Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hageja äritegevuseks on Tallinnas ühistranspordi veoteenuse osutamine busside, trammide ja trollibusside kaudu. 24.03.2021. a lõhkus hagejale tundmatu isik I. R. (edaspidi kostja) Tallinna linnas Tondil Tallinna-Väike trammipeatusest väljudes kell 16:30:11 Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport (edaspidi hageja) omandis oleva trammi xxxx nr xxxx vasaku uksepaneeli klaasi, visates joobes olekus lahtise õllepudeli vastu klaasi. Tegu on jäädvustatud trammi kaamerate salvestustega. 24.03.2021. a andis nimetatud juhtumi kohta kirjaliku seletuse trammijuht J. V.. Juhtumi kohta alustas politsei väärteoasjas nr 2316,21,001515 menetluse 24.03.2021. a KarS § 218 lg 1 tunnustel (s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu).
2.Eelnimetatud teoga põhjustas kostja hagejale kahju summas 3735,00 eurot (ilma käibemaksuta), mis koosneb trammi remontimise kuludest kahjustamise eelse olukorra taastamiseks.
3.Hageja palub kostjat välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis summas 3735,00 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.
5.Kostja vastuse kohaselt sisenes kostja trammi umbes 16.30 „Vineeri“ peatuses. Kostja oli joonud umbes 2 pudelit õlut ja käes oli tõesti lahtine õllepudel. Tramm oli suhteliselt tühi. Kostja istus vaikselt ja mõttesse vajanult oma koha peal ja vaatas aknast välja. Mingist agressiivsusest polnud juttugi. Jõudes peatusesse „Tallinn-Väike“, tõusis ta rahulikult, mitte kiirustades ja hakkas trammist väljuma, kuid trammijuht oli samal hetkel juba vajutanud nuppu, et uksed sulged, igal juhul kostja jäi niimoodi ukse vahele, et trammi uksed sulgesid just kostjaga kohakuti olles. Kostja ehmatas, pressis ennast jõuga kuidagi uste vahelt läbi ja hetke emotsiooni najal viskas trammi käes juhtunud oleva asjaga, siis õllepudeliga.
6.Vastavalt ühistranspordi seadusele peab juht tagama reisijate turvalise väljumise ja sisenemise ühissõidukisse. Algselt trammijuht oli samuti kohkunud ja vabandas ning tunnistas oma kaassüüd juhtunud intsidendis, aga nagu näha hiljem muutis omapoolset seisukohta.
7.Vaatamata kostja soovidele keeldus politsei temalt tunnistust võtmast nii kohe kui järgmisel päeva, kui ta arestikambrist vabastati.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
9.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 24.03.2021. a lõhkus kostja Tallinna linnas Tondil Tallinna-Väike trammipeatusest väljudes kell 16:30:11 hageja omandis oleva trammi xxxx nr xxxx vasaku uksepaneeli klaasi, visates joobes olekus lahtise õllepudeli vastu klaasi. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejale tekkinud kahju 3735 eurot.
10.Hageja palub kostjal hüvitada hagejale tekkinud kahju tuginedes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või
valduse rikkumisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
11.Kohus leiab, et kohtule esitatud videomaterjaliga ja tunnistaja seletusega on leidnud tõendamist, et kostja on kahjustanud 24.03.2021 kell 16:30:11 hageja vara lõhkudes hageja omandis oleva trammi xxxx nr xxxx vasaku uksepaneeli klaasi. Kohtule esitatud videost 1 (trammi välikaamera salvestisest) nähtub, et kostja väljub trammist kell 16:30:05 (salvestusel 14:30:05) pudel käes ning kell 16:30:11 (salvestusel 14:30:11) viskab pudeli vastu trammi paremat külge, pudel puruneb, pudeli sisu purskub välja ja katkine pudel maandub sõiduteel. Kohtule esitatud videol nr 2 kell 16:30:11 (salvestusel 14:30:11) on sama juhtum jäädvustunud trammi sisekaameraga ning on näha, et sama isik (kostja) sooritab õuest viske. Kohtule esitatud videost nr 2 nähtub trammi viskekohale lähemal asuva välikaamera salvestisest, et väljudes on kostjal käes õllepudel (kell 16:30:06). Kostja astub küll kaadrist välja, kuid vise vastu sulguvate uste klaasi on lähemalt ja täpsemalt näha kui videol nr 1. Lisaks on kohtule esitatud videosalvestistest tehtud fotod, millelt nähtuv viske moment ja mõranenud klaasiga trammiuks (tl 5-6).
