Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavaldus

Hageja esitas 11.09.2019 Viru Maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus tuvastada Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti 5.09.2019 nõudeavalduse „Nõudekiri seoses 22.03.2019. a Swedbank AS väljaantud garantiikirjaga nr 19-027546- GF“ õigusvastasus ja Swedbank AS-i väljastatud garantiikirja nr 19-027546-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine; kohustada Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametit esitama Swedbank AS-ile tahteavaldus garantiikirja nr 19-027546GF alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga; kui kohus ei rahulda hagi tagamise taotlust ja AS Swedbank teeb enne käesolevas kohtuasjas sisulise lahendi jõustumist väljamakse Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametile garantiikirja nr 19-027546-GF alusel garantiisumma 60 637,60 eurot ulatuses, siis kohustada Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametit hüvitama alusetu rikastumise sätete alusel alusetult saadud väljamakse koos seadusest tulenevate intressidega.

Lisaks palus hageja hagi tagada ja keelata Swedbank AS-il väljamakse tegemine Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametile 5.09.2019 kirja “Nõudekiri seoses 22.03.2019. a Swedbank AS väljaantud garantiikirjaga nr 19-027546- GF“ alusel kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni; keelata Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametil 5.09.2019 kirja “Nõudekiri seoses 22.03.2019. a Swedbank AS väljaantud garantiikirjaga nr 19-027546- GF“ alusel garantiisumma EUR 60 637,60 AS-lt Swedbank vastuvõtmine; kohustada Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametit 05.09.2019 kirja „Nõudekiri seoses 22.03.2019. a Swedbank AS väljaantud garantiikirjaga nr 19-027546- GF“ alusel Swedbank AS-i poolt garantiisumma makse tegemise korral tagastama garantiisumma kolme tööpäeva jooksul Swedbank AS-le.

Hageja ja kostja sõlmisid 18.02.2019 töövõtulepingu nr 5.1-6/9/2019 (edaspidi leping), mille objektiks oli Narva lasteaia P ehitustööde teostamine töövõtulepingus kokku lepitud mahus ja tingimustel. Töövõtulepingu tingimusi täites andis hageja kostjale täitmistagatisena Swedbank AS-i garantiikirja nr 19-027546-GF (edaspidi garantiikiri) summas 60 637,60 eurot.

2(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

Lepingu sõlmimisele järgnevalt oli lepingu täitmine takistatud kostja vastutusalas olevate asjaolude tõttu, mh kuid mitte ainult põhjusel, et lepingu aluseks olnud ja riigihankes nr 201887 hankedokumentatsiooni koosseisus esitatud põhiprojektis esinesid olulised puudused, mille kõrvaldamisest tellija keeldus, puudus kehtiv energiamärgis, mis mõjutas ehitusloa kehtivust, tellija ei võtnud enam kui 4 kuu jooksul seisukohti tööprojektide osas. Eelnevatel põhjustel oli töövõtulepingu täitmine alates 20.06.2019 peatatud vastavalt hageja sellekohasele teatele.

Kostja ei kõrvaldanud oma vastutusalas olevaid lepingu täitmist takistavaid asjaolusid augusti keskpaigaks ning lisaks keeldus tasumast hagejale tasu juba teostatud tööde eest arve nr 20719 alusel summas 40 315,5 EUR (sh KM). Seega oli hageja sunnitud esitama kostjale 12.08.2019 lepingu ülesütlemise teate. Kostja esitas 16.08.2019 vastuse ülesütlemise teatele, milles kostja aktsepteeris hagejapoolset lepingu ülesütlemist. Kostja ei ole tänaseni esitanud hageja suhtes ühtegi pretensiooni ega kahjunõuet seoses lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega ega ka muud rahalist nõuet. Lepingu esemeks olev objekt anti kostjale üle 22.08.2019, vastava lõppakti allkirjastamise teel. Kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni lõppaktis fikseeritud tööde kohta. Kostja otsustas 05.09.2019 üllatuslikult edastada Swedbank AS-ile garantiikirja alusel nõudeavalduse. Kostja väitel on tal tekkinud hageja vastu rahalised nõuded suuruses 60 637,60 eurot (maksimaalne nõudesumma garantiikirja raames) seoses vajadusega teostada konserveerimistöid, ehitustööde auditit, ekspertiisi ja teha muid kulutusi. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus väljamaksete saamiseks garantiikirja alusel, kuivõrd kostja nõue on ilmne garantiist tulenevate õiguste kuritarvitamine, on vastuolus garantiikirja tingimustega, samuti vastuolus kostja ja hageja vahel sõlmitud lepinguga ning garantiikirja täitmisele pööramine põhjustaks hagejale suuri makseraskusi.

Garantii täitmisele pööramise avaldus on vastuolus garantiikirja tingimustega. Garantiikirja p 1 kohaselt tagab garantiikiri „rahalise hüvitise maksmise juhul, kui töövõtja rikub Lepingust tulenevat tööde teostamise kohustust“. Garantiikiri tagab üksnes selliseid kostja varalisi nõudeid hageja vastu, mis tulenevad vahetult sellest, et hageja rikub lepingust tulenevat tööde teostamise kohustust. Garantii täitmisele pööramise avalduses on kostja üldsõnaliselt märkinud järgmist: „Seoses töövõtulepingu ülesütlemisega tekkisid Ametil rahalised nõuded OÜ Kirde Ehitus vastu summas 60 637,60 (kuuskümmend tuhat kuussada kolmkümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot. Antud summa on Ameti kahjum, mis tekkis seoses töövõtulepingu ennetähtaegse ülesütlemisega. Kahjum tekkis seoses vajadusega teostada konserveerimistöid, ehitustööde auditi ja ekspertiisi ja teha muid kulusid.“. Konserveerimistööde teostamine, ehitustööde auditi ja ekspertiisi läbiviimine ei ole lepingu järgi hageja kohustused, mida saaks garantiikirja tähenduses lugeda „lepingust tulenevate tööde teostamise kohustusteks“. Garantiikiri ei taga kostja võimalikke varalisi nõudeid hageja vastu, mis ei tulene vahetult lepingust tulenevate töövõtja kohustuste rikkumisest. 16.08.2019 kinnitas kostja, et aktsepteerib täielikult 12.08.2019 esitatud ülesütlemisavaldust. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni objektil teostatud tööde ja lõppakti kohta. Seega on kostja ise kinnitanud, et ta tunnustab hageja õigust leping üles öelda ja seeläbi ei heida hagejale ette lepingu rikkumist. Ka garantii täitmisele pööramise avalduses ei avalda kostja, et hageja oleks kuidagi rikkunud oma kohustusi lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel. Kostja konstateerib, et lepingu ülesütlemisega seoses on kostjal tekkinud kahjum. 3(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

