4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Txxxx Hxxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 12.04.2018 kohtumäärusega kuulutati välja Txxxx Hxxxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Veli Kraavi.
2.Tartu Maakohtu 09.07.2019 kohtumäärusega (jõust. 27.07.2019.a) lõpetati Txxxx Hxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks määrati Üxxx Hxxxxxx kuni kuupäevani, mil Txxxx Hxxxxxx vabaneb kinnipidamisasutusest. Alates kuupäevast, mil Txxxx Hxxxxxx vabaneb kinnipidamisasutusest, jättis kohus usaldusisiku määramata ja kohustas Txxxx Hxxxxxxx täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 5. juulil ja esitama aruandeid iga poole aasta tagant, 20. jaanuaril ja 20. juulil. Txxxx Hxxxxxxxpidi eraldama võlausaldajatele väljamaksmiseks igakuuliselt vähemalt 50 eurot, va perioodil, kui viibis kinnipidamisasutuses, sel perioodil kohaldus Vangistusseadus § 44.
3.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 20.01.2020. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis 28.01.2020 ja 17.02.2020 Üxxx Hxxxxxxxx meeldetuletused aruande esitamiseks, kes esitas aruande 18.02.2020, millest selgus, et võlgnik on vabanenud kinnipidamisasutusest 03.12.2020 ning võlausaldajate nõuete katteks oli kogunenud 368,66 eurot, mis kanti läbi Üxxx Hxxxxxx Txxxx Hxxxxxx kontole. Vabaduses oleva perioodi kohta pidi aruande esitama Txxxx Hxxxxxx, kes pärast mitmeid meeldetuletusi ning telefonikõnet kohtuniku poolt esitas aruande 13.04.2020. Aruanne oli esitatud puudustega ning kohus palus täiendusi, mida Txxxx Hxxxxxx pärast korduvaid meeldetuletusi e-kirja teel ([email protected]; 21.04.2020, 05.05.2020, 11.05.2020, 18.08.2020) ning telefonikõnesid (tel.nr xxxxxxxx; 02.06.2020, 11.06.2020, 15.06.2020, 26.06.2020, 30.06.2020) kohtule ei esitanud. Kohus määras ärakuulamise 06.07.2020, kus kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi menetluses ning juhtis tähelepanu teise aruande esitamise tähtajale.
4.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 20.07.2020. Võlgnik esitas tähtaegselt nõuetele mittevastava aruande ning kohus palus täiendusi, sh pangakontode väljavõtteid. Võlgnik esitas 26.07.2020 e-kirja, kuhu oli kopeeritud pangakonto väljavõtte, mille peale kohus võttis võlgnikuga ühendust ning palus esitada korrektse pangakonto väljavõtte, mille võlgnik esitas pärast korduvaid meeldetuletusi 01.09.2020. Kohus juhtis võlgniku tähelepanu asjaolule, et võlausaldajatele tuleb välja maksta vangistuses kogunenud 368,66 eurot.
5.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 20.01.2021. Kohus saatis võlgnikule korduvaid meeldetuletusi aruande esitamiseks – 27.01.2021, 11.02.2021, 25.02.2021, 10.03.2021. Samuti proovis kohus korduvalt võlgnikuga ühendust saada telefoni teel – 18.02.2021, 19.02.2021, 25.02.2021, 10.03.2021, kuid number andis kinnist tooni. 10.03.2021 kirja teel saadetud meeldetuletuse võttis aadressilt xxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxx vald, xxxxxxxx vastu võlgniku vanaisa. Võlgnik esitas kohtule aruande 30.03.2021, millest selgus, et võlgnik viibib alates 19.10.2020 kinnipidamisasutuses.
6.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 20.07.2021. Võlgnik kohtule aruannet tähtajaks ei esitanud. 16.09.2021 saatis võlgnik kohtule e-posti kirja aadressilt [email protected], millest järeldus, et võlgnik on vahepealsel ajal vabanenud kinnipidamisasutusest, kuid kohtule sellekohast teavet võlgnik esitanud ei ole. Kohus saatis võlgnikule 21.09.2021 meeldetuletuse aruande esitamiseks, aruannet ei esitatud.
7.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 20.01.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis meeldetuletused aruande esitamiseks 24.04.2022 ja 10.02.2022 e-posti aadressile [email protected], aruannet ei esitatud. Kohus võttis 22.02.2022 ühendust võlgniku kriminaalhooldajaga, et saada võlgniku kehtivaid kontaktandmeid. Kriminaalhooldaja andmetel on võlgniku kontaktid järgmised: e-post [email protected], telefon xxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, xxxxxxxxxxxxxx. 15.03.2022 võttis kohus võlgniku ühendust telefoni teel, võlgnik lubas aruande esitada 16.03.2022. 16.03.2022 kirjutas võlgnik kohtule, et tal pole võimalik aruannet esitada, kuna puuduvad panga koodid, et saada konto väljavõtet, mille peale palus kohus pöörduda pangakontorisse. 25.03.2022 saatis kohus uuesti meeldetuletuse aruande esitamiseks ning määras tähtajaks 31.03.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud.
