Osaühingu Aktiva Finants hagi A. K. põhivõla 18 euro, sissenõudekulu ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
49 eurot 72 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: A. K. xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista A. K. Aktiva Finants kasuks välja 48 eurot 67 senti (põhivõlg 18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10 eurot 67 senti ja sissenõudekulud 20 eurot).
3.Mõista A. K. Aktiva Finants kasuks välja viivis määraga 0,07% päevas põhinõudelt (18 eurot) alates 14. aprillist 2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata A. K. dokumentide väljatrükkide saamiseks.
6.Mõista A. K. Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud 305 eurot. Menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 713224267.
7.Mõista A. K. Aktiva Finants kasuks välja viivis menetluskuludelt (305 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 13. mail 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.K ) 46 euro saamiseks. Kohus tegi 17. mail 2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastuväite tõttu anti asi üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
5.juulil 2021 esitas hageja Tartu Maakohtule täiendatud ja täpsustatud hagiavalduse kostjalt põhivõla 18 eurot, sissenõudekulu 20 eurot ja viiviste 0,07% päevas saamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) 5. juulil 2019 liitumislepingu mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ei tasunud lepingu alusel esitatud arvet nr xxxxxxxxxxx 18 eurot, maksetähtpäevaga 18. detsember 2019. Esialgne võlausaldaja ütles seetõttu lepingu üles 25. veebruaril 2020. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale
3.veebruaril 2021. Hageja nõuab võlaõigusseaduse (VÕS) 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudekulude hüvitamist summas 20 eurot. Hageja on saatnud kostjale ühe tasulise meeldetuletuskirja tariifiga 15 eurot ning 2 tasulist kirja tariifiga kokku 5 eurot. Viivisemäär 0,07% päevas tuleneb kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud lepingust. Hageja nõuab viivist alates võlgnevuse tekkimisest kuni põhivõla nõuetekohase tasumiseni.
2.Hageja hilisemate täpsustuste kohaselt ei ole asjakohased kostja väited võlgnevuse tasumise kohta. Kostja ei tasunud ülekandega mitte hagiavalduse aluseks olevat arvet, vaid eelmise perioodi võlgnevust. Hagiavalduse aluseks olev nõue muutus hiljem sissenõutavaks ja on siiski tasumata. Lepingust tulenev nõue tuleb tasuda isikul, kellega leping on sõlmitud, praegusel juhul kostjaga. Kui kostjal on telefoninumbri ostjaga omavaheline tasumise kokkulepe, on tal võimalik esitada regressinõue kolmanda isiku vastu, kes on jätnud nende omavahelisest lepingust tulenevad nõuded täitmata.
3.Kostja oma vastuses ja hilisemates täpsustustes vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul tal võlgnevus puudub, kuna kõik võlad on ammu tasutud. Telefoninumber oli mõnda aega
blokeeritud. Esialgse võlausaldajaga läbirääkimiste teel saavutati kokkulepe, et kostja tasub võlgnevuse ning pärast seda anti telefoninumber üle kolmandale isikule. Seega kostjal tasumiskohustus puudub. Põhivõlga summas 18 eurot küsitakse 1. novembrist 2019 kuni 26. novembrini 2019 tarbitud teenuse eest. Juba alates 1. oktoobrist 2019 oli Elisa Eesti AS võla tõttu ühepoolselt SIM-kaardi sulgenud. Seega ei saanud kostjal nimetatud perioodil tekkida täiendavat võlga, sisse ega välja helistada ei saanud, teenust ei olnud võimalik tarbida. Samuti ei ole kostja nõutava 18 euro kohta mingit arvet saanud. 27. novembril toimus numbri omaniku vahetus, kuid leping oli selleks ajaks juba lõpetatud koos SIM kaardi sulgemisega.
KOHTU SEISUKOHT
1.4. Esmalt lahendab kohus kostja 24. märtsi 2022 seisukohas esitatud taotlused. Kostja on taotlenud kohtult vaidlusaluse arve, volikirja ja nõude loovutamise teatise koopiat. Kohus selgitab, et nimetatud dokumendid on kostjale kullerpostiga (kohtukordnikuga) kätte toimetatud isiklikult 13. septembril 2021. Eelneva tõttu jätab kohus kostja taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et kui kostjal on need dokumendid kadunud, võib ta pöörduda Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleisse. Samuti on kostja esitanud taotluse vaidlusaluselt telefoninumbrilt tehtud kõnede väljavõtete nõudmiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tõendi kogumiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna see on esitatud hilinenult. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. 16. veebruari 2022 määrusega määras kohus 15. märtsi 2022 tähtajaks, milliseks tuli pooltel esitada kohtule oma viimased tõendid ja seisukohad. See tähendab, et pärast nimetatud kuupäeva ei saanud kohtule enam esitada uusi tõendeid ega ka taotlusi tõendite kogumiseks. Kostja taotlused on esitatud 24. märtsil 2022, seega hilinenult. Kostja pole taotlenud ka nimetatud tähtaja pikendamist. Kuni 25. märtsini 2022 oli võimalik vastata üksnes vastaspoole seisukohtadele, uusi tõendeid ega taotlusi enam esitada ei saanud.
