Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-9086
Kohtuasi
Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ avaldus Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ (registrikood 12645765), seaduslik esindaja MM Puudutatud isik: Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu (registrikood 80416163), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aleksei Ratnikov ja Kaupo Kask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ kanda.
3.Rahuldada Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ-lt Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu kasuks välja 420 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
2-20-9086 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ (avaldaja) esitas 21.06.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu (puudutatud isik) juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja korteri nr 37 omanik ja puudutatud isiku liige. 12.05.2020 esitas avaldaja puudutatud isikule taotluse anda teada, kus paiknevad eriomandi 37 vee- ja elektrimõõtjad ning esitada nende näidud ajavahemikus 01.10.2017-30.04.2020. Puudutatud isik saatis 08.06.2020 avaldajale e-kirja, millele olid lisatud puudutatud isiku töötaja poolt koostatud Exceli tabelid tarbimise näitudega. Vastuses ei olnud märgitud, kus asuvad vee- ja elektrimõõtjad. Kuna puudutatud isik ei lisanud tabelitele ka elektriettevõtja arveid, millel on näha avaldaja eriomandi poolt tarbitud elektri kogused ega veenäite haldava ettevõtja poolt mõõdetud veetarbimisi, siis ei ole avaldajal võimalik veenduda, et tabelis esitatud andmed vastavad tegelikule tarbimisele. Avaldaja soovib tutvuda näitudega nagu need on kajastatud mõõdistamise teenust osutava isiku või elektrimüüja poolt koostatud dokumentides. Avaldaja soovib tutvuda haldajale ja raamatupidajale nähtavate dokumentidega, mis näitavad teenuste tarbimist iga korteriomaniku poolt. Ilma dokumentideta, mis näitavad iga eriomandi poolt tarbitud vee ja elektri kogust, ei ole puudutatud isikul võimalik esitada korteriomanikele arveid.
3.2.kohustada puudutatud isikut teatama avaldajale, kus on paigaldatud eriomandis 37 vee- ja elektritarbimist mõõtvad seadmed.
4.Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele märkis avaldaja, et puudutatud isiku poolt esitatud 12.01.2017 valduse üleandmise-vastuvõtmise akt ei tõenda asjaolu, et valduse üleandmisel on avaldajale näidatud vee- ja elektrimõõtjate asukohti. Avaldaja sai käesolevas tsiviilasjas teada, kus asuvad vee- ning voolumõõtjad. Exceli tabel, millele on alla kirjutanud puudutatud isiku esindaja, ei ole usaldusväärne dokument. Avaldaja soovib tutvuda teenuseosutaja poolt mõõdetud näitudega. Puudutatud isiku seisukohad
5.Puudutatud isik palub jätta avalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on käimas mitmeid kohtuvaidlusi, avaldaja kuritarvitab oma õigusi. Puudutatud isik on avaldaja poolt nõutu juba esitanud ning on avaldajale korduvalt selgitanud arvete kujunemist ning tarbimise mõõtmist puudutavat. Teenusepakkujad esitavad arve kogu KÜ tarbitud teenuse eest tervikuna. Teenuste eest makstav kogukulu jaotatakse igakuiste näitude alusel puudutatud
2-20-9086 isiku raamatupidaja poolt. Rotermanni 14 hoones on automaatikasüsteem (BMS), mis vahendab mh ka korteriomandite tarbimisi. Haldaja saab tarbimised kätte selliselt, et logib Rotermanni 14 hoone automaatika arvutisse, kopeerib näidud ja salvestab need Exceli faili, mis ongi majasisese tarbimise dokumendiks. Sellisel kujul saab andmed raamatupidaja, kes jagab kulud liikmete vahel ära vastavalt üldkoosolekul kehtestatud kulude jagamisele. Puudutatud isikul ei saagi olla selliseid sisseostuarveid, millel oleks eraldi välja toodud iga korteriomandi kulu/tarbimine ehk puudutatud isikul ei ole selliseid dokumente nagu nõuab avaldaja.
