R. H. hagi V. K. (K. ) vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. H. (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja: V. K. (registrikood xxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. november 2023
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata V. K. vastuväide kohtu tegevuse peale.
Rahuldada hagi.
Mõista V. K. R. H. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis
300 eurot.
4.Mõista V. K. R. H. kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras mittevaralise kahju hüvitiselt 300 eurolt alates 11. aprillist 2023 kuni kahjuhüvitise täieliku rahuldamiseni.
Jätta menetluskulud V. K. kanda.
6.Mõista V. K. R. H. menetluskulude katteks välja senti.
2590 eurot 80
7.Välja mõistetud menetluskuludelt (2590 eurot 80 senti) tuleb V. K. tasuda R. H. viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.R. H. (hageja) esitas 11. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista V. K. (kostja) hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja xxxxxxxx ilmunud artikli „xxxxxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxxxx“ esitanud seksuaalkoolitaja nõuab netisõimajatelt valuraha“ kommentaariumis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pseudonüümi „xxxx“ alt järgneva kommentaari: „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx... xxxxxxxxxxxxxxxxxx on kogu loos.“ (kommentaar). Väited on ebaõiged ja hageja suhtes au teotavad. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tuvastati, et kommentaar oli kirjutatud K. P. kuuluvalt IP-aadressilt. Hageja edastas nõudekirja K. P. , kes palus saata selle kommentaari tegelikule autorile, kostjale, K. P. elukaaslasele. Hageja edastas kostjale 19. mail 2020 posti teel (tavapostiga) nõudekirja kahju hüvitamiseks ja andis kostjale võimaluse kompromissi sõlmimiseks. Kostja nõudekirjale ei vastanud. Samas kostja kinnitas, et ta sai kätte vähemalt tema elukaaslasele saadetud nõudekirja. Seega on kostja kinnitanud, et ta on nõudekirja kätte saanud. Nõudekirja edastamine kostjale kohtueelselt omab tähtsust küsimuses, kas kostja soovis kohtuvaidlust vältida ja sõlmida kohtueelse kompromissi. Olukorras, kus kostja on kinnitanud, et ta sai kätte vähemalt elukaaslasele edastatud nõudekirja, oleks kostjal olnud võimalik kohtueelselt hageja lepingulise esindajaga ühendust võtta ja teatada võimalikust kompromissist. Kostjale oli teada, et hagejal
on nõuded kostja vastu. Kohtueelselt kostja ise hageja esindajaga ühendust ei võtnud. Kompromissist hakkas kostja esmakordselt rääkima pärast hagiavalduse saamist, saades ilmselt aru, et enam ei ole võimalik nõuet vältida. Lugedes kostja kommentaari, mõistab keskmine mõistlik lugeja, et hageja tegevuses on pedofiilia tunnused. Kostja avaldatud väärtushinnangud võimaldavad kolmandal isikul hagejat negatiivselt väärtustada. Hageja tegevuses ega seksuaalkasvatuse õpetamises ei ole xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja sellekohane hinnang on hagejat äärmiselt solvav ebakohane väärtushinnang. Hageja ei ole hälbeline ning taunib pedofiiliat. Kohtud on mitmetes kohtuasjades tuvastanud, et hageja tegevuses ei ole pedofiilia tunnuseid. Ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja teotanud hageja au ning seega rikkunud hageja isiklikke õiguseid. Ebakohase väärtushinnangu avaldamine on õigusvastane. Kohus on sarnastes asjades analoogseid väiteid pidanud õigusvastasteks. