Võlgnik/usaldusisik: G Õ (isikukood xxx; elukoht: xxx, epost: xxx) Võlausaldajad S AS (registrikood xxx) Y X OÜ (registrikood xxx) F (registrikood xxx) D OÜ (registrikood xx) K T OÜ (registrikood xxx) esindaja O OÜ (registrikood xxx) S AS (registrikood xxx) M (registrikood xxx) K AS (registrikood xxx) esindaja J OÜ P (registrikood xxx) Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Vabastada G Õ pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded G Õ vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda
Vabastada G Õ usaldusisiku kohustustest G Õ kohustustest vabastamise menetluses.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade G Õ kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli G Õ pankrotimenetlus. 6.09.2016 kinnitati G Õ pankrotimenetluses lõpparuanne ning algatati kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik jäeti määramata ning võlgnikku kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluse lõpetamisel oli iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses oli jäänud raha saamata, kokku summas 35 262,09 eurot (täies ulatuses II järgu nõue).
2.Võlgnik on kohtule esitanud aruanded: 25.10.2017, 11.02.2019, 24.09.2019, 30.11.2020, 7.11.2021. Aruande I kohaselt töötab võlgnik H OÜ-s alates 1.03.2016. Töötasu 700 eurot kuus. Igapäevased kulud kandis võlgnik ise 600 euro ulatuses. Võlgnik tegi võlausaldajale väljamakseid perioodil 2017 kokku 716,24 eurot. Aruande II kohaselt raha kõrvale panna ei suutnud, mistõttu ei ole ka võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Kodus kasvavad kaks last, kellest üks õpib kolmandas klassis. Abikaasa õpib ülikoolis. Võlgnik on ainuke rahateenija. Töötab H OÜ, töötasuga 760 eurot kuus. Aruande III kohaselt töötab H OÜ, töötasuga 850 eurot kuus, kannab igapäevased kulutused ainuisikuliselt. On võlausaldajatele teinud väljamakseid kokku summas 1 120,80 eurot. Aruannet IV võlgnik ei esitanud. Võlgnik teatas kohtule e-kirjaga, et kevadel 2020 tuli haigus (kohtu märkus- ilmselt peab võlgnik silmas Covid-19 viirusepuhangut), asutused pandi kinni ning ka võlgnik jäi töötuks. On võtnud end töötukassas arvele ning osaleb veoautojuhi kursusel. Võlausaldajatele ei ole väljamakseid teostanud. Viimase aruande kohaselt kaotas töö asutuste sulgemise pärast 2020 mais. On töötukassas arvel alates 2020 suvest, kuna esimesed kaks kuud proovis leida samas valdkonnas tööd. Töötukassa kaudu taotles C ja E kategooria kursusi, mille lõpetas 2021 märtsis ning sellest ajast alates on ka tööd veoautojuhina otsinud. Pole õnnestunud tööd leida, kuna enamus soovivad kogemustega sõitjaid. Võlgnik tasus 2021 ainukesena võlausaldajale M 260,84 eurot. Arvelduskontolt nähtub võlgniku sissetulekuna Töötukassa toetus.
3.Võlgnik G Õ esitas 17.11.2021 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on 15 aastat proovinud oma võlgnevustes lahti saada, kuid kahjuks ei ole see Eesti palkadega eriti lihtne. Elab naise kulul tema kodus ning tema maksab ka arved. Jäi aasta aega tagasi suurte sulgemiste ja piirangute pärast töötuks. Võlgnik omab põhiharidust ning otsib tööd CE kategooria autojuhina. Enamus võlgnevusi on tekkinud noorena tehtud rumalustest 10 ja rohkem aastat tagasi. Võlgnik palub uut võimalust ja soovib kohustustest vabastamist.
4.Kohus edastas võlgniku menetluse lõpetamise taotluse võlausaldajatele seisukohavõtuks. Võlausaldajad, kes seda soovisid, on oma kirjalikud seisukohad kohtule edastanud.
5.Võlausaldaja T OÜ nõude katteks on viie aasta jooksul tehtud väljamakseid kõigest ühel korral summas 2,28 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et kui võlgnik on viie aasta jooksul suutnud teha võlausaldaja nõude katteks kõigest ühe väljamakse summas 2,28 eurot, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega PankrS § 173 lg 1 mõistes. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.
