Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus

Muu vara Võlgnikule ei kuulu sõidukeid. Võlgnik on kinnitanud, et on ühe sõiduki vastutav kasutaja. Samuti on ta kasutajaks veel kahele sõidukile. Võlgnikule kuulub pensionifondi osakud väärtuses 1746,25 eurot, mis ei ole pankrotimenetluses realiseeritavad. Võlgnikule on 2019.a teinud väljamakseid Haigekassa. Võlgnik on seotud äriühingutega KaevePRO OÜ, Laprit OÜ, Füzeer OÜ ja Hydrolabidas OÜga. Ajutise halduri hinnangul ei ole ükski nendest ettevõtetest käesoleval ajal ilmselt aktiivselt ja edukalt tegutsev. Kuna puuduvad andmed ettevõtete finantsnäitajate kohta, siis pole võimalik ka nende võimalikku väärtust hinnata. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara ning vallasvara on vähelikviidne. Ajutisel halduril puudub info mistahes tulu saamise kohta. Kohustused Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnikul järgmised kohustused: 1) Osaühingu Mark Oil ees summas 104 202 eurot; 2) Maksu- ja Tolliameti ees summas 225,49 eurot; 3) Riigi Tugiteenuste Keskuse ees summas 1273,09 eurot; 4) Politsei- ja Piirivalveameti ees summas 353,62 eurot; 5) Jxxxx Sxxxxxxxi ees summas 1111,48 eurot; 6) Axxxx Pxxxx ees summas 7366,15 eurot; 7) Keskkonnainspektsiooni ees summas 1672,44 eurot; 8) Lowell Eesti AS-i ees summas 1012,02 eurot; 9) AS-i Kaltsiit ees summas 5298,70 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul kohustusi hinnanguliselt 122 981,03 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tulu puudumine, mille arvelt oleks võimalik nõuded tasuda. Võlgnikule kuulunud vara on juba eelnevalt täitemenetluses realiseeritud nõuete katteks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. 06.12.2019 toimunud istungil kinnitas võlgnik, et on tutvunud ajutise halduri aruandega. Tema sõnul on ta ainuseks varaks äriühingute osad, mis on arestitud. Võlgnik on hetkel sinisel lehel ja töötab enda äriühingus töölepinguga. Tema töötasuks on miinimumpalk. Ta ei osanud öelda, millal ta tööle tagasi läheb. Praegu on tema sissetulekuks vaid haigekassa hüvitis. Võlgniku sõnul sõlmis ta avaldajaga kokkuleppe ja maksegraafiku summale 25 000 eurot. Kohus määras asjas kulude tagatiseks deposiidi, mille avaldaja tasus. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Jxxx Txxxxxx on käesolevalt püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on hetkel püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 122 000 euro ulatuses. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku vara koosneb üksnes äriühingu osadest, mille väärtus ei ole teada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Avaldaja on maksnud deposiiti 1000 eurot. Seega on asjas võimalik viia läbi pankrotimenetlus, sest selle kulud on ette tasutud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28.01.2020 algusega kell 12.00 Võru kohtumajas Võrus. Kohus määrab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1).

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu ja kulude katteks hüvituse määramiseks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihaldur on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 8,5 h. Ajutine pankrotihaldur palub määrata tema tasu suuruseks 777,60 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 12-90 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tegevused on olnud vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Halduri nimetatud ajakulu on põhjendatud. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 12-90 eurot vastavalt tehtud toimingutele (kergemad toimingud väiksem tasu ja mahukamad toimingud kõrgem tasu). Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vahemikus 12-90 eurot on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kuivõrd kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud, tasu jääb alla PankrS § 23 lg-ga 3 sätestatud ülemmäära piiri ning valdavalt ajutised haldurid ka samas suurusjärgus tasu taotlevad, siis määrab kohus ajutise halduri tasuks 648 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 777,60 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tuleb välja mõista ajutise halduri taotlusel OÜ-le Civilex. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jätab kohus avaldaja ja võlgniku menetluskulud nende endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.