Eesti Inkasso OÜ hagi S. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
21 138,52 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Eesti Inkasso OÜ, registrikood 12438291 Esindaja J. V. Kostja: S. M, isikukood XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista S. M. Eesti Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus 14 290,74 eurot, intress 1833,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2127,05 eurot, laenu haldamisega seotud kulud 30,33 eurot ning viivis 19,9% põhinõudelt 14 290,74 eurolt aastas alates 26.01.2022. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud S. M. kanda.
4.Määrata Eesti Inkasso OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1612 eurot.
5.Välja mõista S. M. Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskuluna 1612 eurot. S. M. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX ja S. M. (kostja) sõlmisid XX.XX.XXXX väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 14 750 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena alates 15.02.2020. a. Vastavalt laenulepingu punktile 3.2. laenu väljamaksmisel arvestas esialgne võlausaldaja laenusummast maha lepingutasu 295 eurot (kostja seda eraldi ei tasunud), kuid laesumma on siiski 14 750 eurot (vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule). Kostja on tasunud põhisumma katteks kokku 541,96 eurot, mida kinnitab ka kostja ise. Seega moodustas põhiosa jääk 14 208,04 eurot (14 750 eurot – 541,96 eurot = 14 208,04 eurot). 01.07.2020. a tegi kostja esialgsele võlausaldajale avalduse põhiosa maksepuhkuse saamiseks ning 02.07.2020. a allkirjastasid pooled laenulepingu lisa nr XXX, milles fikseerisid, et laenujääk on 14 380,74 2 eurot (14 208,04 eurot + laenulepingu lisa sõlmimise seisuga tasumata intress 172,70 eurot = 14 380,74) ning kostja kohustuse tagastada laenusumma osamaksetena hiljemalt 15.06.2026. a. Pärast laenulepingu lisa sõlmimist on kostja esialgsele võlausaldajale teinud järgmised maksed: 06.10.2020. a 245 eurot, millest 5 eurot sissenõudmiskulude katteks, 240 eurot intressi katteks; 10.11.2020. a 30 eurot, millest 5 eurot sissenõudmiskulude katteks, 25 eurot intressi katteks; 07.12.2020. a 115 eurot, millest 5 eurot sissenõudmiskulude katteks, 110 eurot intressi katteks; 12.01.2021. a 30 eurot, millest 5 eurot sissenõudmiskulude katteks, 25 eurot intressi katteks.
2.Kostja ei täitnud laenulepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi ning XXX ütles laenulepingu üles XX.XX.XXXX. Laenulepingu ülesütlemise seisuga võlgnes kostja XXX laenu tagastamata põhiosa 14 380,74 eurot ja intressi 1833,06 eurot. XXX loovutas väikelaenulepingu nr XXX tuleneva nõude Eesti Inkasso OÜ-le (hagejale) 10.09.2021. a. Esmases loovutusteates oli loovutuse saajaks ekslikult märgitud XXX. Hageja parandas vea ja saatis 15.10.2021. a uue ja parandatud võlateatise.
3.Pärast laenulepingu ülesütlemist tasus kostja esialgsele võlausaldajale 31.05.2021. a 20 eurot, mis arvestati perioodil 15.01.2021. a. – 14.04.2021. a tekkinud sissenõudmiskulude katteks (neli kostjale saadetud kirja) ning 05.09.2021. a 40 eurot, millest 10 eurot arvestati 3.05.2021. a ja 10.05.2021. a saadetud kirjadega seoses tekkinud sissenõudmiskulude katteks ning 30 eurot arvestati põhiosa katteks. Kostja tasus hagejale 16.10.2021. a 25 eurot ning 06.01.2022. a 25 eurot. Hageja arvestas laekumised põhivõla katteks. Ülejäänud võlgnevus on vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasumata.
2(7)
Seega on põhiosa jääk hagiavalduse esitamise aja seisuga kokku 14 300,74 eurot (14 380,74 – 30 eurot – 50 eurot = 14 300,74 eurot).
4.Kostja pakutud kompromissiga ei saa hageja nõus olla. Laenulepingu järgi kohustus kostja tasuma igakuiselt 240-355 eurot, praegu pakutava 70 euro suuruse osamaksega hageja nõustuda ei saa.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 14 300,74 eurot, intress 1833,06 eurot, laenulepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamise ajani sissenõutavaks muutunud viivis 2128,54 eurot, lepingujärgne viivis 19,9% põhinõudelt aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni ning laenu haldamisega seotud kulud 30,33 eurot. Kostja vastuväited
6.Laenulepingu sõlmimise ja ülesütlemise asjaolude osas kostjal vastuväiteid ei ole.
