OÜ Truckscape hagi Latharna OÜ vastu võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks. Hagi hind 2 760,75 eurot. Hageja: OÜ Truckscape (registrikood 14370964, asukoht Punane 40, 13619 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: Viljar Subka ja Indrek Põder (Debitum Collectio OÜ, e-post xxx) Kostja: Latharna OÜ (registrikood 11218475, asukoht Kuuse tee 9-9, Vaela küla, 75413 Kiili vald, Harjumaa, e-post [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige IM (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post [email protected]); juhatuse liige kuni 16.03.2022. a KM (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post [email protected]) Kohtuistungil 28. märts 2022. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Truckscape hagi Latharna OÜ vastu võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Latharna OÜ-lt põhivõlgnevus OÜ Truckscape kasuks summas 2 308,21 eurot.
3.Välja mõista Latharna OÜ-lt OÜ Truckscape kasuks töövõtulepingust tulenevad seadusejärgsed viivised VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud määras iga maksetähtaja ületanud päeva eest seisuga 15.07.2021 summas kokku 67,88 eurot.
4.Välja mõista Latharna OÜ-lt Truckscape OÜ kasuks töövõtulepingust tulenevad seadusejärgsed viivised VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud määras iga maksetähtajaga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse (2 308,21 euro) kohase täitmiseni alates 16.07.2021. a.
5.Välja mõista Latharna OÜ-lt Truckscape OÜ kasuks sissenõudmiskulu summas 200 eurot.
VÕS 1131
alusel
6.Jätta rahuldamata kostja taotlus kohtuistungi aja muutmiseks. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta Latharna OÜ kanda.
2.Välja mõista Latharna OÜ-lt menetluskulud summas 1 405 eurot Truckscape OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Latharna OÜ-l tasuda Truckscape OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1 405 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 15.07.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt oli Truckscape OÜ (edaspidi hageja ja/või töövõtja) ja Latharna OÜ (edaspidi kostja ja/või tellija) vahel septembris 2020 sõlmitud suuline töövõtuleping remondi- ja hooldustööde teostamiseks (edaspidi leping), mille alusel Hageja teostas kostjale kuuluvatele erinevatele veokitele ajavahemikul september 2020 - veebruar 2021 remondi- ja hooldustöid Hagejale kuuluvas remonditöökojas Punane tn 40, Tallinnas (lisa 1). Kostjapoolseks kontaktisikuks ning remonditööde tellijaks on olnud IM (ik xxxxxxxxxxx; Latharna OÜ juhatuse liige ajavahemikul 09.02.-30.05.2017), kes on kostja seadusliku esindaja KM ́i abikaasa. Kostja esindaja IM on 07.09.2020 palunud veoautode remondiarved esitada alates esimesest teostatud remondiarvest nr 20/09/011 kostja nimele ja e-postiaadressile [email protected] (lisa 2). Kostja on tasunud viis remondiarvet viivitustega, kusjuures viimane osamakse arve nr 21/01/033 (arve kuupäev 21.01.2021) tasus kostja lõplikult 06.04.2021 kuupäevaks (lisa 1). Arvete tasumisega on kostja kinnitatud lepingu olemasolu hageja ja kostja vahel remondi-ja hooldustööde teostamiseks. Veoki nr XXXXXX remont ja hooldus (arve nr 21/02/003, nr 21/02/026 ja nr 21/02/065). Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping (Leping). Töövõtulepingute kohaselt hageja osutas kostjale kuuluvale veokile reg nr XXXXXX ajavahemikul 03-09.02.2021 remondi- ja hooldustöid (lisa 3). Hageja on esitanud kostjale teostatud teenuste kohta arved, kus on kirjas teenuste maht, teostatud remonditööd ja vahetatavad varuosad (lisa 4). Hageja on enda
lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt ning kostjale kokkulepitud teenust osutanud ja selle üle andnud. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenust õigeaegselt vaidlustanud. Hageja poolt osutatud teenuste eest väljastatud arved on Kostja poolt tänaseni tasumata. Hageja esitab info veoki nr XXXXXX tasumata arvete kohta alljärgneva tabelina hagiavalduse esitamise päeva seisuga: Arve nr 21/02/003
Veoki nr YYYYYY remont ja hooldus (arve nr 21/02/028). Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping (Leping). Töövõtulepingute kohaselt hageja osutas 05.02.2021 kostjale kuuluvale veokile reg nr YYYYYY remondi- ja hooldustöid (lisa 3). Hageja on esitanud kostjale teostatud teenuste kohta arve, kus on kirjas teenuste maht, teostatud remonditööd ja vahetatavad varuosad (lisa 5). Hageja on enda lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt ning kostjale kokkulepitud teenust osutanud ja selle üle andnud. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenust õigeaegselt vaidlustanud. Hageja poolt osutatud teenuste eest väljastatud arve on Kostja poolt tänaseni tasumata. Hageja esitab info veoki nr YYYYYY tasumata arve kohta alljärgneva tabelina hagiavalduse esitamise päeva seisuga: Arve nr
Maksetähtaeg
Võlgnevus
Viivitus
21/02/028
15.02.2021
105,00 eurot
Viivise summa 3,15 eurot
Veoki nr CCCCCC remont ja hooldus (arve nr 21/02/057). Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping (Leping). Töövõtulepingute kohaselt hageja osutas 05.02.2021 kostjale kuuluvale veokile reg nr CCCCCC remondi- ja hooldustöid (lisa 3). Hageja on esitanud kostjale teostatud teenuste kohta arve, kus on kirjas teenuste maht, teostatud remonditööd ja vahetatavad varuosad (lisa 6). Hageja on enda lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt ning kostjale kokkulepitud teenust osutanud ja selle üle andnud. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenust õigeaegselt vaidlustanud. Hageja poolt osutatud teenuste eest väljastatud arve on Kostja poolt tänaseni tasumata. Hageja esitab info veoki nr CCCCCC tasumata arve kohta alljärgneva tabelina hagiavalduse esitamise päeva seisuga: Arve nr 21/02/057
Maksetähtaeg 07.03.2021
Võlgnevus 1 529,88 eurot
Viivitus
Viivise summa 43,59 eurot
Hageja on korduvalt nii telefoni teel, kui ka e-posti teel pöördunud kostja seadusliku esindaja kui ka esindaja IM ́i poole võlgnevuse tasumise nõudega, kuid Kostja ei ole tänaseni oma lepingulisi kohustusi täitnud (Lisa 8). Nimetatud arved on deklareeritud Maksu- ja Tolliametis ning hageja on arvelt käibemaksu tasunud ja kostja käibemaksu tagasi küsinud. Seega ei ole poolte vahel vaidlust, kas kostja on hagejalt töövõtupingu alusel teenust saanud. 01.04.2021 pöördus Hageja Debitum Collectio OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes edastas 26.04.2021 Kostja e-posti aadressile võlateatise (Lisa 9). Võlateatises selgitas Hageja lepinguline esindaja Kostjale tema võlgnevust Hageja ees ning palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 03.05.2021. Kostja võlateatisele reageeris 28.04.2021 OÜ Lambavai (reg nr 14676994) esindaja TN, kes ilma volikirja esitamata, teavitas hageja lepingulist esindajat, et kostja ei ole teenust tellinud ega saanud. Kontrollimaks kostja esindaja volitusi helistas 29.04.2021 hageja lepinguline esindaja kostja seaduslikule esindajale KM`ile (tel: 5539313), kes ei teadnud TN ́i nimelisest isikust ja temale antud volitusest midagi. 