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja pani isiklike õiguste rikkumise toime tahtlikult, sest soovis hageja isiklikke õiguseid kahjustada ning viis enda teoplaani, s.o avaldada hageja mainet kahjustav väärtushinnang, ka ellu. Tegemist ei olnud hooletusest või raskest hooletusest toime pandud õigusvastase teoga. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejale on tekitatud mainekahju ning kostja süü on suur. Kostja põhjustas hagejale ebakohaste väärtushinnangute avaldamise kaudu moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma kutsetegevuse tõttu ja taluma enesehinnangu negatiivset muutust. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja toime pandud õigusvastane tegu on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet teiste inimestega, töötajatega ja lastevanematega suheldes, kusjuures viimane häiris oluliselt hageja igapäevaelu. Hagejal on esinenud kostja teo tulemusel meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Samuti on hagejal tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segasid teda oma tavapärase elu elamisel. Kostja ei ole hageja ees vabandanud ja lootis selle peale, et võib karistamatult hagejat laimata ja tema isiklikke õiguseid rikkuda. See näitab, et kostja ei hooli hagejale tekkivast kahjust ning kostjal on temast tegelikult ükskõik. Viimast tõendab kõige ilmekamalt kostja käitumine kohtueelsetel läbirääkimistel. Kommentaar on hagiavaldamise seisuga jätkuvalt avalikkusele nähtav ja kättesaadav. Kohtute seni välja mõistetud hüvitised ei ole mõjutanud laimajaid (sh kostjat) õigusvastasest tegevusest hoiduma. Kostja avaldas kommentaari internetis. Kohtupraktikast nähtub, et andmete avaldamisel internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni. Järelikult tuleb lugeda, et kommentaar on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hageja õigushüvedele on intensiivne. Hageja palub kohtul arvestada üldise elukalliduse tõusu ning seda, et varasemate aastate kohtupraktika kopeerimine ilma hüvitisi suurendamata ei taga ajakohast kompensatsiooni, sest aastal 2018 ja varem välja mõistetud kompensatsioonid pole enam ajakohased, kuivõrd ainuüksi inflatsioon on vähendanud raha reaalväärtust üle 25–30%. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 600 eurot. Vabandamine ei ole siiras. Kui kostja siiralt kahetseks kirjutatut, oleks ta astunud samme kommentaari kustutamiseks ja hageja ees vabandamiseks juba siis, kui ta sai kätte oma elukaaslasele edastatud nõudekirja. Praegusel juhul on kostja vabandanud ilmselt üksnes
lähtudes eesmärgist, et kohus mõistaks temalt välja võimalikult väikese hüvitise. Seega ei saa vabandamine kahju hüvitise summa kindlaksmääramisel olla suure kaaluga. Kostja ka endiselt õigustab oma käitumist. Hageja arvates ei ole kostja hagi õigeks võtnud. Kostja vastusest hagile ei nähtu selgesõnalist hagi õigeksvõttu ega kostja tahet hagi õigeks võtta. Vastupidi, kostja vaidleb selgelt hagile vastu. Vabandamisest ei ole võimalik lugeda välja kostja tahet hagi õigeks võtta. Kostja käitumisest on järeldatav, et kostja püüab teadlikult kohut eksitada eesmärgiga mõjutada kohut välja mõistma võimalikult väike kahju hüvitis ning ilma kohustuseta hüvitada hagejale tema menetluskulud.
Kostja vaidles hagile vastu osaliselt.