Hageja on seisukohal, et garantii täitmisele pööramine on ilmses vastuolus hea usu põhimõttega ja ilmne on garantiist tulenevate õiguste kuritarvitamine. Kostja ei ole enne garantii täitmisele pööramise avalduse esitamist esitanud hagejale mitte ühtegi pretensiooni ega nõudeavaldust kahjude ja nõuete kohta. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendid kahju tekkimise kohta ja kahju suuruse kohta. Turuhindadest tulenevalt ei ole realistlik, et kostja on kandnud ca 2 nädala jooksul alates objekti ülevõtmisest 22.08.2019 kuni 5.09.2019 kulutusi 10% Lepingu kogumaksumuse ulatuses ehk enam kui 60 000 eurot seoses konserveerimistöödega ja ehitusekspertiisi ja auditiga. Kostja palvel esitas 23.08.2019 hageja kostjale pakkumise konserveerimistööde teostamiseks, mille kohaselt saaks konserveerimistööde ligikaudne maksumus olla suurusjärgus 30 000 eurot. Kostja ei ole palunud hagejal konserveerimistöid teostada, vaid vastupidi soovis pakkumise esitamise teel saavutada hagejaga täiendavat kokkulepet lepingust väljuvate tööde teostamiseks. Hagejale teadmata põhjusel ei aktsepteerinud kostja hageja hinnapakkumist konserveerimistööde teostamiseks. Vastavalt kostja hankekorrale saab kostja korraldada veebilehehanke, kuid hagejale teadaolevalt ei ole kostja seda teinud. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja ei ole tegelikkuses kandnud 5.09.2019 seisuga garantii täitmisele pööramise avalduse esitamisel mitte mingisuguseid tõendatavaid kulusid ja kahjusid seoses konserveerimistööde teostamisega. Ekspertiisi ja auditiga seonduvad kulude osas ei saa olla kostja kulusid kandnud. Kostja tagastas hageja arve nr 10919 selgitusega, et kostja tegeleb auditi ja ekspertiisi hanke ettevalmistamisega. Lisaks rikuks eksperdi ühepoolne määramine lepingus sätestatud korda. Kostja taoline käitumine annab märku sellest, et 05.09.2019 nõudekirja lisati valimatult aluseid rahalise nõude tekkimise põhjendamiseks, et sisse nõuda maksimaalne garantiisumma ja seeläbi garantiist tulenevaid õigusi ilmselgelt kuritarvitada. Kostja on oma nõudekirja Swedbank AS-ile esitanud valeväidetele põhinedes, mistõttu oleks garantii realiseerimine ilmne garantiist tulenevate õiguste kuritarvitamine.

Hageja leiab, et garantii täitmisele pööramise avaldus on ilmses vastuolus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Lepingu punkti 6.4. kohaselt „juhul kui teostatud töödes on puudusi, teostatud tööd ei vasta lepingule, tööprojektile, kehtestatud ehituseeskirjadele, normatiividele ja -standarditele või kehtivale seadusandlusele, kohustub töövõtja vastavad puudused omal kulul kõrvaldama.“ Lepingu punkt 9.1.7. kohustas hagejat „kõrvaldama omal kulul defektid, mis on avastatud tellija poolt tööde teostamise käigus“. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni, andnud mõista, et hageja poolt tehtud tööd ei vasta kokkulepitule ega palunud hagejal puudusi kõrvaldada. Nõudekirjas Swedbank AS-ile on kostja väitnud, et kostjal tekkis vajadus teostada konserveerimistöid, ekspertiise ja teha muid kulutusi, sellest hagejale ei ole teada antud, kuigi tema on vastutav isik. Hageja hinnangul ei oma tähtsust, et leping on üles öeldud. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima, mistõttu juhul, kui väidetavad puudused hageja tehtud töödes reaalselt esinesid, oleks hageja pidanud need omal kulul kõrvaldama. Hageja on seisukohal, kostja teadis, et tema nõuded on õigusliku aluseta. Kostja on 22.08.2019 objekti üleandmisel allkirjastanud lõppakti ja seeläbi aktsepteerinud kõiki objektil tehtud töid. Lepingu kohaselt kohaldatakse Lepingule mh ETÜ2013 regulatsiooni, mille kohaselt (ETÜ2013 p 12.5.6 ja 10.1, iseäranis p 10.1.5) toimub lepingu ülesütlemise korral 5 tööpäeva jooksul lõppakti vormistamine ja tellija peab suutma korraldada lõppakti vormistamiseks vajaliku põhjalikkusega tööde ülevaatuse ning kontrolli. Kostja ei ole ka lõppakti vormistamise järel esitanud hagejale

4(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

ühtegi pretensiooni. Konserveerimistööde teostamise ning tellija eest ehitusekspertiisi ja auditi teostamise kohustusi lepingust hagejale ei tulene. Lepingu punkti 9.4.3. kohaselt on kostjal õigus „Tööde vastuvõtmisest keeldumisel lepingus toodud alustel on tellijal õigus töövõtjalt nõuda enne töö lõplikku valmimist avastatud defektide kõrvaldamist koheselt, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul puuduse avastamisest“. VÕS kohaselt kaotab tellija õiguse tugineda mittevastavusele, kui ta sellest õigeaegselt või piisavalt täpselt ei teavita. Kui eeldada 5.09.2019 garantii täitmisele pööramise avalduses esitatud väidete paikapidavust ja eeldada, et kostja on tõepoolest 5.09.2019 seisuga kandnud kulutusi garantiikirja maksimaalse summa ulatuses, siis oleks garantii täitmisele pööramise avaldus lepinguga vastuolus, kuna see annaks omakorda alust arvata, et kostja on avastanud puudused rohkem kui 14 päeva tagasi, kuid ei ole hagejat puudustest teavitanud, vaid on asunud väidetavaid puudusi ise likvideerima vastuolus lepingu p 9.4.3 sätestatuga. Hageja leiab, et hageja teavitamata jätmise tõttu on kostja kaotanud õiguse nõuda hagejalt võimalike defektidega seoses kantud kulude hüvitamist. Samuti ei või kostja VÕS § 644 lg 3 kohaselt hageja teavitamata jätmise tõttu enam töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, mistõttu on kostja esitanud nõude Swedbank AS-ile ilmselgelt ilma õigusliku aluseta ja vastuolus hageja ja kostja vahelise lepinguga. Lisaks ei ole kostja VÕS § 644 lg 3 mõistes kirjeldanud lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt – eelnevast nähtuvalt ei ole kostja mittevastavusi hagejale kirjeldanud mitte ühelgi viisil.

