Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-126190
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi K Le vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 2 050,58 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: PlusPlus Capital AS(registrikood 11919806, Tartu mnt 83601, 10115 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: J M (e-post: xxx); Kostja: K L (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt K Lelt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja 1778,48 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa eurot ja 48 senti) eurot, millest 1242,50 eurot on põhinõue, 500,98 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 35 eurot on võla sissenõudmise kulu.
3.Mõista kostjalt K Lelt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (18.09.2021) määraga 0,06% põhinõudelt 1242,50 eurolt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni . Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt K Lelt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks menetluskuludena välja 670 (kuussada seitsekümmend) eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 250 eurot ja kulud õigusabile on 420 eurot.
3.Mõista kostjalt K Lelt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja viivis menetluskuludelt 670 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 23.11.2018 kompromisslepinguvõlatunnistuse nr xxx. Hageja omas kostja vastu nõude tulenevalt 09.01.2014 väikelaenlepingust nr xxx, mille alusel võlgnes kostja hagejale põhinõudena 1514,69 eurot ning viivisena 323,86 eurot. Kuna kostja võlgnetavat summat tervikuna tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromisslepingu-võlatunnistuse, millega hageja loobus viivise nõudest 323,86 eurost, osaliselt põhinõudest 167,19 eurost ja võimaldas kostjal tasuda võlgnevust osamaksetega kokku summas 1347,5 eurot (1514,69 eurot - 167,19 eurot). Antud summale lisandus lepingu punktis
5.1.kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot.
2.Kostja tasus hagejale 135 eurot, millest 30 eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu katteks ning 105 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata põhinõue 1242,5 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda kompromissisumma. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osas koheselt sissenõutavaks.
3.Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt. Kostjat hoiatati lepingu sõlmimisel, et kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on võlausaldajal õigus koheselt nõuda kogu võla jäägi tasumist. Seega leidis hageja, et kompromissisumma on tervikuna sissenõutavaks muutunud alates 15.11.2019 osamakse tähtaja möödumisest.
4.Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata summalt. Viivist haK arvestama alates maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele allkirjastamisel kinnitas kostja, et viivise määr on temaga läbi räägitud ning on tema hinnangul mõistlikus suuruses. Lisaks viivisele nõudis hageja kostjalt võla sissenõudmise kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisumma 1242,5 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud kostjale teenusena kolm võlateatist 25.11.2019, 13.10.2020 ja 13.07.2021 aadressile xxx. Seetõttu on hagejal VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist
summas 35 eurot.
5.Kogumis võlgneb hageja kostjale lepingu alusel kompromissist tuleneva põhinõudena 1242,5 eurot ja viivisena 500,98 eurot. Viivitatud päevade arv oli 672 ja viivise määr 0,06 % päevas põhinõudelt 1242,50 eurolt. Hageja arvestas viivist alates lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 3 ja § 578 lõikele 1. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja leidis, et kohtule esitatud 23.11.2018 kompromissleping nr xxx on deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes. Kostja kinnitas selle punktis 1.1, et tal on varasemast 09.01.2014 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus, mis koosnes 1514,69 euro suurusest põhivõlgnevust ja 323,86 euro suuruses viivisvõlgnevusest. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks eelduslikult vastuväidetest loobumine nõudele ja tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Järelikult kui kostja ei ole võlaga nõus, on tema kohustuseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või see on lõppenud.
7.Kehtiva deklaratiivse võlatunnistuse korral on kostja arutelu ja nõudmised tulenevalt 09.01.2014 laenulepingust nr xxx asjakohatud. Hagejal ei ole kohustust näidata ja tõendada eelnevast lepingust tekkinud võlgade kirjeldust ja arvutuskäiku. Lähtuvalt eeltoodust peab kostja kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või see on lõppenud.
8.Kostja vastuväiteid seoses viivise arvestuse ebaselgusega pidas hageja arusaamatuteks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 23.11.2018 sõlmisid pooled kokkuleppe. Kokkuleppe p 3.2 sätestab sõnaselgelt, et maksekohustuse rikkumisel nõustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud poolte vahel kokku lepitud viivisemäärast. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses, mistõttu luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks alates 16.11.2019.