7.Laenu saamisel pidi kostja tasuma lepingutasu 295 eurot, mis peeti laenusummast kinni ning kostja sai 09.01.2020. a reaalselt oma pangakontole laenu summas 14 455 eurot, mille kohustus tagastama igakuiste 354,33 euro suuruste osamaksetena.
8.Laenulepingu ülesütlemisel oli kostja võlgnevus kokku 16 264,13 eurot, millest põhiosa 14 380,74 eurot, intress 1833,06 eurot, haldustasu 13,50 eurot, sissenõudekulud ja viivis 36,83 eurot. Kostja tasus 31.05.2021. a 20 eurot ning 05.09.2021. a 40 eurot.
9.17.09.2021 sai kostja OÜ Eesti Inkassolt võlateatise, kus nõude suuruseks oli märgitud 17 320,96 eurot. Kostja võttis hagejaga samal päeval ühendust ning soovis tasuda ajutiselt maksegraafiku alusel 25 eurot kuus kuniks leiab lahenduse suuremate summade tasumiseks. Samuti soovis kostja saada hagejalt infot võlateatises märgitud võlasumma (17 320,96 eurot) kujunemise kohta, kuivõrd see erines ülesütlemisavalduses märgitust (16 264,13 eurot). Võla kujunemist kostjale vaatamata korduvatele kirjadele ei esitatudki. 22.09.2021. a sai kostja hagejalt kinnituse, et võib tasuda võlgnevuse 25 euro suuruste osamaksetena kuus kuud ning siis on võimalik sõlmida uus kokkulepe. 23.09.2021. a teates aga märgiti, et 25 euro suurused osamaksed enam ei kehti ning tasuda tuleb 350-500 eurot kuus. Kostja selgitas, et see pole võimalik ja palus võlaarvestust uuesti. Hageja võlaarvestust kostjale esitanud ei ole. Kostja tasus siiski 16.10.2021. a 25 eurot ja 06.01.2022. a 25 eurot. Põhivõla katteks on kostja esialgsele võlausaldajale tasunud kokku 541,96 eurot. Kostja ei saa aru, mis sissenõudekulud tekkisid peale lepingu ülesütlemist, mille katteks arvestati veel 10 eurot. Kostja hinnangul peaks see 10 eurot olema arvestatud põhinõude katteks. Kostja leiab, et põhinõude võlgnevus ei saa olla suurem kui 14 290,74 eurot; intressinõue on 1833,06 eurot; viivise nõue 2128,54 eurot; laenu haldamisega seotud kulu ei saa olla suurem kui 30,33 eurot.
10.Kostja ei saa nõus olla menetluskulude summaga 1260 eurot, mis koosneb riigilõivust hagiavalduse esitamise eest, kuna hagihind on muutunud esialgest väiksemaks. Kostja on nõus osalise riigilõivu tasumisega, mis on proportsionaalselt vähenenud seoses hagi koosseisu vähenemisega. Hageja õigusabikulud tuleks jätta hageja enda kanda.
11.Esmakordselt võttis kostjaga ühendust Eesti Inkasso OÜ esindaja 17.09.2021. a, saates võlateatise. 20.09.2021. a on kostjale saadetud uus võlateatis ning selle kohaselt on nõue loovutatud XXX. Jääb arusaamatuks, et kui viimati loovutati nõue XXX, siis miks hageja on Eesti Inkasso OÜ. 3(7)
12.Kostja soovib asja lahendada kompromissiga selliselt, et tasub hagejale võlgnevuse katteks 36 kuul 70 eurot, seejärel kogu tasumata võlgnevuse korraga, kui hageja ei ole nõus jätkama maksegraafikut suuremate kuumaksetega. Hetkel ei ole kostjal võimalik rohkem tasuda. Kohtuotsuse põhjendused
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
14.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
15.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
XXX ja S. M. sõlmisid XX.XX.XXXX väikelaenulepingu nr XXX;
-
XXX ja S. M. sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu lisa nr XXX, milles fikseerisid laenujäägiks on 14 380,74 2 eurot;
-
S. M. ei täitnud laenulepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi ning XXX ütles laenulepingu üles;
-
laenulepingu ülesütlemisel oli kostja võlgnevus kokku 16 264,13 eurot, millest põhiosa 14 380,74 eurot, intress 1833,06 eurot, haldustasu 13,50 eurot, sissenõudekulud ja viivis 36,83 eurot;
-
pärast laenulepingu ülesütlemist on kostja tasunud veel 90 eurot, millest 80 eurot on arvestatud põhivõlgnevuse ja 10 eurot sissenõudmiskulude katteks.