Kostja vabandas, et oli kommentaari kirjutades emotsionaalne ja kui kasutas sõnastust, mis hagejat solvas, sest kostja maailmavaade taolistele asjadele ja väidetele, mida hageja kasutas, on konservatiivne. Kommentaari mõte polnud hageja isiklik rünnak ega sildistamine, vaid mõttelend iseendale. Lugedes kõnealust artiklit ning ka mõne varem ilmunud kirjutise pealkirju ning kommentaare, tekkis kostjal tunne, et laste kaitsmise egiidi all hakati väärkohtlema inimesi, kelle arvamus ning nägemus laste seksuaalkasvatuse teemal ei ühtinud hageja omaga. Inimesi, kes julgesid jääda erinevale arvamusele ning ütlesid selle välja, hakati väärkohtlema – nad said kohtukutse. Kostja eesmärk ei olnud kunagi kedagi isiklikult solvata, veel vähem pedofiiliks tembeldada. Kostja pole öelnud, et hageja on pedofiil ega kaudselt sellele vihjanud. Kostja kasutas osaliselt xxxxxxxx pealkirja väljendeid, mistõttu ei saaks see olla kostjale etteheidetav. Ka ei saanud kommentaar tekitada nii suures ulatuses moraalset kahju. Kui kohtu arvates on hageja nõude rahuldamiseks alus, siis kostja nõustub hagiga ega vaidle, kuid ei nõustu hageja nõude suurusega. Kostja pole saanud hagejalt või tema esindajalt kohtueelset dokumenti, selle väitega kostja samuti ei nõustu. Esimese nõudekirja sai kostja elukaaslane, K. P. , 8. mail 2020. See saabus tähitud kirjana ning anti üle allkirja vastu xxxxx postipunktis. Saades nõudekirja, kirjutas elukaaslane R. S. e-mailile, et temal pole kommentaariga mingit pistmist. Samuti märkis, et tegu võib olla elukaaslase, kostjaga. Lisaks edastas ta R. S. kostja kontaktid. Hagiavaldus mittevaralise kahju ja lisanduva viivise nõudes tuli kostjale 11. aprillil 2023. Vahepealsel ajal (8. maist 2020 kuni 11. aprillini 2023) ei ole kostja ühtegi vastavasisulist kirja ega nõuet saanud. Kostja pakkus hagejale kompromissina 100 eurot ja 200 eurot ja et hageja õigusabikulud jääksid tema enda kanda või kohus vähendaks neid oluliselt, kuna vaidlus polnud hagejale keeruline. Hageja ise viitab hagiavalduses, et taolisi vaidlusi on palju ja teemad väga sarnased. Hageja oleks võinud kohtueelselt olukorra lahendada. Kostja arvates võttis ta hagi kohe õigeks, mistõttu ei saanud lisanduda menetluskulusid.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kostja on kohtule ette heitnud, et kohus ei lõpetanud asja menetlust seoses kostja poolt hagi õigeksvõtuga, vaid jätkas menetlust, mistõttu lisanduvad põhjendamatult menetluskulud. Arvestades, et kostja on seeläbi väljendanud selgelt oma mittenõustumist kohtu tegevusega,
käsitab kohus kõnealust kostja etteheidet vastuväitena kohtu tegevuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 7. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16, p 12). Kohus jätab kostja vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata.
4.1.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks kostja hagi 21. juuni 2023. a menetlusdokumendis (dtl 53) TsMS § 440 lg 1 järgi õigeks võtnud, mistõttu pidanuks kohus hagi rahuldama ja jätma menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 6). Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (Riigikohtu
19.oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-16, p 12; 21. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09, p 12). Kohtu arvates sellist selget hagi õigeksvõttu asja materjalidest ei nähtu. Kohus on kostjale seejuures hagi menetlusse võtmise määruses 7. juunil 2023 selgitanud, et omaksvõtuga tunnistab kostja tema vastu suunatud nõudeid (dtl-d 48–51). Kostja on aga osaliselt omaks võtnud haginõuet põhjendavad asjaolud (nt kommentaari avaldamise ja et see käis hageja kohta; dtl 74) (TsMS § 231 lg 2), kuid selle alusel ei saa hagi automaatselt põhjendatuks lugeda. Lisaks on kostja 21. juuni 2023. a menetlusdokumendis ja pärast seda selgelt väljendanud, et ei nõustu hageja arvamusega mittevaralise kahju hüvitise nõude suurusega ning et kostja kommentaar ei saanud hagejale tema väidetud moraalset kahju tekitada (dtl-d 53, 74, 80). Kohus saab kostjast aru, et kostja möönab ka ise, et ei ole hagi täielikult omaks võtnud (dtl 123). Kostja on teinud omapoolse kompromissettepaneku hageja ees vabandada ning tasuda hagejale 100 eurot (hiljem 200 eurot), mis ei ole samastatav hagi õigeksvõtuga (dtl-d 53, 73). Kuna hageja kõnealuse kompromissettepanekuga ei nõustunud, kohtumenetlus jätkus.