Hageja taotleb garantii täitmisele pööramise avalduse õigusvastasuse tuvastamist ja juhul, kui garantiikirja alusel on AS Swedbank teostanud väljamakse kostjale, siis kostjalt väljamakse väljamõistmist hageja kasuks koos intressidega

Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 12.09.2019 määrusega ja võttis hagi menetlusse.

Kostja vastus

Kostja palus jätta hagiavalduse resolutiivosa p 2.2. esitatud kohustamisnõue jätta läbi vaatamata ja hagiavaldus jätta rahuldamata.

Hagiavalduse lisas 7 on frondi otsese valduse üleandmise akt, kuid sellega ei ole antud üle töid. Varasemalt on ka hageja ise hagi lisaks 7 olevat akti selliselt mõistnud. Asjaolu, et tegemist ei ole lõppaktiga, nähtub poolte e-kirjavahetusest. Asjaolu, et kostja ei ole töid vastu võtnud järeldub üheselt kostja poolt 19.08.2019 hagejale saadetud e-kirjast, milles kostja selgitab, et saab aktsepteerida lõppakti alles pärast objekti/tööde vastuvõtmist. Täiendavalt selgitas kostja, et objekti/tööde vastuvõtmine toimub nõuetekohaselt koostatud täitedokumentatsiooni alusel. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja esitatud täitedokumentatsioon oli nõuetekohane, on see üheks küsimuseks, mille kindlakstegemiseks tellib kostja auditi. Seega käesoleval ajal ei saa kostja 16.08.2019. a ja 19.08.2019. a e-kirja alusel pidada kostjat vastu võtnuks hageja töid (st lõppakti aktsepteerinuks).

Kostja saadetud tööde peatamise kohta saadetud vastusest nähtub, et kostja ei takistanud hagejal tööde teostamist. Pooled vaidlevad töövõtulepingulises vaidluses selle üle, kas Narva lasteaia P põhiprojekt oli puudustega või mitte. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas P lasteaia hoonele on väljastatud korrektne energiamärgis või mitte. Kostja on seisukohal, et oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi on rikkunud hageja, mitte 5(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

kostja. 16.08.2019 vastusest töövõtulepingu ülesütlemise teatele nähtub, et kostja on kirjutanud: „Amet aktsepteerib lepingu ülesütlemist, kuid ei ole nõus ülesütlemise teates esitatud põhjendustega“ s.t kostja on esitanud vastuväite. Kostja ei ole pidanud mõistlikuks pärast seda, kui lepingupartner on teatanud oma tööde tegemisest keeldumisest, esitada täitmisnõuet, sest on selge, et töövõtja tööde tegemisega ei jätka. Selline õiguskaitsevahendi valik on võlausaldaja õigus, kuid see ei tähenda, et kostja oleks nõustunud hagejapoolse lepingu ülesütlemisega või tunnistanud selle materiaalse aluse olemasolu. Kostja on korduvalt hagejat teavitanud, et korraldab tööde osas auditi. Kostja vastuse koostamise ajaks on kostja korraldanud auditi hanke tellimiseks. Hankekutse on kooskõlastatud hagejaga.

Kostja on vähendanud garandile esitatavat nõuet ja on selle esitanud summas 35 142,60 eurot, mis on kostjale tulevikus tekkiv kahju seoses hagejapoolse töö tegemise kohustuse rikkumisega.

Hange oli välja kuulutatud konkurentsipõhiste läbirääkimistega hankena ning hagejal oli võimalus tellija poolt tellitavate tööde mahtu hankedokumentidega määratud riski hajutamiseks mõjutada. Tellija oli avaldanud hanke dokumentide hulgas põhiprojekti, kuid töövõtja selle osas pretensioone ei esitanud ega kujundanud ka omapoolset pakkumust vastavalt oma tegelikule nägemusele töödest.

Kostja 05.09.2019. a esitatud nõudeavalduse osas esitas garant kostjale 11.09.2019 vastuse, milles teatas puuduste olemasolust nõudes ning keeldus kostjale väljamakse tegemisest. Pärast puuduste kõrvaldamist teatas garant kostja nõude rahuldamisest, kuid väljamakse tehakse peale hagi tagamise tühistamist.

Kostja hinnangul ei ole hagiavalduse resolutiivosa punktis 2.2. esitatud kohustamisnõudega taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest garantiikirja tähtaeg on käesolevaks ajaks läbi ning kostjal ei ole ka ilma kohtuotsuseta võimalik täiendavaid tahteavaldusi garantii realiseerimiseks esitada. Garantii kehtib kuni 18.10.2019, milliseks kuupäevaks peab nõue olema garandi poolt kätte saanud. Pärast nimetatud kuupäeva tahteavalduse esitamine garantiikirja alusel väljamaksete taotlemisest täieliku loobumise kohta oleks sisutühi ja see ei tooks kaasa õiguslikku tagajärge. Seetõttu taotleb kostja hagi resolutiivosa punktis 2.2. toodud nõude läbi vaatamata jätmist.

