Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-13963
Tsiviilasi
KIRDE EHITUS OÜ hagi Narva linna vastu garantii täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamiseks Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. detsembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KIRDE EHITUS OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): KIRDE EHITUS OÜ (registrikood 12420196), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman
esindajad
Vastustaja (kostja): Narva linn (Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) (registrikood 75029524), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. detsembri 2021 määrus KIRDE EHITUS OÜ-lt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista KIRDE EHITUS OÜ-lt Narva linna kasuks välja menetluskulude katteks 3529,20 eurot.
2.Lugeda Viru Maakohtu 30. detsembri 2021 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada Narva linna avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.2.Välja mõista KIRDE EHITUS OÜ-lt Narva linna kasuks menetluskulud 3529,20 eurot (sh käibemaks).
2.3.Välja mõista KIRDE EHITUS OÜ-lt Narva linna kasuks viivis menetluskuludelt (3529,20 eurot) alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.KIRDE EHITUS OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.KIRDE EHITUS OÜ (hageja) esitas 11. septembril 2019 Viru Maakohtule hagi Narva linna (kostja) vastu.
2.Maakohus jättis 5. juuni 2020 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja 8. mai 2020 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud esindajakulust 4801,92 eurot (sh km), mille kostja palus hagejalt koos lisanduva viivisega välja mõista. Kostja esindaja ajakulu oli 29 h 54 min. Kostja esindaja vähendas 14. mai 2020 seisukohas ajakulu 18 minuti võrra ja palus lähtuda ajakulust 29 h 36 min ning mõista hagejalt välja 4752,96 eurot (sh km). Kostjat esindas vandeadvokaat tunnihinnaga 133 eurot ning alates 1. jaanuarist 2020 tunnihinnaga 136 eurot. Tunnihinnale lisandub käibemaks. Esindaja osutas kostjale õigusabi järgmiste toimingute tegemiseks: -
10. oktoober 2019 kostja vastuse koostamine, kliendi edastatud materjali analüüs – 2 h 24 min; 15. oktoober 2019 kostja vastuse koostamine – 5 h 30 min; 16. oktoober 2019 kostja vastuse koostamine – 2 h 30 min; 18. oktoober 2019 hanketeate kaaskirja koostamine hagejale - 30 min; 21. oktoober 2019 kostja vastuse koostamine – 30 min; 11. detsember 2019 hageja arvamuse analüüs, e-kiri kliendile – 30 min; 13. detsember 2019 hageja 11. detsembri 2019 seisukoha analüüs – 2 h 42 min; 16. detsember 2019 seisukoha koostamine hageja 11. detsembri 2019 seisukohale – 3 h 42 min; 17. detsember 2019 seisukoha koostamine hageja 11. detsembri 2019 seisukohale – 1 h 36 min; 18. detsember 2019 seisukoha koostamine hageja 11. detsembri 2019 seisukohale - 1 h; 19. detsember 2019 kostja seisukoha koostamine – 42 min;
-
29. jaanuar 2020 hagi ja selle lisade esmane analüüs – 42 min; 29. jaanuar 2020 e-kiri kliendile (liitmine, kolmanda isiku kaasamine) – 12 min; 30. jaanuar 2020 seisukoha esitamine liitmistaotlusele – 6 min; 31. jaanuar 2020 hagi materjalide analüüs, ekspertiiside läbitöötamine, e-kiri koos sisuliste küsimustega kliendile – 2 h 24 min; 5. mai 2020 ettevalmistus kohtuistungiks – 36 min; 5. mai 2020 nõupidamine kliendiga enne kohtuistungit – 18 min; 5. mai 2020 osalemine kohtuistungil – 1 h; 6. mai 2020 menetluskulude nimekirja koostamine – 42 min; 7. mai 2020 vastuväide hageja menetluskulude nimekirjale – 2 h.
4.Hageja vaidles kostja menetluskulude rahalisele suurusele vastu. Kostja esindajakulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Põhjendatud ei ole 18. oktoobri 2019 (hanketeate kaaskirja koostamine), 29. jaanuari 2020 (hagi ja selle lisade esmane analüüs) ja 31. jaanuari 2020 (hagi materjalide analüüs ja ekspertiiside läbitöötamine jm) menetlustoiminguid, kuivõrd need ei ole seotud käesoleva kohtuasjaga. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole õigusabikulude koosseisus väljamõistmisele kuuluv kulu (Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13; 11. novembri 2014 nr 3-2-1-77-14, p 12). Samuti on ülepaisutatud 2-tunnine ajakulu hageja menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 4752,96 eurot (sh käinemaks) ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus asus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja asjaolusid, mahukust, keerukust, menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on esindaja tunnihinnad (133 eurot ja 136 eurot) mõistlikud ja põhjendatud. Maakohus leidis, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ja oli toimingute tegemiseks vajalik. Ajakulu on eluliselt usutav ega ole ülepaisutatud. Maakohus arvestas ka sellega, et menetluse on põhjustanud hageja ning kostja pidi tõendeid koguma ja nende esitamisega seotud kulud kandma. Hageja enda menetluskulud ei ole väiksemad kui kostjal. Hageja õigusabi toimingute ajakuluks on 39,6 h.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus jättis hindamata hageja vastuväited kostja menetluskuludele. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja vastuväidetega. Maakohus on rikkunud oluliselt määruse põhjendamise kohustust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Kostja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebusega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus on kaalutlusõigust teostades igakülgselt põhjendanud, miks kostja taotlus esindajakulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Maakohus võttis arvesse käesoleva tsiviilasja asjaolusid, mahukust, keerukust, menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni ning jõudis järeldusele, et esindaja tunnihind on mõistlik ja põhjendatud. Maakohus on põhjendanud ka kostja esindaja ajakuluga nõustumist. Maakohus ei ole jätnud hageja vastuväiteid hindamata. Maakohus ei pidanud eraldi hindama, miks ta ei nõustu hageja ühe või teise väitega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi rikkumise tõttu väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 3529,20 eurot (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Määruskaebus kuulu rahuldamisele osaliselt. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks täielikult ning heidab maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Eeltoodule tuginedes saab ringkonnakohus maakohtu määruse tühistada üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu.
