Võlgnik: A V (isikukood xxx; viibimiskoht: xxx) Pankrotihaldur: Martin Krupp (e-post: [email protected]
Kirjalik menetlus Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A V avaldus kohustustest vabastamise menetlus algatamiseks.
2.Algatada A V (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
3.Vangistuses viibides kehtib A Vl kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid.
4.Anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õigus teha A V võlausaldajatele A V VangS § 44 alusel laekuvatest summadest väljamaksed 1 kord aastas 15. aprillil jaotise alusel vastavalt Harju Maakohtu 7.12.2020 määrusele käesolevas tsiviilasjas.
Edastada Harju Maakohtu 7.12.2020 jõustunud määrus käesolevas tsiviilasjas Riigi Tugiteenuste Keskusele A V võlausaldajatele üks kord aastas väljamaksete tegemiseks.
6.Kuni A V viibib vangistuses, tuleb võlgnikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta 15. mail aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada 15. mail 2023.
7.Pärast vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt võlgnik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. aprillil) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
8.Pärast A V vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul esitada 1 korda aastas, iga aasta
15.mail kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
10.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning teha võlausaldajatele teatavaks ning pärast jõustumist edastada Riigi Tugiteenuste keskusele.
11.Jätta 30.06.2021 määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 28.02.2020 määrusega kuulutati välja A V pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. 27.11.2020 esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille palub kinnitada. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 7.12.2020 määrusega.
2.18.01.2021.a esitas pankrotihaldur Martin Krupp Harju Maakohtule taotluse A V (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, milles palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga puudus võlgnikul realiseeritav vara. Võlgniku puudus igakuine sissetulek, võlgnik viibib vanglas, ning saab sealt tehtava töö eest tasu. Tasu on laekunud ebaregulaarselt ning summad on jäänud vahemikku 70-190 eurot. Võlgnik viibib käesoleval hetkel kinnipidamisasutuses ning pankrotivarasse on laekunud võlgniku vanglakontolt 797,50 eurot. Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud. Pankrotivara puudumise tõttu jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud ei ole. Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Võlausaldajad ei ole raha saanud. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Võlgnik ei ole nõuetele vastuväiteid esitanud. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole halduri hagisid esitanud ega kavatase hagisid esitada. Võlgnik A V (pankrotis) esitas 17.01.2020 kohustustest vabastamise avalduse kuid pole kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku senine käitumine ja eluviis ei veena haldurit, et võlgnik nimetatud kohustust täitma asub. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku ebaseaduslik ning kuritegelik tegevus ja seadusliku sissetuleku puudumine pikema aja jooksul. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahju ning sellega on täiendavalt kaasnenud menetluskulude ja ekspertiisitasude hüvitamise kohustus. Võlgnik viibib hetkel vangistuses ning tema sissetulekuks on kasin töötasu. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates
2006 aastast, mil tema vastu alustati kohtutäiturite poolt esimesed pankroti välja kuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlused. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlusi ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Võlgnik on esitanud avalduse, et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses.
3.Maakohus tegi 16.06.2021 määruse, millega: lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; märkis, et võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: 1) KT Marek Laanemets 379,80 eurot, 2) xxx 515,38 eurot, 3) kohtutäitur Arvi Pink 67,21 eurot, 4) xxx 265 eurot, 5) xxx 1256,54 eurot, 6) xxx 265 eurot, 7) xxx 988,68 eurot, 8) Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu 8184,41 eurot, 9) xxx 993,72 eurot, 10) KT Katrin Vellet 437,22 eurot, 11) xxx 620,31 eurot, 12) xxx 2115,89 eurot, vabastas pankrotihalduri kohustustest ja määras tema tasuks 1188 eurot, määras menetlusabi halduritasu katteks 476,40 eurot riigi vahenditest ja mõistis ülejäänud tasu välja võlgnikult; jättis võlgniku suhtes algatamata kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik esitas Harju Maakohtu 16.06.2021 määruse peale määruskaebuse, milles palus määrus tühistada osas, millega kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
4.Tallinna Ringkonnakohus tegi 17.02.2022 määruse, millega tühistas Harju Maakohtu 16.06.2021 määruse osas, milles kohus jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse (resolutsiooni punkt 8) ning saatis asja tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisel kaalutlusõigust rikkunud. Maakohtu määrusest ei nähtu, kuidas maakohus jõudis järelduseni, et võlgnik on mõistetud süüdi mõne nimetatud kuriteo toimepanemises. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses tuvastanud ega üldse esile toonud, et võlgnik oleks süüdi mõistetud KarS 21. ptk 3. jaos nimetatud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, KarS 21. ptk 4. jaos nimetatud maksualase kuriteo või KarS §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu oletused, kuidas võlgnik tulevikus PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi täidaks, ennatlikud. Eelnevat arvestades ei nähtu maakohtu määrusest PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid ega ka muid selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kohtul jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Maakohtu määrus tuleb saata samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks. Maakohtul tuleb uuesti kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused, s.t kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 pdes 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esineb asjaolusid, mis siiski õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 esimese lause kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 658 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Lg 2 ütleb, et
ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
7.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. A V (pankrotis) on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab 30.06.2021 määruskaebuses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.
8.Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus. Ringkonnakohus asus seisukohale, et käesolevas asjas ei nähtu, et esineks PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 sätestatud aluseid menetluse algatamata jätmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisel kaalutlusõigust rikkunud. Maakohtul tuleb uuesti kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused, s.t kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esineb asjaolusid, mis siiski õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
9.Võttes arvesse ringkonnakohtu seisukohti ja juhiseid asja uueks läbivaatamiseks, leiab maakohus, et käesoleval hetkel ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Seega algatab kohus A V suhtes kohustustest vabastamise menetluse.
