Jätta rahuldamata Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ nõue kohustada Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistut võimaldama tutvuda eriomandi xxx vee- ja elektritarbimist mõõtvate seadmete näitudega ajavahemikus 01.10.2017- 30.04.2020.
4.Jätta rahuldamata Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ nõue kohustada Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistut teatama, kus on paigaldatud eriomandis xxx vee- ja elektritarbimist mõõtvad seadmed.
5.Menetluskulud jätta Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ kanda.
6.Määrata kindlaks, et Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1 860 eurot.
7.Mõista Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ-lt välja menetluskulu 1 860 eurot Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu kasuks.
8.Kohtumäärus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja esitatud väited ja nõue
1.Avaldaja on korteri xxx omanik ja puudutatud isiku liige, puudutatud isik on korteriühistu. 12.05.2020 esitas avaldaja puudutatud isikule taotluse anda teada, kus paiknevad eriomandi xxx vee- ja elektrimõõtjad ning esitada nende näidud ajavahemikus 01.10.2017-30.04.2020. Puudutatud isik saatis 08.06.2020 avaldajale e-kirja, millele olid lisatud puudutatud isiku töötaja poolt koostatud exceli tabelid tarbimise näitudega. Vastuses ei olnud märgitud, kus asuvad vee- ja elektrimõõtjad. Kuna puudutatud isik ei lisanud tabelitele ka elektriettevõtja arveid, millel on näha avaldaja eriomandi poolt tarbitud elektri kogused ega veenäite haldava ettevõtja poolt mõõdetud veetarbimisest, siis ei ole avaldajal võimalik veenduda, et tabelis esitatud andmed vastavad tegelikule tarbimisele. Avaldaja soovib tutvuda näitudega nagu need on kajastatud mõõdistamise teenust osutava isiku või elektrimüüja poolt koostatud dokumentides. Avaldaja soovib tutvuda haldajale ja raamatupidajale nähtavate dokumentidega, mis näitavad teenuste tarbimist iga korteriomaniku poolt. Avaldaja palub:
1.2.kohustada puudutatud isikut teatama avaldajale, kus on paigaldatud eriomandis xxx vee- ja elektritarbimist mõõtvad seadmed.
Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on käimas mitmeid kohtuvaidluseid, avaldaja kuritarvitab oma õiguseid. Nähtuvalt avaldaja enda esitatust on puudutatud isik nõutu juba teatanud, puudutatud isik on avaldajale korduvalt selgitanud arvete kujunemist ning tarbimise mõõtmist puudutavat. Teenusepakkujad esitavad arve kogu KÜ tarbitud teenuse eest tervikuna. Teenuste eest makstav kogukulu jaotatakse igakuiste näitude alusel puudutatud isiku raamatupidaja poolt. Rotermanni 14 hoones on automaatikasüsteem (BMS), mis vahendab mh ka korteriomandite tarbimisi. Haldaja saab tarbimised kätte selliselt, et logib hoone automaatika arvutisse, kopeerib näidud ja salvestab need exceli faili. Puudutatud isikul ei saagi olla selliseid sisseostuarveid, millel oleks eraldi välja toodud iga korteriomandi kulu/tarbimine. Need näidud, mille alusel on avaldajale esitatud arved kujunenud ja kogukulu jaotatud, on avaldajale esitatud. Samuti on puudutatud isik tsiviilasjas 2-19-7316 esitanud kõik sisseostuarved, mis on olnud aluseks avaldajale esitatud arvete õigsuse kontrollimiseks. Põhimõtteliselt kattub käesoleva menetluse aluseks olev avalduse resolutsioon p 1.1. juba tsiviilasjas 2-20-6136 avaldaja poolt nõutud p 1.1.2. ja 1.1.4., millest lähtuvalt tuleks avaldus jätta läbi vaatamata. Avaldajal on olemas igakülgne teave mõõtjate ja elektrikilbi asukohast, see on kirjas korteri kasutusjuhendis. Korteri kasutusjuhend ja ülejäänud korterit puudutavad joonised jm dokumentatsioon on korteriomanikule arendaja poolt üle antud müügitehingu järgselt. Veemõõtjad asuvad avaldaja korteriomandi vannitoa lae peal. Kilbiruumid paiknevad ühiskasutuses oleval korrusel panipaikade ja prügiruumi läheduses. Puudutatud isik palub jätta avalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et asjaolusid, mis põhjendaksid avalduse läbi vaatamata jätmist, ei esine. Tsiviilasjas 2-20-6136 esitatud nõuded ei lange kokku käesolevas asjas esitatud nõuetega. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
4.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
5.Kohus tuvastab kinnistusraamatu alusel, et avaldaja on korteri asukohaga Rotermanni 6a, Rotermanni 14, Rotermanni 16-xxx omanik (dtl 597-604). Kohtule on esitatud avaldaja 12.05.2020 avaldus puudutatud isikule, milles avaldaja palub anda teada, kus paiknevad eriomandi xxx vee- ja elektrimõõtjad ning esitada nende näidud ajavahemikus 01.10.201730.04.2020 (kiri dtl 606). Puudutatud isik on avaldaja kirjale 08.06.2020 vastanud (vastus dtl 96, näitude tabelid al dtl 97).
6.Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku 08.06.2020 vastus tema nõutut ei sisalda, st puudutatud isik on 08.06.2020 vastamisest sisuliselt keeldunud. Avaldus on kohtule esitatud 21.06.2020, so enne kahe nädala möödumist keeldumise saamisest. Avaldus on seega esitatud tähtaegselt.
