Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
07. juuni 2023.a, Tallinn
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-21-15896 Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ avaldus Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu vastu kohustada Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu juhatust võimaldada tutvuda korteriühistu pangakonto ajavahemikus 01.04.2020 kuni 31.07.2021 väljavõttega ja teistele korteriomanikele korteriühistu poolt majandamiskulude tasumiseks esitatud arvetega ajavahemikus november 2017 kuni 01.08.2021 nende Avaldaja: Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ (registrikood 12645765, asukoht Rotermanni tn 14-37, Tallinn) Avaldaja seaduslik esindaja M. M. (e-post xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja Monika Sulg (e-post [email protected]) Puudutatud isik: Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu (registrikood 80416163, asukoht Rotermanni 6a, 14, 16, 10111 Tallinn; e-post xxxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ, J.Köleri 8, 10150 Tallinn; e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse
esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 70 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõue ja põhjendused
millele on KÜ ka vastanud. Avaldaja on käinud mitmel korral kohtumas isiklikult KÜ raamatupidajaga ja koos on arveid analüüsitud ja vaadatud üle dokumente jms.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.
Menetlusosalised on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 47, 48).
TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
KrtS § 45 lg 3 kohaselt võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või
dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
Kohus peab käesolevas asjas seega tuvastama: (1) avaldajal õigustatud huvi olemasolu nõude esitamise vastu, kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmise (kohtueelse menetluse läbimine), (2) avalduse kohtule esitamise tähtaegsuse, dokumendid ja teabe, mille esitamist osanikul on õigus nõuda; (3) puudutatud isik kas keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast või ei vasta teabenõudele; (4) asjaolud, mis annavad puudutatud isikule õiguse keelduda dokumentide ja teabega tutvumise võimaldamisest ning (5) määratleda teabeõiguse teostamise aeg, koht ja viis ning (6) määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.
Vaidlust ei ole, et avaldaja on edastanud 09.08.2021 puudutatud isikule e-kirja teel kirjaliku taotluse, millise kohaselt palub esitada kontrollimiseks järgmised dokumendid: 1. Korteriühistu panga poolt kinnitatud pangakonto väljavõte perioodi kohta alates 01.04.2020 kuni 31.07.2021 ja 2. Elektriarved perioodi kohta alates 01.04.2020 kuni 31.07.2021 (dtl 14). Samuti on avaldaja edastanud 10.08.2021 puudutatud isikule e-kirja teel kirjaliku taotluse, millise kohaselt soovib avaldaja tutvuda teistele korteriomanikele korteriühistu poolt majandamiskulude tasumiseks esitatud arvetega ajavahemikus november 2017 kuni 1. august 2021 (dtl 15). Samuti ei ol vaidlust selles, et avaldaja on puudutatud isiku ehk korteriühistu liige (dtl 6-13).
Avaldaja on veelkordselt edastanud puudutatud isikule 29.09.2021 e-kirja, millises avaldab, et soovib tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemikus alates 01.04.2020 kuni 31.07.2021 ning teistele korteriomanikele korteriühistu poolt majanduskulude tasumiseks esitatud arvetega ajavahemikus november 2017 kuni 1. august 2021 (dtl 20).
Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et avaldaja on 25.08.2021.a saanud tutvuda elektriarvetega, sooja vee ja üldelektri selgitustega (dtl 19). Kuigi korteriühistu on 05.10.2021 e-kirjas avaldajale selgitanud, et viimane on saanud 25.08.2021 tutvuda kõigi nõutud dokumentidega (dtl 21), ei ole tegelikult asjas selle kohta tõendeid. Kohus asub seisukohale, et avaldajale on korteriühistu keeldunud näitamast teistele korteriomanikele esitatud arveid ning pangakonto väljavõtet. Samuti tuvastab kohus, et avaldaja on kohtueelselt nõudnud puudutatud isikult nende dokumentidega tutvumist, mida ta nüüd kohtu kaudu taotleb.
Riigikohtu praktika kohaselt peab avaldaja piisavalt selgelt ära näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (vt RKTKm 3-2-1-132-07, p 14 ja 3-2-1-108-10, p 12). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (RKTKo 3-21-108-10, p 12). Kohtu hinnangul on avaldaja nõue piisavalt määratletud.
Korteriühistu on esitanud kohtule Andmekaitse Inspektsiooni vastuse selgitustaotlusele, millises on avaldatud, et ühistu juhatus peab kaaluma, kas väljastada arved, kattes kinni isikut tuvastada võimaldavad andmed või põhjendatult keelduda nende väljastamisest. Arvete teistele korteriomanikele väljaandmiseks ei ole takistust, kui inimene ise selleks nõusoleku annab. Nõusolek peab seejuures vastama IKÜM art 7 tingimustele (dtl 90). Nimetatule tuginedes on korteriühistu keeldunud avaldajale võimaldada tutvuda teistele
korteriomanikele korteriühistu poolt majanduskulude tasumiseks esitatud arvetega ajavahemikus november 2017 kuni 1. august 2021.
Avaldaja on taotlenud, et korteriühistu võimaldaks viimasel tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemikus 01.04.2020.a kuni 31.07.2021.a.
on võimalik, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige, üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta, sh saada teada, et neil on teatav seos korteriomanikuga. Samuti isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötuse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. KrtS § 45 alusel lahendatavas asjas saab teatavas ulatuses muuta seda, kuidas korteriühistu juhatus peab teavitamiskohustust täitma. Seega määrab kohus, et korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Hagita menetluse kulude jaotuse otsustab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel seega lähtudes õiglusest (vt nt Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29).
Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd kohus rahuldab esitatud 50% ulatuses ja ülejäänud 50% ulatuses jääb see rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.06.2023 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.