4.2.Eelneva tõttu ei saanud kohus teha õigeksvõtul põhinevat otsust, kuid saab otsuse tegemisel tugineda kostja poolt omaks võetud haginõuet põhjendavatele asjaoludele.
5.Hageja on tuginenud sellele, et kostja avaldas tema kohta kommentaari, mis on käsitatav ebakohase väärtushinnanguna ning mis rikkus hageja isiklikke õigusi. Kostja ei vaielnud vastu hagiavalduses esile toodud faktilistele asjaoludele, st nõustus, et avaldas hageja väidetud ajal ja kohas kõnealuse kommentaari ning et see käis hageja kohta (dtl 74). Kostja ei nõustu sellega, nagu toonuks kommentaar kaasa hagejale tema väidetud moraalse kahju.
5.1.Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Nimetatud nõue lahendatakse VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud avalikult väärtushinnangu (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5) esineb kahjustaja süü. Alljärgnevalt analüüsib kohus kahju hüvitamise eeldusi.
5.1.1.Esmalt tuvastab kohus, kas kostja on avaldanud avalikult väärtushinnangu (tegu). Kostja vastusest hagiavaldusele ja asjas toimunud istungil antud omaksvõtust nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja avaldas hageja kohta xxxxxxxx ilmunud artikli kommentaariumis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx järgneva kommentaari: „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx... xxxxxxxxxxxxxxxxxx on kogu loos.“ (dtl-d 53, 74).
Au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Kostja avaldas hinnangu „„/.../xxxxxxxxxxxxxxxxxx on kogu loos“. Kohus selgitas pooltele hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist. Kohus jääb 13. novembri 2023. a istungil väljendatud hageja nõude kvalifikatsiooni juurde, leides, et kostja avaldatu näol on tegu väärtushinnanguga. Selle käsitlusega nõustusid istungil ka mõlemad pooled (dtl 75). xxxxxxxx kommentaariumis kommentaari avaldamisega tehakse see teatavaks ja ligipääsetavaks suurele hulgale kolmandale isikule, st avalikuks. Sellist avaldamist saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Järelikult on hageja nõude esimene eeldus (tegu) täidetud.
5.1.2.Järgnevalt tuvastab kohus väärtushinnangu õigusvastasuse. Õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 4 VÕS § 1046 ja 1047 järgi. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuleb tuvastada andmete au teotav iseloom. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi lisaks arvestada muud seadusega kaitstavat hüve, millele avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Ebakohase väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks kohaldada VÕS § 1046, mille esimese lõike kohaselt saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja ebakohane väärtushinnang. Selle üle otsustamisel tuleb teha hinnanguline otsustus, mida tehakse kahes etapis. Esmalt tuleb õigusvastasuse hindamisel tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom (väärtushinnang on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või negatiivne tähendus, vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-159-14, p 17) ning seejärel väärtushinnangu ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-161-05, p 11). VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (Riigikohtu 20. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11). Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted. Juura, 2012, lk 227). Sõna „pedofiilia“ tähendab Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi seksuaalperverssust ja sugutungi lapse vastu. Kuigi kostja väitel ei soovinud ta hagejat pedofiiliks nimetada ega teda solvata, vaid väljendas enda konservatiivsust, siis kohtu arvates väljend „/.../ xxxxxxxxxxxxxxxxxx on kogu loos“ kirjeldatakse inimese (hageja) tegevust, kes käitub hälbivalt. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud väärtushinnangut loeb, mulje, nagu oleks hageja käitunud ebatervete seksuaalsete kalduvustega ja hälbivalt. Kohus leiab, et väljend „„/.../ xxxxxxxxxxxxxxxxxx on kogu loos“ on mõistliku
inimese arusaama kohaselt seega halvustav ja negatiivse seosega hinnang. Ei oma tähtsust, mida kostja ise kõnealuse kommentaariga mõtles. Kõnealune väljend on au teotav. Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12), mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (Riigikohtu 13. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (Riigikohtu