9.Ajavahemikus 17.11.2019 - 17.08.2021 proovis hageja saavutada kostjaga kokkulepet võlgnevuse tasumise osas. Hageja saatis kostjale 25.11.2019, 13.10.2020 ja 13.07.2021 võlanõuded, milles palus endaga ühendust võtta. Kuna hagejal ei õnnestunud saavutada kostjaga kokkulepet ja kostja ei asunud võlgnevust tasuma, esitas hageja 24.08.2021 maksukäsu kiirmenetluse avalduse ja 17.09.2021 hagiavalduse. Alates kostja lepingu rikkumisest 16.11.2019 kuni kohtusse pöördumiseni on möödunud 1 aasta ja 9 kuud ning selle aja jooksul ei ole kostja täitnud oma kohustusi. Seega ei ole kostjal õigust keelduda viiviste tasumisest, kuna alates 16.11.2019 ei täitnud kostja oma lepingulisi kohustusi ega otsinud muud lahendust võlgnevuse tasumiseks.
10.PlusPlus Baltic OÜ oli volitatud sisse nõudma kostjalt võlgnevust. Kohtuväline esindaja on toimetanud kostjale teenusena kolm võlateatist 25.11.2019, 13.10.2020 ja 13.07.2021 kostja aadressile xxx. Kostja on võlateatised kätte saanud. Mitu korda käis hageja esindaja kostja juures ajal, millal kostja oli kodus, kuid keeldus ust avamast ja palus võlateatised jätta talle postkasti.
11.PlusPlus Baltic OÜ teenuse maksumuseks võlateatiste edastamisel on 25 eurot esimese külastuse eest ja 5 eurot järgmiste külastuste eest. Seega on hageja kandnud otseseid kulutusi võlateatiste kostjale edastamisel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 35 euro eest. Alusetu on kostja vastuväide nõue loovutamisele. Kompromissilepingu p-s 1.1 on
fikseeritud, et hageja omab kostja vastu nõuet, mille hageja on omandanud loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt xxx AS-lt ning nõue tulenes 09.01.2014 väikelaenlepingust nr xxx Kostja sai hiljemalt kompromissilepingu allkirjastamisel teada, et nõude omanikuks on hageja. Kostja ei ole enne kohtumenetluse alustamist esitanud ühtegi vastuväidet sissenõudja ebaselguse kohta. Kostja vastuväited
12.Kostja leidis, et ta tasus igakuiseid makseid kokku lepitud maksegraafiku alusel. Selle asemel võlgnevus suurenes intresside näol järjepidevalt. Kostja ei saanud sellises olukorras võlgnevust tasuda. Kostja endale teadaolevalt vähendas võla summat igakuiste maksetega. Kostja on nõus võlgnevust tasuma, kui ei küsita igakuiseid intresse.
13.Täiendavalt leidis kostja, et nõue tuleks tunnistada kehtetuks ja võlatunnistus on kostjale täiesti arusaamatu. Kostja on korduvalt palunud hagejat saata volitus või muud dokument, mille alusel hageja kostjalt võlgnevust nõuab. Kostja pole saanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks hageja õigust võlgnevust sisse nõuda. Kostja on saanud pidevalt suurenevate summadega võlateateid. Nõude kujunemine, viiviste ja intresside alus ning arvestuskäik on arusaamatud. Kostja ei tea, kes on võla sissenõudja. Kostja eitas kokkuleppeid viivise määra ja viiviste arvutamise kohta. Kostja ei ole näinud ühtegi dokumenti. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
15.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja on kostjale saatnud võla tasumiseks meeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, millisest lepingulisest suhtest kostja võlgnevus tuleneb ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt võla tasumist, viivist ja võla sissenõudmise kulu.
