahel tõendab asjaolu, et Blumi tooteid müüva H OÜ müügiesindaja hinnangul olid sahtli tõukurmehhanism purunenud ilmselt seetõttu, et avanenud sahtlit on hakatud koheselt kinni suruma ja seeläbi on vigastatud mehhanismi. 14.01.2022 korterist kaasa võetud katkist mehhanismi näitas A H kohtule 17.01.2022 toimunud eelistungil ja viis selle vahetult pärast istungit hindamiseks P L kätte. Hageja on valmis katkise mehhanismi välja vahetama, kuid kuna mehhanismi purunemine ei ole tingitud hagejast, saab see toimuda vaid tingimusel, et kostja tasub uue mehhanismi ja selle paigaldamise eest 54 eurot.
46.Kuvatõmmised H OÜ veebileheküljelt tõendavad, et hagejale sahtli tõukurmehhanismi Legrabox Tip-On purunemise põhjuse kohta arvamuse andnud P L töötab müügiesindajana H OÜ-s, mis müüb ja paigaldab mh Blumi tooteid. P L on olemas teadmised eelnimetatud mehhanismide toimimise kohta, mistõttu võib kõnesolevat isikut pidada asjatundjaks vastavas valdkonnas. A H 01.11.2016 e-kiri tõendab, et hageja oli juba 2016. aasta sügisel tuvastanud köögimööbli juures veekahju tunnused. 14.01.2022 tehtud foto köögimööbli alumise kapirea kapi täidetusest erinevate esemetega tõendab, et alumise rea kappidesse oli pandud ohtralt erinevaid toidu- ja maitseaineid ning nende pakendeid, milline asjaolu võib aastate jooksul tingida seinakappide vajumise.
47.A H ja P M e-kirjavahetus perioodil 23.12.2021−11.01.2022 tõendab, et puuduste likvideerimine venis kostja tõttu. E-kirjadest nähtuvalt palus A H P M kinnitada klaaspaneeli mõõdud enam kui kümnel korral, kuid seda ei teinud. Kostja kinnitas aja korteri külastamiseks alles 11.01.2022, ehkki hageja palus seda teha 23.12.2021, 17.11.2021 ja 18.11.2021. Videoklipp Blumi veebilehelt Legrabox Tip-On mehhanismiga sahtli avamise kohta tõendab, et vastupidiselt kostja ekslikule väitele tuleb sahtli avamiseks vajutada selle esipaneeli keskosale, mitte „suvalisele kohale“.
48.04.03.2022 seisukohtades selgitas hageja, et sai M K CV läbi temaga peetud WhatsApp vestluse. Seega on kohtule esitatud M K CV on koostanud ning hageja seaduslikule esindajale saatnud M K ise. Lisaks esitas hageja foto P L visiitkaardist, millel on kirjas, et tema tööandja H OÜ on Blumi ametlik esindaja Eestis. Täiendavalt on esitatud e-kirjade vahetus hageja lepingulise esindaja ja P L vahel, milles ta kinnitas, et on töötanud H OÜ-s üle 15 aasta ning
põhiliselt tegelenud just Blumi toodetega. Ta on külastanud regulaarselt Blumi tehaseid Austrias ning käinud seal olles vastavatel koolitustel ja toote tutvustamistel. Seega on P L põhjalikud teadmised Blumi toodete, sh sahtlite tõukurmehhanismide toimimise kohta, mistõttu võib pidada kõnesolevat isikut asjatundjaks vastavas valdkonnas.
49.Kostja 28.02.2022 seisukohale lisatud fail tuleb jätta tähelepanuta, sest andmekandjast ei selgu, millal, kelle poolt ja mille tarvis on faili kopeeritud fotod tehtud. Samuti ei ole selgitatud, millal, kelle poolt ja millega seoses on lisatud failis olev tekst ja kujundid. Ka kostja tõend sisaldab võõrkeelset ja eesti keelde tõlkimata jäetud teksti.
50.Asjatundmatu on kostja järeldus, et hageja paigaldatud kapiuks näeb võrreldest teiste ustega välja samasugune. Kostja ei ole pleekimise väite esitamisel arvestanud, et paigaldatud köögimööblile ei lange otsest päikesevalgust. Lähim aken asub kööginurga kõrval olevas elutoas ja jääb mööblistvähemalt 5−6 mkaugusele. Materjali naturaalse värvuse pleekimist saab põhjustada päikesevalgus (põhiliselt UV-kiirgus). Hageja esitatud videoklipist nähtub, et köögimööbli vastas on valget värvi sein, milles ei ole ühtegi akent. Kromofoore lõhkuvat valgust ei saa kiirata koridoris asuvatest laevalgustitest.
51.Kostja väitis, et hageja esitatud Blumi ametlikust videoklipist ei tulene, et sahtli avamiseks tuleb vajutada tingimata selle esipaneeli keskosale. Selline väide jääb arusaamtuks, sest videost on selgesti nähtav, et sahtlit avav ja sulgev naisterahvas vajutab just sahtlipaneeli keskosale. Kostja ei ole tõendanud, et sahtli avanemiseks oli vajalik vaid üks puudutus suvalisele kohale. Kostja esitas Blumi brošüüri, kuid selle piltidel vajutatakse sahtli avamiseks ja sulgemiseks esipaneeli keskosale.
52.Põhjendamatu on kostja väide, et hageja ei kavatsegi puudusi kõrvaldada. Kostja asus hagejale ette heitma uusi puudusi ning avaldas soovi saada liugklaasi asemel hoopis hagejalt rahalist hüvitist. Selline käitumine näitab kostja pahatahtlikkust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks jõuda järeldusele, et puudus tekkis hageja süül.
53.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Tööde etapiviisilise teostamine ja vastuvõtmine ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Tööde etapiviisilises teostamises kokkuleppimist ja etappide kaupa vastuvõtmist tõendavad kostja esitatud tõendid. Kostja on hagi vastuses selgitanud, et ta soovis tõendada poolte kokkulepet teostatava töö, selle etappide ja etapi valmimisel tasumisele kuuluva summa osas. Hageja viitas VÕS § 637 lg 4. Poolte kokkulepet tööde etapiviisilises teostamises tõendab kostja seadusliku esindaja 26.07.2016 kell 18:07 saadetud e-kiri, milles kostja esindaja toonitas, et pooled on juba kokku leppinud maksegraafikus ja töö etappides. Seega pole poolte vahel vaidlust, et nad koostasid tööplaani, milles nähti ette töö teostamine etappide kaupa ning iga etapi eest maksti pärast selle valmimist tasu.
54.Kostja väitis, et ta teavitas hagejat sahtlite probleemist kohe, kui need ilmnesid 2016. a ning enne 17.09.2019 e-kirja. Seda väidet ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et P M teavitas 17.09.2019 kl 10:49 saadetud e-kirjas hagejat esimest korda sahtlitega seotud probleemidest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et sahtlite väidetav tõrgeteta mitteavanemine ja ühe sahtli tõukemehhanismi purunemine oli tingitud hagejast. Kostja ei ole tõendanud teostatud töö osas väidetud garantii andmist ja selle tingimusi. Blumi ametlikust videoklipist nähtub, et sahtli avamiseks tuleb vajutada tingimata esipaneeli keskosale. Videost on selgesti nähtav, et sahtlit avav ja sulgev naisterahvas vajutab just sahtlipaneeli keskosale. Hageja on tõendanud, et sahtli mehhanism on vigastatud tõenäoliselt ebaõige sulgemiskatse tagajärjel. Hageja on avaldanud valmisolekut see välja vahetada, kuid üksnes tasu eest (summas 54 eurot).
55.Sarnaselt sahtlite pretensiooniga on ka klaasi pretensioon esitatud hilinenult, mistõttu on
kostja minetanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta teatas klaaspaneeli vajumisest ja mittetöötamisest enne 04.02.2020 hagejale saadetud e-kirja. Klaaspaneelide paigaldamine kujutas endast eraldi töö etappi, mitte ei kuulunud ühte töölõiku alumiste seinakappide paigaldamisega. Kostja teavitas esimest korda hagejat klaaspaneeli osas esinenud probleemist peaaegu neli aastat pärast klaaspaneelide paigaldamist ja vastava tööetapi eest arve väljastamist. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et paigaldatud klaaspaneeli viltu vajumine oli tingitud hagejast ehk asja ebaõigest paigaldamisest või ebaõigetest mõõtudest.
56.Hageja on tõendanud, et köögimööblikomplekti tasapind, mis paigaldati 2016. aasta suvel, on pundunud ja see on ilmselt tingitud liigsest niiskusest, mis paisutas kunstkivi all olevat karkassi. Pundumise tegi kindlaks hageja poolt 12.10.2021 korterisse saadetud asjatundja, kes kasutas kaldenurkade määramiseks loodi. 17.11.2021 foto köögimööblikomplekti tasapinna esiservast tõendab, et köögimööblikomplekti esiserv ei ole mitte sirge, vaid lainetab. Selline kahjustus tekib reeglina veekahju tagajärjel.
57.Kostja teatas 28.02.2022, et kuna hageja tõi tagasi ja paigaldas puudunud kapiukse, ei ole kostjal edasisi sisulisi vastuväited seoses võlgnetava arvega nr 72. Tõendatud ei ole, et hageja tõi tagasi vana ukse, mitte ei valmistanud uut.
58.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 5172,83 eurot, millele lisanduvad täiendavad kulud seoses esindamisega viimasel kohtuistungil. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise. Hageja õigusabikulusid tõendavad õigusabi arved. Esindaja kulu on ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane, kes saab tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lisaks tasus hageja riigilõivu 173,96 eurot 21.08.2020 ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 51,04 eurot ehk kokku 225 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnitasuga 140 eurot koos käibemaksuga. Võõrkeelsete dokumentide tõlkimise puhul oli esindaja tasu määr 70 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.