18.veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Kohus leiab kostja avaldatud väljendit arvestades ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja avaldatud hinnang oli ebakohane. See on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele põhjendanud ega tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane. Kostja avaldatud väljendist „„/.../ xxxxxxxxxxxxxxxxxx on kogu loos“ jääb kõlama mõte, nagu hageja tegeleks ebamoraalsete ja kõlvatute tegevustega, mis asjas tõendamist ei leidnud. Kostja tekitas enda avaldatuga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi. Kohus leiab asjas esitatud tõendeid hinnates, et hageja, kelle kohta väärtushinnang avaldati, ei ole andnud selleks põhjust, st kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hagejat avalikuse ees negatiivselt kajastada. Ühtlasi leiab kohus, et kostja avaldatud väärtushinnang on ebakohane ka oma ebasündsa väljendusviisi tõttu. Riigikohtu praktika kohaselt on ebakohane väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). Kohus leiab, et praegu on kostja kasutanud hageja tegevuse suunal väga negatiivse tähendusega ja vulgaarset väljendit, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtu hinnangul oli kommentaaris ebakohase väärtushinnangu avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Väljend „„/.../ xxxxxxxxxxxxxxxxxx on kogu
loos“ solvas ja alavääristas hagejat, mistõttu kohus leiab, et hageja õigused au kaitsele kaaluvad üles kostja õiguse sõnavabadusele selle kommentaari avaldamisel. Seega on täidetud hageja nõude teine eeldus (väärtushinnangu õigusvastasus).
5.1.3.Edasi hindab kohus seda, kas tekkinud on kahju (tagajärg). Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6). VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-116-12, p-d 16 ja 17). Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse (vt ka Riigikohtu 15. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, p 19; 29. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (Riigikohtu 29. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema VÕS § 134 lg 2 sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 kehtiv sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (Riigikohtu 4. oktoobri 2017.a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Riigikohus on selgitanud ka seda, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 16 ja seal viidatud
lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 28). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 20). Samuti saab kohus arvestada kostja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas. Mittevaraline kahju mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-eid 5 ja 6, peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana. Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (Riigikohtu 26. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-05, p 22). Kahju suuruse hindamisel saab hinnata ka seda, kus ja missugusel viisil andmed avaldati. Riigikohus on leidnud, et otsustades moraalse kahju olemasolu tuleb kohtul arvestada lisaks seda, kas tegemist on avaliku elu tegelaseaga, kes on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla. Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt Riigikohtu 30. oktoobri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Kohus leiab, et hageja kui laste seksuaaltervise õpetaja ei ole avaliku elu tegelane. Seda vaatamata asjaolule, et ta on oma tegevust ise artiklitega ja televisioonis kajastanud. Kahju suuruse kindlaks määramise osas märgib kohus, et kostja avaldas ebakohase väärtushinnangu xxxxxxxx kommentaariumis ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Tegemist oli väga halvustava sõnakasutusega, mis jättis lugejale hagejast ebaõige mulje. Kohus märgib, et eriarvamust, konservatiivsust ja hageja seisukohtadega mittenõustumist on võimalik avaldada solvamata ning viisakalt. Kohus leiab, et kostja põhjustas hagejale läbi ebaõige väärtushinnangu avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast ekslik ja halvustav mulje kui hälbivalt käituvast inimesest. Hageja on seksuaaltervise õpetaja ja tema töö põhisisu on ära hoida seksuaalselt hälbinud inimeste rünnakuid laste vastu. Sel põhjusel on hageja tegevuse seostamine pedofiiliaga talle eriti solvav ja ilmselt ka teisel erialal tegutsevast isikust oluliselt rohkem