Võlaõigus

2

Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1449,99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset. Kostja põhivõlg on 1449,99 eurot. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 12.05.2024 kuni ülesütlemiseni 27.08.2024 kokku summas 157,93 eurot (34,89+50,32+31,46+31,99). Intress on perioodi 13.08.2024 kuni 27.08.2024 9,27 eurot (1399,39 x 15,90% / 360 x päevade arv 15). Kostja intressivõlgnev on kokku 157,93 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu tingimustele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu lepingu sõlmimise eest on 19,90 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Kostja lepingutasu võlgnevus on 19,90 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada põhivõlg summas 1449,99 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.08.2024. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1449,99 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 23.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas. Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu VÕS § 113.2 ja lõikes 2 sätestatust ning lepingu tingimuste punktist 7. Hageja sissenõudekulude 50 eurot kujunemine: 23.09.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot 1.10.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot 21.10.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1449,99 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.01.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 15,9% aastas s.o 0,04% päevas. Hageja nõuab viivist 93,27 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 93,27 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada põhivõlg summas 1449,99 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.08.2024. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas ja edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumine lepingus kokkulepitud määras. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevust 1449,99 eurot, intressi 157,93 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, sissenõudmiskulusid 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud 3

viivist 93,27 eurot; viivis alates 23.01.2025 kuni põhinõude summas 1449,99 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 15,9% aastas. Kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamist, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1449,99 eurot, viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.08.2024. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas ja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1449,99 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 23.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas alates viivist alates 23.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni 15,9% aastas. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vastuväited ei esitanud. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. II Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 4, 6, § 108 lg 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist, lepingu üles öelda. VÕS § 113 lg 1 2. lause 4

järgi on viivis VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 8 % aastas, lg 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsÜS § 69 lg 3 lause sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisil. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. III Hageja tõendas, et xxx ja kostja sõlmisid 23.03.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga (lisa 1, leping koos lisadega, alates dtl 36) ja kostja sai krediiti 1449,99 eurot kauba ostuks. Kostja on lepingule alla kirjutanud digitaalselt. Kostja kohustus maksma krediidilt intressi 15,90% aastas, krediidi ja intresside tagasimakse tähtaeg oli 12.10.2027, kostja pidi tegema 42 osamakset iga kuu 12. kuupäevaks, osamakse (põhiosa makse, intressid) suurus oli 54,79 eurot, laenulepingu sõlmimise tasu oli 19,90 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot. Seega oli xxx ja kostja vahel sõlmitud laenuleping tarbijakrediidilepingu tähenduses VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 lg 1 järgi. Kohus kontrollib omal algatusel krediidikulukuse määra. VÕS § 406.2 lg 2 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Esitatud lepingu järgi oli krediidikulukuse määr 30,99% aastas. Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimise ajal 17,36% 5

aastas. Seega ei ületa lepingus krediidikulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud määra 3kordset määra. Leping ei ole vastuolus VÕS § 406.2 lg 1 sätestatuga ja on kehtiv. VÕS § 403.4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust, lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403.4 lg 6 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 403.4 lg 7 I lause sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja esitas tõendina kostja laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte (hagi lisa 6,7 dtl 50, 51.). Taotluse kohaselt on kostja sissetulek 1200 eurot kuus, kohustused 200 eurot. Esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidi andmisel oleks kostjal olnud varasemaid maksehäireid. Esitatud Pensioniregistri väljavõttest nähtub, et kostja viie kuu keskmine sissetulek on ca 1086,00 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 200 eurot (hagi lisa 6, dtl 50 ). Elatusmiinimum oli 2024. aastal 345,80 eurot (avalik teave, kättesaadav Statistikaameti veebilehelt). Arvestades igakuist lepingujärgset kuumakse suurust (54,79 eurotI), kostja sissetulekuid, jäi kostjale veel 831,21 eurot (1086,00-200,00-54,79), mis kattis ära ka elatusmiinimumi. Samas ei ole esialgne võlausaldaja nõudnud kostja pangakonto väljavõtet, millest nähtunuks kostja tegelike kulutuste osa ja lõplik varanduslik võimekus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esialgne võlausaldaja ei olnud vastutustundlik laenuandja VÕS § 403.4 lg 1 järgi. Seega ei ole hagejal õigus nõuda kulusid, tasusid ja lepingujärgset intressi VÕS § 403.4 lg 7 järgi, vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi. Hageja nõue lepingu järgse intressi 157,93 eurot, lepingutasu 19,90 eurot saamiseks jääb rahuldamata. Hageja tegi nõude ümberarvestuse. Hageja väitel ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud ja jäi võlgu põhiosa maksetega 12.06.2024-12.08.2024. Lepingust nähtub (dtl 37), et 1. osamakse sisaldas lepingu sõlmimise tasu ja intressi, 2. osamakse 12.06.2024 sisaldas põhiosa makset 4,47 eurot, 2. osamakse 12.07.2024 sisaldas põhiosa makset 23,33 eurot, 3. osamakse 12.08.2024 sisaldas põhiosa makset 22,80 eurot. Kostja pole väitnud, et perioodi 12.06.202412.08.2024 laenumaksed (põhiosa) oleksid tasutud. Hageja on tõendanud VÕS § 416 lg 1 järgi, et esialgne võlausaldaja andis 05.08.2024 kirjaga võla tasumiseks tähtaja 19.08.2024 (kiri, dtl 47), pakkudes kompromissi ja hoiatas, et võla tasumata jätmisel ütleb lepingu üles. Kiri on saadetud kostja e-posti aadressile xxx, mis on lepingus (dtl 36). Kohus märgib, et 19.08.2024 oli tasumata ka juba 12.08.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosa makse (kostja pole väitnud vastupidist). Kohus leiab, et 19.08.2024 seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse põhisosa maksega (so alates teisest maksest perioodil 12.06.2024-12.08.2024). Hageja on tõendanud, et esialgne võlausaldaja ütles kostjale lepingu üles 27.08.2024 avaldusega (dtl 48), 6