KOSTJA VASTUVÄITED
59.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole teinud kostjale kokku lepitud tööd, kostja ei ole puudustega teostatud või hoopis teostamata tööd vastu võtnud, mistõttu ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Ebaõige on hageja väide, et pooled sõlmisid suulise kokkuleppe köögimööbli komplekti müügiks. Tegelikult sõlmiti kokkulepe kirjalikult taasesitatavas vormis ja tegu ei olnud olemasoleva mööbli võõrandamisega, vaid töövõtuga. Kostja saatis hagejale 12.03.2016 e-kirja, milles soovis tööde graafikut kirjalikult, projektide etappe koos neile vastavate maksetega ja töö valmimise kuupäeva. Hageja koostas kostja soovitud dokumendi ja saatis selle kostjale 14.03.2016 e-kirjaga.
60.Tööplaan kajastas köögimööbli eest juba ettemaksuna tasutud summasid ning nägi ette ülejäänud tasude maksegraafiku, mis sõltus teatud tööetappide teostamisest. Kostja soovis, et maksete tegemise eelduseks on vastava töölõigu teostamine hageja poolt. Maksegraafikus kokku leppimist kinnitas kostja kahes e-kirjas 26.07.2016 ja 14.08.2019 e-kirjas. Viimases kirjas palus kostja hagejal end parandada, kui kostja arusaam maksegraafiku/etappide kokku leppimisest on vale. Hageja ei ole kostjale vastu vaielnud.
61.Asjaolu, et kostja tasumine pidi toimuma pärast vastava tööetapi teostamist, kajastub hageja esitatud arvetel. Arve nr 63 viitab selgituses „ülemised kapid 1 level paigaldatud“ ja arve nr 72 „ülemised kapid 2 (top) level paigaldus“. Töögraafiku järgi pidi köök valmima 2016. aasta kevadel. Hageja ei ole kokku lepitud töid nõuetekohaselt teostanud ja kostja puudulikku tööd vastu võtnud. Kostja ei ole tasunud arveid, sest hageja ei ole lõpetanud tööetappe, mille eest
arved esitati. Töid ei ole kostjale üle antud ja kostja ei ole töid vastu võtnud. Töö tegemine ei võtnud aega mitte nädalaid, vaid kolm aastat. See on ebamõistlik viivitus.
62.Probleemid hageja tööga algasid juba 2016. aasta kevadel, kui hageja lahkus objektilt tööd lõpetamata. Kostja kutsus 2016. aastal ja edaspidi hagejat järjepidevalt tagasi tööd lõpetama. Seda kinnitavad kostja saadetud e-kirjad. Kostja on maksnud hagejale lõpetamata köögimööbli eest suurema osa kavandatud maksumusest ehk ca 9200 eurot 11 200 eurost. Kostjalt saada olev raha on ainus alles jäänud hoob, millega mõjutada hagejat oma kohustusi täitma ja köögimööblit lõpuni ehitama. Pikk viivitus andis kostjale aluse arvata, et hageja ei kavatsegi tööd lõpetada.
63.Köögimööblil esinevad jätkuvalt puudused, mis välistavad töö vastuvõtmise. Kostja tellis köögimööbli jaoks kvaliteetsete „Blum“ kaubamärki kandvate sahtlite komplekti, mille hageja paigaldas. Korrektse paigalduse korral avanevad sahtlid, kui neid sissepoole vajutada. Vajalik on vaid üks puudutus paneeli suvalisele kohale. Hageja paigaldatud sahtlitest valdav osa ei tööta kirjeldatud moel, sh ei avane üks sahtel üldse. Sahtlitega seonduvat on kirjeldatud kostja 17.09.2019 e-kirjas. Lisaks esitas kostja videod, mis ta saatis hagejale 02.06.2020 ja millelt on näha, millised probleemid köögimööbli sahtlitega esinevad. Samasuguses seisus olid sahtlid oktoobris 2019, kui hageja kahe isikuga kostja köögimööblit vaatamas käis.
64.Alusetu ja tõendamata on hagiavalduse väide, et sahtlid on lõhkunud kostja või see on kasutamise loomulik tulemus. Sahtlid on tõrkunud töötamast algusest peale, kostja on neile hageja tähelepanu juhtinud, hageja on püüdnud sahtleid töökorda seada, kuid ei ole seda suutnud. Ebaõige on hageja väide, et kuna kostja on tasunud ühe hageja esitatud arve, on ta tunnistanud oma vastutust lõhutud sahtli eest. Kostja ei ole arvet tasunud ega oma vastutust tunnistanud.
65.Kostja küsis hagejalt korduvalt, kas köögimööbli esimene tasand on valmis, mida hageja eitas. Kui hageja septembris 2019 kostjale märkis, et vastav töölõik olevat nüüd valmis, saatis kostja talle 17.09.2019 e-kirja, et puudustele osundada. Eluliselt ei ole usutav, et mõne aastaga läheb kasutamise käigus katki mitte üks, vaid arvukalt samale köögimööblile paigaldatud kvaliteetse tootja sahtlitest.
66.Köögimööbli juurde kuulus liikuv klaaspaneel. Hageja tellis selle. Paigalduse käigus selgus, et klaasi mõõdud olid ebaõiged ning klaas oli liiga suur. Hageja paigaldas klaasi, kuid see oli silmnähtavalt viltu (kalde all). Klaasi ei õnnestunud paigaldada ettenähtud kinnitusega. Klaas pidi liuglema, kuid ebaõige suuruse ja paigalduse tõttu ta seda normaalselt ei tee. Hageja oli koheselt teadlik, et sellist lahendust kostja klaasi osas ei aktsepteeri. Väited hilinenud pretensioonidest on alusetud, kuna hageja pidi liugklaasi asendama.
67.Hagiavalduse kohaselt on hageja aktsepteerinud ukseklaasiga seotud probleeme ja teinud arve nr 63 osas kreeditarve. Seega ei ole vaidluse all, et klaas kuulus arvele nr 63 vastavas töölõigus teostatavate tööde hulka. Töö puudulik teostamine välistab töölõigu vastuvõtmise ja hagejal puudus õigus kostjale arve nr 63 esitamiseks. Pooled ei ole kokku leppinud, et klaas ei kuulu enam valmistamisele kuuluva köögimööbli koosseisu, seetõttu tuleb hagejal see tarnida ning selle kohustuse mittetäitmisel ei pea kostja vastavat töölõiku vastu võtma ega selle eest tasuma. Kostja on väljendanud soovi uue klaasi osas lahenduse leidmiseks 04.02.2020 ja 19.05.2020 e-kirjades, kuid tulemusteta.
68.Köögimööbli ülemisel tasandil puudub üks ustest koos hingedega. Hageja esitatud fotol on näha uste kinnituskohad mööblil, st uksed on sinna ette nähtud. Korrektselt teostatud töölõigu ja selle vastuvõtmise kostja poolt tõendamine on hageja ülesanne. Kuna haginõude aluseks olev arve nr 72 on esitatud just ülemiste kappide eest, on arusaamatu hageja väide, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks ukse kunagi paigaldanud. „Cabinet door“ tähendab kapiust, mitte „kabineti“ ust. Kapp asub sama köögimööbli ülemisel tasandil. Kui hageja arvates ei ole uste
paigaldamine tõendatud, puudub hagejal alus arve nr 72 alusel raha nõudmiseks.
69.Ukse puudumine on kostja jaoks suur probleem, kuna asendusukse tellimisel jääks uste toon erinevaks. Kostja on hagejalt puuduvat ust nõudnud 04.02.2020, 08.03.2020, 19.05.2020 ja 20.05.2020 e-kirjades. Hageja ei ole kostjale vastanud, et tal ust ei ole või et kostja tõstatatud probleem jääb talle arusaamatuks. Seega esinesid probleemid korraga kõigi tööetappidega, mille teostamises pooled 14.03.2016 kokku leppisid. Kõik kirjeldatud puudused köögimööbli juures on olulised, kuna häirivad selle normaalset kasutamist.
70.Pooled on leppinud kokku töö etapides ja nende teostamisel tasu maksmises osade kaupa. Hageja ei ole ühtegi töölõiku kostjale üle andnud. Hageja ei ole kostjale andnud tähtaega töö vastuvõtmiseks, kuid on hagiavalduses tuginenud sellele, et töö pidi antama kostjale üle ositi. Arvestades hageja töötempo pretsedenditut aeglust, ei saa eeldada, et iga väikese tehtud töölõigu on kostja kohe vastu võtnud, sest köök oli osaliselt kostja kasutuses. Äärmiselt ebamõistlik oleks nõuda, et eluruumi juurde hädavajalik köök oleks hageja poolt täielikult kasutamata, kuni hageja lõpetab tööd, mis pidid olema tehtud 2016. aasta kevadel. Hageja selline töökorraldus eeldab töölõigu valmimisel signaali andmist kostjale, et see tuleks vastu võtta.
71.Tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Sahtlid ei avane korralikult, liugklaas ei liigu normaalselt ja on sedavõrd vale mõõduga, et hageja on sunnitud paigaldama selle selgelt viltu. Köögikappide ülemisel tasandil ei ole kokkulepitud omadusi, sest puudub üks sinna ette nähtud kapiustest. Mittetöötavad sahtlid, mittetöötav ja visuaalselt puudulikult paigaldatud liugklaas ning uksega kapilt puuduv uks on olulised puudused hageja töös. Kuna töö ei ole ei valmis ega kostjale üle antud, ei ole kostjale üle läinud töö kahjustumise riski ja see lasub endiselt hagejal kui töövõtjal. Ühtegi köögimööbliga seotud puudust ei saa pidada kostja riskiks, vaid nende kõrvaldamise kohustus lasub hagejal.
72.Kostja viitas VÕS § 111 lõikele 1 ja lõikele 4. Hageja ei ole enne arvete väljastamist täitnud kohustust teha nõuetekohaselt valmis poolte lepingust tulenevad tööetapid. 2016. aasta kevadel valmima pidanud köögimööbel tähtaegselt ei valminud ning köögimööbel on lõpetamata veel neli aastat pärast kokku lepitud tähtaega. Hageja on loobunud isegi väitmast, et ta plaanib mööbli lõpuni ehitada. Kostja on aastaid aktiivselt nõudnud hagejalt köögimööbli lõpuni tegemist. Olulised puudused on köögimööbli juures endiselt kõrvaldamata. Neil asjaoludel on kostjal põhjendatud alus arvata, et hageja ei kavatse oma kostja ees võetud kohustusi täita ja nõuetekohase köögimööbli lõpuni ehitada. Isegi kui arved nr 63 ja 72 oleksid sisse nõutavad, oleks kostjal alus nende tasumisest VÕS § 111 lg 4 keelduda.