hingelisi üleelamisi tekitav. Asjas esitatud menetlusdokumentides ja toimunud istungil kostja küll vabandas hageja ees, kuid kohtule ei tundu vabandus siiras ning nõustub hagejaga, et kostja põhjendusi arvestades on see pigem kantud soovist, et kohus hagi rahuldamise korral mõistaks välja võimalikult väikese kahju hüvitise. Kostja on jätkuvalt (sh istungil) enda tegu õigustanud, põhjendades seda enda konservatiivsusega. Lisaks ei ole kostja jätkuvalt kõnealust kommentaari kustutanud ega teinud midagi selle kustutamiseks. Kohus ei nõustu kostja väitega, nagu ei saaks ta seda ise nõuda. Samas ei ole kommentaari kustutamist nõudnud hageja ka ise. Hageja ei ole tõendanud, millal ja millisele aadressile edastas kostja nimele kohtueelse nõudekirja. Samas kinnitas kostja, et oli teadlik oma elukaaslasele saadetud nõudekirjast (dtl-d
76–77, 80–81). Kostja kui kommentaari avaldaja, saanud elukaaslaselt teada vaidlusalusest nõudekirjast ning sellest, et elukaaslane saatis hageja esindajale tema andmed, saanuks kostja ka ise hageja esindajaga olukorra lahendamiseks ühendust võtta. Kostja seda ei teinud. Kohus arvestab eeltoodud asjaolusid kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel. Eelmärgitut arvestades on täidetud hageja nõude kolmas eeldus (tekkinud on kahju (tagajärg)). Hageja hinnangul, arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast temaga kontakteerumist, on õiglaseks hüvitiseks vähemalt 600 eurot. Kohus märgib, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu
9.aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-18-13, p 26). Kohus lähtub sarnastes asjades väljamõistetud hüvitiste suurusest. Hüvitiste suurused sarnaste rikkumiste korral on jäänud 100 ja 1500 euro vahele. Kohus leiab, eelmärgitut arvestades, et mittevaralise kahju hüvitisena tuleb kostjalt välja mõista 300 eurot. Kohus peab hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestama muu hulgas kahju põhjustaja varalist seisu. Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustest (dtl-d 76–77) avaldanud, et tal oleks halb majanduslik seis, mis annaks alust temalt välja mõistetavat kahju hüvitise suurust vähendada. Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega, mille kohaselt tuleb kostjat ja ühiskonda mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi avaldatud laimavate kommentaaride suhtes võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise (eripreventiivne ja üldpreventiivne huvi). Eesti õigusruumis on mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk kompenseerida kannatanule tema hingevalu. Selle eesmärk ei ole kehtiva õiguse ega välja kujunenud kohtupraktika kohaselt teo toimepanija karistamine ega üldsuse „ümber kasvatamine“.
5.1.4.Järgmisena tuvasta kohus, kas teo ja kahju vahel on põhjuslik seos. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud hagejat teotavat hinnangut, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Seega on täidetud hageja nõude neljas eeldus (teo ja kahju vahel on põhjuslik seos).
5.1.5.Viimaseks tuleb kohtul tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske hooletus ja hooletus, VÕS § 104). Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest on eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (Riigikohtu 14. märtsi
2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-06, p 12; 16. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1150-15, p 13). Kui kahju tekitaja (kostja) tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja õigusvastane. Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS § 1047 lg-st 3, st hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima. Kuivõrd kostja ei ole süüd välistavaid asjaolusid menetluses esitanud, kohus tuvastab, et hageja rikkumine oli süüline. Järelikult on täidetud hageja nõude viimane eeldus (esineb kahjustaja süü).
5.1.6.Kokkuvõttes arvestades on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhjendatud.
5.2.Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kooskõlas VÕS § 94 lg-ga 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11. aprillist 2023, s.o alates hagi esitamisest kuni põhivõla (300 euro) rahuldamiseni.
Eelmärgitut arvestades rahuldab kohus hagi.
7.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, st tegi otsuse kostja kahjuks, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda.