mille saatis kostjale lepingus märgitud e-posti aadressile. Kostja pole väitnud, et ta pole vastavat võlateadet ja lepingu ülesütlemise teadet saanud; kostja pole vaidlustanud oma kontaktandmeid. Seega on mõlemad kirjad kostjale saadetud TsÜS § 62 lg 3 ja § 70 järgi ja kostjal oli võimalik nendega tutvuda. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus laenu tagasimakse kohustust VÕS § 399 lg 1 p 1 järgi, kuna jättis tasumata 2024.a. juuni, juuli ja augustikuu laenumaksed. Seega oli võlausaldajal õigus, arvestades VÕS § 416 lg 1 järgi tehtud teadet ja hoiatust, kostjale leping üles öelda VÕS § 416 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 101 lg 1 p 4 järgi. Eeltoodu tõttu muutusid sissenõutavaks seni võlgu olevad laenumaksed ja kogu edaspidine laenuvõlg VÕS § § 399 lg 1 p1, § 396 lg 1, § 401 lg 1 järgi. Hageja on tõendanud, et esialgne võlausaldaja xxx loovutas 28.08.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (kiri, dtl 49). Seega on hageja asunud esialgse võlausaldaja asemale ja tal on õigus nõuda kostjalt võlga ja viivist (VÕS § 164 lg 1, 2, § 170). Kuna kostja sai laenu 1449,99 eurot ja pole ühtegi makset teinud, laen on muutunud sissenõutavaks, kuna leping on üles öeldud, siis on kostja kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes ja tal on kohustus tagastada saadud laen 1449,99 eurot ja tasuda viivist. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemise järgselt põhivõlgnevuselt 1449,99 alates kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning sama sätte 3. lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võimaldab seadus kokku leppida seadusega võrreldes kõrgemas intressimääras ja sellega võrdses viivisemääras. Riigikohus on osundanud, et tarbijakrediidilepingutes võib kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, millisel juhul peab võlgnik arvestama kohustust maksta viivist lepinguga ettenähtud määra alusel (RK TKo 3-2-1-120-08, p 12). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (vt ka Riigikohtu määrus 24.11.2023 määrus ts 2-21-13098 p 24). Seega on lepingus kokkulepitud viivise määr 15,90% aastas kehtiv. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 3. lause, § 399 lg 1 p 1, § 396 lg 1, § 401 lg 1, § 415 lg 1, § 403.4 lg 7, TsMS § 367 järgi laenuvõlga 1449,99 euro, viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas ja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1449,99 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 23.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni 15,9% aastas. 7

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403.4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõude kulusid 50 eurot ja nõue jääb rahuldamata. Kohus märgib, et hageja ei ole nõudnud kostjalt seadusjärgset intressi. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga 1449,99 eurot ja põhivõlgnevuselt 1449,99 eurot ja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas, mis teeb kokku 93,27 eurot ja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1449,99 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 23.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni 15,9% aastas. Hagi jääb ülejäänud nõuetes (lepinguline intress, lepingu tasu, sissenõudmise kulud) rahuldamata. Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue kuulus rahuldamisele 87% (1543,26/1771,09). Seega jäävad hageja menetluskulud 87% kostja kanda ja kostja menetluskulud 13 %ulatuses hageja kanda. Kohus ei määra kindlaks kostja kulude rahalist suurust, kuna kostja kulude nimekirja ei esitanud. Hageja hagiavaldus, mis sisaldab kulude nimekirja ja menetluses esitatud menetluskulude nimekiri on kostjal kätte toimetatud Ametlike Teadannete kaudu (19.02.2025, 21.09.2025). Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud. Hageja menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 järg riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9, § 484.2 järgi 20 eurot. Need kulud on põhjendatud. Hageja menetluskuluks on TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulud 3,5 tunni eest tasu määraga 169 eurot tunni eest käibemaksuta. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on kulud õigusabile esitatud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Hageja lepingulise esindaja kulud on hagiavalduses sisalduva ja 03.09.2025 esitatud nimekirja kohaselt järgmised: hagiavalduse koostamine, esitamine, hageja nõude täpsustamine, osalemine istungil kokku 3,5 tundi. Arvestades asja mahtu, keerukust, hageja menetlustoiminguid, istungit, leiab kohus, et esindaja tööaeg 3,5 minuti on põhjendatud, tasu määr 169 eurot tunnis (käibemaksuta) on käesolevas asjas põhjendatud. Hageja taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja põhjendatud ja kantud menetluskulud on kokku 961,50 eurot (riigilõiv 350,00 eurot ja esindaja kulud 611,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista 836,50 eurot (87% 961,50-st). 8

TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kui kostjale ei õnnestu toimetada kohtuotsust muul viisil kätte, siis toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu, kuivõrd kohus toimetas kõik menetlusdokumendid kätte kostjale Ametlike Teadaannete kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.