Kostja on seisukohal, et garantiikirja täitmisele pööramine ei ole vastuolus garantiikirja tingimustega. Garantiikirja punktist 1 tulenevaks tingimuseks on, et garantii tellija on vastavalt lepingule kohustatud esitama garantii saajale garantii tagamaks rahalise hüvitise maksmise juhul, kui garantii tellija rikub lepingust tulenevat tööde teostamise kohustust. Garantiikirja punkti 3 järgi peab kostja väljamakse saamiseks esitama garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis sisaldab garantii saaja kinnitust garantii tellija poolse lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust ja nõudekiri peab olema esitatud garantiikirja punktis 2 nimetatud e-postile. Need on ammendavad garantii realiseerimise tingimused. Kostja ei ole läinud vastuollu mitte ühegi garantii tingimusega. Hageja peatas oma kohustuste täitmise õigusvastaselt oma 20.06.2019 teatega lepingu peatamise kohta. Õigusvastaselt tööde tegemisest keeldumisega on hageja rikkunud ka üheselt mõistetavalt töö tegemise kohustust. Oma 12.08.2019 avaldusega ütles hageja lepingu üles. Ülesütlemiseks puuduvad materiaalsed alused, s.o tegelikkuses ei esine ühtegi kostja lepingurikkumist, millele tuginedes on hageja lepingu väidetavalt üles öelnud. Ka tühise ülesütlemise järgselt keeldus hageja 6(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

edasisest tööde tegemisest (hageja on objektilt lahkunud ning objekti otsese valduse kostjale üle andnud). Seejuures puudus aga töö tegemata jätmiseks alus, seega nii peatamiseks kui ka ülesütlemiseks tehtud tahteavaldused on tühised. Seetõttu ei teostanud hageja lepingu punktis 2.1 kokku lepitud töid ja nimetatu on ühtlasi lepingu punktis 9.1.1. sätestatud töö tegemise kohustuse otsene rikkumine. Sealjuures on ka hageja ise esitanud kostjale andmed selle kohta, et teostamata on muu hulgas (kuid mitte ainult) osaliselt aluste ja vundamentide ning kandetarindite, peaaegu täies ulatuses fassaadi- ja katusetööd, ruumitarindite ja pinnakatete, sisustuse, inventari ja seadmete ja ka tehnosüsteemide tööd (lõppakti projekt). Kokkuvõtvalt on seega hageja jätnud teostamata lepingujärgsed tööd ning seeläbi rikkunud töö tegemise kohustust.

Kostja viitab kohtupraktikale ning selgitab, et hea usu põhimõttega kooskõlas ei saa olla garantiikirjaga soodustatud isiku käitumine nt juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab garandilt maksmist, vaatamata sellele, et ta teab, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole. Vältimaks garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist, peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või vahekohtu lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta. Tõendid, mis nii õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt jätavad siiski üles kahtluse või nõuavad täiendavat hindamist, ei ole õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks sobivad. Hageja esitatud väited kuritarvitamise kohta ei ole tema väite põhistamiseks sobivad, sest toovad kaasa töövõtulepingulise suhte asjaolude hindamise ja tuvastamise vajaduse. Hageja väidete sisuline analüüs toob kaasa garantii kui mitteaktsessoorse tagatise sisutuks muutumise ja seega garantii institutsioonist võõrandumise. Asjas ei ole võimalik kindlaks teha kostja kui garantii saaja õiguste kuritarvitamist, sest selleks puuduvad Riigikohtu poolt sobivaks peetud tõendid (jõustunud kohtu- või vahekohtu otsus või poolte kokkulepe võlasuhte lõpetamise kohta). Hageja väidetavat kostja poolset õiguste kuritarvitamist ei ole üleüldse käesoleva menetluse raames võimalik tuvastada.

Garantii õigusliku olemusega vastuolus on hageja seisukoht, et kostja ei ole esitanud hagejale mitte ühtegi pretensiooni ega nõudeavaldust garantii täitmisele pööramise avalduses väidetud kahjude ja nõuete kohta. Rahalise pretensiooni esitamine hagejale enne garantii realiseerimist ei ole garantii realiseerimise õiguse teostamise eelduseks. Ning garantii tingimustest sellist kohustust ka ei tulene. Arvestades garantii mitteaktsessoorset olemust, ei saa garantii realiseerimist siduda ühegi nõude (peale garantiinõude) esitamisega või mitteesitamisega. Garantiikirja tingimuste kohaselt ei ole kahju detailne käsitlemine nõutav ega vajalik. Garant ei saa kahjunõude põhjendatust, kahju ulatust, põhjuslikke seoseid või kahju tekitava teo toimepanemist ka hinnata. Garantiikirja kujul on tegemist esimese nõudmise garantiiga, kus garandil selliste asjaolude hindamine on lausa keelatud. Kostja on esitanud garantiikirja nõuetele vastava nõude ning kostjale ei ole kuidagi ette heidetav, et kostja ei ole teinud midagi muud kui seda, mida temalt on garantiikirja tingimustega nõutud. Kostja on lähtunud talle tulevikus tekkivast kahjust, mis seisneb hageja enda poolt esitatud konserveerimiskuludes ning auditi eeldatava maksumuse kuludes. Garantii realiseerimine tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks ei ole keelatud ega hea usu põhimõttega kuidagi vastuolus. Kostja on seisukohal, et hageja etteheide kostja väidetava kahju mittevastavusest turuhindadele ei ole õige ning on tõendamata. 7(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

Hageja poolne garantiikirja täitmisele pööramise sidumine töövõtulepingu tingimustega on ebaõige ja asjakohatu.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas

Hageja nõustub, et vaidluses ei oma mitte mingit tähtsust, kas hageja on lepingu täitmise peatanud ja lepingu üles öelnud õiguspäraselt ning kohus ei tohiks anda hinnangut kostja rikkumistele lepingu täitmisel. Seega ei ole hageja hinnangul asjakohased kostja vastuse p 1.3 ja p 2.2 esitatud asjaolude kirjeldused ega neis punktides viidatud kostja vastuse lisad.

Vaidluse esemeks on hageja hinnangul see, kas kostja on garantiikirja täitmisele pööramisel 5.09.2019 avaldust esitades ja 14.10.2019 nõudeavalduse täpsustust esitades käitunud õiguspäraselt. Kuivõrd kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud, et garantii täitmisele pööramise õiguspärasuse hindamine ei piirdu vaid garantiikirjas endas ettenähtud tingimustega, vaid garantii täitmisele pööramise õigust tuleb eitada ka siis, kui garantiisaaja tegevus on ilmne garantiist tulenevate õiguste kuritarvitus, siis ilmselgelt omavad siin tähtsust asjaolud, mis säärasele kuritarvitusele viitavad. Hageja viitab Riigikohtu otsusele tsiviilasjas 3-2-1-49-12 p 11..