16.Vaidlusi on tekitanud järgnev: -
millal on laenuleping üles öeldud;
-
kellele on XXX nõude loovutanud ja kas hagejal on õigus hagi esitada;
-
mille katteks tulnuks arvestada kostja poolt pärast laenulepingu ülesütlemist tasutud 90 eurot;
-
kes ja millises ulatuses peaks tasuma menetluskulud.
Kohus lahendab vaidlusalused küsimused järgmiselt: esmalt käsitleb kohus laenulepingu lõppemise ja nõude loovutamisega seotud küsimusi, seejärel võlgnevuse
4(7)
kujunemist, sh seda, mille katteks tulnuks arvestada kostja poolt pärast laenulepingu ülesütlemist tasutud rahasummad ning viimaks otsustab kohus menetluskulude jaotuse. I Laenulepingu ülesütlemine ja nõude loovutamine
17.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
18.Vaidlust ei ole, et kostjaga sõlmitud krediidileping on kehtivalt üles öeldud. Vaidlus on selles, millisel kuupäeval on laenuleping üles öeldud. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses ekslikult märkinud laenulepingu ülesütlemise kuupäevaks 28.02.2021. a ning tegemist on hooletusveaga, mis ei muuda käesolevas menetluses sisuliselt midagi. Kostja väited, et tegemist ei saa olla eksimusega, ei ole millegagi põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et XXX on 28.04.2021. a adresseerinud kostjale kirjaliku teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Ka on hageja menetluses avaldanud, et hagiavalduses on laenulepingu ülesütlemise kuupäeva osas eksitus ning laenuleping on üles öeldud 28.04.2021. a.
19.VÕS § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
20.Hageja on kohtule esitanud tõendid, milles saab järeldada, et XXX on nõude loovutanud Eesti Inkasso OÜ-le. Esitatud tõendite ja asjaolude valguses loeb kohus usutavaks hageja selgituse, mille kohaselt 20.09.2021. a kuupäevaga võlateatis XXX nimel on edastatud kostjale ekslikult. Vaidlust ei ole selles, et pärast vea avastamist saatis hageja 15.10.2021. a kostjale uue võlateatise, mille kohaselt on nõue loovutatud Eesti Inkasso OÜ-le.
21.Eeltoodust ja VÕS § 170 sätestatust tulenevalt saab seega asuda seisukohale, et XXX on vaatamata tekitatud segadusele loovutanud nõude Eesti Inkasso OÜ-le ning Eesti Inkasso OÜ saab käesolevas tsiviilasjas olla hagejaks. II Võlgnevuse ja hageja nõutavate summade kujunemine
22.Hageja on esitanud selge võla kujunemise arvestuse. Kostja on leidnud, et hageja põhinõue ei saa aga olla suurem kui 14 290,74 eurot. Hageja nõutavale viivisele, intressile ja laenu haldamisega seotud kulu suurusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
23.Vaidlust ei ole selles, et laenulepingu ülesütlemisel oli kostja põhivõlgnevuse suuruseks 14 380,74 eurot. Pärast laenulepingu ülesütlemist on kostja tasunud: -
31.05.2021. a 20 eurot;
-
05.09.2021. a 40 eurot;
-
16.10.2021. a 25 eurot; 5(7)
-
06.01.2022. a 25 eurot.