10.Hageja heidab maakohtule ette hageja vastuväidetega mittearvestamist. Ringkonnakohus selgitab, et vastaspoole seisukohtadega mittearvestamine ei too iseenesest kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuivõrd kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse põhimõtete kohaselt ega ole seejuures seotud poolte seisukohtadega (TsMS § 174 lg 8). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole kostja esindajakulu põhjendatuse tuvastamisel teostanud nõuetekohaselt kaalutlusõigust ning oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Maakohus on küll märkinud, et kostja esindaja tunnitasu määr vastab asja keerukusele ja mahule, kuid pole samasugust kaalutlust läbi viinud kostja esindaja ajakulu hindamisel. Kuigi kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, ei piisa pelgalt nentimisest, et esindajakulu on põhjendatud ja vajalik. Samuti ei piisa viitamisest asjaoludele, et vastaspool
põhjustas menetluse ning vastaspoole menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on suuremad. Tegemist saab olla vaid täiendavate põhjendustega, kuid mitte peamiste kaalutlustega kulude põhjendatuse hindamisel. Seega ei ole maakohus teinud sisuliselt kaalutlusotsust õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Ringkonnakohus leiab, et see ei too kaasa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist, kuivõrd ringkonnakohtul on võimalik puudused ise kõrvaldada (TsMS § 667 lg 2).
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist keskmisest õiguslikult keerukama ega mahukama tsiviilasjaga, mistõttu ei ole kostja esindaja ajakulu 29 h 36 min summas täies ulatuses põhjendatud. Kostja esindaja on erinevatel kuupäevadel hagivastuse koostamiseks kulutanud kokku 10 h 54 min. Samuti on kostja esindajal kulunud hageja 10. detsembril 2019 esitatud (11. detsembri 2019 kuupäevaga) seisukohale vastuse koostamiseks erinevatel kuupäevadel kokku 10 h 12 min, st ligi sama kaua, kui hagivastuse koostamiseks. Selline ajakulu on arvestades hageja seisukohti ja kostja menetlusdokumentide sisu ja pikkust osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et täies ulatuses ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu 3 h ja 6 min teise tsiviilasja materjalidega tutvumise eest. Isegi, kui kostjal tuli teise tsiviilasja materjalidega tutvuda, ei ole selleks kulutatud aeg mõistlik. Riigikohus muutis 27. mail 2020 tsiviilasjas nr 2-18-7550 määrusega varasemat praktikat, mistõttu tuleb põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks määrata ka menetluskulude nimekirja koostamise kulud. Samas on selgelt ülepaisutatud kostja ajakulu 42 min menetluskulude nimekirja koostamiseks ning hageja menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks 2 h. Kokku ei ole nimetatud toimingute osas ajakulu põhjendatud üle 40 minuti. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et arvestades asja keerukust ja mahukust, kummagi poole menetlusdokumentide sisu ja pikkust, on kostja esindaja ajakulu 29 h 36 min ja tasu 4752,96 eurot (sh käibemaks) ülepaisutatud. Asjaolu, et vastaspoole ajakulu on menetluskulude nimekirja järgi veelgi suurem, ei näita iseenesest kostja esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Kuivõrd maakohus ei pidanud hageja menetluskulude põhjendatust hindama, on ennatlik võtta seda aluseks kostja menetluskulude põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu kuni 1. jaanuarini 2020 tehtud menetlustoimingute osas põhjendatud 17 h ulatuses 2261 eurot (17 h × 133 eurot). Alates 1. jaanuarist 2020 tehtud menetlustoimingute osas on kostja esindaja menetluskulud põhjendatud 5 h ulatuses 680 eurot (s.o 5 h × 136 eurot). Kokku 22 h ja summas 2941 eurot. Kostja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Järelikult tuleb hagejalt mõista kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga summas 3529,20 eurot.
12.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.