7.1.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
7.2.Hageja esindaja esitas 5. juunil 2024 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid 4461 eurot. Menetluskulud koosnevad riigilõivust (420 eurot) ja lepingulise esindaja kulust (4041 eurot (käibemaksuga)). Hageja esindaja on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 18 tunni 35 minuti ulatuses tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
7.3.Kostja sai hageja menetluskulude nimekirja kätte 6. juunil 2024, kuid seisukohta selle kohta kohtule ei esitanud.
7.4.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
7.5.Taotluse kohaselt on hageja esindaja teinud järgmised toimingud: koostas hagiavalduse (4 tundi 50 minutit), tutvus 11. mai 2023. a määrusega (10 minutit), koostas vastuväite (30 minutit), tutvus vastusega ja pidas kompromissläbirääkimisi (30 minutit), kooskõlastas istungi aja (10 minutit), valmistus istungiks (1 tund), esindas klienti istungil (1 tund), pidas kliendiga telefoni teel nõu (45 minutit), pidas kliendiga kirjavahetust (15 minutit), koostas seisukoha (1 tund 10 minutit), koostas seisukoha kostja seisukoha osas (45 minutit), esitas kohtule päringu (10 minutit), koostas seisukoha kohtunõudele ja kostja vastusele (4 tundi 30 minutit), koostas lõplikud seisukohad (2 tundi 30 minutit) ja menetluskulude nimekirja (20 minutit). Kohus leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kuna hageja nimel on esitatud samasisulisi hagiavaldusi mitmeid (nt tsiviilasjades nr 2-20-6822, 2-20-18143, 2-21-13251, 2-22-9158), siis tõenäoliselt ei pidanud hageja esindaja alustama hagiavalduse koostamist päris algusest, vaid sai kasutada juba varem koostatud hagiavaldust, eelkõige õigusliku hinnangu osas. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega põhjendatuks hageja kulu hagiavalduse koostamisele kokku 4 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud kuluks hagiavalduse koostamiseks mitte enam kui 2 tundi 30 minutit. Kuivõrd hageja valdavas osas kordas pärast hagiavaldust esitatud menetlusdokumentides hagiavalduses väljendatud seisukohti, ei saanud kostja
26.novembri 2023. a seisukoha ja 24. aprilli 2024. a kohtunõude vastuse ning lõplike seisukohtade koostamise peale kuluda kokku 7 tundi 45 minutit, nagu hageja esindaja väidab. Hageja esindajal ei saanud kulude nende menetlusdokumentide koostamise peale kokku mitte rohkem kui 3 tundi 30 minutit. Kohus nõustub, et aega kulub ka menetlusdokumentidega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele, kuid peab seda oskas vastava menetlusdokumendi koostamisele. Lisaks ei ole kohtul võimalik veenduda nt menetlusdokumentidega tutvumise, kliendiga suhtlemise kestust, mistõttu ei saa ka hinnata selliste toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Arvestades asja olemust ja keerukust, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust, mh seda, et sama esindaja on esitanud kohtutele mitu samasisulist hagi, ja see on ilmselt vähendanud mõnevõrra hageja esindaja töö mahtu) ning esindaja
kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus kokku 10 tundi.
7.6.Kohtu hinnangul on kostja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 180 eurot (lisandub käibemaks) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus märgib, et menetluskulude nimekirjas kuni 11. detsembrini 2023 märgitud toimingute osas (7 tundi) lisandub hageja esindaja tunnitasule käibemaks 20% ning alates 1. jaanuarist 2024 (hageja nimekirja järgi alates 22. märtsist 2024 tehtud toimingutele (3 tundi)) käibemaks 22%. Seega määrab kohus hageja õigusabikulude suuruseks 2170 eurot 80 senti ((180 eurot x 1,2 x 7 tundi) + (180 eurot x 1,22 x 3 tundi).
Põhjendatud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot.
7.8.Eelmärgitut arvestades määrab kohus hageja maakohtu menetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 2590 eurot 80 senti (2170 eurot 80 senti + 420 eurot) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
7.9.Kohus märgib otsuses vastavalt hageja taotlusele TsMS § 177 lg 4 järgi, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.10.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.