Veho AS-i hagi Osaühingu Kiukas Eesti, M A K (K) vastu omandiõiguse tunnustamise ja asja oma valdusse väljanõudmise nõudes
Tsiviilasja hind
47 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Veho AS (endine ärinimi: Silberauto Eesti AS, registrikood 10284932, asukoht Järvevana tee 11, 11314 Tallinn), Lepinguline esindaja J R (e-post: xxx) Kostja I Osaühing Kiukas Eesti (registrikood 11176400, asukoht Vassivere tee 8, Laekvere alevik, Vinni vald, 46501 Lääne-Viru Maakond, elektronpost: [email protected]) Kostja II M A K (isikukood xxx, elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 04.aprill 2022
Resolutsioon
1.Rahuldada Veho AS-i hagi Osaühingu Kiukas Eesti ja M A K (K) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja oma valdusse väljanõudmiseks.
3.Mõista sõiduk xxx, tehasetähis xxx, registreerimismärk xxx, ja sõiduk xxx, tehasetähis xxx, registreerimismärk xxx, välja kostjate Osaühing Kiukas Eesti ja M A K ebaseaduslikust valdusest hageja Veho AS-i otsesesse valdusse.
Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et sõiduk xxx, tehasetähis xxx, registreerimismärk xxx, ja sõiduk xxx, tehasetähis xxx, registreerimismärk xxx, tagastatakse pärast käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti poolt otse hagejale Veho AS-ile, ilma sõidukite otsest valdust vahepeal kostjatele Osaühing Kiukas Eesti ja M A K üle andmata.
5.Jätta kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse Harju Maakohtu 10.03.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas hagi
tagamise korras Eesti Vabariigil (Politsei- ja Piirivalveametil ning selle allüksustel) mootorsõiduki xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx ja sõiduki xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx üleandmine kostjatele Osaühing Kiukas Eesti (registrikood 11176400) või M A K (isikukood xxx) või nende poolt volitatud isikutele ja kohustada Eesti Vabariiki (Politsei- ja Piirivalveametit ning selle allüksusi) andma nimetatud mootorsõidukid hoiule hageja poolt nimetatud kohtutäiturile juhul, kui Politsei- ja Piirivalveamet asub kriminaalmenetluse lõpetamise järgselt KrMS § 124 lg 3 lause alusel sõidukite valdust üle andma. Menetluskulud
6.Jätta Veho AS-i menetluskulud solidaarselt Osaühingu Kiukas Eesti ja M A K (K) kanda.
8.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt Osaühingult Kiukas Eesti ja M A K (K)välja Veho AS-i kasuks menetluskulud summas 1 050 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Veho AS esitas 09.03.2021 Harju Maakohtule hagi kostjate Osaühing Kiukas Eesti ja M A K (K) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja I vahel 2019 aastal rendilepingud sõiduki xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx (sõiduk 1) ja sõiduki xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx (sõiduk 2) rentimiseks. Sõiduki 1 rendileping kehtis üks aasta (17.01.2019-16.01.2020) ning sõiduk 1 tulnuks tagastada hagejale 16.01.2020 kell 17:00. Sõiduki 1 rendilepingu lõppedes ei tagastanud kostja 1 sõidukit 1 hagejale. Hageja nõudis kostjalt I oma 26.03.2020 kirjaga sõiduki 1 tagastamist ning andis talle selleks tähtaja kuni 02.04.2020. a., kuid kostja I pole sõidukit 1 siiani hagejale tagastanud. Sõiduki 2 rendileping kehtis samuti üks aasta (24.11.2019-23.11.2020) ning sõiduk 2 tulnuks tagastada hagejale 23.11.2020 kell 15:00. Kostja I ei täitnud sõiduki 2 rendilepingust tulenevaid rentniku kohustusi ning jättis hagejale tasumata rendilepingus kokkulepitud rendimaksed. Seetõttu esitas hageja kostjale I 26.03.2020 lepingu täitmise nõude ja ülesütlemise hoiatuse, andes sellega kostjale I tähtaja kuni 09.04.2020. a. kõigi võlgnetavate rendimaksete tasumiseks ning hoiatas kostjat I, et juhul kui kostja 1 seda ei tee, loeb hageja sõiduki 2 rendilepingu alates 10.04.2020 ühepoolselt ülesöelduks. Sellisel juhul tuli kostjal I tagastada sõiduk 2 hagejale hiljemalt 13.04.2020, kuid kostja I pole ka sõidukit 2 siiani hagejale tagastanud.