6.Puudutatud isikule müüb elektrienergiat Digismart OÜ ja esitab puudutatud isikule majasiseste mõõdikute kohta koondtarbimise eest koondarve (Digismart OÜ arvel on vaid summa ja koguseks üks). Puudutatud isik ei saa Digismart OÜ-le ette kirjutada, millisel kujul arveid tuleks esitada. Digismart OÜ arvel olev kogusumma jagatakse arvestite näitude alusel kõigi korteriomanike vahel. Kilovatt/tunni hinnad saadab Digismart OÜ puudutatud isikule eposti teel koos arvega. Avaldaja on saanud tutvuda Digismart OÜ arvete ja nende jagamise põhimõtetega korteriomanike vahel tsiviilasjas nr 2-19-7316.
7.Näidud, mille alusel on avaldajale esitatud arved kujunenud ja kogukulu jaotatud, on avaldajale esitatud. Samuti on puudutatud isik tsiviilasjades nr 2-19-7316 ja 2-20-6136 esitanud kõik sisseostuarved, mis on olnud aluseks avaldajale esitatud arvete õigsuse kontrollimiseks. Põhimõtteliselt kattub käesoleva menetluse aluseks oleva avalduse resolutsiooni p 1.1. juba tsiviilasjas 2-20-6136 avaldaja nõude p-dega 1.1.2. ja 1.1.4., millest lähtuvalt tuleks avaldus jätta läbi vaatamata. Puudutatud isik on tsiviilasjas nr 2-20-6136 esitanud avaldajale perioodi 01.10.2017-30.04.2020 veenäidud.
8.Avaldajal on olemas igakülgne teave mõõtjate ja elektrikilbi asukohast, see on kirjas korteri kasutusjuhendis. Korteri kasutusjuhend ja ülejäänud korterit puudutavad joonised jm dokumentatsioon on korteriomanikule arendaja poolt üle antud müügitehingu järgselt. Avaldaja omab arvestite asukoha infot, kuna on allkirjastatud 12.01.2017 vastavate dokumentide üleandmis-vastuvõtmise akti korter kättesaamisel. Veemõõtjad asuvad avaldaja korteriomandi vannitoa lae peal. Kilbiruumid paiknevad ühiskasutuses oleval korrusel panipaikade ja prügiruumi läheduses. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 30.06.2021 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 1860 eurot. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks.
10.Asjaolusid, mis annaksid aluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks, ei esine. Tsiviilasjas nr 2-20-6136 esitatud nõuded ei lange kokku käesolevas asjas esitatud nõuetega. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
11.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
2-20-9086
12.Avaldaja on korteri asukohaga Rotermanni 6a, Rotermanni 14, Rotermanni 16-37 omanik (dtl 597-604). 12.05.2020 avalduses palub avaldaja puudutatud isikul teada anda, kus paiknevad eriomandi 37 vee- ja elektrimõõtjad ning esitada nende näidud ajavahemikus 01.10.201730.04.2020 (kiri dtl 606). Puudutatud isik on avaldaja kirjale 08.06.2020 vastanud (vastus dtl 96, näitude tabelid al dtl 97). Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku 08.06.2020 vastus tema nõutut ei sisalda, st puudutatud isik on 08.06.2020 vastamisest sisuliselt keeldunud.