Hageja leiab jätkuvalt, et nii 5.09.2019 garantiikirja täitmisele pööramise avalduses kui ka 14.10.2019 nõudeavalduse täpsustusest puudub nõuetekohane rikkumise kirjeldus ehk garantiijuhtum. Nähtuvalt 5.09.2019 avaldusest ja 14.10.2019 nõudeavalduse täpsustusest soovib kostja hagejalt rahalist hüvitist lepingu objektil konserveerimistööde kulude katteks ja ehitustööde auditi läbiviimiseks, ehkki sellekohaste kulutuste tegemise vajadus on tänaseni ebaselge, mistõttu pole selge ka tulevikus kulude tekkimine ega kulude suurus. Tegemist ei ole lepingu alusel hageja kohustustega, mida kinnitab kostja hinnapakkumise soov. Kui konserveerimistööd kuulunuks niigi lepingu mahtu, puudunuks kostjal ka loogiline põhjus hagejalt uut hinnapakkumist küsida. Kostja ei ole määratlenud, milline on hageja vastu esitatud rahaline nõue, mille rahuldamiseks on kostja pöördunud panga poole garantiikirja realiseerimiseks. Garantiikirja piiratud ajaline kehtivus on suunatud sellele, et seeläbi on tagatud garantiikirja kehtivuse perioodil tekkinud konkreetsete nõuete rahuldamine. Kui nõuded tekivad tulevikus, pärast garantiikirja kehtivuse lõppu, siis ei ole mingeid takistusi kostjal nende nõuete maksmapanekuks aegumistähtaja piirides, ent mitte garantiikirja arvel pärast garantiikirja kehtivuse lõppu.

Mitteaktsessoorsus tähendab üksnes seda, et garantii täitmisele pööramise õiguspärasus ei eelda täidetava nõude õiguspärasust, s.t ka vaieldava nõude rahuldamiseks on võimalik ja õiguspärane garantii täitmisele pöörata, v.a kohtupraktikas kinnitatud erandid ilmse kuritarvituse ja/või raskete majanduslike tagajärgede kohta. Ent garantii täitmisele pööramine eeldab siiski nõude (kasvõi vaieldava nõude) olemasolu, mille rahuldamist garantii arvelt soovitakse. Teadvalt ilma nõuet omamata garantii täitmisele pööramine ongi garantiisaaja ilmne kuritarvitus, mille tõkestamiseks on kohtupraktika kohaselt lubatud ja vajalik tunnistada garantii täitmisele pööramine lubamatuks. Kostja ei ole mitte mingisugust nõuet hageja vastu üldse esitanudki, ei ole esitanud mistahes tõendeid sellise nõude olemasolu kohta ning on suisa otsesesõnu tunnistanud (kostja vastuse p 4.3.12), et kostjal tegelikult hüvitusnõuet garantiikirja kehtivusaja kestel ja 5.09.2019 ja 14.10.2019

8(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

nõudeavalduste esitamise ajal veel polnudki, vaid kostja peab üksnes võimalikuks, et sellised hüvitusnõuded võivad tekkida mingil ajahetkel tulevikus, mil garantiikirja kehtivus on juba lõppenud. Kostja kuritarvitused ongi tõendatud seeläbi, et kostjal puuduvad mistahes tõendid ja põhjendused garantiikirjaga tagatud rahaliste nõuete kohta. Hüpoteetiliste, pärast garantiikirja kehtivusaja lõppemist tekkivate võimalike nõuete rahuldamiseks ei ole õiguspärane esitada ennatlik avaldus garantiikirja alusel väljamakse tegemiseks lihtsalt selleks, et saavutada ilma nõude olemasoluta garantiikirja kehtivusaja piirides garantii alusel väljamakse nö igaks juhuks – see ongi garantiisaaja ilmne kuritarvitus ja selles avaldub ka vastuolu garantiikirja enda tingimustega.

Garantiikirja täitmisele pööramine tekitab hagejale raskeid majanduslikke tagajärgi olukorras, kus Garantiikirja täitmisele pööramine on ilmselgelt pahatahtlik kostja olematu ja võib-olla alles tulevikus tekkiva nõude katteks. Seejuures on majanduslik tagajärg hageja jaoks iseäranis raske ja ebaõiglane arvestades, et kostja ei ole käesoleva ajani tasunud hagejale lepingu alusel teostatud tööde eest tasu kokku vähemalt 68 394,82 eurot ilma viivisteta.

Hageja esitab vastuväited ka faktiväidetele, millega hageja kostjaga ei nõustu. Hageja esitas lõppakti projekti kostjale juba 12.08.2019, tehes ettepaneku tööde ülevaatamiseks ja hindamiseks 21.08.2019. Hageja määras kostjale lisatähtaja objekti ülevaatuseks ja lõppakti allkirjastamiseks kuni 22.08.2019 – 22.08.2019 osales kostja objekti ülevaatusel ja allkirjastas küll objekti üleandmise akti, ent juba 12.08.2019 lõppakti allkirjastama ei nõustunud, ehkki käesoleva ajani ei ole kostja esitanud lõppaktile mitte ühtegi vastuväidet. Kostja ainus põhjendus lõppakti allkirjastamisest hoidumisel on olnud see, et kostja ei ole jõudnud teostada ehitustööde auditit – vastupidiselt kostja väitele ei nähtu ühestki tõendist etteheidet lõppaktile. Kostja suutmatus teostada objekti ja täitedokumentatsiooni sisulist kontrolli ETÜ 2013 p 12.5.6 sätestatud 5-tööpäevase tähtaja jooksul ei vii järelduseni, et kostja ei ole tänaseni töid vastu võtnud. ETÜ2013 p 10.1.5 kohaselt loetakse sellises olukorras lõppakt allkirjastatuks ka siis, kui tellija hoiab lõppakti allkirjastamisest kõrvale ega esita põhjendusi lõppakti allkirjastamisest keeldumiseks. Lisaks tuleb arvestada, et isegi kui mõne töö puhul oleks kostja esitanud põhjendusi vastuvõtmisest keeldumiseks (mida kostja teinud ei ole), siis ei oleks kostjal õigust keelduda kõikide tööde vastuvõtmisest tervikuna, vaid üksnes vaidlusaluste tööde vastuvõtmisest. Lisaks on hageja seisukohal, et ehitustööde peatamine ja lepingu ülesütlemine oli siiski tingitud kostjast. Põhiprojektis esinevad jämedad vead ja kostja vead energiamärgisega seoses on üheselt kinnitatud ekspertarvamustega, millest nähtub üheselt, et kostja tellitud põhiprojektis esinevad vead ei olnud tööprojektide kaudu ületatavad ega saanud põhiprojekti puudused olla hagejale riigihankes pakkumust esitades äratuntavad. Hageja leiab, et esitatud tõendite pinnalt on selge, et kostja kiitis lepingu ülesütlemise heaks ja ei ole peale lepingu ülesütlemise avalduse saamist nõudnud hagejalt lepingu täitmist. Kostja ei ole senini esitanud hagejale pretensioone ega kahjunõudeid seoses lepingu ülesütlemisega.