2.Kostja I keeldus – rendilepingute lõppemisest hoolimata – sõidukeid hagejale tagastamast. Hagejal õnnestus teada saada, et kostja II (M A K, kostja I juhatuse liige) varjab sõidukeid Tallinna lähedal xxx metsas, kusjuures ainus juurdepääsutee sõidukitele on tõkestatud lukustatud keti ning teele ette pargitud veoki ja ekskavaatoriga selliselt, et möödapääsuvõimalus puudub. Tekkinud olukorras esitas hageja kostja II suhtes Politsei- ja Piirivalveametile 10.08.2020 kuriteokaebuse Karistusseadustiku § 209 (kelmus) ja § 201 (omastamine) alusel. Politsei- ja Piirivalveamet alustas hageja avalduse alusel kostja II suhtes kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr 20230100913). Politsei- ja Piirivalveamet informeeris 01.10.2020 kirjaga hagejat, et kostja II on loovutanud nii sõiduki 1 kui ka sõiduki 2 valduse Politsei- ja Piirivalveametile ning et mõlemad sõidukid asuvad nüüdsest Politsei- ja
Piirivalveameti parklas. 03.02.2021. a. informeeris Politsei- ja Piirivalveamet prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruses hagejat sellest, et menetlus kriminaalasjas nr 20230100913 lõpetatakse kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ning et kriminaalmenetluse käigus äravõetud asitõendid sõiduk 1 ja sõiduk 2 tagastatakse nende omanikule (hagejale) peale edasikaebamise tähtaja möödumist. Prokuratuuri 05.03.2021 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse osalise tühistamise ja muutmise määrusega tühistati aga varasem (03.02.2021. a.) määrus osaliselt ning tehti kriminaalmenetluse käigus äravõetud asitõendite sõiduki 1 ja sõiduki 2 osas täiesti vastupidine otsustus, mille kohaselt tuli nad tagastada hoopis kostjale I.
3.Hageja prokuratuuri otsusega ei nõustu. Hageja on vaieldamatult mõlema sõiduki omanik ning on kantud sõidukite omanikuna ka Transpordiameti liiklusregistrisse. Kostja I on minevikus olnud küll sõiduki 1 rentnik (kuni 16.01.2020) ja sõiduki 2 rentnik (kuni 10.04.2020) ning seaduslik valdaja, kuid peale mõlema rendilepingu lõppemist puudub kostjal I mistahes kehtiv alus (leping, omaniku nõusolek vms) sõidukeid edasi vallata. Kostjatel ei ole (ega saagi olla) mitte ühtki alust sõiduki 1 ja sõiduki 2 valdamiseks. Isegi kui kostja II ei ole sõidukeid peale rendilepingute lõppu hagejale tagastamata jättes pannud PPA hinnangul toime kuriteo tunnustele vastavat tegu ning isegi kui sõidukite varjamine ja neile juurdepääsu tõkestamine Tallinna lähedal xxx metsas ei kujuta endast kelmust ega omastamist, ei tähenda see seda, et kostjate valdus sõidukitele oleks olnud seaduslik või et sõiduk 1 ja sõiduk 2 tuleks kriminaalmenetluse lõpetamisel tagastada kostjate ebaseaduslikku valdusesse.