13.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik täitis avaldaja nõude. Kohus tuvastab, et puudutatud isiku 08.06.2020 vastuse lisaks on Exceli tabelid, milles on esitatud küsitud perioodi kohta kõigi korterite, sh avaldaja korteri, elektri-, jahutuse, kütte- ja veearvestite näidud (vastus dtl 96, näitude tabelid al dtl 97). Nimetatu edastamisega on täidetud avaldaja nõue näitude esitamiseks. Avaldaja on märkinud, et ta ei soovi puudutatud isiku poolt koostatud tabeleid. Avaldaja on menetluses asunud sisuliselt väitma, et on 12.05.2020 esitanud nõude dokumentidega tutvumiseks, kuid 12.05.2020 kirja sisust seda ei nähtu - küsitud on, millised olid näidud konkreetsel perioodil, st nõutud on teavet. Kohtu hinnangul on puudutatud isik avaldaja küsimusele täpselt vastanud ning edastanud isegi nõutust rohkem teavet. Isegi kui asuda seisukohale, et 12.05.2020 soovis avaldaja tegelikult nõuda dokumentidega tutvumist, ei ole nõudest võimalik aru saada, milliseid dokumente on silmas peetud. Puudutatud isik on selgitanud, et teenusepakkujad esitavad arve korteriühistule tarbitud teenuste eest tervikuna, mitte iga korteri kohta eraldi; haldaja saab andmed tarbimise kohta hoone automaatika arvutist, millest ta kopeerib näidud ja salvestab need Exceli faili, mille alusel raamatupidaja koostab arved korteriomanikele. Exceli failid on avaldajale edastatud. Kohus ei saa kohustada puudutatud isikut võimaldama selliste dokumentidega tutvuda, mida ei ole olemas.
14.Kohus tuvastab, et puudutatud isiku 08.06.2020 vastus avaldajale ei sisalda vastust küsimusele, kus paiknevad eriomandi 37 vee- ja elektrimõõtjad. Puudutatud isik on menetluses vastanud, et veemõõtjad (asukoht kaardil dtl 638) asuvad avaldaja korteri vannitoa kohal ning elektrimõõtjad kilbiruumis (asukoht kaardil dtl 650). Nõue teabe saamiseks on seega täidetud ka mõõtjate asukohtade osas. Kas ja mis tingimustel pääseb avaldaja kilbiruumi, ei ole esitatud nõude kontekstis asjassepuutuv.
15.Kohus jätab avalduse rahuldamata, kuna puudutatud isik on täitnud avaldaja 12.05.2020 nõude teabe saamiseks.
16.Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kui menetluse põhjustanud isiku kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1). Avalduse menetlemine oli avaldaja huvides. Menetlust ei põhjustanud puudutatud isik, kuna puudutatud isik oli 08.06.2020 avaldaja nõude teabe saamiseks valdavas osas täitnud. Kohus tuvastab, et korteri kasutusjuhendis (dtl 639-649) on välja toodud vee- ja elektriarvestite asukohad. Nähtuvalt avaldaja korteri valduse üleandmise aktist (dtl 662-663) on selles mh fikseeritud elektri- ja veearvestite näidud valduse avaldajale üleandmise seisuga 12.01.2017. Avaldaja väide, et näite tegelikkuses arvestite järgi ei fikseeritud, kuna avaldajal puudus kahtlus aktis kirjas olnud kogustes, on paljasõnaline ning vastuolus aktis märgituga. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et avaldajale pidid olema arvestite asukohad 12.05.2020 seisuga teada ning puudus vajadus kohtumenetluse algatamiseks nõudmaks sama teavet puudutatud isikult.
17.Puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud suurus on 1860 eurot (15,5 h x 120 eurot/h). Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal menetluskulu 3225 eurot, s.o kulu lepingulisele esindajale. Puudutatud isik on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
2-20-9086
1.avaldusega tutvumine - 2,5h;
2.kliendi nõustamine – 1,5 h;
3.20.09.2020 vastuse koostamine – 3 h;
4.16.10.2020 seisukohaga tutvumine ja 17.11.2020 menetlusdokumendi koostamine – 3,5 h;
9.toimiku materjalide analüüs, kliendi nõustamine, kohtukõne koostamine – 5,5 h. Ajakulu kokku 21,5 tundi.
18.Kohus leiab, et võttes arvesse avalduse sisu ja asja vähest keerukust, ei võinud avaldusega tutvumisele ning selle kliendiga arutamisele põhjendatult kuluda kokku enam kui 1,5 tundi. Kokkuvõtva seisukoha koostamisele (toiming 9) ei olnud samadel põhjustel mõistlik kulutada üle 1,5 tunni. Samas esitatud menetluskulude nimekirja koostamisele võis põhjendatult kuluda kuni pool tundi, põhjendatud ajakulu oli seega toimingule 9 kohtu hinnangul kokku 2 tundi ning kõikide toimingute tegemiseks kokku 15,5 tundi.