73.31.05.2021 seisukohtades rõhutas kostja, et vaidlusaluste tööde osas ei sõlmitud kokkulepet ega teostatud töid erilise fookusega formaalsustele. Isegi tööde ja tasumise graafik sai kirjalikult taasesitatavas vormis paika pandud kostja, mitte hageja initsiatiivil. Hagejal ei ole korrektset kirjalikku pakkumist, ei ole kirjalikku lepingut, kirjalikke vastuvõtuakte jms. Seetõttu on arusaamatu hageja väide, et kostja sai puudustest hagejat informeerida vaid kirjalikult. Sellist nõuet seadus (VÕS § 644 lg 1) ei sätesta.
74.Sellega seondub hageja väide, et pooled olevat suhelnud peamiselt e-posti teel, mistõttu olnuks loogiline kostja pretensioon samas vormis. Kostja osundab, et pooled arutasid tööga seonduvat suuliselt, kui A. H töid teostas. Ka on hageja alusetult leitud, et poolte kokkuleppe kohaselt oli hageja poolt arve esitamine käsitletav vastava töölõigu üleandmisena kostjale, ja kuivõrd kostja olevat tööde vastu võtmisest alusetult keeldunud, tuleb need lugeda vastu võetuks. Hageja ei ole sellist kokkulepet poolte vahel tõendanud, samuti jätnud oma seisukohtades läbivalt arvestamata suulise suhtluse, milles pooled puudusi käsitlesid.
75.Hageja on möönnud lahendamata probleemi klaasiga, mistõttu tööde nõuetekohasusest ja
vastuvõtmisest alusetust keeldumisest rääkimine ei ole asjakohane. E-kirjades, näiteks 12.07.2017, on kostja märkinud, et ükski hageja tööetapp ei ole veel lõpetatud. Kostja tähtaeg puudustest teavitamiseks ei olnud isegi alanud. Kostja ei nõustunud, et VÕS § 111 lg 1 ja 4 poolte vahel ei kohaldu, kuna hageja olevat kinnitanud, et puudused kõrvaldatakse, kui kostja arved tasub. Hageja põhiliseks väiteks on probleemide puudumine, mis on selges vastuolus lubadusega neid lahendada.
76.Kostja ei nõustunud, et köögimööbli erakordselt aeglane valmimine oli peamiselt tingitud kostja tegevusest. Mööbli valmistamine oli hageja, mitte kostja lepinguline kohustus. Tööd ei ole seejuures endiselt lõpetatud. Hageja väited seoses klaasiga on vastuolulised. Kui hageja on ise palunud kostjalt klaasi õigeid mõõte, et saaks asendusklaasi valmistada, samuti krediteerinud arvet nr 63, saab järeldada, et klaasiga seotud probleem esineb ja hageja tunnistab seda. Samuti saab järeldada, et probleem seisneb klaasi mõõtudes, sest vaja on õigeid mõõtmeid. Klaasi puudutav materjal ja töö oli arveldatud osana vaidlusalusest arvest nr 63, sest miks muidu oleks saanud klaasi tõttu arvet krediteerida. Veel arveldamata tööd ei ole mingisugust alust krediteerida.
77.Hageja väide, et klaasi puudus olevat tekkinud hiljem (piltidelt nähtuvat korrektne töö), ei arvesta piisavalt puuduse olemust ehk klaasi liigset suurust kostja köögimööbli jaoks. Hageja viidatud fotode järgi ei saa otsustada klaasi asendi üle. Kui klaasiga probleeme ei esineks, jääb ebaselgeks, miks hageja on pakkunud uue klaasi tellimist ja arve nr 63 osalist krediteerimist klaasi osas. Asendusklaasi õigete mõõtude kindlakstegemine on töövõtja, mitte tellija ülesanne. Mõõtmise ülesande oma suva järgi „delegeerimine“ kostjale ei vabanda hageja viivitust klaasiprobleemi lahendamisel. Hageja viidatud e-kirjade vahetusest ei tulene, et kostja oleks aktsepteerinud klaasilahendust, kus klaas on ebaõige kõrguse tõttu mööblil püsivalt viltu ees. Viidatud vestlusel puudub seos klaasiga tegelikult ilmnenud probleemiga.
78.Korteris, kuhu kostja köögimööbli tellis, olid muud ehitustööd mööbli valmistamise ajaks lõppenud ja kostjal puudub põhjus arvata, et ukse kadumise taga oleks mõni kolmas isik. Ka ei seondunud ukseluku vahetus korteris varguse, vaid sellega, et P. M lukustas end kogemata korterist välja ja uks tuli seetõttu avada võtmeta. Kuna köögimööbli valmistamine oli pikk protsess, kruviti töövõtja poolt uksi kappide eest ära, kui hageja taas ilmus töid teostama. Ukse kadumine on seotud sellega. Kuna ülemisi kappe ei ole hageja kostjale üle andnud, vastutab ukse puudumise eest hageja, kui töö teostamiseks kohustatud isik. Hageja seisukohast jääb ebaselgeks, mis tähendust omab see, et köögimööbli alumistel tasanditel on kapiuksed ees, kui puuduv uks puudutab ülemist tasandit.
79.Kostja ei oska kuupäevaliselt öelda, millal sahtlid paigaldati, kuid see võis olla 2016. aasta suvel. Kostja tasus sahtlitega seoses esitatud arve nädala jooksul selle esitamisest, mil sahtlitega seotud probleemid ei olnud avaldunud sellisel moel nagu täna. Sahtlid ei toiminud korrektselt, kuid neid sai mingil määral kasutada. Kostja sai aru, et sahtlid vajavad korrektseks tööks veel seadistamist, mida hiljem tehakse. Kostja maksis juba enne köögimööbliga seotud tööde alustamist suure summa hagejale ettemaksuks ehk raha tasumine ei tähenda tööde vastuvõtmist. Kostja seaduslik esindaja P. M informeeris sahtlitega seotud probleemidest suuliselt korduvalt hageja seaduslikku esindajat. See toimus kohe, kui probleemid sahtlitega ilmnesid (2016. aastal) ja ammu enne kostja 17.09.2019 e-kirja. Seepeale hageja seadistas sahtleid. Hageja lubas kostjale, et lahendab probleemid sahtlitega, st tunnistas kostjale probleemide olemasolu. A. Vajadus puudused kirjalikult fikseerida tekkis siis, kui hageja teatas kostjale, et köögimööbli alumine osa on valmis, kuigi sahtlid endiselt ei töötanud.
80.Arvest nr 63 ei nähtu, et seal toodud kaubad-teenused oleks seotud kostja lõhutu parandamisega. Arvel on lisaks valdavas osas muid kaupu ja töid, mille seast ei eristu väidetavalt lõhutud sahtli parandamine. Isegi kui arve on kostja poolt tasutud, on sahtel endiselt katki, sest
hageja ei ole parandustööd teinud.
81.13.12.2021 seisukohtades kinnitas kostja, et pooled leppisid kokku tööde vaheetapid ja neile vastavad maksed, kuid kostja idee oli siduda maksete tegemine töö edenemisega. Köögimööbli projekt ei olnud mõeldud teostamiseks enam kui viie aasta jooksul, vaid pidi valmima u 1,5 kuuga. Töid kostjale üle ei ole antud. Hageja ise on sidunud klaasi puudused arvega nr 63, ja järelikult selle tööetapiga.
82.Kostjal lubas hageja saadetud isikul tulla mööblit kontrollima. Kohale tulnud isik pani kruvikeeraja abil toimima katkise sahtli, kuid selle sahtli paneel ei ole nüüd mööblis ühtlaselt koos teiste sahtlitega, vaid ulatub ca 3 mm teistest rohkem välja. Video kirjeldab olukorda pärast ühe sahtliga tehtud tööd. Videost nähtub, et isik avab sahtleid vajutusega sahtli paneeli keskossa. Kostja on varem selgitanud, et Blumi sahtlid on mõeldud avanema vajutusega suvalisse kohta paneelil. Hageja möönis, et üks sahtel on endiselt täiesti katki. Kostja ei nõustunud, et puudus oli tingitud tema väärkasutamisest. Hageja on jätnud täitmata kohustuse purunenud sahtel korda teha. Juba üks mitte toimiv sahtel on hageja töö oluline puudus.
83.Hageja on nõustunud, et üks kapiuks köögimööblil puudub, mida kostja peab töö puuduseks, mis ei luba tööd vastu võtta ega selle eest tasuda. Köögimööblilt puuduv kapiuks on hageja töö oluline puudus. Köögimööblil ei ole näha mingeid veekahjustusi, sh alumistes kappides. Vastupidist ei saa tõendada kellegi arvamusega, kes väidetavalt tööpinna valmistas, kuid ei ole kohapeal mööblit vaatamas isegi käinud. Köögimööbli tasapind on komposiidist ja painduv. Kostja ei nõustunud, et kapid on vajunud ja see oli põhjuseks, miks klaasi mõõdud ei sobi. Kostja ei nõustunud, et kappide vajumise põhjuseks oli nende ülekoormamine. Kapid on tugevalt tagaseina ja üksteisega kinnitatud. Klaas oli algusest peale ebaõigete mõõtmetega.
84.Kostjale ei ole selge, mis hageja esitatud videotelt tegelikult näha on. Kui hageja väidab, et 2016. aastal oli tasapind sirge ja olemasolevate mõõtudega klaas töötas korrektselt, tuleb hagejal seda tõendada. Video alusel ei saa teha järeldust kapipõhjade purunemise kohta, sh ülekoormatuse tõttu. Need väited kostja vaidlustab, sh ei ole köögimööbli kappides hoitud raskeid asju. Köögi tasapind „lainetab“ tõesti, kui pildistada ca 4-meetrist serva sellise nurga all. Kasutamisel ei ole seda märgata. Kuna tasapind on veekindlast materjalist, ei saa „lainetamine“ olla tingitud veekahjustusest. Tasapinda ei ole liigutatud alates selle paigaldamisest.