04.05.2021 edastas Hageja Debitum Collectio OÜ vahendusel Kostjale hagi- ja pankrotihoiatuse ning palus hageja võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 11.05.2021 (Lisa 11). Kostja väidetav esindaja OÜ Lambavai seaduslik esindaja TN teavitas samal päeval 04.05.2021, hageja lepingulist esindajat e-kirja vahendusel, et nõue on alusetu (lisa 12). Hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt, kuid kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud, so töövõtulepingust tulenevat kohustust summas 2 576,09 eurot (põhinõue summas 2 308,21 eurot, viiviste tasumise nõue summas 67,88 eurot ja sissenõudmiskulu summas 200,00 eurot) Hageja ja Kostja vahel oli sõlmitud septembris 2020 suuline töövõtuleping remondi-ja hooldustööde teostamiseks, mille alusel Hageja teostas Kostjale kuuluvatele erinevatele veoautodele ajavahemikul september 2020 - veebruar 2021 remondi- ja hooldustöid Hagejale kuuluvas remonditöökojas Punane tn 40, Tallinnas (lisa 1). Kostja esindaja on 07.09.2020 palunud remondis käinud veoautode remondiarved esitada alates esimesest teostatud remondiarvest nr 20/09/011 esitada kostja nimele ja meilile [email protected] (lisa 2). Kostja on tasunud viis remondiarvet viivitustega, kusjuures viimane osamakse arve nr 21/01/033 (arve kuupäev 21.01.2021) tasus kostja lõplikult 06.04.2021 kuupäevaks (lisa 1). Arvete tasumisega on kostja kinnitatud lepingu olemasolu hageja ja kostja vahel remondi-ja hooldustööde teostamiseks. Hageja on enda lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt kostjale kuuluvate veokite reg. nr XXXXXX; YYYYYY ja CCCCCC remondi -ja hooldustööde teostamisel ning kostjale kokkulepitud teenust osutanud ja selle üle andnud. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenust enne vaidlustanud ega teostatud tööde osas õigeaegselt pretensioone esitanud. Seega on täidetud kõik eeldused töövõtulepingu alusel remondi-ja hooldustööde eest tasumiseks. Alles 28.04.2021 kuupäeval ehk 3 kuud peale viimase arve esitamist reageeris Kostja väidetav esindaja 26.04.2021 kostjale edastatud võlateatisele, et kirjeldatud teenust ei ole nad tellinud ega saanud. Kostja ei ole täitnud endale töövõtulepingust võetud lepingulist kohustust maksta osutatud teenuse eest hagejale tasu ning on käesolevaks ajaks sattunud viivitusse. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 1131 sätestatust on Hagejal õigus nõuda Kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 200,00 eurot (5x40 eurot pärast Lepingu täitmist saadetud meeldetuletuskirjade eest). Lisaks eeltoodule on nii Hageja kui ka
Hageja esindajad edastanud Kostjale korduvalt meeldetuletusi, võlateatise, hagi- ja pankrotihoiatuse ning helistanud Kostja esindajatele ning proovinud saavutada kostjaga maksekokkulepet võlgnevuse tasumiseks kohtuväliselt. Põhinõude tasumisega viivitamisest tingitult on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega pikema ajaperioodi vältel. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine lepingust tuleneva viivise nõudes. Hageja on edastanud kohtule viivisearvestuse (Lisa 7). Hageja lepingust tulenev viivisnõue kostja vastu 15.07.2021 seisuga on kokku 67,88 eurot.
Kostja vastus Kostja nõuded on täielikult tõendamata ja hagis toodud väited paljasõnalised, Hageja hagis toodud argument, et arve esitamine tõendab nõuet, on huvipakkuv, aga ei ole kooskõlas VÕSga. Asjaolu, et varasemalt on Kostja on ostnud teenust ja selle eest tasunud, ei oma antud haginõudesse puutumust. Kohtu põhjendused
1.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2020. a septembris suulise töövõtulepingu remondi- ja hooldustööde teostamiseks (edaspidi leping), mille alusel Hageja teostas kostjale kuuluvatele erinevatele veokitele ajavahemikul september 2020 - veebruar 2021 remondi- ja hooldustöid Hagejale kuuluvas remonditöökojas Punane tn 40, Tallinnas.
3.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 3 sissenõutavaks. Kostja on saanud hooldatud sõidukid töökojast kätte ja soovinud arveid e-posti aadressile [email protected]. Kostja ühtegi pretensiooni teostatud tööde osas hagejale ei esitanud, sõidukitega töökotta tagasi ei tulnud. Kostja on viivitusega tasunud viis eelnevalt temale hageja poolt esitatud arvet. Arved 21/02/003, 21/02/026, 21/02/065, 21/02/028, 21/02/057 on kostja poolt tasumata.