19.Puudutatud isik on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 150 eurot tunnis (sh käibemaks). Kohus leiab, et nimetatud tasu ei ületa oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest makstavat tasu. Küll ei ole äratuntav vajadus kasutada lihtsas hagita menetluse asjas lepingulise esindajana vandeadvokaati. Selliste kulutuste tegemine lepingulisele esindajale ei ole kohtu hinnangul proportsionaalne ega mõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 (p 19) märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Põhjendatud tunnitasu õigusabile käesolevas asjas ei ületa 120 eurot tunnis (sh käibemaks). Määruskaebus
20.Avaldaja esitas 14.07.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega avaldus jäeti rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja palub teha asjas uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
21.Puudutatud isiku juhatuse liikme poolt koostatud näitude Exceli tabel ei ole selleks dokumendiks, millega tutvumist avaldaja taotles. Kaugloetavate mõõtjate poolt fikseeritud andmed kajastuvad mõõtmisteenust osutavate äriühingute dokumentides. Avaldaja soovib tutvuda näitudega nagu need on kajastatud mõõdistamise teenust osutava isiku või elektrimüüja poolt koostatud dokumentides. Avaldaja kohtusse pöördumine oli ajendatud soovist leida võimalus kontrollida juhatuse poolt esitatavaid arveid elektri ja vee tarbimise osas. Puudutatud isik ei ole põhjendanud, kuidas on tal võimalik esitada avaldajale arveid, millel on näidatud tarbitud elektri ja vee kogused, kui teenuseosutaja arvetel neid andmeid ei ole.
22.Avaldaja sai vee- ja voolumõõtjate asukohtadest teadlikuks menetluse käigus, mitte 12.01.2017 valduse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Näitude kinnitamine ei ole tõendiks selle kohta, et näitude kinnitamisele eelnes arvestite asukoha tutvustamine.
23.Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, kuna avaldaja pöördus kohtusse põhjendatud avaldusega. Alles 17.11.2020 esitas puudutatud isik kohtule mõõtjate asukohti tõendavad dokumendid. Lisaks on tegemist õiguslikult lihtsa tsiviilasjaga ning menetluskulude summas 1860 eurot avaldajalt väljamõistmine on põhjendamatu ja ebaõiglane.
2-20-9086 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
24.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-i 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
27.Maakohus on asja lahendamisel õigesti viidanud KrtS § 45 lg-tele 1 ja 3. Kolleegium märgib, et KrtS § 45 lg 3 alusel esitatud nõude korral on avaldajal kohustus põhjendada ja kohtul kontrollida, kas nõutud teabe või dokumentidega on põhjendatud tutvuda. Samuti tuleb teabe taotlemise ja dokumentidega tutvumise nõude lahendamisel ning teabeõiguse piiride määramisel arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega. Kuivõrd KrtS seaduseelnõu seletuskirja järgi on KrtS § 45 lg 3 eeskujuks ÄS § 166, mis reguleerib osaniku õigust teabele, siis arvestab kolleegium asja lahendamisel ka osaniku teabeõigust puudutavat kohtupraktikat.
28.Kolleegium märgib esmalt, et iseenesest on korteriomanikul põhjendatud huvi andmete ja dokumentide suhtes, mille alusel ta saab hinnata, kas korteriühistu majandamiskulude nõue tema vastu on põhjendatud. Avaldaja on selleks palunud kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda eriomandi 37 vee- ja elektritarbimist mõõtvate seadmete näitudega ajavahemikus 01.10.2017-30.04.2020. Esitatud avalduses on avaldaja lisaks selgitanud, et ta soovib tutvuda dokumentidega, kus oleksid fikseeritud teenuseosutajate näidud iga korteriomandi tarbimise kohta.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isik on täitnud avaldaja nõude teabe andmiseks (s.o näitude esitamiseks) sellega, et on esitanud Exceli tabelid elektri-, jahutuse, kütte- ja veearvestite näitude kohta. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Puudutatud isik on selgitanud, et ühistu saab tarbimised kätte selliselt, et logib Rotermanni 14 hoone automaatika arvutisse, kopeerib näidud ja salvestab need Exceli faili, mis ongi majasisese tarbimise dokumendiks.