85.Kostja ei tea, mis joonise on hageja koos oma 22.11.2021 menetlusdokumendiga esitanud. Tegu ei ole kostjale kui kliendile üle antud dokumendiga, vaid hageja enda tööjoonisega. Joonisel toodud mõõdud ei tõenda hageja tegelikult tehtud töö omadusi. Joonis on arusaamatu, sh on arusaamatu, mille kohta peaks käima märkus 5 kg kohta. Kuna kostjale joonist kasutusjuhendina vms üle ei antud, ei teki joonistest pooltele õigusi ja kohustusi. Kostjal puudub hageja esitatud teabeleht puudub. Teabelehe kuupäev 20.10.2015 eelneb kostja köögimööbli tellimisele ja teabelehest ei tule mistahes infot kostjale valmistatava mööbli kohta.
86.Kostja 20.10.2021 e-kirjast ei järeldu, et sel päeval oli kappide ja tasapinna vahe 589 mm, kuid see hiljem muutus. Samuti ei tõenda see midagi tasapinna ja kappide vahe kohta nende paigaldamisel aastaid tagasi. Hageja on püüdnud pidevalt lükata mõõtude võtmise kostja õlule, kui see on ometi selgelt töövõtja kui mööbli valmistamise asjatundja kohustus. Kui kapid on vajunud, on see hageja risk, kes ei ole oma kohustusi mööbli valmistamiseks pika aja jooksul täitnud.
87.Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas hageja esitatud paigaldamise juhend tõendab kostja köögimööbli klaasi õiget suurust ja korrektset liikumist. Ebaselge on, kas juhend üldse seondub klaasiga, mis kostjale hageja poolt paigaldati, sest hageja 22.11.2021 menetlusdokumendi lisa 14 järgi oli klaas „Clipo-15“ , kuid arve järgi klaas „Clipo 16“.
88.Kui tööplaani järgi kuulus klaas tegemisele varem ja kostja tasus vastava arve, kuid töö on puudustega ja vastu võtmata, ei ole kostjal kohustust tasuda hilisemaid töölõike. Hageja töö on endiselt oluliste puudustega ning tööks kulunud aega ja hageja käitumist arvestades ei kavatse viimane oma tööd kunagi lõpule viia. Hageja ei ole köögimööblit lõplikult valmis teinud ja tervikuna kostjale üle antud. Kuna töö ei ole lõplikult valmis ja kostjale üle antud, ei ole töö juhusliku hävimise riisiko läinud kostjale üle. See, et hageja on ületanud tööks kokku lepitud tähtaegasid aastates, ei saa panna hageja soodsamasse olukorda. Seetõttu ei saa olla vastuvõetavad seisukohad, et kuna kostja on mööblit aastaid poolikuna kasutanud, hageja puuduste eest ei vastuta.
89.Kahe kuu jooskul suutis hageja käia korduvalt kostja korteris mööblit vaatamas, seejuures mitte midagi parandada ja tegi hoopis ettepaneku tellida parandustööd lisatasu eest. Kostja ei ole nõus maksma mistahes lisatasu töö eest, mis hagejal on nõuetekohaselt tegemata poolte vahelise töövõtulepingu alusel.
90.28.02.2022 seiukohtades leidis kostja, et M. Ka CV ei tõenda tema tegelikku kogemust ja haridust. Hageja ei ole selgitanud, kust CV saadud on. Kui seal on õiged andmed, siis tema on ametid valdavalt seotud müügioskusega, mitte tehniliste teadmistega. Mööblitisleri eriala osas tekitab küsimusi ja jääb arusaamatuks selle omandamine aastatel 1995 – 2020 ehk 25 aasta jooksul. CV-st ei tulene M. K pädevust just Blumi kaubamärki kandvate toodete tundmises. Kostja hinnangul käis tema korteris hageja saadetud meesisik sahtleid kruvikeerajaga reguleerimas ja mõõtusid võtmas, kuid kostja ei ole teda identifitseerinud M. K. Mees tuli mööbliga tutvuma ja seda parandama, kuid nüüd on ta saanud asjatundjaks, kelle seisukohtadele tuginetakse tõendina.
91.Hageja esitatud väljatrükk on üldine reklaamiartikkel kaubamärkide kohta, mida konkreetne ettevõte müüb. Sellest ei tulene, et M. K näol on tegu asjatundjaga Legrabox TipOn tõukurmehhanismide toimimise alal. Isegi kui veebilehel on Blum kaubamärki kandvaid tooteid puudutavaid juhiseid, ei järeldu sellest M. K asjatundlikkus toodete tehnilise külje osas.
92.Kostja nõustus, et uks on paigaldatud. Vaidlus on selles, et tegu ei ole uue uksega, vaid hageja omavoliliselt ära viidud ukse tagastamisega. Uks näeb teiste ustega võrreldes välja täpselt samasugune, ehkki pleekimine jms peaks tooma uue ukse toonis välja erinevuse võrreldes ülejäänud ustega. Seda tõendavad lisatud fotod. Fotode tegija ei suutnud uut ust teistest eristada. Hageja väide täiesti uue ukse valmistamise kohta on eluliselt ebausutav, sest samal ajal käib suur vaidlus 54-eurose sahtlisüsteemi vahetamise ning uue klaasi valmistamise osas.
93.Hageja tõend näitab, et keegi P L arvab, et talle toodud Legrabox Tip-On mehhanism on purunenud väga konkreetsel moel ehk kogemata sahtlit avades ja seda koheselt kinni surudes. Tõendist ei selgu, et P. Lule esitati tutvumiseks just kostja katkise köögimööbli sahtli mehhanism. Samuti ei selgu arvamusest, mille alusel P. L järelduseni jõudis. Sahtli uuringu on hageja viinud läbi kostjat vähimalgi määral kaasamata. Kostja oleks saanud kaasa rääkida küsimuses, kas ta on sahtlit ühel või teisel moel kasutanud. Kui P. L esindatav ettevõte on hagejale Blum sahtlisüsteeme müünud, on tal huvi esitada väärkasutust puudutav järeldus, et ei kaasneks garantiinõudeid seoses defektse tootega. Arvamuse andja ei ole erapooletu. Kuna sahtel on katki läinud enne töö üleandmist tellijale, vastutab purunemise eest hageja.
94.Hageja esitatud veebileht näitab, et P. L on müügiesindaja, kuid sealt ei tulene, et ta müüb just Blum kaubamärki tooteid. Väljatrükk ei tõenda nende toodete paigaldamiskogemust. Tõendist ei tulene ja kostja ei nõustu, et P. L on asjatundja Blum sahtlisüsteemide rikete põhjuste kindlaks tegemisel.
95.2016. a e-kirjad puudutavad hageja avastatud veekahjustust, mille tulemusena kahjustus üks detail ehitusjärgus olevast köögimööblist. Tegu oli kraanikausi juures oleva detailiga, mis oli valmistatud ebasobivast materjalist. Hageja esitas selle eest kostjale arve ja kahjustatud detail vahetati välja. Muid kahjustusi mööblil ei olnud. Kõik see toimus enne liugklaasi paigaldamist, kui ülemised kapid polnud veel kinnitatud. Neil asjaoludel ei saanud varem aset leidnud, kuid kõrvaldatud tagajärgedega veekahju hiljem põhjustada probleeme liugklaasiga, nagu väidab hageja.
96.Fotolt ei nähtu riiuli liigset koormamist, vaid kapis on tavalised toiduasjad. Hageja ei ole kostjat teavitanud, et kappide väidetav kandevõime on kuni 5 kg. Vaid 5 kg koormuspiirang köögikapile oleks selle mõõtusid arvestades iseenesest sobimatu, kuna sel juhul ei saaks kappi panna kümmet taldrikutki. Tõend ei tõenda asjaolusid, mida hageja väidab. Täiendavalt esitatud e-kirjadest nähtub, et hageja soovis kostjalt saada klaasi õigeid mõõte.
97.Kuna hageja on toonud tagasi ja paigaldanud puudunud kapiukse, puuduvad kostjal edasised sisulised vastuväited seoses arvega nr 72. Sellele arvele vastava töö on hageja alles nüüd teinud. Mistahes viivisenõueteks selle arvega seoses alus puudub. Ukse üle vaidlemisega on kaasnenud suuremad menetluskulud kui uks ise väärt oli. Nende kulude põhjustajaks on hageja.
98.Kostjal puudub jätkuvalt veendumus, et hageja kavatseb mööbli lõpuni valmis teha, sh ülemõõdulise liugklaasi ja mittetöötava sahtliga seotud probleemid lahendada. Kapiukse probleemi kõrvaldamine oli lihtne, sest kapiuks tuli lihtsalt tagasi tuua ning ette kruvida. Muude puuduste osas ei ole hageja ca poole aasta jooksul edasi liikunud. Liugklaasi tegemata jätmise ettekäändeks on see, et kostja ei ole klaasi õigeid mõõte „kinnitanud“. Hageja eesmärk on, et klaasi korrektsete mõõtude eest võtaks vastutuse kostja. Kostja on järjepidevalt osundanud, et töö tegemise, sh õigete mõõtude võtmise eest vastutab hageja. Eeltoodud põhjustel ei tasu kostja hetkel arvet nr 72, kuna hageja ei kavatse tööd lõpule viia.
99.Kohtuvaidluse seisukohtades vaidles kostja hagile vastu, sest hageja nõuab raha lõpetamata tööde eest. Kokku lepitud tähtaega on ületatud rohkem kui 40-kordselt. Asjas on esitatud poolte e-kirjavahetus, kus kostja kutsub alates 2016. aasta maist hagejat aastate kaupa töid lõpetama. Usaldust hageja vastu vähendab asjaolu, et mööbli puuduste kõrvaldamise ettekäändel tehti 2021. aasta sügisel kostja mööbliga tutvumisest tõendite kogumise aktsioon, puuduste kõrvaldamisega aga ei tegeletud. Hageja on käinud mööblit vaatamas, lasknud võtta mõõte, kuid selle tulemusena pakkunud oma tegemata töö tegemist lisatasu eest.