12.Kohtule on esitatud trammijuht J. V. poolt 24.03.2021. a antud järgmine kirjalik seletuse „Juhtisin trammi xxxx liinil nr 4. „Vineeri“ peatuses suunaga Tondi poole tuli kell 16:26 trammi peale meesterahvas, kellel oli käes õllepudel. Peatuses „Tallinn-Väike“ avasin uksed, reisijad väljusid, ja kui hakkasin uksi sulgema, nägin kaamerast, et veel üks reisija läheb maha. Avasin uuesti kiirelt uksed. See viimane väljuv reisija läks maha ja viskas pudeli vastu trammi. Ma läksin trammist välja ja nägin, et trammi neljanda ukse klaas on katki (vasak külg). Meesterahvas soovis koju minna, kuid mööduv ratastega sõitnud perekond, kes seda kõike pealt nägid, aitas mul teda kinni pidada. Kohale tuli politsei ja ütles, et on vaja oodata teist patrulli, kes selle meesterahva kaasa viib. Teine patrull viis mehe ära ja seejärel hakkas esimene patrull kohapeal sündmuskohast fotosid tegema ja võttis juhtunu kohta ütlused.“ (tl 7-8).
13.Seega kohtule esitatud videosalvestuste, fotode ja tunnistaja ütluste koosmõjus on selge, et kostja käitus ebaadekvaatselt ja agressiivselt ning tema tegevuse tõttu sai hageja trammiuks kahjustada.
14.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud otsene põhjuslik seos hageja vara kahjustuse ja kostja teo vahel. Kui kostja ei oleks trammist väljumisel visanud lahtise õllepudeliga vastu trammiust, siis ei oleks saanud kahjusada hageja omandis oleva trammi xxxx nr xxxx vasaku uksepaneeli klaas. Samuti on kohus seisukohal, et selline kahju oli kostjale VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav. Kahju ettenähtavuse korral on oluline selgitada, kas kohustust rikkunud isik pidi arvestama kohtuse rikkumise korral selliste tagajärgedega, so sellist liiki ja sellise kahju tekkimisega. Kohus leib, et kostja pidi aru saama, et tema käitumise põhjustab trammi nr 519 omanikule kahju, sest hagejale kuuluva trammi ukseklaas purunes kostja poolt lahtise õllepudeliga vastu klaasi viskamise tagajärjel. Tegemist saab olla tahtliku teoga, sest vise toimus teadlikult trammi suunas ja ei saanud juhtuda kogemata. Kostja oli ka nähtavalt alkoholijoobes.
15.Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, vabaneb kostja vastutusest juhul kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (riigikohtu 12.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p15), 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11. p 12. Kostja ei ole tuginenud ühelegi VÕS § 1045 lg 2 toodud
õigusvastasust välistavale asjaolule, mistõttu antud asjas kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad.
16.Juhul kui on tuvastatud õigusvastane tegu, eeldatakse kahju tekitaja süüd. Vastutusest vabanemiseks peab VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitanud isik oma süü puudumist tõendama. Kostja vastusest selgub, et ta tunnistab fakti, et viskas emotsiooni ajel trammi õllepudeliga. Sisuliselt sellega kostja tunnistab oma süüd hagejale kahju tekitamises. Kostja väidab aga, et trammijuht on justkui tunnistanud oma kaassüüd juhtunud intsidendis, kuid hiljem muutis oma seisukohta. Kostja viitab ühistranspordiseadusele, mille järgi peab juht tagama reisijate turvalise väljumise ja sisenemise ühissõidukisse. Kostja väitel jäi ta peatusest väljudes trammi uste vahele. Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et trammijuht oleks rikkunud kostja poolt etteheidetavat ühistranspordiseadust, tagamata reisijate turvalise väljumise ja sisenemise ühissõidukisse või tunnistanud oma kaassüüd kahju tekkimises. Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui trammijuht oleks toime pannud mistahes taolise rikkumise, siis ei saa olla õigustuseks hageja pool õllepudeliga trammi uksepaneeli katki viskamisele ehk vara kahjustamisele.
17.Edasi analüüsib kohus kahu suurust. VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitamisel taastada kahjueelsele võimalikult lähedane olukord. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi kuuluvad hüvitamisele asja parandamise mõistlikud kulud. Kahjustuste kõrvaldamiseks oli selle normi mõttes antud juhul vajalik mõranenud klaasiga trammiukse paneeli vahetamine.
18.Hageja palub kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 3735 eurot, mis seisneb mõranenud trammiukse paneeli vahetamist maksumuses. Hageja poolt esitatud kalkulatsiooni kohaselt läheb mõranenud trammiukse paneeli vahetamine maksma 3735 eurot (tl 11). Kostja ei ole esitanud vastuväited hagejale tekkinud kahju suurusele.
19.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise summas 3735 eurot.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 325 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli
23.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.