16.Hageja leidis, et tema nõue kostja vastu tuleneb 23.11.2018 allkirjastatud kompromisslepingust/võlatunnistusest, mille alusel hageja loobus osaliselt nõudest ning lepiti kokku võlgnevuse tasumine maksegraafiku alusel. Kompromisslepingus oli kokku lepitud, et kui kostja ei tasu makseid tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kogu võlgnevus koheselt sissenõutavaks. Kompromisslepingus lepiti ühtlasi kokku viivise määras 0,06% päevas. Kostja jättis kohustused täitmata ja hageja saatis talle kolm võlateatist, mistõttu on hagejal õigus nõude suurust arvestades nõuda võla sissenõudmise kulu 35 euro hüvitamist. Kuna pooled sõlmisid kokkuleppe, mis on deklaratiivne võlatunnistus, lasub kostjal kohustus tõendada, et tal ei ole võlatunnistuses märgitud võlgnevust.
17.Kostja väitis, et kuigi ta tasus igakuiseid makseid, suurenesid need pidevalt intresside näol ja kostja ei saanud võlgnevust tasuda. Võlatunnistus on arusaamatu ja nõue tuleks tunnistada kehtetuks. Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt volitust, mille alusel hageja võlgnevust nõuab, kuid seda ei ole hageja saatnud. Nõude kujunemine, viiviste ja intresside alus ning arvestuskäik on arusaamatud. Kokkulepet viivise määra kohta kostja eitas.
18.Kohus selgitas 25.11.2021 pöördumises (toimiku lk 79) kostjale, et tema vastu esitatud nõude aluseks on 23.11.2018 sõlmitud leping. Kohus selgitas, et kuna hageja on ise võlausaldaja, ei pidanud ta esitama kostjale volitust. Kohus selgitas, et leping on lisatud hagiavaldusele ning
sellest nähtub viivise kokkulepe. Kohus osundas, et kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille tõttu saaks kohus jätta hagi rahuldamata. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei saa hagimenetluses kujundada ise kostja eest hagile vastuväiteid või koguda tõendeid.
19.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2018 kompromisslepinguna võlatunnistuse (toimiku lk 13-14). Võlatunnistuse punktis 1.1. on pooled kinnitanud, et hageja omab võlausaldajana kostja vastu AS-lt xxx saadud nõuet, mis tulenes 09.01.2014 väikelaenu lepingust. Väikelaenu lepingu alusel oli põhinõue 1 514,69 eurot ja viivise nõue 323,86 eurot. Punktis 2.1. on pooled kinnitanud, et nad on sõlminud kompromisslepingu. Punktis 2.2. tunnustas kostja hageja nõuet tema vastu. Punktis 2.4 lepiti kokku, et kostja tasub hagejale kompromissina 1 347,50 eurot ning punkti 2.5. järgi tuli kompromissi summa tasuda igakuiste maksetega maksegraafiku alusel.
20.Lepingu punkt 3.1. nägi ette, et kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kogu kompromissisumma tervikuna tasumist. Lepingu punkti 3.2. järgi pidi kostja tasuma maksekohustuse rikkumisel viivist 0,06% päevas viivituses olevalt kompromissi summalt. Viivist hakatakse lugema maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kostja kinnitas lepingu allkirjastamisel, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, ta on selgitustest aru saanud ning viivise määr on mõistlikus suuruses. Kokkuleppele oli lisatud maksegraafik, milles olid toodud ära igakuiste maksete suurused ning mis ei näinud kostjale ette kohustust tasuda intresse.
21.Eeltoodust nähtub, et hageja on tõendanud talle nõude kuulumist ja kostjaga võlatunnistuse sõlmimist. VÕS § 30 lg 1 näeb ette, et leping millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus nõustub hageja väitega, et deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimise tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine. See tähendab, et võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama võlgnevuse puudumist (RK TKo 3-2-1-103-16, p 20, 3-2-1-124-14, p 23). Kostja ei ole käesolevas asjas põhistanud ega tõendanud võla puudumist.
22.Lisaks vastab poolte vahel sõlmitud kokkulepe kompromisslepingu tingimustele. VÕS § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 g 2 näeb ette eelduse, mille kohaselt loobuvad lepingupooled kompromissilepingu tagajärjel oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppest nähtub, et hageja tegi kostjale järeleandmisi nõude suuruses ning kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvat nõuet vähendati. Hagejal on tekkinud kostja vastu nõuded tulenevalt võlatunnistusest/kompromisslepingust.