100.Klaasi probleemid ei ole enam vaidluse all, kui pooled on esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kuidas arutatakse uue ja sobivate mõõtmetega klaasi valmistamist. Hageja ei ole mõõtude võtmisest kaugemale jõudnud, st puudus esineb siiani. Miks hageja on soovinud nii mahukalt puuduste olemasolu üle vaielda, et lõpuks probleeme tunnistada, on arusaamatu. Sellega põhjustatud menetluskulude eest vastutab seetõttu hageja.
101.Ebamõistlik on lepingu sisu arvestades eeldada, et hageja ja kostja kokkulepe oli, et iga töölõigu järel toimub selle ametlik vastuvõtt, pärast mida hakkavad iga töölõigu osas eraldi kulgema tähtajad puudustega seotud õiguskaitsevahenditele. Tööplaan nägi ette konkreetsete etappide kuupäevad ja maksed vaid teatud tööde eest, mitte kogu mööbli osas. Seetõttu ei tähenda arve tasumine, et töö on üle vaadatud ja pretensioonid puuduvad. Kostja ei ole hageja tehtud ilmsete puudustega tööd vastu võtnud ega saa seda teha enne, kui probleemid on kõrvaldatud.
102.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 4815 eurot ilma käibemaksuta, millele lisandub kohtuistungi ajalisele kestusele vastav kulu tunnitasuga150 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt.
Õigusabi osutati kokku 32 h ja 06 min.
103.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja on olulise osa oma menetluskuludest kulutanud väidete esitamisele, millistest ta on menetluse jooksul loobunud. Seetõttu on vähemalt 2/5 ulatuses hageja menetluskulud põhjendamatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
104.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
105.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja valmistama ja paigaldama kostja korterisse köögimööbli; 2) poolte kokkuleppe kohaselt pidi mööbel valmima 24.04.2016, kuid tähtaegselt hageja köögimööblit ei paigaldanud; 3) 14.06.2017 väljastas hageja kostjale arve nr 63 summas 840 eurot kööki paigaldatud ülemiste seinakappide eest, kuid kostja arvet ei tasunud; 4) 14.07.2018 väljastas hageja kostjale arve nr 72 summas 752,50 eurot kööki paigaldatud ülemiste seinakappide eest, kuid kostja arvet ei tasunud; 5) kostja on tasunud hagejale tööde eest esitatud kõik ülejäänud arved; 6) 24.05.2020 esitas hageja kostjale kreeditarve nr K53, millega vähendati arve nr 63 alusel tasumisele kuuluvat summat 252 euro võrra seoses klaasi maksumusega.
106.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pidi arvete nr 63 ja 72 alusel tasuma hagejale kokku 1 308,52 eurot, samuti hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 268,11 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise ning võla sissenõudmise kuluna 40 eurot. Kostja vaidles hageja nõudele vastu põhjusel, et hageja ei olnud töid lõpetanud ega kostjale üle andnud ning töödes esinesid olulised puudused, milliseid hageja ei olnud parandanud.
107.Kostja väitis menetluse käigus, et hageja viis ära ega toonud tagasi ühte ülemise kapi ust, jättis parandamata ühe mittetöötava mehhanismiga sahtli ning jättis välja vahetamata liugklaasi, mis oli ebaõigetes mõõtudes. Menetluse alguses eitas hageja mistahes puuduste olemasolu. Seejärel asus hageja väitma, et puuduste eest vastutab kostja. Menetluse käigus paigaldas hageja kapile puuduva ukse, kuid teisi puudusi ta kohtumenetluse käigus ei kõrvaldanud. Puuduva ukse paigaldamise järel teatas kostja 28.02.2022 menetlusdokumendis, et tal ei ole enam vastuväiteid hageja tasunõudele arve nr 72 alusel. Viivisenõudele vaidles kostja jätkuvalt vastu.
108.Kohus leiab, et kuna kostja loobus menetluse käigus vastuväidetest arve nr 72 alusel, on antud arvest tuleneva nõude kostja omaks võtnud. TsMS § 231 lg 2 näeb ette, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuna kostja on loobunud vastuväidetest arve nr 72 osas, on ta võtnud omaks arvest tuleneva tasumise kohustuse.
109.Hageja leidis, et puudustest teatas kostja hilinemisega, mistõttu on ta kaotanud õiguse puudustele tugineda. Pooled leppisid kokku, et töid tehakse etappide kaupa ja iga etapi lõpetamisel esitas hageja kostjale arve. Arve tasumisega võttis kostja tööd vastu. Kostja oli juba vastu võtnud tööd, millest tulenevatele puudustele ta viitas. Klaasi osas juba hageja tasaarvestas osaliselt arve nr 63. Klaasi asendamisest ei ole hageja keeldunud, aga kostja ei ole saatnud
mõõte. Menetluse käigus väitis hageja esmalt, et klaasi puudus oli tingitud kostjast, sest kostja soovis sobimatute mõõtudega klaasi. Vastuolus eelnevaga asus hageja seejärel väitma, et klaas vajus viltu, sest köögi tasapind pundus veekahju tõttu ning kostja hoidis kappides lubatust raskemaid esemeid. Sahtli vigastus on tingitud ebaõigest kasutamisest.
110.Kostja leidis, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata VÕS § 111 lg 4 alusel. Kostja ei ole töid üheski osas vastu võtnud ja lõplikult ei ole tööd valmis ning üle antud. Kostja viidatud kolm puudust on olulised ja hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Viimaste arvete alusel makstavad summad on ainus hoob, millega kostja saaks hagejat mõjutada puudusi kõrvaldama. Samas leidis kostja, et hageja ei soovigi puudusi kõrvaldada. Sahtlid ei avanenud algusest peale nõuetekohaselt. Klaasi osas selgus koheselt paigaldusel, et mõõdud olid valed ja paigaldatud klaas oli viltu. Klaasi asendamiseks ei saanud mõõtude võtmist nõuda kostjalt.
111.VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
112.Asjas kogutud tõendite alusel ei saa nõustuda algse hageja väitega, et pooled olid sõlminud suulise lepingu köögimööbli müügiks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid lepingu kirjalikult taasesitatavas vormis pakkumise ja sellele nõustumise andmise teel ning pooled leppisid kokku, et hageja loob ja paigaldab kostja korterisse köögimööbli. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu.
113.Hageja ja kostja vahelistest e-kirjadest (toimiku 1. kd, lk 26-29, tõlked lk 50-55) nähtub, et poolte lepinguline algas 2016. aastal. 12.03.2016 saatis kostja hagejale e-kirja ja teatas, et soovib kokku leppida kirjalikult maksete tähtaegades. Samuti soovis kostja teada aega, millal köögi osad kohale tuuakse, millal erinevad töö osad valmivad ning millal saavad tööd lõplikult valmis. Hageja sellele sisuliselt ei vastanud, vaid soovis poolt summat saada ettemaksuna. 16.03.2016 saatis hageja kostjale e-kirja, milles siiski selgitas, et kogu köögi paigaldamise maksumus on 9902 eurot ning teatas, et BLUMI iseavanevate sahtlite trafo ei ole pärit ettevõttelt BLUM, mille tõttu on sahtlid ilma gafantiita.
114.Kostja esitas kohtule 14.03.2016 koostatud tööde ja maksete plaani (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 81) ja hageja nõustus, et pooled leppisid maksete plaani alusel kokku töödes, nende tähtaegades ja maksumuses. Kogu köögi paigalduse eest pidi kostja kokku tasuma 9902 eurot. Tööde eest tasumine pidi toimuma osamaksete kaudu, seejuures pidi kostja ettemaksuna esmalt tasuma 2000 eurot. Järgmisena pidi kostja tasuma 1000 eurot karkassi eest, 1500 eurot fassaadi eest. 08.04.2016 pidi kostja tasuma põrandakappide eest 700 eurot, 13.04.2016 alumiste seiunakappide eest 700 eurot, 19.04.2016 ülemiste seinakappide eest 700 eurot ning viimase makse 700 eurot pidi kostja tasuma 24.04.2016, kui kõik tööd on lõpetatud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 24.04.2016 ei olnud kõik tööd lõpetatud.
115.Vastuolus eelnevaga on maksete graafiku alumises osas märgitud, et ettemaks pidi olema vähemalt 50% ehk 4951 eurot. Seda, et tööde üleandmine ja vastuvõtmine peaks toimuma etappide kaupa ning kooskõlas tehtavate maksetega, tõendist järeldada ei saa. Pigem võib tõendist järeldada, et enamuse makstavast summast pidi kostja tasuma ettemaksuna enne tööde valmimist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale tasunud kõik viimased soovitud maksed, väljaarvatud maksed vaidlusaluse kahe arve alusel.
116.05.05.2016 e-kirjas (poolte e-kirjad alates 2016 kuni 2020, toimiku 1. kd, lk 82-91) soovis kostja saada hagejalt esmalt tööde jooniseid, milliseid ta saaks kinnitada. Kostja leidis, et tema
kohustuseks ei saa olla hagejale detailide täpsete mõõtmete esitamine. Kuna kirja saatmise ajaks olid kokku lepitud tähtajad ületatud, soovis kostja kokkulepet uue tähtaja osas. Hageja ja kostja viimase soovitud joonseid siiski kokku ei leppinud ega sõlminud ka uut kokkulepet tähtaja osas.
117.26.07.2016 hageja saadetud e-kirjast võib järeldada, et erinevalt varasemalt kokku lepitust oli nüüd tööde maksumuseks juba 11 224,44 eurot, millest kostja oli hageja kinnituse järgi tasunud 9189,43 eurot. Kostja saatis seetõttu hagejale 26.07.2016 e-kirja, milles väljendas oma üllatust ja viitas kokku lepitud maksete suurusele.
118.Eeltoodud tõenditest võib järeldada, et kuigi pooled leppisid kokku tööde etappides ja tähtaegades, samuti tööde lõppmaksumuses, hageja kokku lepitud tingimusi ei järginud. Hageja ületas oluliselt kokku lepitud tähtaega ning esitas kostjale arveid kokku lepituga võrreldes suuremas osas. Seda, et kostja oleks mistahes etapi töid vastu võtnud, ei ole hageja tõendanud. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et tööde vastuvõtmine toimus tema esiatud arvete tasumisega. Hageja ei ole tõendanud, millal ja milliste etappide eest ta arveid esitas. Ainuüksi arvete tasumisega ei saa lugeda kostjat mistahes töid vastu võtnuks, sest poolte kokkuleppe alusel pidi kostja suure osa tasust maksma ettemaksuna enne tööde valmimist. Vaidlus puudub selle üle, et vaidlusaluseid arveid ei ole kostja tasunud ega järelikult töid vastu võtnud.