4.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist. Kostja hinnangul ei ole lepingut sõlmitud.
5.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kostja väiteid selle kohta, et kostja ei sõlminud hagejaga lepingut sõidukite hooldus- ja remonttööde teostamiseks. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline ekirjavahetus, millest nähtub, et kostja on palunud teostatud teenuse eest endale arve saata. Puuduvad tõendid selle kohta, et sõidukid oleks hageja töökojas olnud kostja tahte vastaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste
tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule on esitatud tõendid, millest nähtub, et hageja on tööd teostanud (tl 1315) ning arved on saadetud kostja poolt palutud e-posti aadressile.
6.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Hageja on teostanud veokitele registrinumbritega XXXXXX, CCCCCC ja YYYYYY erinevad hooldus- ja remonditööd..
7.VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-183-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
8.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud.
9.Puudub vaidlus selles, et kostja sai hageja töökojast sõidukid kätte. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et töövõtja esitas töö üleandmiseks tellijale.
10.Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks tööde osas mõistliku aja jooksul pretensioone esitanud. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma
lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtu hinnangul on töövõtja seda ka teinud.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on kostja jätnud oma vastuväited põhjendamata ning tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kostja alusetult keeldunud hageja poolt kostjale väljastatud arvete 21/02/003, 21/02/026, 21/02/065, 21/02/028, 21/02/057 tasumisest, vaidlusalused tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvetest nr 21/02/003, 21/02/026, 21/02/065, 21/02/028, 21/02/057 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
12.Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Kohtu hinnangul on kostja käitunud käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja juhatuse liige on palunud teostatud tööde eest esitada arved Latharna OÜ-le (tl 9, 10). Viiel korral on kostja arved viivitusega, kuid siiski ka tasunud. Käesolevas menetluses on kostja aga asunud seisukohale, et kirjaliku lepingu puudumise tõttu kostja teenuse eest tasuma ei pea. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-144-09 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et IM on ise hagejalt palunud, et arved tuleb saata Latharna OÜ-le, viiel korral on arved ka tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kostja hageja tingumusi aktsepteerinud ning kostjal puudub õiguslik alus arvete tasumata jätmiseks.
13.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga
aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Vaidlusalustel arvetel on viivisemäär kajastatud 0,5% päevas. Kostja on sellise viivisemääraga arveid varem tasunud. Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul aktsepteerinud arvel näidatud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis TsMS § 367 alusel alates 16.07.2021. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
14.Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise nõude. VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 1131 sätestatust on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja saatis kostjale 5 korral nõudekirju ja kaasas kohtueelsele võlgnevuse sissenõudmisele lepingulise esindaja, et saavutada lahendus kohtusse pöördumise eelselt. Riigikohus on 09. veebruari 2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 (p 29) selgitanud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.. Hageja kandis kohtueelse õigusabi teenuse saamisel ja meeldetuletuskirjade saatmisega seoses kulu 200 eurot. Kohtu hinnangul oli kulutus vajalik ja põhjendatud.
15.Kostja on esitanud pärast kohtuistungi toimumist taotluse kohtuistungi aja muutmiseks. TsMS § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Käesoleval juhul esitas kostja taotluse vahetult pärast kohtuistungi lõppemist, seega kohtu hinnangul hilinenult. Kostja on oma taotluse põhistamiseks esitanud tõendi selle kohta, et tema on perioodil reede kuni esmaspäev töövõimetu seoses haigestumisega. Esitatud tõendist nähtuvalt oli IMil võimalik kasutada arvutit 28.03.2022. a kell 11:13. 28.03.2022. a kohtuistung toimus virtuaalselt, seega heauskse käitumise korral oleks IMil olnud võimalik ka kell 11:00 virtuaalistungile ilmuda ja oma menetluslikud taotlused õigeaegselt esitada. IM seda kahetsusväärselt ei teinud. Menetluskulude jaotus 16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja
vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Hageja on tasunud riigilõivu summas 275 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 2 760,75 eurot tasumisele riigilõiv 275 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 275 eurot.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 130 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 9 tundi ja 25 minutit. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kohtunõuete täitmiseks.
20.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.