Kuigi kostjal ei ole garantiikirja tähtaja möödumise tõttu võimalik esitada täiendavaid nõudeid garantiikirja alusel, on hageja hinnangul siiski õigustatud tahteavalduse andmine väljamakse taotlemisest loobumise kohta ja tahteavalduse asendamine kohtulahendiga käesoleva tsiviilasja esemeks oleva nõude osas, kuivõrd hageja on 05.09.2019 ja 14.10.2019 esitanud nõudeavaldused garantiisumma väljamaksmiseks ning Swedbank AS

9(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

on väljamakse tegemise peatanud hagi tagamise tõttu. Kuna Swedbank AS ei ole käesoleva kohtuasja pooleks, siis on hageja hinnangul hagi rahuldamise korral kõige asjakohasemaks ja kiiremaks kohtuotsuse täitmise vahendiks kohustada kostjat esitama tahteavaldus väljamakse taotlemisest täielikult loobumise kohta. Kostja täiendav seisukoht

Kui hageja nõustub kostjaga, et töövõtulepingust tulenevad küsimused ei ole käesoleva vaidluse esemeks, siis on töövõtulepingut puudutavad väited menetluses sisutud. Käesolevas vaidluses saab kitsalt hinnata üksnes garantiikohustusega seonduvat.

Pretensiooni esitamine ei ole garantiikirja realiseerimise eelduseks, nagu põhjendas ka kostja oma vastuse punktides 4.3.6 – 4.3.9. Kostja on esitanud garandile nõuetekohase nõude, mida kinnitab ka asjaolu, et Swedbank AS on lugenud nõudekirja korrektseks. Garantiikirja tingimuste kohaselt ei ole kahju detailne käsitlemine nõutav ega vajalik. Kostja on viidanud ka õiguskirjandusele, kus on selgitatud, et vastavasisuline kokkulepe võiks sisalduda garantiilepingus, kuid käesoleval juhul see puudub. Seega ei ole kostjal olnud garantiikirja realiseerimisel kohustust tekkinud kahju kuidagi teisiti määratleda või tõendada, kui kostja on juba teinud. Kui hageja leiab, et kostja kohustuste rikkumise kirjeldus oleks pidanud olema teistsugune või tõendatud, läheks see selgelt vastuollu esimese nõude garantii õigusliku olemuse ja ideega. Järelikult on põhjendamatud hageja etteheited kostja poolt garantiikirjas esitatud rikutud kohustuse kirjeldusele, sest see on olnud täielikult nõuetekohane ja garantiikirja tingimustele vastav.

Hageja on ekslikult asunud seisukohale, justkui peaks garantiikirja alusel nõutav kahju ehk konserveerimistööd objektil ja ehitustööde audit kuuluma hageja lepinguliste kohustuste hulka. Konserveerimistööd objektil ja ehitustööde audit on kahju, mis on kostjale tekkinud hageja poolse lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tõttu kostjale tekkinud kahju on garantiikirjaga hõlmatud ning seega kostja poolt garantiikirja alusel nõutav. Lepingu rikkumise tulemusena tekkiv kahju võib ja sageli seisnebki muus kahjus kui lepingu mahtu kuulunud töödele tekkinud kahjus. Kostja on nõudekirjas kirjeldanud hageja lepingust tulenevate kohustuste rikkumist. Nimetatu on kostjale tekkiv kahju hageja poolsete kohustuste rikkumise tagajärjel. Kostja ei ole kunagi väitnud ega „kinnitanud“ konserveerimistööde või ehitustööde auditi kuulumist lepingu mahtu ning on arusaamatu, miks hageja seda üleüldse leiab, kui kostja nõudekirjas seda ei väida. Järelikult on alusetud hageja etteheited, justkui teeks kostja „järjekordseid pahauskseid väiteid“. Vastupidi, pahauskne on hageja püüe omistada kostjale väiteid, mida kostja pole isegi kunagi väitnud, näidates kostjat kohtule negatiivses valguses.

Kahju hüvitamise nõude esitamine on lubatav ja õiguspärane ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks, mida kostja ongi käesoleval juhul teinud. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kostjal on hageja poolse lepingust tuleneva töö tegemise kohustuse rikkumise tõttu olemasolev nõue, millele vastav kahju tekib tulevikus. See aga ei tähenda, et kostjal oleks garantii kehtivuse ajal nõue puudunud. Kostjal tekkis nõue hageja poolse kohustuse rikkumise tõttu. Seetõttu on vale hageja väide, et kostjal puudus garantiikirja kehtivusaja kestel tegelikult hüvitusnõue hageja vastu.

10(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

Kostja on hagejale selgitanud, millest lähtudes ta hindas oma nõuet hageja vastu summale 35 142,60 eurot. See nähtub sõnaselgelt kostja 21.10.2019. a vastuse punktist 4.3.17. Tegemist on tulevikus tekkiva kahjuga, mille suurus baseerub hageja enda poolt konserveerimistööde hinnapakkumisele ning hanke eeldatavale maksumusele. Kostja selgitab täiendavalt: konserveerimistööde hinnapakkumises märgitud summaks on 30 142,60 eurot ja auditi eeldatav maksumus on 5 000 eurot, kokku summas 35 142,60 eurot.