119.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
120.Kohtu hinnangul on hageja ekslikult järeldanud, et tema kui töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on üksnes arvete esitamine. Hageja ei ole tõendanud ühelgi viisil, et ta on arvete nr 63 ja 72 alusel teostatud tööd kostjale vastuvõtmiseks esitanud ning kostja on tööde vastuvõtmisest alusetult keeldunud. Hageja ei ole ka tõendanud mistahes muus osas tööde kostjale vastuvõtmiseks esitamist või tööde vastuvõtmist. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mistahes osas töid vastu võtnud, ei ole töö nõuetele vastavuse tõendamise kohustus järelikult kostjale üle andnud. Hagejal tuli seega tõendada, et ta on tööd nõuetekohaselt teostanud ning töödel puudusid puudused.
121.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel muuhulgas siis, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lisaks näeb VÕS § 641 lg 4 ette, et tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.
122.Eeltoodust tuleneb, et köögimööbli ebaõigest paigaldamisest tulenevate puuduste korral on samuti tegemist töö lepingutingimustele mittevastavusega. Samuti tuleneb eeltoodust, et paigaldatud köögimööbel oleks pidanud sobima otstarbeks, milleks tavaliselt köögimööblit
kasutatakse. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud konkreetsetes nõuetes, millistele tööd pidid vastama. Seega võib järeldada, et tööd pidid olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 77 lg 1 teine lause näeb ette, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtu hinnangul on keskmise kvaliteediga köögimööblil olemas kõik vajalikud uksed, sahtlid on avatavad ja paigaldatud detailid ei ole viltu. Samuti leiab kohus, et keskmise kvaliteediga köögimööbel peab olema eesmärgipäraselt kasutatav ehk sobilik kööginõude ja toiduainete hoidmiseks ning vee kasutamisega seotud toiminguteks.
123.Hageja esitas kohtule väidetavalt tema seadusliku esindaja koostatud joonise (toimiku 1. kd, lk 165), mille ta olevat koostanud 23.03.2016. Joonisest ei saa järeldada, kas tegu on vaidlusaluse objekti joonisega. Joonisega ei saa tõendada seda, millisel viisil oli paigaldus tegelikult tehtud ja millistes tingimustes pooled kokku leppisid, sest kostjale ei ole joonist saadetud ning kostja ei ole ühelgi viisil joonisega nõustunud.
124.Hageja esitas kohtule 20.10.2015 kuupäevaga teabelehe (toimiku 1. kd, lk 166) ja väitis, et selle alusel pidi kostja teadma, et köögimööbli loomiseks kasutati materjale, mis ei olnud veekindlad ning kappidesse ei saanud asetada esemeid, mis olid raskemad kui 5 kg. Kohus nende hageja väidetega ei nõustu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teabelehe esitanud kostjale lepingu sõlmimisel või et ta oleks kostjaga nendes tingimustes kokku leppinud. Kohus ei saa pidada usutavaks, et köögimööbli valmistamisel kasutatakse kliendi nõusolekul materjale, mis ei talu niiskust ega koormusi. Kui köögimööbli materjal ei talunud kraanikausi ümbruses ega töö tasapinnal üldse niiskust ning kappidesse ei võinud asetada 5 kg raskemaid nõusid või toiduaineid, ei oleks köögimööbel olnud eesmärgipäraselt kasutatav ega keskmise kvaliteediga.
125.Hageja ja kostja e-kirjadest mais 2016 (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 130-131) nähtub, et hageja teate järgi pidi klaasi maksimaalne laius olema 800 mm ning 1545 mm laiusele klaasile ei saa anda garantiid. Kostja palus seda selgitada. Hageja otseselt sellele kostja küsimusele ei vastanud, vaid teatas, et klaas on natuke kergem, kui maksimaalne lubatud kaal. Millise lahenduse hageja tegelikult paigaldas, e-kirjadest järeldada ei saa. Samuti jäävad selgusetuteks hageja viited garantiile, sest menetluse käigus ei ole hageja väitnud, et ta oleks oma töödele mistahes osas garantii andnud. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei saa kohus nõustuda, et klaasi viltu vajumisega seotud puudus oleks olnud mistahes viisil tingitud kostjaga kokku lepitud tingimustest või kostja juhistest.
126.VÕS § 642 lg 1 näeb ette, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lõikest 3 tuleneb, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
127.Esmalt osundab kohus, et hageja on eelviidatud sätetest teinud eksliku järelduse, et puudustest teavitamise mõistlik aega hakkab kulgema alates ajast, mil tellija on töö vastu võtnud või antud juhul arve tasunud. Puudustest teavitamise mõistlik aeg hakkab kulgema ajast, mil tellija puudusest teada sai või pidi teada saama. Sellele vaatamata ei saa kohus nõustuda hageja väidetega, et kostja teavitas kolmest puudusest ehk puuduvast kapiuksest, mittetöötavast sahtlist ja viltu vajunud klaasist talle hilinemisega, mistõttu ei saanud ta kohtumenetluses enam puudustele tugineda.
128.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale üle andnud ja kostja oleks vastu võtnud kapid koos puuduva uksega, viltu vajunud klaasid ja sahtlite süsteemi. 15.06.2016 oli hageja samuti esitanud kostjale arve nr 63 (toimiku 1. kd, lk 30) summas 260,43 eurot. Arve selgituseks oli märgitud „lisatööd ja materjalid“. Muuhulgas oli arve esitatud Legrabox tip-on mehhanismi eest. Hageja esitas kohtule oma konto väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 129), millest nähtub, et kostja tasus arve nr 63 summas 260,43 eurot 14.07.2016. Ainuüksi arve tasumisest ei saa järeldada, et kostja oli tervikuna kõik sahtlid 14.07.2016 vastu võtnud. Arve esitamine materjalide eest ei tõenda, et arve esitamise ajaks olid kõik sahtlid juba paigaldatud ja seadistatud. Hageja ei ole esitanud ühtegi avaldust, mille ta oleks teinud kostjale tööde vastuvõtmiseks ega ühtegi kostja tahteavaldust, millega viimane oleks kinnitanud tööde vastuvõtmist.
129.21.07.2016 esitas hageja kostjale arve nr 71 (toimiku 1. kd, lk 132) põranda kappide ja tööpinna paigaldamise eest summas 700 eurot. Poolte vahel kokku lepitud tööde graafiku järgi pidid põrandakapid olema paigaldatud 08.04.2016. Millal hageja tegelikult töö tegi, arvest järeldada ei saa. Kostja tasus arve 28.07.2016 (toimiku 1. kd, lk 133). Kuna aga puuduv kapiuks asus ülemiste kappide reas, ei tõenda antud arve sisuliselt ühegi vaidlusaluse puudusega seotud töö vastuvõtmist.
130.Hageja on kohtule esitanud 27.02.2016 koostatud arve nr 26 (toimiku 1. kd, lk 169), mille punktis 17 oli viidatud Clipo 16 klaasile, kuid selle hinda ei ole arves märgitud. Arve allosas on märgitud: „ettemaks nr 3 2500 eurot“. Seega võib arvest järeldada, et see oli esitatud ettemaksuna materjalide ostamise eest, mitte aga pärast töö tegemist. Asjaolu, et hageja oleks pakkunud kostjale vastuvõtmiseks viltuselt paigaldatud klaasi ja kostja oleks klaasi sellisena vastu võtnud, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud.
131.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mõne puudusega töö vastu võtnud, ei saa hageja väita, et kostja teatas mistahes puudustest hilinemisega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ei teinud töid valmis tähtaegselt, vaid viivitas tööde lõpetamisega mitme aasta jooksul. Ainuüksi asjaolu, et kostja asus pooleliolevat köögimööblit sellel ajal kasutama, ei tõenda, et kostja oli tööd puudustega vastu võtnud 2016. aastal ning teatas puudustest hilinemisega. Olukorras, kus kostja palus hagejat korduvalt tulla töid lõpetama, ei olnud kostja järelikult nõustunud tööde vastuvõtmisega. Kostja ei ole kohtumenetluse ajaks minetanud õigust puudustele tugineda.
132.Kuna kostja ei olnud töid vastu võtnud, ei olnud kostjale üle läinud kohustus tõendada, millest olid puudused tingitud ehk kostjal ei olnud kohustust tõendada, et puudused töödes ei olnud tingitud kostjast. Asjaolu, et klaasiga ja sahtlitega seotud puudus oli tingitud kostjast, ei ole hageja menetluse käigus tõendanud. Samas nõustus hageja menetluse käigus, et ülemiste kappide reas puudus uks ning ta paigaldas puuduoleva ukse, kuigi eitas algselt puuduse olemasolu. Kuna hageja paigaldas menetluse käigus puuduva ukse, ei pea kohus enam vajalikuks hinnata eraldiseisvalt tõendeid, mis antud puuduse kohta pooled on esitanud (fotod toimiku 1. kd, lk 16-17 ja lk 158-160, fotod toimiku 1. kd, lk 191 ja 2. kd, lk 4-5),
133.Poolte e-kirjadest (sh toimiku 1. kd, lk 26-29, tõlked lk 50-55) nähtub, et kostja küsis hagejalt korduvalt, millal tuleb viimane töid lõpetama. 31.10.2016 e-kirjas (e-kirjade vahetus toimiku 1. kd, lk 82-91) viitas kostja nii hageja lubadusele teha köök valmis kahe nädala pärast kui ka mitmetele paigaldusega seotud probleemidele. 14.11.2016 soovis kostja uuesti teada, millal hageja töö lõpetab. Samasisulise küsimuse esitas kostja hagejale mitmetes 2017. a saadetud e-kirjades.