1.5. Hageja nõuab kostjalt sideteenuse võlgnevuse tasumist summas 18 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Poolte seisukohtadest ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid liitumislepingu mobiilsideteenuste tarbimiseks (dtl 27-39). Kostjal tekkis võlgnevus, mistõttu teenuse osutamine peatati ja telefoninumber blokeeriti. 26. novembril 2019 tasus kostja esialgsele võlausaldajale 186 eurot 78 senti (dtl 72) ning 27. novembril 2019 leping lõpetati ja telefoninumber anti üle kolmandale isikule (dtl 86). Nimetatud asjaolude osas puudub ka pooltel vaidlus.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega tekkis kostjal lepingut sõlmides kohustus tasuda kõigi lepinguperioodil tarbitud teenuste eest ja maksta ka muud lepingus kokkulepitud tasud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus tasuda täiendavalt 1. detsembril 2019 koostatud arvel nr xxxxxxxxxxx 18 eurot ning lisanduvad kõrvalnõuded. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel
juhul on hageja tõendanud lepingu sõlmimist (dtl 27), lepingust tuleb ka kohustus tasuda tarbitud teenuste eest esitatud arved. Hagejal on ebamõistlikult keeruline tõendada arve tasumata jätmist kui negatiivset asjaolu. Seega lasub arve tasumise osas tõendamiskoormis kostjal. Kostja leiab, et on kõik võlgnevused, sh ka vaidlusaluse arve juba tasunud, ning on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule maksekorralduse. Maksekorraldusest nähtuvalt tasus kostja
26.novembril 2019 esialgsele võlausaldajale 186 eurot 79 senti. Mobiilinumbri omanikuvahetus toimus 27. novembril. Mobiiltelefoninumbri lõpetamise kokkuleppest nähtub, et „Klient kohustub tasuma arved Elisa Eesti ASi poolt osutatud teenuste eest kuni SIM-kaardi sulgemise hetkeni. ELISA sulgeb SIM-kaardi Lepingu lõppemise kuupäeval.“ Seega oli kostjal kohustus tasuda kõigi
27.novembriks 2019 sissenõutavaks muutunud kohustuste eest (dtl 86). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et arve nr xxxxxxxxxxx olnud 26. novembril 2019 veel sissenõutavaks muutunud, mistõttu ei hõlmanud 26. novembril 2019 tasutu nimetatud arvel näidatud võlgnevust. Arve nr xxxxxxxxxxx 1. detsembril 2019 perioodil 1. november kuni 30. november 2019 sissenõutavaks muutunud teenuste eest 18 euro tasumiseks (dtl 40-41). Arve maksetähtpäev oli 18. detsember 2019, mis ei olnud 26. novembriks 2019 veel saabunud. Seetõttu ei olnud nimetatud arvel näidatud kohustus muutunud veel sissenõutavaks. Seetõttu ei saanud arvel nr xxxxxxxxxxx summad sisalduda 26. novembri 2019 võlgnevuse tasumises, vaid siis tasuti võlgnevust varasemate teenuste eest.
7.Kostja teise vastuväite kohaselt on arve esitamine alusetu, kuna tema pole novembris 2019 mobiilsideteenuseid tarbinud. Nimelt oli alates 1. oktoobrist 2019 kuni võlgnevuse tasumiseni
26.novembril 2019 telefoninumber blokeeritud, mistõttu ei saanud sisse ega välja helistada. Arve väljavõttelt (dtl 41) nähtub, et kostjalt nõutakse omanikuvahetuse tasu 5 eurot ja võlgnevuse tõttu tekkinud piirangu eemaldamise tasu 4 eurot. Tasunõue tekkis nimetatud toimingute tegemisega ajal, mil kostja oli mobiilinumbri omanik. Seega on nende tasumise kohustus mobiiltelefoninumbri lõpetamise kokkuleppe alusel kostjal hoolimata sellest, et tasud muutusid sissenõutavaks pärast numbri omanikuvahetuse tegemist. Samuti nõutakse kostjalt kuutasu 9 eurot, milles sisaldus ka 5 mobiilikõnet kogukestvusega 16 minutit. Elisa Üldtingimuste p 4.6 kohaselt ei vabasta teenuste osutamise piiramine klienti kuumaksete või miinimumarve tasumise kohustusest (dtl 32). Seega tekkis kostjal ka kuutasu tasumise kohustus hoolimata sellest, et mobiilsideteenuste kasutamine oli vahepeal piiratud. Kuna lepingu üldtingimustest tulenevalt oli kostjal kui telefoninumbri kasutajal igal juhul novembri 2019 eest kuutasu tasumise kohustus, ei omaks asja lahendamisel tähtsust ka see, kui kõned oleks teinud kolmas isik pärast seda, kui talle telefoninumber üle anti. Asja lahendamisel ei oma tähtsust kostja vastuväited, milliste kohaselt ei ole ta arvet nr xxxxxxxxxxx saanud. Arve on selle päisest nähtuvalt saadetud kostja tavapärasele aadressile. Teenuste tarbimisel tekib kohustus ka teenust eest tasuda. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse summas 18 eurot väljamõistmiseks.