4.Hageja palub rahuldada hagi ning tunnustada hageja Veho AS-i omandiõigust sõidukile xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, ja sõidukile xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx; mõista sõiduk xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, ja sõiduk xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, välja kostjate Osaühing Kiukas Eesti ja M A K ebaseaduslikust valdusest hageja Veho AS-i valdusse. Samuti palub hageja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et sõiduk xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, ja sõiduk xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, tagastatakse peale käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti poolt otse hagejale Veho AS-ile, ilma sõidukite otsest valdust vahepeal kostjatele Osaühing Kiukas Eesti ja M A K üle andmata. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostjate Osaühing Kiukas Eesti ja M A K kanda. Kostjate vastuväited
5.Kostjad vaidlevad esitatud nõudele vastu. Kostjad selgitavad, et kostja I rentis 2017 mais, 2018 novembris ja 2019 veebruaris hagejalt kokku 5 veokit (reg tunnus xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx). Kõik viis veokit olid katkised ja Liikluseeskirjadele mittevastavad eluohtlikud nii veoautojuhtidele kui kaasliiklejatele. Vaatamata kostjate palvetele hageja veokeid töökorras veokite vastu ei vahetanud. Vaatamata kostja II korduvatele pöördumistele hageja oma lubadusi veokeid parandada ei täitnud. 31.12.2019 saatis kostja I hagejale saldoteavituse summas 136 532 eurot ehk nõude, mida kostja 1 hagejalt nõuab. Hageja kostja nõuet rahuldanud ei ole. Kuna hageja ei täitnud enda lubadusi heastada see kahju, mille oli kostjale I tekitanud alates novembrist 2018, saatis kostja I kohtutäituri kaudu 18.05.2020 nõude hagejale summas 136 532 eurot ja teatas, et kuni võlg ei ole tasutud kostjale I, on veokid xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx võla käendusena pandiks. Pärast seda lubas hageja jälle asjad korda ajada. Kostja tagastas hea tahte märgiks hagejale kolm veokit. Kostja jättis enda valdusse võla pandiks kaks veokit, kuna leiab, et hageja on kostjat I petnud ja valetanud kostjale I alates sügisest 2018. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on
võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: hageja on Transpordiameti liiklusregistri registrimärkidega xxx ja xxx omanik (tl 9),
andmete
kohaselt
sõidukite
xxx
hageja ning kostja I vahel oli sõlmitud üürilepingud sõidukite registrimärkidega xxx ja xxx kasutamiseks: sõiduki xxx suhtes oli üürileping sõlmitud perioodiks 17.01.201916.01.2020 (tl 7-9) ja sõiduki xxx suhtes 24.11.2019-23.11.2020 (tl 16-18). Kohus selgitab, et kuigi viidatud lepingud on pealkirjastatud kui rendilepingud, on kohus seisukohal, et tegemist on siiski üürilepingutega, kuivõrd lepingute esemeks olid sõidukid, mitte loomad, põllumajanduslik kinnisasi või käitis. Kohus selgitab, et rendilepingu esemeks saab olla üksnes viljakandev asi (VÕS § 339).
hageja teatas 26.03.2020 kirjaga kostjatele, et kostjal I on sõiduki xxx üürilepingust tulenevate maksete võlgnevus ja andis kostjale I täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades kostjaid, et kui kostja I võlgnevust tähtajaks ei tasu, siis loeb hageja sõiduki üürilepingu alates 10.04.2020 ühepoolselt üles öelduks ja kohustas kostjat I sõiduki hagejale tagastama 13.04.2020 (tl 10).
Kostja I sõidukit xxx tähtaegselt so 16.01.2020 kelle 17:00 hagejale ei tagastanud. Hageja andis 26.03.2020 kostjale I täiendava tähtaja üürilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks 02.04.2020 (tl 12). Kostja I sõidukit ka täiendavaks tähtajaks ei tagastanud.
Kuivõrd kostjad hagejale sõidukeid ei tagastanud, pöördus hageja kuriteokaebusega PPA poole (tl 22 -23).
PPA tuvastas kriminaalmenetluse nr 20230100913 käigus sõidukite asukoha ja võttis vaidlusalused sõidukid asitõenditeks. PPA Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise 03.02.2021 määruse kohaselt otsustas menetleja muuhulgas lõpetada kriminaalasjas nr 20230100913 menetluse kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ja määras, et sõiduauto xxx reg. nr xxx VIN-kood XXX ja sõiduauto xxx reg. nr xxx VIN-kood XXX tagastatakse omanikule Veho AS-le (registrikood 10284932) peale edasikaebamise tähtaja möödumist (tl 25).
Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse osalise tühistamise ja muutmise 05.03.2021 määrusega otsustas menetleja tühistada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 20230100913 osaliselt s.o määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud asitõendite suhtes tehtud otsustuse osas ning tegi selles osas uue otsustuse, ja määras tagastada KrMS § 124 lg 3 alusel sõidukid xxx reg. nr xxx (VINkood XXX) ja xxx reg. nr xxx (VINkood XXX) Kiukas Eesti OÜle (registrikood 11176400) peale kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumist. Muus osas jättis prokuratuur PPA 03.02.2021 kriminaalmenetluse nr 20230100913 lõpetamise määruse muutmata (tl 2729).
Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
8.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude sõidukite xxx registrimärkidega xxx ja xxx omandiõiguse tunnustamiseks ja sõidukite oma valdusesse saamiseks. Kohus märgib, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 32-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult.
9.Kohus märgib, et antud juhul on hageja esitanud tõendid selle kohta, et ta on eelpool viidatud sõidukite omanik. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest selgub et, hageja on sõidukite xxx registrimärkidega xxx ja xxx omanik. Kostjad ei ole esile toonud, et hageja on kantud liiklusregistrisse sõidukite omanikuna õigusliku aluseta. Vastupidi, kostjad möönsid nii kohtuistungil, kui menetlusdokumentides, et hageja on sõidukite omanik. Seega on kostjad vaidlusaluste sõidukite kuuluvust hagejale kinnitanud.
10.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuvastamist on leidnud, et hageja on vaidlusaluste sõidukite omanik. Vastavalt AÕS § 68 lg 1 omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
11.Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostjate kohustus tõendada, et kostjatel on õiguslik alus hagejale kuuluvate sõidukite valdamiseks. Kostjad ei ole esitanud ühtegi sellist väidet ega tõendit, millest nähtuks kostjate õiguslik alus vaidlusaluste sõidukite valdamiseks.
12.Kostjad tuginesid sellele, et kostjate hinnangul on hageja kostjale I kahju tekitanud ja võlgneb kostjale 1 vähemalt 136 532 eurot. Kostja leiab, et tal on sõidukite suhtes pandiõigus ja ta ei pea sõidukeid hagejale tagastama. Kohus kostjatega ei nõustu. Kohus selgitab, et tõepoolest on mitmetes võlaõigusseaduse sätetes on sätestatud seadusest tulenev pandiõigus lepingu alusel valdusse sattunud asjadele lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Selline õigus on nt kinnisasja üürilepingu puhul üürileandjal (§ 305), töövõtulepingu puhul töövõtjal (§ 654), agendilepingu puhul agendil (§ 685), veolepingu puhul vedajal (§ 803), ekspedeerimislepingu järgi ekspediitoril (§ 863) ja laolepingu puhul hoidjal (§ 907). AÕS-i § 281 lg-te 1 ja 2 järgi tähendab selline pandiõigus mh õigust asja vallata, st õigust keelduda ka asja väljaandmisest. Kuid käesoleval juhul ei esine ühtegi sellist alust, millel põhineks kostjate õigus sõidukeid hagejale mitte tagastada.
13.Poolte vahel oli sõlmitud sõidukite üürilepingud. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Vaidlust ei ole selles, et mõlema sõiduki suhtes on üürilepingud lõppenud, seega on kostjal 1 seadusest tulenev kohustus sõidukid hagejale tagastada. Pooled kinnitasid istungil, et sõidukite üürilepingud on lõppenud ja uusi üürilepinguid sõidukite suhtes pooled sõlminud ei ole. Kohus selgitab, et kehtiv õigus ei võimalda üürnikul pärast üürilepingu lõppu üüritud vara üürileandjale mitte tagastada. Ainus erinorm on VÕS § 334 lg 3, mille järgi võib üürnik asja kinni pidada, kui ta on teinud vallasasjale kulutusi, mille hüvitamist ta võib nõuda, kuni nende kulutuste hüvitamiseni. Kostjad ei ole esile toonud, et nad on teinud sõidukitele mingeid kulutusi ja nüüd nõuavad nende kulutuste hüvitamist, seega ei kuulu VÕS § 334 lg 3 käesoleval juhul kohaldamisele. Asjast ei nähtu ka, et sõidukeid oleks koormatud kostjate kasuks kohtu või kohtutäituri poolt mõne keelumärke, pandi- või muu õigusega kohtuega täitemenetluses.