134.12.07.2017 e-kirjas teatas kostja, et hageja ei ole lõpetanud ühtegi tööde etappi ning soovis teada, millal hageja tööd lõpetab. Kaks aastat hiljem ehk 05.07.2019 saatis kostja hagejale e-kirja ja avaldas, et hageja ei ole lõpetanud esimest ja teist tööde etappi. Kostja teatas, et saadab
hagejale arved tööde eest, millised ta on maksnud, kuid mis on jäänud lõpetamata. Eeltoodud ekirjad välistavad, et kostja oleks mistahes tööde etappi lugenud lõpetatuks ja maksete teostamisega tööd mistahes osas vastuvõetuteks.
135.14.08.2019 saatis kostja hagejale samuti e-kirja, milles leidis, et hageja esitab talle arveid tööde eest, mis ei ole lõpetatud. 09.03.2020 e-kirjas soovis kostja teada, kus on puuduolev uks. 02.07.2020 e-kirjas leidis kostja, et paigaldamise etapp ei ole lõppenud, sest kostja on hagejale teatanud puudused, milliseid ei olnud kõrvaldatud. Kostja kordas, et ülemise kapi uks on korterist ära viidud ega ole tagastatud. Kostja samuti leidis, et kuna kostja ei ole klaasi asendanud, peaks ta tagastama selle eest tasutud summa. Eeltoodud tõendid kogumis lükkavad ümber hageja väited, et kostja oli vastu võtnud kõik tööd, millistes esinesid puudused.
136.Hageja ja kostja e-kirjadest 2019. aastal (toimiku 1. kd, lk 20, tõlge lk 45) nähtub, et kostja teatas 17.09.2019 probleemidest mitmete sahtlite avamisel. Hageja teatas vastuseks 24.10.2019, et kõik töötab, millist vastust pidas kostja arusaamatuks ja palus hagejal kohale tulla. Kuna 17.09.2019. a e-kirja saatmise ajaks ei olnud tööd lõpetatud ning kostja ei olnud töid üheski osas vastu võtnud, on alusetud hageja viited, et kostja teatas sahtlitega seotud puudustest hilinemisega.
137.02.06.2020 saatis kostja hagejale video sahtlist ja leidis, et tegelikult peaks sahtel avanema ühe puudutuse tulemusena, kuid aintud juhul on vajalik mitu puudutust (toimiku 1. kd, lk 21, tõlge lk 46). Kostja esitas ka kohtule videod (nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel) selle kohta, kuidas sahtleid peab avamiseks kas mitu korda puudutama või ei avane need puudutusele reageerides üldse. Tõendist nähtub, et probleemid esinevad mitme sahtliga.
138.Kostja esitas kohtule Blum mehhanismiga sahtlite brožüüri (toimiku 1. kd, lk 92-116), millest nähtub, et sahtlid pidid avanema kerge puudutusega ja sulguma vaikselt. Brožüürist ei saa järeldada, et avamiseks ja sulgemiseks pidi sahtleid puudutama nimelt keskelt. Hageja esitas kohtule omakorda video Blum kodulehelt (nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel). Lühikese video käigus avatakse sahtel ühe vajutusega sahtli keskkossa. Eelviidatud tõenditest ei saa siiski järeldada, et hageja oleks kordagi pärast puudusest teavitamist selgitanud kostjale, et sahtlite avamiseks pidi neid puudutama keskelt. Hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi kasutusjuhendit, millest selline asjaolu oleks pidanud kostjale selguma.
139.17.08.2020 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 25, tõlge lk 49), milles ta küsis, kas järgmisel päeval oleks võialik tulla koos Blumi esindajaga sahtleid kontrollima. Hageja esitas kohtule ka video sahtlite avanemise kontrollimisest, mis oli tehtud juba kohtumenetluse ajal 23.09.2021 (nähtav kohtute infosüsteemide vahendusel). Videost nähtub, et sahtlitele keskele vajutades avanesid neist kõik peale ühe. Üks sahtel ei avanenud ega sulgunud. Enamik sahtleid sulgusid samuti neile keskele vajutades, kuid üks sahtel mitte.
140.14.03.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud T T (toimiku 2. kd, lk 30 pöördel – 31) avaldas, et käis kostja korteris köögimööbli sahtleid kontrollimas ning need töötasid. Peale vajutamist sahtlid avanesid ja poolte vahel oli vaidlus selle üle, kuhu avamisel vajutada. Hiljem käis tunnistaja samas puuduvat ust paigaldamas. Erialast pädevust sahtlite valdkonnas tunnistajal ei olnud. Peale tema ning poolte seaduslike esindajate tunnistaja sõnul kedagi kohal ei viibinud.
141.Hageja väitis, et 23.09.2021 sahtlite avamist kontrollis ning videost on nähtuv hoopis asjatundja M K. M K kui asjatundja pädevuse tõendamiseks esitas hageja kohtule tema CV ja ühe tema koostatud artikli (toimiku 1. kd, lk 189-190, 2. kd, lk 9). CV kohaselt on antud isik töötanud mitmetes ettevõtetes tootejuhi või müügiesindajana. CV kohaselt oli ta hariduse omandanud mööblitislerina. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et tal oleks olnud pädevust nimelt sahtlite mehhanismide osas. Pädevust Blum kaubamärgiga sahtlite osas ei saa kohtu
hinnangul järeldada ainult sellest, et isik on töötanud ettevõtetes, kus vastava tootja tooteid müüdi. Kuna hageja kohtule ühtegi M K kui asjatundja arvamust ei esitanud, ei oma vaidluse lahendamisel sisuliselt tähtsust see, kus on isik töötanud. 23.09.2021 hageja esitatud videost nähtub selgelt, et üks sahtel ei avane mistahes puudusele reageerimisel.
142.Hageja esitas kohtule oma seadusliku esindaja ja P L vahel peetud e-kirjade vahetuse (toimiku 1. kd, lk 199, 2. kd, lk 11-13), mille kohaselt soovis hageja antud ettevõttelt hinnangut sinna toodud Legrabox sahtli mittetöötamise põhjusele. P L leidis, et mehhanism purunes, sest sahtel on kogemata vastu minemise tõttu hakanud avanema ja seda on hakatud koheselt kinni suruma, millega on mehhanismi vigastatud.
143.E-kirjast ei saa järeldada, milline konkreetne mehhanism P L hindamiseks esitati. Videost, mille hageja esitas kohtule sahtlite kontrollimise tõendamiseks, ei nähtu mehhanismi eemaldamist. P L e-kirja alusel ei ole võimalik tuvastada, milline konkreetne mehhanism talle esitati. Samuti ei nähtu P Lu e-kirjast ühtegi põhjendust ega selgitust, kuidas ta oma järeldusteni jõudnud on. P L pädevust asjatundajana ei ole hageja tõendanud ning sellise pädevuse olemasolu ei saa kohus järeldada sellest, et isik töötab ettevõttes, mis müüb Blum kaubamärgiga tooteid (toimiku 1. kd, lk 200, 2. kd, lk 10-11).
144.Eeltoodud tõenditest kogumis võib järeldada, et üks hageja paigaldatud sahtlitest ei olnud nõuetekohaselt avatav ega suletav. Puuduse kõrvaldamisest keeldus hageja ka kohtumenetluse ajal peetud e-kirjade vahetuses (toimiku 1. kd, lk 202-206). Seda, et puuduse eest peaks vastutama kostja, ei ole hageja tõendanud. VÕS § 23 lg 1 p 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist. VÕS § 23 lg 1 p 4 järgi võivad need ühtlasi tuleneda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kohus leiab, et kui töövõtja paigaldab tellijale mehhanismi, mis vajab kasutamiseks eriteadmisi või mille ebaõige kasutamine võib kergesti kaasa tuua mehhanismi purunemise, oleks lepingu eesmärgist ja mõistlikkuse põhimõttest tulevalt pidanud töövõtja tööde üleandmisel tellijat sellest teavitama. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostjale koos sahtlitega seotud töö üleandmisel selgitanud, kuidas sahtleid peab kasutama ja kuidas nende kahjustamisest hoiduda. Kuna hageja seda teinud ei ole, vastutab ta sahtlitega seotud puuduste eest isegi siis, kui sahtli mehhanism oleks tõepoolest purunenud ebaõige kasutamise tõttu.
145.05.05.2016 saatis hageja kostjale eestikeelse e-kirja, milles selgitas, et tema koostatud pakkumine sisaldas kõige lihtsamat liugklaaside lahendust, kuid hiljem on lahendus muutunud. Hageja kinnitas, et seinakappe pole võimalik paigaldada, sest on vaja teada klaaside lahendust esmalt. Milline klaaside lahendus lõpuks paigaldati ja kuidas see toimus nimelt kostja juhiste alusel, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa.
146.Hageja ja kostja e-kirjadest 2020. aastal (toimiku 1. kd, lk 21-23, tõlked lk 46-48) nähtub, et 04.02.2020 soovis kostja teada, millal hageja tööd lõpetab, kas ta on tellinud klaasile asenduse ning millal ta toob tagasi puuduva ukse. Hageja nõudis kostjalt vastuseks esmalt arve nr 63 tasumist, kuid ei vastanud muudele küsimustele. Kostja selgitas, et ta on juba maksnud klaasi ja ukse eest. Kostja arvates oli klaas vale mõõduga ning hageja oli teatanud kostjale, et on uue klaasi juba tellinud.
147.08.03.2020 e-kirjas küsis kostja uuesti, kus on puuduv uks. Hageja jättis taas küsimusele vastamata ning nõudis arve nr 63 tasumist. 19.03.2020 teatas kostja, et ei soovi ühtegi arvet tasuda enne, kui klaas ja uks on toodud. Hageja nõudis vaid arvete tasumist ning oli nõus vaid sellega, et kostja ise klaasi mõõdud võtab. 24.05.2020 on hageja koostanud kostjale kreedikarve nr K53 (toimiku 1. kd, lk 24) summas -252 eurot ja selgitusega „osaline kreedit arvele nr 63“. Hagiavalduses selgitas hageja, et kreeditarve koostati seoses klaasiga, millest tulenevalt järeldab kohus, et hageja möönis klaasiga seotud puuduse olemasolu.