7.Menetlusosalised vaidlevad, kas puudutatud isik täitis avaldaja nõude. Kohus tuvastab, et puudutatud isiku 08.06.2020 vastuse lisaks on exceli tabelid, milles on esitatud küsitud perioodi kohta kõigi korterite, sh avaldaja korteri, elektri-, jahutuse, kütte- ja veearvestite näidud (vastus dtl 96, näitude tabelid al dtl 97). Kohus leiab, et nimetatu edastamisega on täidetud avaldaja nõue näitude esitamiseks. Avaldaja on märkinud, et ta ei soovi puudutatud isiku poolt koostatud tabeleid. Avaldaja on menetluses asunud sisuliselt väitma, et on 12.05.2020 esitanud nõude dokumentidega tutvumiseks, kuid 12.05.2020 kirja sisust seda ei nähtu - küsitud on, millised olid näidud konkreetsel perioodil, st nõutud on teavet. Kohtu hinnangul on puudutatud isik avaldaja küsimusele täpselt vastanud ning edastanud isegi nõutust rohkem teavet. Isegi kui asuda seisukohale, et 12.05.2020 soovis avaldaja tegelikult nõuda dokumentidega tutvumist, ei ole nõudest võimalik aru saada, milliseid dokumente on silmas peetud. Puudutatud isik on selgitanud, et teenusepakkujad esitavad arve korteriühistule tarbitud teenuste eest tervikuna, mitte iga korteri kohta eraldi; haldaja saab andmed tarbimise kohta hoone automaatika arvutist, millest ta kopeerib näidud ja salvestab need exceli faili, mille alusel raamatupidaja koostab arved korteriomanikele. Exceli failid on avaldajale edastatud. Kohus ei saa kohustada puudutatud isikut võimaldama selliste dokumentidega tutvuda, mida ei ole olemas.
8.Kohus tuvastab, et puudutatud isiku 08.06.2020 vastus avaldajale ei sisalda vastust küsimusele, kus paiknevad eriomandi xxx vee- ja elektrimõõtjad. Puudutatud isik on menetluses vastanud, et veemõõtjad (asukoht kaardil dtl 638) asuvad avaldaja korteri vannitoa kohal ning elektrimõõtjad kilbiruumis (asukoht kaardil dtl 650). Nõue teabe saamiseks on seega täidetud ka mõõtjate asukohtade osas. Kas ja mis tingimustel pääseb avaldaja kilbiruumi, ei ole esitatud nõude kontekstis asjassepuutuv.
9.Kohus jätab avalduse rahuldamata, kuna puudutatud isik on täitnud avaldaja 12.05.2020 nõude teabe saamiseks. Menetluskulud
10.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
11.Avalduse menetlemine oli avaldaja huvides. Menetlust ei põhjustanud puudutatud isik, kuna puudutatud isik oli 08.06.2020 avaldaja nõude teabe saamiseks valdavas osas täitnud. Kohus tuvastab, et korteri kasutusjuhendis (dtl 639-649) on vee- ja elektriarvestite asukohad toodud. Nähtuvalt avaldaja korteri valduse üleandmise aktist (dtl 662-663) on selles mh fikseeritud elektri- ja veearvestite näidud valduse avaldajale üleandmise seisuga 12.01.2017. Avaldaja väide, et näite tegelikkuses arvestite järgi ei fikseeritud, kuna avaldajal puudus kahtlus aktis kirjas olnud kogustes, on paljasõnaline ning vastuolus aktis märgituga. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et avaldajale pidid olema arvestite asukohad 12.05.2020 seisuga teada ning puudus vajadus kohtumenetluse algatamiseks nõudmaks sama teavet puudutatud isikult. Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta täielikult avaldaja kui menetluse põhjustanud isiku kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
13.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal menetluskulu 3 225 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Puudutatud isik on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
1.avaldusega tutvumine -2,5t;
2.kliendi nõustamine – 1,5t;
3.20.09.2020 vastuse koostamine – 3t;
4.16.10.2020 seisukohaga tutvumine ja 17.11.2020 menetlusdokumendi koostamine – 3,5t;
9.toimiku materjalide analüüs, kliendi nõustamine, kohtukõne koostamine – 5,5t. Ajakulu kokku 21,5 tundi.
15.Kohus leiab, et võttes arvesse avalduse sisu ja asja vähest keerukust ei võinud avaldusega tutvumisele ning selle kliendiga arutamisele põhjendatult kuluda kokku enam kui 1,5 tundi. Kokkuvõtva seisukoha koostamisele (toiming 9) ei olnud samadel põhjustel mõistlik kulutada üle 1,5 tunni. Samas esitatud menetluskulude nimekirja koostamisele võis põhjendatult kuluda kuni pool tundi, põhjendatud ajakulu oli seega toimingule 9 kohtu hinnangul kokku 2 tundi ning kõikide toimingute tegemiseks kokku 15,5 tundi.
16.Puudutatud isik on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 150 eurot tunnis (sh käibemaks). Kohus leiab, et nimetatud tasu ei ületa oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest makstavat tasu. Küll ei ole äratuntav vajadus kasutada lihtsas hagita menetluse asjas lepingulise esindajana vandeadvokaati. Selliste kulutuste tegemine lepingulisele esindajale ei ole kohtu hinnangul proportsionaalne ega mõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 (p 19) märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Põhjendatud tunnitasu õigusabile käesolevas asjas ei ületa kohtu hinnangul 120 eurot tunnis (sh käibemaks).
17.Kohus määrab, et puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus on 1 860 eurot (15,5 x 120). Kohus mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 1 860 eurot.
18.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.