Võlausaldaja S AS on seisukohal, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tuleks jätta kohustustest vabastamata või menetlust pikendada. Võlgnik on võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud väljamakseid kokku summas 32,43 eurot ehk tasunud umbes 6,09% nõudest. Võlausaldaja on seisukohal, et kuivõrd võlgnik on 5 aasta jooksul tasunud võlausaldaja nõude katteks vaid 32,43 eurot, ei ole võlgnik menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik oleks suutnud leida tasuvama töö või lisatöö, et võlausaldaja nõudeid suuremas ulatuses rahuldada. Võlausaldaja R OÜ on nõus G Õ suhtes menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamisega kuna kodanikul puudub võimekus enda tekitatud kahjusid rahaliselt hüvitada. Lisaks peab R OÜ vajalikuks mainida, et G Õ polnud mitte otsene kahju tekitaja, tema oli nn „tankist“, R OÜ-le teadaolevalt on G Õ osundanud ka oma nn „tööandjatele“, kuid nii MTA kui ka Kriminaalpolitsei pole tunnistuse alusel menetlust alustanud viidates mõistliku menetlustähtaja möödumisele. Ka R OÜ kaasaaitavad pingutused tegelikke kahjutekitajaid päevavalgele tuua pole viinud loodetud tulemusteni. Võlausaldaja S AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Nõude aluseks on 08.05.2005.a Tallinnas, Merivälja tee 22 juures toimunud liiklusõnnetus, kus võlgnik juhtides sõidukit Peugeot 406, reg. nr xxx sõitis teelt välja vastu bussiootepaviljoni, kioskit, reklaamtahvlit, tänavavalgustusposti ning maja seina. Võlgnikul puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtimisõigus ning ta ei teavitanud liiklusõnnetusest politseile. S on esitanud võlgnikule tagasinõude Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 4, 7 ja lg 3 alusel. P jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.
6.Ärakuulamisel 21.03.2022 selgitas võlgnik täiendavalt, et pole saanud võlausaldajatele tasuda sellises mahus nagu oli lootnud. Maksu-ja Tolliamet võttis tuludeklaratsioonide rahad endale. Kaks aastat tagasi kaotas töökoha, siiani pole uuesti tööle saanud. Tegeles avariijärgsete autode remondiga, keretöödega. Seda tööd enam ei soovi. Kodus on kaks alaealist last, siis ei ole soovi väljaspool Eestit tööd teha. Hetkel käib naine tööl, võlgnik kasvatab kodus lapsi. Menetluse pikendamine veel kahe aasta võrra tundub ülekohtune kuna probleemid on tekitatud väga noores eas, millega siiani võitleb. Esimesed neli aastat käis korralikult tööl ja maksis perekonna kõrvalt nii palju kui võimalik oli. Kuna olukord on natuke teistsugune ja töö jäi ära, siis on keerulisem uut leida. Need on nii vanad võlad. M on suurim, ta pole sealt raha võtnud. Ta lihtsalt ei teadnud deklareerida ühe auto arvele võtmist korrektselt ja sellest kirjutati talle suur number. Teine suurem summa on liiklusõnnetus, mis tal oli 2007. aasta S. Üks põhjustest, miks veel on koju jäänud on laste koduõpe, üks laps on 1.klaasis. Arusaamatu on S AS poolt krediitkaardi andmine isikule, kellel ei ole sissetulekut. See tundub olevat mittekorrektne käitumine. Ta soovib minna tööle, saada elu puhtaks ja eluga edasi minna. Üks töökoht öeldi ära kuna on pankroti asi, see ei tee elu lihtsamaks. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 6.09.2016. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175.
8.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
G Õ ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga (1.03.2016-05.2020 firmas H OÜ, pärast töö kaotamist oli Töötukassas arvel, ning käesoleva hetkeni ei ole tööd leidnud, kasvatab kodus lapsi. Alates 05.2020 jäi võlgnik töötuks COVID-19 piirangutest tingituna. Kokku on makstud võlausaldajatele 2097,88 eurot. Võlgnik on läbinud koolituse, kus võlgnikule anti C ja E autojuhilubade kategooria. Võlgnik lisas, et teda ei ole tööle võetud, kuna puuduvad sõidukogemused. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on käesolevalt töötu, võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas mahus maksete teostamiseks. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-6013, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
10.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.
11.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgnikul on kogu menetluse kestel olnud üks ülalpeetav. Võlgnikule jääb arusaamatuks, miks kohus teist last ei arvesta, siis selgitab kohus võlgnikule, et rahavastikuregistri väljavõtte kohaselt on võlgnikul ainult üks alaealine laps. Võlgnik on teinud enda võimaluste piires väljamakseid. Võlgnikul ei olnud vara ka panrotimenetluse alguses, seega polnud midagi ka pankrotimenetluse käigus realiseerida, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu ja töötutoetus (t II lk 14 MTA tõend). Kohtul puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. Võlgnik on tasunud 5. aasta jooksul 5,9% oma võlgnevustest, mis on
iseenesest vähe, kuid arvestades sissetuleku suurust, alaealise ülalpidamise kohustust, siis on võlgnik loovutuskohustust täitnud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole loovutuskohustust rikkunud.
12.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on kogu menetluse ajal teinud enda võimaluste piires piisava, et tegeleda võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud kohusetundlikult talle pandud kohustusi terve kohustustest vabastamise menetluse vältel. Võlgnik ei ole suutnud tulenevalt oma sissetuleku suurusest hoolimata oma kohustusi viie aasta jooksul piisaval määral täita. Menetluses esitatud tõendite pinnalt või praegu maailmas esinevas ärevas olukorras ei ole tulevikus majandusliku seisundi paranemist loota. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et G Õ tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud G Õ pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka G Õ pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on
usaldusisikuna esitanud kohtule 17.11.2021 aruande ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.