148.Kostja esitas kohtule kaks fotot klaasist (nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel), millistest nähtub, et klaas on ülejäänud tasapinnast eendunud ega ole korrektselt kinnitatud. 20.10.2021 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 167), milles avaldas kahtlust, kas hageja saadetud isik on klaasi õigesti mõõtnud. Hageja ja kostja e-kirjadest 19.11.2021 (toimiku
1.kd, lk 173) võib järeldada, et kuigi kostja arvates ei olnud klaas olnud kunagi sobiv, oli hageja nõus seda vahetama ainult lisatasu eest.
149.Hageja esitas kohtule Clipo-15 klaasi juhendi (toimiku 1. kd, lk 168) ning väitis, et tõend tõendab kostja tellitud klaasi sobimatust. Asjaolu, et vaidlusalune klaas paigaldati nimelt kostja nõudel, hageja tõendanud ei ole. Samuti ei saa ainult juhendi alusel kohus järeldada, milline klaas oli tegelikult kööki paigaldatud. Hageja on kohtule esitanud 27.02.2016 kostjale koostatud arve nr 26 (toimiku 1. kd, lk 169), mille punktis 17 oli viidatud hoopis Clipo 16 klaasile. Asjaolu, et paigaldati nimelt Clipo 15 klaas kogutud tõenditest tuvastada ei ole võimalik.
150.Hageja esitas kohtule mitu videot (nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel), milles on filmitud köögi tasapinda ja torgatud tasapinna taga asuvat paneeli kruvikeerajaga. Ainult video alusel ei saa kohus teha eraialapädevusse kuuluvaid järeldusi ehk tuvastada, kas tasapinnal esinesid puudused ja millest need olid tingitud. Samuti esitas hageja kohtule video seinakappidest, mis hageja väidete kohaselt olevad olnud vajunud. Kas kapid olid vajunud või ei, ei ole võimalik video alusel tuvastada.
151.Kohus ei saa videote alusel nõustuda hageja väidetega, et tasapind on pundunud vee tõttu ja see on omakorda toonud kaasa klaasi viltu vajumise. Tõendamata on hageja väide, et 2016. a paigalduse ajal oli tasapind sirge. Samuti ei saa video alusel tuvastada kappide põhjade vajumist ega seda, et vajumise oli põhjustanud kappidesse liialt raskete esemete panek. Kohus on juba osundanud, et lepingu sõlmimisel ei leppinud pooled kokku, et köögi rajamisel kasutatakse niiskust mittetaluvaid materjale ning kappidesse ei või asetada esemeid, mis on raskemad kui 5 kg.
152.10.11.2021 on hageja seaduslik esindaja saatnud e-kirja ettevõttele A (toimiku 1. kd, lk 161162), lisades fotod tasapinnast loodiga. E-kirjas soovis hageja esindaja teada, miks on tasapind prügikasti juures pundunud. A T ettevõttest A OÜ on vastanud 10.11.2021 (toimiku 1. kd, lk 163) ja leidnud, et tõenäoliselt on paisumise põhjuseks liigniiskus, mis on üles paisutanud kunstkivi all oleva karkassi.
153.Kohus leiab, et tõendist ei nähtu e-kirja saatja pädevust hinnangute andmisel, tema teadmisi selle kohta, millisest materjalist oli tehtud karkass ega sisuliselt ühtegi põhistust selle kohta, kuidas ta järeldusteni jõudnud on. Hageja esitas foto tasapinna esiservast (toimiku 1. kd, lk 164), kuid fotost ei saa kohus teha erialapädevusse kuuluvaid järeldusi selle kohta, millest on ebatasasus tingitud – kas see on tingitud niiskusest või esines selline ebatasasus juba paigaldamise tõttu. Mistahes viisil ei tõenda eelviidatud tõendid eraldiseisvalt ega kogumis asjaolu, et klaasi vajumine oli tingitud liigniiskusest ning seetõttu vastutab selle eest kostja. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks klaasi paigaldanud nõuetekohaselt ja sellisel viisil kostjale töö üle andnud.
154.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates järeldab kohus, et hageja töödes esines kaks olulist puudust, milliste kõrvaldamisega ei nõustunud hageja ei kohtumenetluse eelsel ajal ega kohtumenetluse ajal. 17.01.2022 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 176-177) selgitas kohus hagejale, et kui köögimööblil esinesid puudused, tuli hagejal need kõrvaldada. Kohus selgitas, et tööde etapiviisilist üleandmist ja vastuvõtmist ei ole hageja tõendanud. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei nõustunud hageja puuduste tasuta kõrvaldamisega (poolte e-kirjad toimiku 1. kd, lk 2020-206).
155.Kuigi kostja teatas, et tal ei ole enam vastuväiteid arvele nr 72, vaidles kostja nõudele tervikuna vastu VÕS § 111 lg 4 alusel. Kohus leiab aga, et VÕS § 111 lg 4 ei saa olla aluseks, millele tuginedes saaks tellija lõplikult keelduda töövõtutasu maksmisest. Nimelt näeb VÕS § 111 lg 4 ette, et lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, võib keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või kui teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata, et ta oma kohustust ei täida. Antud juhul ei olnud kostjal siiski kohustust tasuda hagejale midagi enne, kui viimane on puudused kõrvaldanud.
156.Samuti tuleneb VÕS § 111 lõikest 5, et VÕS § 111 lõikes 4 nimetatud juhul võib kohustuse täitmisest keeldumiseks õigustatud lepingupool nõuda, et teine lepingupool täidaks oma kohustuse temaga ühel ajal, ning määrata kohustuse täitmiseks, kohustuse täitmise kinnitamiseks või tagatise andmiseks mõistliku tähtaja. Kui teine lepingupool selle tähtaja jooksul kohustust ei täida, täitmist ei taga ega kinnita, võib kohustuse täitmisest keeldumiseks õigustatud lepingupool vastavalt VÕS §-s 117 sätestatule lepingust taganeda. Kohus selgitas kostjale VÕS § 110 ja § 111 kohaldamist 14.03.2022 istungil (toimiku 2. kd, lk 29-32).
157.Riigikohus on selgitanud, et isegi tööde vastuvõtmise kohta akti allkirjastamine ei võta tellijalt õigust tugineda tööde mittevastavusele ja keelduda täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-80-08, p 23), kuid kokku lepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganede (samas p 32).
158.Käesolevas asjas ei ole kostja vaatamata kohtu selgitustele tuginenud ühelegi alusele, mis tal võimaldaks puudustele tuginedes lõplikult vabaneda tasu maksmisest. Kostja ei ole esitanud hageja nõude tasaarvestamiseks ühtegi rahalist nõuet, ei ole lepingust taganenud ega hinda alandanud. Kostja ei ole ka taotlenud hageja tasunõude rahuldamist tingimuslikult kuni ajani, mil hageja täidab mõne konkreetse puuduse kõrvaldamise kohustuse. Kuna kostja seda teinud ei ole, ei saa kostja VÕS § 111 lõikele 4 tuginedes vabaneda lõplikult tasu maksmise kohustusest ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole töödes esinevaid puudusi kõrvaldanud. Kuna kostja loobus muudest vastuväidetest arve nr 72 alusel, tuleb selle arve alusel esitatud nõue kostja suhtes rahuldada.
159.Küll aga leiab kohus, et hageja tasunõue arve nr 63 alusel tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise ühtegi eeldust. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas 14.06.2017 esitas hageja kostjale arve nr 63 (toimiku 1. kd, lk 18) summas 840 eurot ja selgitusega „köögi osamakse ülemised kapid 1 level paigaldatud“. Kreeditarve esitamise tulemusena nõudis hageja kostjalt antud arve alusel 588 euro väljamõistmist.
160.Ainuüksi arve esitamine ei too kaasa teise poole maksekohustust. Kohus selgitas hagejale 31.03.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 135-136), et tasunõude rahuldamise eeldusena tuleb hagejal välja tuua, millistele nõuetele pidid tööd vastama ning et kostjale vastuvõtmiseks esitatud tööd olid puudusteta. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, milliseid töid ta täpselt arve alusel tegi, kuidas need nõuetele vastasid, millal esitati tööd kostjale vastuvõtmiseks ja millal need kas vastu võeti või tuleb lugeda vastuvõetuteks. Kohus ei saa nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid hakata ise tõenditest otsima. Vastuseks kohtu selgitustele asus hageja hoopis väitma, et arvete tasumisega võttis kostja töid vastu. Kuna kostja
ei ole vaidlusalust arvet tasunud, ei ole ta ka hageja enda väidete järgi töid vastu võtnud.
161.Lisaks ei ole hageja isegi üldsõnaliselt selgitanud, kuidas ta sai kostjale esitada ühe etapi ehk ülemiste kappide paigaldamise eest kaks arvet. Hageja nõustus, et poolte kokkulepet kajastas kostja esitatud maksete etappide ja tööde plaan (toimiku 1. kd, lk 81). Antud dokumendi kohaselt oleks hagejal olnud õigus nõuda ülemiste kappide paigaldamise kui töö etapi eest ühekordselt 700 eurot, mitte kokku kahe arve alusel 1569,52 eurot. Seda, milliseid täiendavaid töid võrreldes algselt kokku lepituga hageja tegi ning millal nende osas kostjaga kokkuleppe sõlmis, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Seetõttu ei saa kohus rahuldada hageja tasunõuet arve nr 63 osas summas 588 eurot.
162.Kuna kohus ei rahuldanud põhinõuet arve nr 63 alusel, ei saa kohus rahuldada ka hageja viivisenõuet selle arve alusel. Kohus samuti nõustub kostjaga, et kuna kostja keeldus arve nr 72 alusel makse tegemisest seni, kuni hageja on paigaldanud tagasi puuduva ukse, mida hageja tegi alles kohtumenetluse ajal, ei ole põhjendatud hageja viivisenõue arve nr 72 alusel. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 268,11 eurot ja alates hagivalduse esitamise päevale järgnevast päevast sissenõutavaks muutuva viivise nõuded rahuldamata.
163.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt viivist, tuleb hageja võla sissenõudmise kulu hüvitise nõue 40 eurot jätta rahuldamata. Kogumis rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 720,52 eurot.
164.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades vaidluse olemust, hagi rahuldamise ulatust ja selle põhjusi, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.