4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel J.T. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
2-17-7515
1.Tartu Maakohus kuulutas 07.01.2020 määrusega välja J.T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Tartu Maakohtu 08.02.2022 määrusega lõpetati J.T. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. J.T. kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks J.S.. Määrus jõustus 26.02.2022. Kohtumääruse kohaselt peab võlgnik esitama aruandeid kaks korda aastas, hiljemalt 1.augustil ja 1. veebruaril ning usaldusisik peab tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, iga aasta 25. jaanuariks ning esitama kohtule aruande iga aasta 1.veebruariks. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 152 945,76 eurot (II järgu nõuded).
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2022. Võlgnik esitas aruande 13.09.2022 pärast kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik avaldas, et töötab ettevõttes xxxxxxxx OÜ, kuid terviseprobleemide tõttu viibib palju haiguslehel.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2023. Usaldusisik esitas aruande 13.02.2023, mille kohaselt puuduvad tal andmed võlgniku tegevuse ja sissetulekute osas kuna võlgnik ei ole andmeid talle esitanud. Võlgnik esitas aruande 28.02.2023, kuid aruande faili lisatud ei olnud ning kohtu teatele võlgnik ei reageerinud.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2024. Usaldusisik teatas 27.02.2024 kohtule, et tal puudub igasugune informatsioon võlgniku sissetulekute, vara, tegevuse ja elu-ning tegevuskoha kohta. Usaldusisiku hinnangul ei täida võlgnik oma kohustusi ning menetlus tuleks lõpetada. Võlgnik esitas aruande 13.03.2024, kuid dokumendid ei vastanud nõuetele ning võlgnik pärast kohtu korduvaid pärimisi korrektseid andmeid ei esitanud. Kohus teostas ise vajalikud päringud andmete saamiseks.
6.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2024. Võlgnik esitas aruande 01.09.2024 pärast kohtu korduvaid meeldetuletusi. Võlgnik teatas, et on terve aruandeperioodi viibinud haiguslehel. Kuna esitatud dokumendid ei vastanud nõuetele, siis esitas võlgnik täiendavad dokumendid kohtule alles pärast korduvaid meeldetuletusi 07.11.2024.
7.Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2025. Kohus edastas võlgnikule 08.01.2025 nõude esitada aruandega täiendavaid selgitusi koostöö puudumisest usaldusisikuga, tõendeid piiratud töövõime tuvastamise kohta ning selgitusi pikaajalise töövõimetuse kohta. Võlgnik esitas aruande 03.02.2025, kuid taas puudustega, mille kõrvaldas 10.02.2025. Usaldusisik esitas kohtule aruande 14.02.2025, mille kohaselt endiselt koostöö võlgnikuga puudub ning usaldusisik peab menetluse jätkamist ebavajalikuks. Võlgnik ei ole loovutusi usaldusisikule teinud. Kohus teavitas võlgnikku tegemata kohustuslikust eraldisest, andes tasumiseks tähtaja 01.06.2025.
8.Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2025, kuid tulenevalt PankrS § 193 3 lg 1 oli kohus menetlusosalisi teavitanud menetlustähtaja lühendamisest 1.juulini 2025. Võlgnik esitas aruande 03.09.2025 pärast kohtupoolset meeldetuletust. Aruande kohaselt töötas võlgnik endiselt xxxxxxxx OÜ, kuid oli terve aruandeperioodi viibinud haiguslehel.
9.Usaldusisik esitas 12.09.2025 enda seisukoha võlgniku esitatud dokumentide osas. Nimelt ei ole võlgnik endiselt usaldusisikule esitanud andmeid enda töökoha kohta. Usaldusisik on Äriregistrist tuvastanud, et eelduslikult on tegemist võlgniku lähikondsele kuuluva äriühinguga, millel on tasumata maksuvõlg, sh tulu- ja sotsiaalmaksu osas. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikul eelduslikult täiendavaid sissetulekuid, mida ta varjab, et vältida oma kohustuste täitmist. Pangakonto väljavõttelt ei nähtu mitte ühtegi kulu seoses eluruumiga või transpordiga. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamaksmiseks raha eraldanud, seega tuleb võlgnik usaldusisiku hinnangul jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 2/6
2-17-7515
10.Võlausaldaja A.P. esitas oma seisukoha 08.10.2025, mille kohaselt tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamise kohta jätta rahuldamata, sest võlgnik on jätnud täitmata enda kohustused ning seeläbi tahtlikult kahjustanud enamiku võlausaldajate huve. Võlgnevuse katteks ei ole laekumisi olnud.