8.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punktis 7.10 on kostja ja esialgne võlausaldaja kokku leppinud viivisemääras 0,07% päevas. Arve nr xxxxxxxxxxx tähtpäev oli 18. detsember 2019, seega on kostja tasumisega viivituses alates 19. detsembrist 2019. Perioodil 19. detsembrist 2019 kuni 13. aprillini 2022
kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivvisevõlgnevus 10 eurot 67 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele ka hageja taotlus kostjalt edasiulatuva viivvise väljamõistmiseks põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Seega kuulub hageja nõue sissenõudekulude summas 20 eurot väljamõistmiseks rahuldamisele. Kokku mõistab kohuskostjalt hageja kasuks välja 48 eurot 67 senti (18 + 10,67 + 20) ning lisanduva viivise põhivõlalt määras 0,07% päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
9.Hagi rahuldamist ei väära ka kostja väited, milliste kohaselt oli temal leping Elisa Eesti AS-ga ning praeguse hagejaga ei ole tema mingit kokkulepet sõlminud. Kohus selgitab kostjale, et esialgne võlausaldaja Elisa Eesti AS on oma nõude loovutanud võlgade sissenõudmisega tegelevale hagejale. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Kooskõlas VÕS § 170 on hageja teatanud kostjale nõude loovutamisest (dtl 43). Vastav teade on saadetud 9. veebruaril 2021 e-posti aadressile [email protected]. Teatise koopia on lisatud ka hagiavaldusele ning koos hagiavaldusega ka kostjale edastatud. Seega sai kostja nõude loovutamisest teada hiljemalt hagiavalduse kättesaamisega. Isegi kui kostja nõude loovutamisest ei teadnud, ei vabasta see kostjat võlgnevuse tasumise kohustusest, sellisel juhul oleks kostja saanud võlgnevuse täita VÕS § 169 alusel esialgsele võlausaldaja Elisa Eesti AS-le.
10.Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
11.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ehkki kostja ei ole hagejate menetluskuludele otsesõnu konkreetseid vastuväiteid esitanud, nähtub kostja seisukohtadest, et ta vaidlustab kogu nõude, sh ilmselt ka kõrvalnõuded ja menetluskulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 94) on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 75 eurot ning esindajatasu õigusteenuse eest 1020 eurot (ilma käibemaksuta, käibemaksu ei lisandu, ajakulu 8,5 tundi, tasumääraga 120 eurot/tund). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb riigilõiv summas 75 eurot kostjalt välja mõista. Õigusabiteenuse kulusid peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-14, p 14).
Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot/tund on hagihinda, käesoleva menetluse sisu ja õiguslikku iseloomu arvestades ülemäära suur. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 70 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Ajakuluna hagimenetluses peab kohu põhjendatuks 3 tundi. Hagejal oli küll vajalik vastata mitmele kohtunõudele, kuid need olid suunatud pigem faktiliste asjaolude täpsustamisele, kohus ei arutanud menetlusosalistega keerukaid õiguslikke küsimusi. Hageja on menetluskulude nimekirjas taotlenud ka maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist summas 90 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt kostja põhjendamatult menetlust venitas ega esitanud kõiki vastuväiteid ja tõendeid õigeaegselt. Arvestades, et kostja on õigusteadmisteta isik, on eluliselt mõistetav, et ta vajas tõendite ja seisukohtade esitamiseks rohkem kohtu selgitusi ega osanud kõiki vastuväiteid ühe korraga esitada. Samuti oleks menetlusaega kokku hoidnud, kui hageja oleks koheselt pärast kostja vastuväidete saamist pöördunud esialgse võlausaldaja poole võlgnevuse tekkimise asjaolude täpsustamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 305 eurot (75 + 210 + 20). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (305 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.