23.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjal tuli täita kohustusi, mis tulenesid hagejaga sõlmitud lepingust. Kostja ei ole põhistanud, miks tal kohustus puudub või millisel faktilisel ja õiguslikul alusel peaks kohus tunnistama nõude kehtetuks. Kostja ei ole põhistanud, miks on tema sõlmitud võlatunnistus talle arusaamatu.
24.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul leppisid pooled lepingus kokku viivisemääras 0,06% päevas. Miks antud viivisemäär ei ole kohalduv, ei ole kostja põhistanud.
25.Kostja esitas kohtule maksekorraldused (toimiku lk 36-40, lk 53-57), millistest nähtub hagejale 15.01.2021 7,50 euro tasumine, 14.02.2021 7,48 ja 8,31 euro tasumine ning 16.03.2021 8,95 euro ja 9,14 euro tasumine. 13.11.2020 on kostja taas hagejale kahe erineva maksekorraldusega tasunud 7,50 eurot ja 7,50 eurot (toimiku lk 58-69). 15.12.2020 on kostja kahe erineva maksega tasunud 7,50 eurot (toimiku lk 60-61), 13.10.2020 8,50 eurot ja 7,90 eurot (toimiku lk 62-63), 12.09.2020 7,48 eurot ja 7,31 eurot (toimiku lk 64, lk 66), 19.08.2020 12,50 eurot (toimiku lk 65) ja 12,50 eurot (toimiku lk 67).
26.Kohus osundab, et üheski kohtule esitatud maksekorralduses ei ole viidatud vaidlusaluse lepingu numbrile 24661386, vaid muude kokkulepete numbritele. Üksi makse ei vasta vaidlusaluses lepingus kokku lepitud kuumakse suurusele. Ühtlasi on alusetud kostja etteheited, et vaidlusaluse lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed suurenesid pidevalt intresside võrra, sest poolte vahel kokku lepitud võlatunnistus ei näinud kostjale ette intressi tasumise kohustust. Alusetu on kostja etteheide, et intressi alus ja arvestus on arusaamatud, sest hageja ei ole nõudnud kostjalt intresside tasumist.
27.Kostja esitas ühtlasi kohtule hagejaga 23.07.2020 sõlmitud kompromisslepingu nr xxx (toimiku lk 41-43) ja 23.07.2020 sõlmitud kokkuleppe nr xxx (toimiku lk 68-70), kuid ei selgitanud nende tõendite asjakohasust. Kostja esitas enda vastuväited maksekäsu kiirmenetluse asjades nr 2-21-126189 ja nr 2-21-126191 (toimiku lk 44-45, lk 48-49), kuid ei selgitanud ka nende tõendite asjakohasust. Kohus leiab, et tegemist on asjakohatute tõenditega. Ainuüksi tulenevalt sellest, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud mitmeid kokkuleppeid võlgnevuste tasumiseks ja kostja täitis teistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, ei vabanenud kostja hageja nõude aluseks olevast võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmisest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud võlatunnistusest tulenevat kohustust.
28.Kuna kostja on jätnud võlatunnistusest tulenevad kohustused täitmata, kuulub hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 1242,50 eurot. Kuna kostja oli maksete tegemisega viivituses, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist lepingus kokku lepitud määra alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 500,98 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 18.09.2021 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,06% põhinõudelt 1242,50 eurolt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
29.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 aga näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
30.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale saatnud lepingu alusel võlanõudeid
25.11.2019, 13.10.2020 ja 13.07.2021 (toimiku lk 15-17). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ja on isegi esitanud kohtule oma 26.11.2020 vastuse nõudekirjale (toimiku lk 31) ja 17.10.2021 vastuse nõudekirjale (toimiku lk 32). Hageja esindaja esitas arve võlateatiste saatmise eest (toimiku lk 78) summas 35 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et hageja nõue kostja vastu ületab 1000 eurot. Seega kuulub ka hageja võla sissenõudmise kulu nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 35 eurot.
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 670 (kuussada seitsekümmend) eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 250 eurot ja kulud õigusabile on 420 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 670 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.