Võlgnik Y.Z, isikukood XXX; Võlausaldajad 1) B2 Impact OÜ, 2) Era Liisingu Inkassoteenused AS, 3) Credit.ee OÜ e-post [email protected] 4) Maksu- ja Tolliamet e-post XXX 5) Aktiva Finants Group OÜ, Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlustoiming
Eve Grass
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Y.Z (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada Y.Z kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 06.10.2020. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2.Vabastada Y.Z usaldusisiku kohustustest.
3.Avaldada teade Y.Z kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.
Pärnu Maakohtu 17.05.2021 määrusega lõpetati võlgniku Y.Z pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.05.08.2025 esitas võlgnik lõpparuande, taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgniku selgituste kohaselt menetluse jooksul on ta saanud invaliidsuspensioni. Tervise tõttu ei ole tal olnud võimalik töötada. Võlgnik märgib, et ta on täitnud kõik aruandekohustused, esitanud kohtule ja usaldusisiku kohustusi täites kõik nõutud andmed elukoha, sissetulekute ja vara kohta. Vara ei oma. Võlgniku ainsaks sissetulekuks oli pension, millele ei saa pöörata sissenõuet (TMS § 132), mistõttu tegelikku eraldamist ei toimunud.
3.Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 04.09.2025 teatas võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ, et Y.Z-i ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Y.Z ei ole teinud ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ-le kohustustest vabastamise menetluses makseid ja võlgnevuse jääk on 715,58 eurot ja võlgnik ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees vähendanud mingiski ulatuses. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, kuigi võlgnikul on selleks olnud vahendid. 15.09.2025 teatas võlausaldaja B2 Impact OÜ, et võlgnik Y.Z ei teostanud kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi makset ning võlausaldaja ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist ning pooldab menetluse pikendamist. 18.09.2025 esitas seisukoha võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 3 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnik on töötanud ühe ja sama tööandja juures alla alampalga määra. 3 aastat alla alampalga eest töötamine ei ole kindlasti tulutoov tegevus, vaid pigem võlausaldajaid kahjustav. Pole lisatud tõendeid CV-de edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldajad Credit.ee OÜ ja Eesti Maksuja Tolliamet kohtule enda seisukohta ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30.juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 193 3 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
5.Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 17.05.2021 ehk enne 01.07.2022. Seisuga 01.07.2022 kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 17.05.2026. Seega kohaldub võlgniku suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse etapp väheneb 3 aastani ehk lõpeb 01.07.2025. 2
2-20-14367
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos tõenditega ja andis kohtule selgitusi. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.
7.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
8.Järgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos.
9.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.
10.Käesoleval juhul on võlgnik tõendanud, et tal on kogu menetluse kestel olnud puuduv töövõime (dtl 209-211,212-215, 216-218). 02.01.2023 eksperthinnangust nähtuvalt on võlgnikul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 255-269). , xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt on tal kogu menetluse kestel takistatud tulutoova tegevusega tegelemine ja selle otsimine, mistõttu võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukoht sellest, et võlgnik on rikkunud enda kohustusi, on ebaõige.
11.Võlgniku sissetulekuteks on pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt üksnes pension ja toetused. Lisaks on võlgniku ülalpidamisel kolm alaealist last. Vastuseks võlausaldajatele märgib kohus, et siinjuures kohus arvestab, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige pension, toetused, sh töövõimetoetus ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Eeltoodu tõttu on põhjendamatu võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ seisukoht sellest, et võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, kuigi võlgnikul on selleks olnud vahendid. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate huvide kahjustamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus tal on puuduv töövõime ja kolm ülalpeetavat. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud 3
2-20-14367 asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja lg-s 3 sätestatud kohustust võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.
12.Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Olukorras, kus võlgnikul on oma tervislikust seisundist tulenev puuduv töövõime, ta kasvatab kolme alaealist last, sh on viibinud enda tervislikust seisundist tulenevalt korduvalt ravil ja omanud sissetulekuid, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
14.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav, ta ei ole varjanud saadud tulusid ja vara, on täitnud aruande esitamise kohustust ning esitanud vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
15.Vastuseks võlausaldajate seisukohale sellest, et menetlust tuleks pikendada selgitab kohus, et Eesti Töötukassa otsusest nähtuvalt on võlgnikule määratud puuduv töövõime kuni 10.02.2028. Arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja senist vähest töökogemust, on vähetõenäoline, et võlgnikul tekib lähitulevikus võimalus oma sissetulekuid suurendada, mistõttu menetluse pikendamine ei tooks kaasa soovitud eesmärki.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 alusel.
17.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
18.Vastavalt PankrS § 177 lg-le 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel 4
2-20-14367 oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
19.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.