Kostja näol on tegemist avaliku asutusega, kellel on võimalik ehitise audit tellida üksnes riigihanke korraldamise teel. Kostjale ei saa ette heita läbi viidud riigihanke ebaõnnestumist, sest kostja mõjualas ei ole see, kas hankel pakkumusi esitatakse või mitte või kas pakkumused ja pakkujad on hanketingimustele vastavad. Kostja on igakülgselt teinud hagejaga koostööd riigihanke läbiviimisel. Seisukoha esitamise ajaks on korduvate hangete nurjumise tõttu kostja sõlminud auditi teostamiseks otselepingu.

Olukorras, kus hageja jättis ise lepingust tulenevad kohustused täitmata, st peatas lepingu täitmise ja ütles õigustamatult lepingu üles, pidi hageja ka mõistma, et kostjal tekib lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu õigus pangagarantii realiseerimiseks. Hageja on kostjale pangagarantii andnud ja on teadlik sellega seonduvatest kohustustest ja selle suurusest, mistõttu peab hageja ka pangagarantii kehtivuse ajal arvestama pangagarantii võimalikust realiseerimisest talle tuleneva rahalise kohustusega. Kuivõrd kostja on ümber lükanud enda väidetava pahatahtliku käitumise ja garantiist tuleneva õiguse kuritarvitamise, on asjakohatud hageja väited talle tekkivatest rasketest majanduslikest tagajärgedest pangagarantii realiseerimise korral.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäid pooled oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning kordasid neid. Hageja rõhutas, et konserveerimistööde teostamise mõistlik aeg on möödas ning kuritarvitamine seisneb ka selles, et kostja pidi teadma, et tal ei saa tekkida mõistliku aja jooksul konserveerimiskulusid. Sama on auditi läbiviimisega. Kui auditi eesmärgiks on tuvastada objekti seisukord objekti üleandmise ajal, siis see ei saa olla selline tulevikus tekkiv kahju, mis saaks olla garantii arvel täitmisele pööratav. Kostja ei nõustu sellega ja leiab, et nimetatud tööd ei kao kuhugi ära ja kahju tekkimine ei ole välistatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Esmalt käsitleb kohus kostja taotlust jätta hagiavalduse resolutsiooni punktis 2.2 sätestatud nõue läbi vaatamata. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kostja on viidanud läbi vaatamata jätmise taotluses asjaolule, et kohustamisnõude eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kuid kohus leiab, et selleks, et antud väitele hinnang anda, on vajalik nõue sisuliselt läbi vaadata, seega jätab kohus kostja taotluse rahuldamata.

Hageja on oma hagiavalduses palunud tuvastada Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti 5.09.2019 nõudeavalduse „Nõudekiri seoses 22.03.2019. a Swedbank AS

11(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

väljaantud garantiikirjaga nr 19-027546- GF“ õigusvastasus ja Swedbank AS-i väljastatud garantiikirja nr 19-027546-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine; kohustada Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametit esitama Swedbank AS-ile tahteavaldus garantiikirja nr 19-027546-GF alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga; kui kohus ei rahulda hagi tagamise taotlust ja AS Swedbank teeb enne käesolevas kohtuasjas sisulise lahendi jõustumist väljamakse Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametile garantiikirja nr 19-027546-GF alusel garantiisumma 60 637,60 eurot ulatuses, siis kohustada Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametit hüvitama alusetu rikastumise sätete alusel alusetult saadud väljamakse koos seadusest tulenevate intressidega.

VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Tulenevalt VÕS § 155 lg 2 on garantii mitteaktsessoorne kohustus, garantiist tulenevad kohustused ei ole õiguslikult seotud tagatud kohustustega ning garantiist tuleneva nõude maksmapandavus ning suurus sõltub üksnes garantii enda tingimustest ega ole sõltuvuses tagatava kohustuse olemasolust, suurusest või selle kohustuse rikkumisest (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 796, Tallinn 2016).

Nii hageja ja kostja on garantii mitteaktsessoorse olemusega nõus ning selles osas pooltel vaidlus puudub (dtl 116 ja dtl 208). Seega ei analüüsi kohus üksikasjalikult poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemise asjaolusid ja argumente ning tõendeid (dtl 45 – 63; dtl 125 – 164; dtl 166 - 189). Pooltel on vaidlus selles osas, kas kostjal oli õigus pöörduda garantii realiseerimiseks AS Swedbank poole. Hageja on seisukohal, et kostja nõudeavaldus ei vasta garantiikirja tingimustele, kostja on kuritarvitanud oma garantiist tulenevaid õigusi ning garantiikirja alusel nõude esitamine on vastuolus poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga.

Esmalt väidab hageja, et kostja ei ole senini esitanud konkreetset nõuet ja võttes arvesse vahepeal kulunud aega, siis ei ole võimalik enam ka nõuet esitada, kuna konserveerimistööde ja auditi tegemiseks on kulunud liialt palju aega, et saaks väita, et tegemist on poolte vahel sõlmitud lepinguga seotud töödega. Riigikohus on 16.05.2012 tsiviilasjas 3-2-1-49-12 tehtud otsuse p 10 selgitanud, et: „Kolleegium jääb 5. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 tehtud otsuse p-s 13 väljendatud seisukoha juurde, et VÕS § 155 lg-st 2 tulenevalt ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära. Seega ei ole kostjal juhul, kui vaidlusalune tagatisleping on käsitatav garantiina, esitada, VÕS § 155 lg-st 2 tulenevalt, garantiiga tagatavast kohustusega (laenulepingust) seotud vastuväiteid.“ Garantiikirja punktist 1 tulenevaks tingimuseks on, et garantii tellija on vastavalt lepingule kohustatud esitama garantii saajale garantii tagamaks rahalise hüvitise maksmise juhul, kui garantii tellija rikub lepingust tulenevat tööde teostamise kohustust. Garantiikirja punkti 3 järgi peab kostja väljamakse saamiseks esitama garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis

12(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

sisaldab garantii saaja kinnitust garantii tellija poolse lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust ja nõudekiri peab olema esitatud garantiikirja punktis 2 nimetatud e-postile (dtl 42). Need on ammendavad garantii realiseerimise tingimused. Kostja on nimetatud tingimused täitnud (dtl 65, dtl 192 jj). Arvestades VÕS § 155 ja nimetatud sättega seonduvat kohtupraktikat, siis ei ole kostja nõude olemasolu oluline, et garantiileping kehtiv oleks. Kostja on täitnud garantiikirjast tulenevad formaalsed eeldused ning on esitanud Swedbank AS-le nõudekirja, mis on piisav selleks, et väljamakse teha (dtl 195). Seega ei ole kohtul käesoleval juhul vajalik analüüsida, kas kostjal on ka tegelikult väidetav nõue olemas või mitte, antud asjaolu ei ole garantiikirja kehtivuse seisukohalt oluline. Kohus leiab, et garantiikirja täitmisele pööramine ei ole olnud vastuolus garantiikirja tingimustega.