14.AÕS § 281 lg 1 ja 2 järgi võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 282 lg 1 kohaselt käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et pooled oleksid sõlminud kirjaliku käsipandi lepingu.
15.Ei ole õige kostjate seisukoht, et kostjal I on õigus sõidukeid temal hageja vastu oleva nõude katteks kinni pidada või keelduda oma kohustuse täitmisest. VÕS § 110 lg 1 järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohus märgib aga, et kohustuse täitmisest keeldumise õigus ei anna aga alust vindikatsiooninõude alusel esitatud vindikatsioonihagi rahuldamata jätmiseks.
16.Kohus selgitab, et kui kostjad on seisukohal, et kostjale I on hageja tekitanud kahju siis oli kostjal I õigus pöörduda hagejalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks kohtu poole. Kostjate endi väite kohaselt tekkis neile hageja tegevuse tõttu kahju juba sügisel 2018. Nõude kahju hüvitamiseks esitas kostja I hagejale 31.12.2019. Seega on kostjal I olnud piisavalt aega, et pöörduda oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks kohtu poole. Kohus oleks kohtumenetluses saanud kontrollida kostjate väidete õigust, ja seda, kas ning millises summas on kostjal 1 nõue hageja vastu. Kohus selgitab, et kahjunõude korral on vaja välja selgitada, kas on täidetud eelkõige järgmised kahju hüvitamise üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; RKTKo 08.01.2013.a, nr 3-2-1-173-12).
17.Kuigi kostjad tõid menetluses esile, et kostja I esitas 31.12.2019 hagejale võlgnevuse kohta nõudekirja kostjale I kahju hüvitamiseks, ei tähenda see koheselt, et kostjal I selline nõue hageja vastu ka tegelikkuses oleks. Ei piisa ainult vastaspoolele nõudekirja kättetoimetamisest, vaid võlgnevuse olemasolu ja suuruse tuvastab vaidluse korral kohus. Hageja ei ole mingit võlgnevust kostja I ees tunnistanud. Kohtu hinnangul ei kinnita kostja koostatud ja hagejale esitatud saldoteavitus seda, et ka tegelikkuses on kostjal I rahaline nõue hageja vastu. Kohus märgib, et 31.12.2019 e-kiri hagejale tõendab vaid seda, et kostja sellise kirja koostas ja hagejale edastas (tl 75). Kuid see e-kiri ei saa tõendada seda, et hagejal on kostja ees viidatud e-kirjas märgitud kohustus. Et hageja ei esitanud kostjale vastust, milles oleks eitanud kirjas toodud nõuet ja neile vastu vaielnud, ei tähenda veel, et kostja oleks 31.12.2019 e-kirjas toodud nõude omaksvõtnud, nagu arvavad ekslikult kostjad.
18.Kohus märgib ka seda, et kuigi kostjad on enda väitel esitanud hagejale nõudekirju mais 2020 ka kohtutäituri abil, see tegelikkuses nii ei ole. Hagejaks on käesoleval juhul Veho AS (eelmise ärinimega AS Silberauto Eesti, registrikood 10284932), kostjad on kohtutäituriga edastanud teateid aga Silberauto AS-le (registrikood 10097392, tl 75 pöördel - 78). Seega on tegemist erinevate juriidiliste isikutega.
19.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostjal I oleks hageja vastu sissenõutav nõue. Kuid isegi juhul, kui kostjal I see nõue hageja vastu oleks, ei nähtu asja materjalidest, et see nõue ei oleks piisavalt tagatud. Täitmisest keeldumise õiguse kasutamise eelduseks on sissenõutavaks muutunud nõude täitmise ohustatus st võlgniku makseraskuste tõttu ei ole kindlust, et nõue täidetakse. Äriregistri andmete kohaselt on hageja 2022 I kvartali maksustav käive olnud 32 488 907,80 eurot, Kohtu hinnangul ei viita see hageja võimalikele makseraskustele. Kohus leiab, ka seda, et isegi juhul, kui kostjal I oleks nõue hageja vastu puudub käesoleval juhul piisav seos hageja asjaõigusliku nõude ja kostjatel hageja vastu väidetavalt oleva kahju hüvitamise nõude vahel. Seega ei ole kostjad kohtu arvates käesoleval juhul veenvalt põhistanud, et kostjatel oleks õigus keelduda sõidukite valduse üleandmisest sõidukite omanikule.