8.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik kohtuga ühendust võtnud ei telefoni, eposti ega lihtkirja teel ning aruannet kohtule esitatud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
10.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
12.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 09.07.2019 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus pärast kinnipidamisasutusest vabanemist (menetlus algas 09.07.2019, võlgnik vabanes 03.12.2019) esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 20.01.2020. Seega osaliselt tuli teavet esitada võlgnikul endal. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet. Terve menetluse kestel on võlgnikul olnud probleeme aruande esitamisega. Kohus on kõigi aruande tähtaegade
saabudes saatnud korduvaid meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik on esitanud kolm aruannet, millest kõik on olnud suurte puudustega ning täpsustuste küsimisel on samuti kohus pidanud saatma korduvaid meeldetuletusi ja helistama, et võlgnik täidaks oma kohutust. Võlgnikul on esitamata kaks viimast aruannet tähtaegadega 20.07.2021 ja 20.01.2022. Mõlema aruande esitamiseks on saadetud korduvaid meeldetuletusi. Menetluse kestel sattus võlgnik taaskord kinnipidamisautusse ning vabanes sealt, kuid oma kontaktandmete muudatusest pole võlgnik ise kohtule teada andnud. Kohus võttis kontaktandmete saamiseks ühendust võlgniku kriminaalhooldajaga ning sai võlgnikuga kontakti kriminaalhooldaja poolt antud telefoninumbrilt xxxxxxxx, võlgnik lubas esitada aruande tähtajaga 20.01.2022 hiljemalt 16.03.2022. 16.03.2022 kirjutas võlgnik kohtule, et tal pole võimalik aruannet esitada, kuna puuduvad panga koodid, et saada konto väljavõtet, mille peale palus kohus pöörduda pangakontorisse. 25.03.2022 saatis kohus uuesti meeldetuletuse aruande esitamiseks ning määras tähtajaks 31.03.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Samuti kinnitas kriminaalhooldaja e-posti aadressi [email protected] õigsust. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Võlgnik ei ole teavitanud oma kontaktandmeete muudatustest. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
13.Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Samuti, kas võlgnik on teinud seaduses ettenähtud eraldised võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on kohtule esitanud kolm aruannet suurte puudustega ning täienduste küsimisel on kohus pidanud tegema korduvaid meeldetuletusi. Kaks viimast aruannet on võlgnikul esitamata hoolimata korduvatele meeldetuletustele. Viimase aruande lubas võlgnik 15.03.2022 telefonikõnes esitada hiljemalt 16.03.2022, kuid aruannet pole käesoleva ajani esitatud. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav, sh pole pärast kinnipidamisasutusest vabanemist avaldanud kohtule oma uusi kontaktandmeid. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohtul ei ole ka kahtlust, et võlgnik poleks teadlik sellest, et kohus on saatnud meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik pole pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule
võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Võlgnik pole pidanud vajalikuks võtta kohtuga ise ühendust. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
15.Kohus on nimetanud PankrS § 172 lg.6 alusel usaldusisikuks võlgniku enda ajaks, kui võlgnik on vabanenud kinnipidamisasutusest. Võlgnik on kinnitanud, et ta on suuteline ja nõus usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik usaldusisikuna ei ole oma kohustusi täitnud. Muuhulgas on usaldusisikul PankrS § 172 lg.2, lg.3 nimetatud kohustused- tegema võlausaldajatele väljamaksed üks kord aastas vastavalt jaotistele, usaldusisikul on õigus kontrollida, kas võlgnik täitab oma kohustusi. TsMS § 4772 lg.1 sätestab: Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, ...likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Lg.2 järgi kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Käesoleval juhul ei ole Txxxx Hxxxxxx täitnud oma ülesandeid ka usaldusisikuna mitte. Olukord, kus isik ei ole pankrotimenetluses olnud kättesaadav võlgnikuna, tähendab, et ta ei ole olnud kätte saadav ka usaldusisikuna. Usaldusisiku kohustusi ta täitnud ei ole.
16.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega.
17.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. Võlgnik on rikkunud oma kohustusi ka usaldusisikuna ja TsMS § 4772 lg.2 alusel kuulub ta vabastamisele usaldusisiku ametist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
18.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Txxxx Hxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Txxxx Hxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
19.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Txxxx Hxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Txxxx Hxxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. Usaldusisiku kohustuste rikkumise tõttu on usaldusisiku vabastamise aluseks ka TsMS § 4772 lg.2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.