11.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 09.10.2025. Võlgnik selgitas, et on kõik dokumendid ja andmed kohtule esitanud ning tulumaksutagastusest ei ole ta saanud midagi võlausaldajatele maksta kuna see oli tema ainus sissetulek ja on kulunud enda kulude eest maksmisele. Kohus selgitas, et tegemist on tuluga, millelt tuleb eraldisi võlausaldajatele teha. Võlgnik ei saanud aru enda kohustusest esitada andmed usaldusisikule ja leidis, et kui ta on kohtu nõudmisel andmed kohtule esitanud, on ta oma kohustused tärinud. Võlgnik selgitas, et ta ei ole töövõimetust vormistanud kuna seadused ei võimalda seda teha. Kohus selgitas mida võlgnik on jätnud tegemata ning teda ei saa seetõttu kohustustest vabastada. Lisaks selgitas kohus tagajärgi kui kohus jätab ta kohustustest vabastamata.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
12.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
13.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 (26.02.2022) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
14.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
16.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. J.T. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
17.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
17.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 3/6
2-17-7515
Võlgnik on kohtule esitatud andmete kohaselt töötanud ettevõttes Glosters OÜ, kuid menetluse jooksul on võlgnik saanud peamiselt ajutise töövõimetuse hüvitist. Ametlikult võlgnikule töövõimetust määratud ei ole ning täiendavaid tõendeid terviseprobleemide kohta kohtule esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et võlgniku põhjendused ametliku töövõimetuse tuvastamise osas ei ole asjakohased- eluliselt ei ole usutav, et isik, kes on pikalt ja pidevalt aastate kaupa haige, ei saa vormistada kasvõi osalist töövõimetust- puuduvad kinnistused, et võlgnik üldse oleks lasknud enda töövõimet(-ust) hinnata). Kuigi võlgnikul on töökoht ei ole ta seal teeninud töist tulu, mistõttu on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Samuti oleks võinud võlgnik püüda leida tervisel sobivam töökoht. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega.
17.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 08.02.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada usaldusisikule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Võlgnik esitas kõik aruanded pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi ning iga kord on esinenud puuduseid, mida kohus on pidanud täpsustama. Võlgnik on täitnud aruande esitamise kohustust osaliselt ning oluliste viivitustega. Võlgnik ei ole teinud koostööd määratud usaldusisikuga, jättes talle andmed üldse esitamata. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on olulisel määral rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks menetluse kestel olnud peamiselt ajutise töövõimetuse hüvitis, töötasu ja tulumaksutagastus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Valdavalt on võlgnik saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulek on ületanud mittearestitavat miinimummäära neljal korral – 2023.a märtsis, 2024.a märtsis, 2024.a septembris ja 2025.a märtsis. Võlgniku konto väljavõtetelt nähtub, et võlgnik on saanud tulu järgnevalt: 2023.a märtsis töövõimetushüvitist 392,52 eurot ja tulumaksutagastuse 649,77 eurot; 2024.a märtsis töövõimetushüvitist 336,70 eurot ja tulumaksutagastuse 964,36 eurot; 2024.a septembris töötasu 863,44 eurot ning 2025.a märtsis töövõimetushüvitist 354,71 eurot ja tulumaksutagastuse 1227,27 eurot. Seega ületasid võlgniku sissetulekud mittearestitavat määra ning võlgnik pidi võlausaldajatele loovutama (arvutuslikult (võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)*0,75) 2023.a märtsis 237,97 eurot, 2024.a märtsis 360,80 eurot, 2024.a septembris 32,58 eurot ning 2025.a märtsis 521,99 eurot, s.o kokku 1153,34 eurot. Võlgnik ei ole andnud nimetatud summasid üle usalduslikule, kes oleks saanud teha võlausaldajatele väljamaksed ning ka võlgnik ise pole teostanud kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele ühtegi väljamakset. 4/6
2-17-7515
Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
17.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
17.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule mittetäielikku teavet ning kohus on korduvalt pidanud võlgnikult küsima täiendavaid andmeid ning tegema täiendavaid päringuid (Maksu-ja Tolliamet, krediidiasutused, tööandja) andmete kogumiseks.
18.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik on kohtule esitanud aruanded pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi ning aruanded on olnud puudulike andmetega. Võlgnik ei ole edastanud andmeid usaldusisikule ega teinud seadusega ettenähtud loovutusi võlausaldajate nõuete katteks. Võlgnik on istungil avaldanud, et ei pidanud võimalikuks sellise sissetuleku juures võlausaldajatele tasumist. Võlgnik ei ole terviseprobleemide tõttu tegelenud tulutoova tegevusega, mis oleks võimaldanud võlausaldajate nõudeid mingilgi määral rahuldada. Samas ei ole võlgnik esitanud kohtule tõendeid töötegemist takistavate terviseprobleemide ega ametliku töövõime hindamise kohta. Võlgniku käitumisest võib järeldada, et võlgnikul puudub tegelik huvi ja soov täita olemasolevaid kohustusi. Kohus on võlgnikule selgitanud tema kohustusi korduvalt nii kirjade teel kui ka kahel ärakuulamisel. Kohus leiab, et võlgnik on teadlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
19.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on valdava osa menetlusest viibinud töövõimetuslehel ning pole saanud töist tulu. Võlgnik on jätnud iga-aastasest tulumaksutagastusest eraldamata kohustusliku osa võlausaldajatele ning kohus on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Käesoleva aasta märtsis saadud tulumaksutagastuse arvelt oleks saanud võlgnik oma seni eraldamata kohustused täita, kuid ta ei ole seda teinud. Kohtul puudub alus arvata, et menetluse jätkumisel asuks võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täitma ning võlausaldajate nõudeid suuremal määral rahuldama. Tegelikult on võlgniku suhtumine kogu menetluse kestel olnud ignoreeriv ja ennast õigustav, mis võib tuleneda asjaolust, et menetlus algatati võlasulaaja poolt võlgniku suhtes, kellel ilmselgelt puudus enda initsiatiiv maksejõuetuse menetluses osalemiseks. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetluse pikendamist.
20.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik ei ole menetluses näidanud üles valmidust anda 5/6
2-17-7515
endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on jätnud käesolevas menetluses korduvalt eraldamata võlausaldajatele ettenähtud osa enda sissetulekust.
21.Võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esineb PankrS § 175 lg 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustust olles vähemalt hooletu ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J.T. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
22.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda J.T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J.T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
23.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab J.T. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J.S. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.