20.Kui kostjad on seisukohal, et neil on hageja vastu mingid rahalised nõuded seoses väidetava kahju tekitamisega, on neil õigus esitada iseseisev hagi hageja vastu, rahaliste nõuete olemasolu ei takista hagejal sõidukite väljanõudmist kostja valdusest. Sõidukid kuuluvad hagejale. Kuigi kostjate hinnangul on kostjal I nõue hageja vastu juba aastast 2019, kostjad võlgnevuse väljamõistmiseks kohtu poole pöördunud ei ole, kohast õiguskaitsevahendit kasutanud ei ole.
21.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et sõidukid xxx reg. nr xxx (VINkood XXX) ja xxx reg. nr xxx (VINkood XXX) tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse.
22.TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on hagiavalduses taotlenud kindlaks määrata ka kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et sõiduk xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, ja sõiduk xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, tagastatakse peale käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti poolt otse hagejale Veho AS-ile, ilma sõidukite otsest valdust vahepeal kostjatele Osaühing Kiukas Eesti ja M A K üle andmata. Kohus peab taotlust põhjendatuks. Kohtu hinnangul puudub igasugune vajadus enne sõidukite tagastamist vaidlusaluste sõidukite valduse kostjatele andmiseks. Kohus on käesolevaga tuvastanud, et sõidukid on hageja omandis ja kostjatel puudub igasugune õiguslik alus sõidukite valdamiseks. Riigikohus on selgitanud, et „Sõltumata eeltoodust on menetleja üldjuhul õigustatud ja kohustatud andma asitõendi, mille tagastamine ei takista kriminaalmenetlust, välja isikule, kelle õigus asjale või kelle valduse seaduslikkus on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega teises kriminaal- või tsiviilasjas. Seejuures on oluline, et kohtuotsus oleks tehtud samade isikute suhtes, kes vaidlevad asja üle käimasolevas kriminaalasjas. Näiteks on võimalik, et (eeldatav) kannatanu esitab kriminaalmenetluse lõppu ära ootamata kahtlustatava või teise kannatanu vastu tsiviilkohtumenetluse korras vindikatsioonihagi (AÕS § 80 alusel).“ (RKKKm 3-1-1-35-12, p 13). Käesolevaga on kohus tuvastanud, et hageja on sõidukite omanik, ja kostjad valdavad sõidukeid ebaseaduslikult, seega tuleb Eesti Vabariigil PPA kaudu tagastada asitõenditeks olevad sõidukid otse sõidukite omanikule so hagejale.
23.Harju Maakohus rahuldas 10.03.2021.a kohtumäärusega hageja taotluse hagi tagamiseks ning keelas kohus hagi tagamise korras Eesti Vabariigil (Politsei- ja Piirivalveametil ning selle allüksustel) mootorsõiduki xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx ja sõiduki xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx üleandmine kostjatele Osaühing Kiukas Eesti (registrikood 11176400) või M A K (isikukood xxx) või nende poolt volitatud isikutele ja kohustada Eesti Vabariiki (Politsei- ja Piirivalveametit ning selle allüksusi) andma nimetatud mootorsõidukid hoiule hageja poolt nimetatud kohtutäiturile juhul, kui Politsei- ja Piirivalveamet asub kriminaalmenetluse lõpetamise järgselt KrMS § 124 lg 3 lause alusel sõidukite valdust üle andma. Kohtumäärus on jõustunud 16.08.2021. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab hagi tagamise jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
24.Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
25.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 3 järgi 47 000 eurot.
MENETLUSKULUD
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
28.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 09.03.2021 tasunud riigilõivu 1050 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
29.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.