30.Avaldaja nõue tutvuda dokumentidega, kus on kajastatud teenusepakkujate näidud iga korteriomandi tarbimise osas, ei sisaldunud 12.05.2020 teabenõudes. Kolleegium märgib, et kohtu kaudu teabe saamise eelduseks on esiteks see, et avaldaja on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust ühistult (RKTKm nr 2-16-3492, p 11). Avaldaja peab piisavalt selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (RKTKm nr 32-1-132-07, p 14). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle (RKTKo nr 3-2-1-108-10, p 12). Avalduse taotlusi on lubatud menetluses küll täpsustada, kuid ei ole lubatud esitada selliseid küsimusi ega taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole enne kohtusse pöördumist küsitud. Kui avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist samade küsimustega pöördunud ühistu poole või kui ta on seda teinud vaid osaliselt, siis ei saa avaldust rahuldada teabe osas, mida avaldaja ei
2-20-9086 ole nõudnud (RKTKm nr 2-16-3492, p 12). Seega, kuivõrd avaldaja ei ole 12.05.2020 teabenõudes esitanud nõuet tutvuda eeltoodud dokumentidega, siis on maakohus jätnud avalduse viidatud osas õigesti rahuldamata.
31.Lisaks eeltoodule on puudutatud isik ka selgitanud, et korteriühistul ei ole selliseid dokumente, kus on kajastatud teenusepakkujate näidud iga korteriomandi tarbimise osas. Puudutatud isik on selgitanud, et Rotermanni 14 hoones on hooneautomaatikasüsteem (BMS), mis vahendab muu hulgas ka korteriomandite tarbimisi. Haldaja saab tarbimised kätte automaatikast selliselt, et logib sisse automaatika arvutisse, kopeerib näidud ja salvestab need Exceli faili. Sellisel kujul saab andmed raamatupidaja, kes jagab kulud liikmete vahel ära vastavalt üldkoosolekul kehtestatud kulude jagamisele. Teenuspakkujad esitavad puudutatud isikule arve kogu KÜ tarbitud teenuse eest tervikuna (teenusepakkuja teab ainult kogu KÜ tarbimist). Korteriomandite kaupa tarbimist näeb vaid haldaja ja korteriühistu kulusid jagav raamatupidaja. Iga korteriomandi kulu arvestatakse eraldi iga korteriomandi näitude alusel pärast teenusepakkujalt KÜ kogukulul põhineva arve saamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kulude tekkepõhimõtteid selgitatud avaldajale juba tsiviilasjade nr 2-19-7316 ja 2-20-6136 raames. Kolleegium märgib, et avaldaja ei saa nõuda korteriühistult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (RKTKm nr 2-16-3492, p 14.2). Arvestades puudutatud isiku eeltoodud selgitusi, ei ole avaldaja teinud usutavaks, et tema poolt nõutavad dokumendid eksisteerivad. Seejuures ei oma tähtsust avaldaja subjektiivne arvamus selle kohta, milliste dokumentide alusel peaks puudutatud isik avaldaja hinnangul kommunaalkulude arvestust teostama. Puudutatud isik on selgitanud, et teenusepakkujad esitavad puudutatud isikule arve kogu KÜ tarbitud teenuse eest tervikuna ning andmed iga korteriomandi tarbimise osas on olemas ühistul. Puudutatud isik on selgitanud, kuidas toimib ühistus tarbimise arvestamine ning ringkonnakohtule puudub alus kahelda puudutatud isiku selgitustes. Puudutatud isik on selgitanud, et ühistul puuduvad sellised dokumendid, kus on kajastatud teenusepakkujate näidud iga korteriomandi tarbimise osas. Avaldaja ei ole usutavalt vastupidist põhistanud.