10.Praegusel juhul on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlgnik kinnitas, et täidab PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Haldur on ekslikult välja toonud, et võlgnikule makstakse vanglas töötasu ebaregulaarselt. Võlgniku K-raha kontolt nähtub selgelt, et kõik laekumised on tulnud vangla väliselt kolmandatelt isikutelt. Võlgnik on tervislikel põhjustel vanglas töölt vabastatud. Hetkel menetletakse võlgniku vanglast tingimisi vabastamist. Vanglast välja saades on võlgnikule garanteeritud jõukohane töökoht. Kriminaalhooldus on selle töökoha heaks kiitnud (kinnitanud). Võlgnikul on viimase ekspertiisi järgi xxx (määruskaebuse esitamise seisuga peaks olema xxx). Sellegipoolest on võlgnik otsinud jõukohast tööd, et saada võimalus võlgnevuste likvideerimiseks ja elada normaalset elu. Lisaks on võlgniku käitumine kohustustest vabastamise perioodil jälgitav. Seega tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Siiski juhib kohus võlgniku tähelepanu selle, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ega lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu teenimine, raha eraldamine), siis võib ta eelduslikult vähendada
võlausaldajate nõudeid. Käesolevas asjas on siiski võimalik saavutada eesmärk menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus.
11.Kohus peab vajalikuks märkida, et haldur on aruandes (tl 110) välja toonud, et maksejõuetuse põhjuseks võlgniku ebaseaduslik ning kuritegelik tegevus ja seadusliku sissetuleku puudumine pikema aja jooksul. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahju ning sellega on täiendavalt kaasnenud menetluskulude ja ekspertiisitasude hüvitamise kohustus. Võlgnik viibib hetkel vangistuses ning tema sissetulekusk on kasin töötasu. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates 2006 aastast, mil tema vastu alustati kohtutäiturite poolt esimesed pankroti välja kuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlused. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlusi ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Kohtu hinnangul võlgniku poolt oma võlausaldajate huvide teadva ja pahatahtlikult kahjustava käitumine kaasa toonud tema maksejõuetuse tekkimise. Pankrotisituatsiooni tekkimist võib lugeda võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks ja süüks. Karistusregistrist nähtub, et võlgnik on juba aastate lõikes tahtlikult toime pannud hulgaliselt, valdavalt varavastaseid kuritegusid, millede menetlused on toonud endaga kaasa erinevaid varalisi nõuded võlgniku vastu. Kuivõrd võlgnik on toime pannud hulgaliselt erinevaid varavastaseid väär- ja kuritegusid, mis on endaga kaasa toonud erinevaid varalisi nõudeid tema vastu, siis on kohtu arvamuse kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegude paljusus (PankrS § 28 mõistes), mis on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse. Kohus selgitab, et kriminaalmenetluses tekkinud ja väljamõistetud menetluskulud ei kuulu PankrS § 176 lg 2 nimetatud nõuete alla.
12.Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime raskeid õigusrikkumisi (sh. vargus, nn narkokuriteod t lk 161-165), millega on kaasnenud rahalised karistused ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud pikaajalised vabaduskaotuslikud karistused kindlasti ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms. sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades peab kohus võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist ning üleüldist kergemeelset suhtumist oma võlakohustuste täitmisse.
13.Vaatamata sellele, et suur osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole õige väita, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnikul küll oli võimalik oma tegude kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis kuritegusid toime pannes sellele, et need jäävad avastamata. Kohus on seisukohal, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks.
14.Kohus on sisukohal, et võlgnikul on siiski võimalik nõudeid mingis osas rahuldada ka kinnipidamisasutuses viibides. Halduri kinnitusel võlgnik töötab kinnipidamisasutuses. Kinnipeetava põhiandmete kohaselt (t lk 159) on võlgniku kõige hilisema karistuse tähtaeg 19.06.2024, siis teenitud töötasu on mõistlik võlausaldajatele väljamaksmiseks arvestada.
15.VangS § 44 lg 1 kohaselt: Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50
protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega A V kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 50 % A V isikuarvele laekuvatest summadest. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast leiab kohus, et on mõistlik anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õiguse teha A V võlausaldajatele A V VangS § 44 alusel laekuvatest summadest väljamaksed 1 kord aastas jaotise alusel vastavalt käesolevas tsiviilasjas 7.12.2020.a. tehtud määrusele, s.o. määrusele, millega kohus on kinnitanud jaotusettepaneku.
16.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on võimeline ise usaldusisiku kohustui täitma. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kanditaati esitanud. Kohus leiab, et A V on sobilik isik usaldusisiku kohustusi täitma ning kohustab A Vt täima usaldusisiku kohustusi A V kohustustest vabastamise menetluses. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel.
17.Kohus kohustab A V vangistuses viibimise ajal esitama kord aastas (iga aasta 15. mail) ning pärast vangistusest vabanemist 1 korda aastas (iga aasta 15.mail) kohtule aruandeid. A V vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Vangistuses viibides kehtib A V kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
18.Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. aprillil).
19.Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173):
1.tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;
2.teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
3.mitte varjata saadud tulusid ning vara;
4.anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara
kohta;
5.pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 654 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 346 eurost (1 000-654) 25% (86,50 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (259,50 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 740,50 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 259,50 eurot. Selgitused usaldusisikule (PankrS § 172 lg 2, 173 lg 3-6):
1.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
2.Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
3.Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132).
4.Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
5.Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
20.A Vl on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 15. aprillil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.
21.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kuivõrd kohus on pankrotimenetluse kulude kandmise jaotuse juba raugemise määruses määranud, jättes halduri tasu võlgniku kanda, siis tuleb kohtul kindlaks määrata menetluskulude jaotus määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulude osas. Kohus peab TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt põhjendatuks jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.