Küll aga võib kostja nõude olemasolu või selle puudumine olla oluline hindamaks, kas kostja on kuritarvitanud oma garantiist tulenevaid õigusi ning nimetatud põhjusel võiks hagejal olla õigus nõuda kostjale garantiikirja alusel väljamakse saamise õiguse puudumise tuvastamist. Lisaks on hageja on väitnud, et kostja poolt õiguste kuritarvitamine seisneb ka selles, et kostja ei ole hagejale esitanud lepingu ülesütlemisega seonduvalt ühtegi pretensiooni, samuti ei ole hageja senini teinud ühtegi kulutust, mis seonduvad nõudekirjas kirjeldatud kahjusummaga, kostja väidetav kahju ei vasta turuhindadele. Riigikohus on 16.05.2012 tsiviilasjas 3-2-1-49-12 tehtud otsuse p 11 selgitanud, et: „kolleegium on seisukohal, et üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-d 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg 1). Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamine. See tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt nt Riigikohtu 20. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14; 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1102-07, p 16). [...] Õiguste kuritarvitamise üle otsustamine tähendab hinnangu andmist, kas garantiiga soodustatud isik kasutab oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult selleks, et saada endale varaline eelis, mis talle ei kuulu. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei saa olla garantiikirjaga soodustatud isiku käitumine nt juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab garandilt maksmist, vaatamata sellele, et ta teab, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole. Vältimaks garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist, peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või vahekohtu lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta. Tõendid, mis nii õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt jätavad siiski üles kahtluse või nõuavad täiendavat hindamist, ei ole õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks sobivad. [...]“. Olenemata sellest, et Riigikohus on kohustuse põhistamiseks sobivate tõendite loetelu esitanud näitliku loeteluna, siis on Riigikohtu juhised siiski ühemõttelised - tõendid, mis nii õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt jätavad siiski üles kahtluse või nõuavad täiendavat hindamist, ei ole õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks sobivad. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud kostja õiguste kuritarvitamise tõendamiseks ühtegi sellist tõendit, mis ei nõuaks täiendavat hindamist. Hageja väited selles osas, et kostjal puudub töövõtulepingust tulenev nõue, kuna kostja ei ole tänaseni viinud läbi auditit ega teostanud ka konserveerimistöid, on vaieldavad

13(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

asjaolud, mis nõuavad täiendavat hindamist. Samuti on vaieldav, kas hageja väidetava rikkumisega sai kaasneda kostjale kahju ning mis on kahju suurus ja kas see on vastavuses turuhindadega. Kohtu hinnangul ei ole ilmne, et kostjal vaieldamatult ning selgelt äratuntavalt igasugune nõue hageja vastu puuduks. Sellele on ilmekaks tõendiks kasvõi poolte omavaheline vaidlus käesolevas tsiviilasjas. Hageja esitatud tõendid konserveerimistööde pakkumise (dtl 67 jj), kostja hankekorra (dtl 71 jj), hankekutse kooskõlastamise kohta (dtl 222) ei ole tõendiks vaidluse puudumise kohta. Seega on kohus seisukohal, et ei esine kostja ilmset garantiist tulenevate õiguste kuritarvitamist (VÕS § 6, TsÜS § 138).

Lisaks on hageja välja toonud, et garantiikirja täitmisele pööramine tekitab hagejale raskeid majanduslikke tagajärgi. Kohus nõustub kostja argumentatsiooniga, et hageja pidi olema pangagarantii andmisel teadlik sellega kaasnevatest kohustustest ja pangagarantii võimalikust realiseerimisest tuleneva rahalise kohustusega. Kuna kohus ei ole tuvastanud kostjapoolset õiguste kuritarvitamist, siis ei ole hageja väited oma raskest majanduslikust olukorrast ka käesoleval juhul asjakohased.

Hageja on tuginenud ka argumendile, et garantii täitmisele pööramise avaldus on ilmses vastuolus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga, kuna leping reguleerib tellija pretensioonide esitamist ning töövõtja kohustusi seoses rikkumiste kõrvaldamisega. Kohtuistungil on hageja selgitanud, et ka nimetatud vastuväiteid haakuvad argumendiga, et kostja on oma õigusi kuritarvitanud, kuna hagejat ei ole kaasatud kahjude välja selgitamise protsessi (dtl 274). Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu rikkumised ei ole tulenevalt garantii mitteaktsessoorsest olemusest käesoleva vaidluse objektiks. Kostja ei ole kahju välja selgitamisel kohtu hinnangul kasutanud oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult selleks, et saada endale varaline eelis, mis talle ei kuulu. Selles osas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis ei nõuaks kohtu täiendavat hindamist ning mis tõendaks kostja poolt õiguste kuritarvitamist selgelt äratuntavalt.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et ei esine kostja ilmset garantiist tulenevate õiguste kuritarvitamist, kuna ei ole esitatud tõendeid, mis vaieldamatult nimetatud asjaolu tõendaks. Samuti on kostja esitanud nõuetekohase nõudekirja garantiikirja realiseerimiseks. Garantiikirja täitmisele pööramine ei ole olnud vastuolus hea usu põhimõttega.

Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude tuvastada nõudeavalduse õigusvastasus ja väljamaksete saamise õiguse puudumine (hagiavalduse hageja taotluste p 2.1), siis samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka hageja esitatud kohustusnõue (hagiavalduse hageja taotluste p 2.12. Hageja kolmas nõue on sõltuvuses sellest, kas kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja kuna kohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse, siis hageja kolmandat nõude esitamise eeldus ei ole täidetud ning kohus ei pea vajalikuks hageja taotluste p 2.3 esitatud nõuet käsitleda.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

14(15)

Tsiviilasi nr 2-19-13963

Hagi tagamise tühistamine

TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Kohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse 12.09.2019 määrusega. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 järgi.

MENETLUSKULUD

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.