32.Avaldaja ei vaidlusta määruskaebuses, et tal on olemas teave selle kohta, kus paiknevad eriomandi 37 vee- ja elektrimõõtjad. Avaldaja märgib, et ta sai vee- ja elektrimõõtjate asukohtadest teadlikuks puudutatud isiku 17.11.2020 menetlusdokumendist. Kolleegium ei pea usutavaks avaldaja väidet, et selline teave ei olnud avaldajale teada juba 12.05.2020 teabenõude esitamise ajal ning nõustub selles osas samuti maakohtu määruse põhjendustega. Avaldaja ei ole ümber lükanud maakohtu poolt tuvastatut, et vee- ja elektriarvestite asukohad on välja toodud korteri kasutusjuhendis. Samuti pidi mõõtjate asukoht olema avaldajale teada, kui ta fikseeris elektri- ja veearvestite näidud korteri valduse saamisel. Avaldajal puudub õiguskaitsevajadus nende dokumentide osas, mis tal endal olemas on või kättesaadavad muul viisil (RKTKm nr 2-18-13213, p 31). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning ringkonnakohus ei pea võimalikuks selles osas maakohtu määrust muuta. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm nr 3-2-1-176-16 p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest (RKTKo nr 3-2-1-87-14, p 29). Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kohu on oma
2-20-9086 seisukohta põhjendanud ja määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. Kolleegium nõustub, et menetlust ei põhjustanud puudutatud isik.
34.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kogu seni kantud menetluskulude jaotuse.
35.Avaldaja on määruskaebuses esitanud vastuväiteid ka maakohtu poolt kindlaks määratud puudutatud isiku menetluskulude suurusele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude hindamisel, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19; 3-21-115-14, p 11). Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm nr 2-19-10324, p 17). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Maakohus on puudutatud isiku poolt taotletud lepingulise esindaja kulu juba oluliselt vähendanud (s.o 3225 eurolt 1860 eurole), määrates rahaliselt kindlaks puudutatud isiku menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus ei pea menetluskulude täiendavat vähendamist põhjendatuks. See, et avaldaja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
36.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses. Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid 1462,50 eurot (9,75 h x 150 eur/h, sh km). Puudutatud isiku esindaja toimingud on järgnevad: maakohtu lahendiga tutvumine 0,75 h; määruskaebusega tutvumine – 1 h; kliendi nõustamine – 0,5 h; määruskaebusele vastuse koostamine – 7,50 h.
37.Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada toimingute ajakulu, kuivõrd puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahtu arvestades ülepaisutatud. Maakohtu määruse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu sellega tutvumiseks 0,5 tundi. Määruskaebuse analüüsimise ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud samuti 0,5 tunni ulatuses, kuivõrd määruskaebuse sisuline osa on kahel leheküljel ning kaebaja on määruskaebuses valdavalt korratud maakohtus esitatud väiteid. Suhtlus kliendiga mahus 0,5 h on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades, et vastuses määruskaebusele on puudutatud isik korranud suures osas maakohtus esitatud seisukohti ning vastus on koostatud suuremas osas copy&paste meetodil (RKTKm nr 3-2-1-4310, p 14), siis on määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 2 h. Seega peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakuluks määruskaebemenetluses 3,5 h.
38.Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest ning üldjuhul ei ole
2-20-9086 põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm nr 2-17-13164, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku esindaja tunnitasumäär 150 koos käibemaksuga põhjendatud. Arvestades puudutatud isiku esindaja kvalifikatsiooni, vaidluse all olnud küsimusi ning sellega seoses asja keerukust ja mahukust (tegemist on lihtsama vaidlusega) ja menetluse kestust, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud tunnitasu määraks tuleb lugeda 120 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodud tunnitasu määr vastab ligikaudu sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.
39.Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikule hüvitamisele menetluskulu 420 eurot (3,5 h x 120 eurot/h, sh km). Puudutatud isiku taotlus jääb rahuldamata 1042,50 euro ulatuses (1462,50-420).
40.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.