Tasutud maksetest ei ole piisanud kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Laenulepingu punkti 5.7 näeb ette, et kui laenusaaja poolt laenuandjale tasutud summast ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, loetakse selle summa arvel esimeses järjekorras tasutuks võla sissenõudmise kulud, teisena laenu põhisumma võlg, kolmandana intress ning seejärel võlgnetav viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused. Iga vastava järgu kohustused loetakse täidetuks nende sissenõutavaks muutumise ajalises järjekorras, alates varasemast. Samasuguse kohustuste täitmise järjekorra näeb ette ka VÕS § 415 lg 2
24.Vaidluse all on see, kas hageja pidi 05.09.2021. a makse arvestama täielikult põhivõla katteks või oli kostjal ka sissenõudmiskulude võlgnevus, mis tuli enne põhivõlga tasuda. Hageja avaldanud, et on 05.09.2021. a maksest 10 eurot arvestanud 03.05.2021. a ja 10.05.2021. a kirjade saatmisega seotud sissenõudmiskulude katteks. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks S. M. edastanud 03.05.2021. a ja 10.05.2021. a kirju. Seega on hageja väide sissenõutavaks muutunud sissenõudmiskulude osa paljasõnaline. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga selles, et kostjalt nõutav põhisumma on 14 290,74 eurot, kuivõrd 05.09.2021. a tehtud makse tulnuks kogu ulatuses arvestada põhisumma võlgnevuse katteks.
25.Olgugi, et kostja on märkinud, et ei vaidle intressi- ja viivisenõudele vastu, tuleb põhinõude suuruse muutumise tõttu ümber arvestada ka viivis. Kohus saab kostja seisukohtadest aru selliselt, et kostja ei vaidle vastu viivise tasumise kohustusele, mitte aga hageja nõutavale viivisesummale. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kostja põhivõla suruseks on 14 290,74 eurot, on laenulepingu ülesütlemisest hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 2127,05 eurot (võlasumma 14 290,74 eurot, viivisemäär 19,9% aastas, tasumisega viivitatud päevade arv 273).
26.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 14 290,74 eurot, intress 1833,06 eurot, laenulepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamise ajani sissenõutavaks muutunud viivis 2127,05 eurot, lepingujärgne viivis 19,9% põhinõudelt aastas alates 26.01.2022. a kuni võlgnevuse tasumiseni ning laenu haldamisega seotud kulud 30,33 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
6(7)
Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, on hagi rahuldamata jätmise ulatus sedavõrd väike (0,1%), jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et see, et hageja on menetluse jooksul oma nõuet korrigeerinud ja nõue on seetõttu pisut väiksemaks muutunud, ei anna iseenesest alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine hagimenetluses sõltub sellest, kas ja kui suuruses ulatuses kohus hagi rahuldab.
28.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1260 eurot ning hageja õigusabikulud 352 eurot. Hageja esindajal on kulunud kokku kolm tundi 40 minutit, tunnitasu määraks on 96 eurot (käibemaksuta). Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Kostja viited sellele, et väljamõistatava riigilõivu suurust peaks proportsionaalselt vähendama, ei ole asjakohaselt. Hageja esialgu esitatud hagi hinnaks oli kohtu arvutuste kohaselt 21 659,93 eurot ning menetluse kestel kujunes hagi hinnaks 21 138,52 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 20 000 – 25 000 eurot tasuda riigilõivu 1260 eurot. Seega tulnuks hagejal nii 21 659,93 euro suuruse hagihinnaga kui ka 21 138,52 euro suuruse hagihinnaga hagilt tasuda riigilõivu 1260 eurot ning haginõude täpsustamine menetluse kestel riigilõivu suurusele mõju ei avalda. Hageja õigusabikulud on kohtu hinnangul samuti nõude sisu, hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu, menetluse kestust ja kostja seisukohtadele vastamise vajadust arvestades põhjendatud. Ka hageja esindaja tunnitasumäär 96 eurot on olnud mõistlik ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud suuruses. Kohus möönab, et hageja esitatud dokumendid sisaldasid mitmeid ebatäpsusi kostja kahjuks. Kohtu hinnangul oleks korrektne loovutuse teel saadud nõuete ja nende aluseks olevate dokumentide kohene kontroll loovutuse saaja poolt ning seda ei peaks tegema alles hagimenetluses ja seetõttu, et kostja nõude kujunemisele vastuväiteid esitab. Samas aga ei anna menetluses esinenud ebatäpsused alust menetluskulude hageja enda kanda jätmiseks. Hagimenetluse üldpõhimõtete kohaselt kannab hagimenetluses kulud see, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus rahuldab hagi 99,9% ulatuses, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja ka hageja menetluskulud 1612 eurot (sh riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulud 352 eurot).
29.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.