Tsiviilasi nr 2-21-20496
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
13.04.2022, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-20496
Tsiviilasi
OÜ KN5 hagi Lxxx Axxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ KN5 (registrikood: 11167996; asukoht: LaaneMadise talu, Lähevere küla, Järva vald, Järva maakond; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja KxxxNxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxmaakond; e-post: [email protected]); Kostja: Lxxx Axxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Sxxxx; e-post: xxxxxxxhot.ee)
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmise otsustamine
Keelduda menetlusse võtmast OÜ KN5 hagi Lxxx Axxxx vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus
Hageja esitas 31.12.2021 hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt üüris kostja 06.02.2015 hagejalt eluruumi aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxx vald. Üüri suuruseks oli 100 eurot kuus, lisaks kohustus kostja üüri tasumise viivitamisel maksma
viivist 0,15% päevas viivitatud summalt. 11.07.2016 teatas hageja kostjale, et ei pikenda üürilepingut, sest võlgnevus oli suurem kui kolme kuu üür. Hageja palus korteri vabastada hiljemalt 11.08.2016, kuid kostja ei ole korteri valdust siiani tagastanud ega üürivõlga ja viiviseid tasunud. Hageja nõuab kostjalt üürivõlgnevust 1752,26 eurot perioodil 01.01.2018-31.12.2018 ning viivist 3330,18 eurot perioodil 01.02.2018-31.12.2021. Kohus leidis, et hagi asjaolud on ebaselged. Kohus määras hagi asjaolude täpsustamiseks kohtuistungi 10.02.2022. Kohus edastas kutse e-posti aadressile, millelt hageja seaduslik esindaja hagi esitas. Hageja seaduslik esindaja ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist ega ilmunud istungile. Kohus saatis 02.03.2022 hageja seaduslikule esindaja hagis märgitud postiaadressile kirja, milles palus nõude aluseks olevaid ebaselgeid asjaolusid täpsustada, selgitada, miks ta pole 5 aasta jooksul oma valdust korterile taastanud ning esitama enda ja hageja toimivad kontaktandmed ja selgitama enda käitumist, s.o miks ta korduvalt pärast hagi esitamist ei reageeri ühelegi e-kirjale ega telefonikõnele (samamoodi käitus ta tsiviilasjas nr 2-20-19316). Omniva tagastas kohtukirja märkega, et majani puudub ligipääs ja postkast on ligipääsematu. Kohus edastas samasisulise kirja hageja registrijärgsele e-posti aadressile ning andis vastamiseks tähtaja 06.04.2022. Kiri on hagejale TsMS § 3111 lg 51 alusel kättetoimetatud 30.03.2022. Hageja ei reageerinud kohtu kirjale.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus märgib, et nõude aluseks olevad asjaolud olid ebaselged, sest kohtule teadaoleva info põhjal tekkis kohtul kahtlus nõude õiguspärasuses. Nimelt on kohtu menetluses olnud varasemalt tsiviilasjad nr 2-19-20969 ja 2-20-19316. Mõlemas tsiviilasjas esitatud hagi oli täpselt sama, mis praeguseski tsiviilasjas (sama leping, sama lõppemise aeg, valdus polnud tagastatud), kuid võlgnevuse periood oli erinev. Tsiviilasjas 2-19-20969 oli üürivõlgnevuse perioodiks 01.04.201631.12.2016. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks välja üürivõlgnevuse 1196,06 eurot ning viivise 2342,76 eurot perioodil 01.04.2016-25.03.2020 ning alates 26.03.2020 0,15% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Tsiviilasjas nr 2-20-19316 oli üürivõlgnevuse perioodiks 01.01.2017-31.12.2017 ja viivise perioodiks 01.02.2017-31.12.2020. Kohus jättis hagi läbivaatamata, sest hageja ei reageerinud ühelegi kirjale ega ilmunud kahele istungile. Kostja vastuse kohaselt oli ta juba 2015. aastal korteri vabastanud ning on sellest ajast alates Soomes elanud. Sellest tulenevalt palus kohus hagejal käesolevas tsiviilasjas täpsustada, miks ta nõuab üüri ja kasutuskulusid perioodi 01.01.2018-31.12.2018 eest, kui üürileping lõppes väidetavalt juba 2016. aastal ja selgitada miks ta on jätkuvalt esitanud hagisid erinevate perioodide eest, mis on kõik pärast lepingu lõppemist. Kohus soovis ka teada, miks hageja pole 5 aasta jooksul oma valdust korterile taastanud ning mis on teda selleks takistanud. Kohus kohustas hageja seaduslikku esindajat esitama enda ja hageja toimivad kontaktandmed. Kohus edastas samasisulise kirja hagejale kaks korda erinevatel aadressidel, kuid kummalegi kirjale hageja ei reageerinud. Kohus leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest hageja ei ole kättesaadav. Hagi menetlemine ja selle eesmärkide saavutamine sõltub eeskätt isikust, kes hagi esitas ning kes soovis nõude kohtulikku lahendamist. Kui hageja esitab mittetoimivaid kontaktandmeid, ei võta vastu menetlusdokumente, telefonikõnesid ega reageeri kohtu kirjadele, siis hagi
eesmärgipärane menetlemine on täiesti võimatu. Samuti polnud kohtul võimalik kõrvaldada kahtlusi nõude õiguspärasuse osas, sest hageja ei reageerinud kohtu kirjadele ega ilmunud istungile. Kohtu hinnangul ei saa hageja esitatud hagi menetleda ning kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna menetluses ei tekkinud kostjal menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.