Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-17117
Kohtuasi
W.Z ja N.D hagi U.V vastu kompromissilepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi 8400 euro ja viivise väljamõistmiseks U.V vastuhagid leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks, tehingu osalise või alternatiivselt tervikuna kehtetuks tunnistamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 175/2022/3414, 175/2023/129, 175/2023/1821, 175/2024/1252, 175/2024/1296
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.05.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
U.V 07.06.2025 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I W.Z (isikukood XXX)
(täiendatud
08.09.2025)
Hageja II N.D (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus Kostja U.V (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta U.V 07.06.2025 (täiendatud 08.09.2025) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 16.05.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-17117 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud U.V kanda. W.Z-il ega N.D-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
2-21-17117 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli ühendatud tsiviilasi numbriga 2-21-17117 W.Z (hageja I) ja N.D (hageja II) hagi U.V (kostja) vastu tsiviilasjas nr 2-20-3807 20.11.2020 kompromissimäärusega kinnitatud 07.01.2020 kompromissilepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi 8400 euro ja viivise väljamõistmiseks ning U.V vastuhagid leppetrahvi 2400 euro, kahjuhüvitise 3150 euro ja viivise väljamõistmiseks, tehingu osalise või alternatiivselt tervikuna kehtetuks tunnistamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 175/2022/3414, 175/2023/129, 175/2023/1821, 175/2024/1252 ja 175/2024/1296. Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Hagejad palusid kostjalt välja mõista leppetrahvi 8400 eurot ja sellelt arvestatud viivise alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras. 01.11.2021 esitatud hagiavalduses nõudsid hagejad leppetrahvi tasumist summas 9000 eurot. 26.02.2025 vähendasid hagejad aga oma nõuet 600 euro võrra.
3.Hagiavalduse kohaselt esitasid hagejad kostja vastu 10.03.2020 hagi laimuga tekitatud mainekahju hüvitamiseks, mille tulemusel sõlmisid pooled tsiviilasjas nr 2-20-3807 kompromissi. Hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromiss sisaldab leppetrahvikokkulepet VÕS § 158 tähenduses. Muuhulgas sätestavad kompromissikokkuleppe p-d 6 ja 7 järgmist:
„[U.V on kohustatud] mitte avaldama W.Z , N.D , nende isa N.D , Y, C, F või Q, samuti nende lähikondsete kohta mistahes faktiväiteid või hinnanguid, olenemata sealjuures sellest, kas sellised väited või hinnangud on loetletud isikute au teotavad.“
„Pooltevaheliste vaidluste tekkimise vältimiseks kinnitavad pooled, et igakordse kohustuse rikkumise korral kohustub võlgnik tasuma klientidele leppetrahvi summas 600 eurot. Vastutus rikkumise eest ei sõltu süü olemasolust või vormist.“
4.Hagejad esitasid 24.09.2021 kostjale kohtuväliselt leppetrahvinõude, sest kostja rikkus korduvalt kompromissikokkuleppe p-i 6 e-kirjade saatmisega. Seeläbi on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud kompromissikokkulepet ja on kohustatud tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi eesmärk on kohustada eelkõige kostjat hagejate kohta kolmandatele isikutele (sh hagejate ettevõtte töötajatele) au teotavate väidete avaldamisest hoiduma. Hagejad on leppetrahvi nõudnud mõistliku aja jooksul. Kostja on rikkunud hagis välja toodud alusetute ja põhjendamatute väidete esiletoomisega tema ja hageja vahelist kokkulepet kokku 15 eraldiseisval korral.
2
2-21-17117
5.26.02.2025 täpsustasid hagejad, et nad ei soovi tugineda kostja 17.10.2021 kell 21.27 rikkumisele, kuna tuginesid samale rikkumisele 04.08.2023 täitmisavalduses täiteasjas nr 175/2023/1821. Hagejad vähendasid hagis esitatud põhinõuet 600 euro võrra ning nõudsid kostjalt leppetrahvi tasumist kogusummas 8400 eurot.
6.Poolte 07.01.2020 sõlmitud kompromissikokkulepet tuleb käsitada 19.11.2020 kohtumäärusega kinnitatud kohtuliku kompromissi ning sellest tuleneva täitedokumendi lahutamatu osana. Seda kinnitab üheselt ka kohtuliku kompromissi resolutsioon:
1.Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: [...] 5) Kostja kohustub täitma 7.01.2020 kompromissilepingus sätestatud kokkuleppeid (lisa 1) ning need kokkulepped on kohtumääruse kinnitamisel kostjale täitedokumendi tähenduses kohustuslikud. [...]
2.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kompromisslepingu lisa 1, s.o 7. jaanuari 2020 kompromissikokkulepe.“ Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Kostja ei ole rikkunud mitte ühtegi kompromissilepingu punkti ega nõustu midagi tasuma. Kostjale jäi selgusetuks, miks ei vastatud tema kirjadele ning miks küsitakse ühe rikkumise eest mitmekordseid summasid. Kui hageja I oleks talle vastanud, siis oleks kostja kirjutamise kohe lõpetanud. Tegemist on ettevõtte postkastiga, mitte isiklikuga. Lisaks leidis kostja, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest samades nõuetes on hagejad tsiviilasjas nr 2-20-3807 juba kohtusse pöördunud, pooled on sõlminud kompromissi ja menetlus on lõpetatud. Hagejatel tulnuks uuesti kohtusse pöördumise asemel pöörduda kohtutäituri poole. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täidetav dokument. Kostja vastuhagid ja nende aluseks olevad asjaolud Kompromissilepingu kehtetuks tunnistamise nõue
9.Kostja esitas 10.12.2021 (täiendatud 13.07.2022) vastuhagi, milles palus kompromissilepingu p-de 1–7 või kogu lepingu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tegemist on valehagiga ja valekompromissiga.
10.Kostja leidis, et kompromissileping tuleb kehtetuks tunnistada järgmistel põhjustel.
10.1.Kostja esitas täitemenetlustes 175/2023/1821, 175/2022/3414 ja 175/2023/129 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja need liideti üheks tsiviilasjaks nr 2-21-17117. Kuna hagejad rikuvad vastastikuseid kohustusi, tuleb nõuded lubamatuks tunnistada 07.01.2020 lepingu p-i 10 tõttu – W.Z on raske tervisekahju tõttu lepingus võlgnik ja U.V poe Männiku tee 104 klient, kus toimus peksmine. Seega puuduvad kostjal rahalised kohustused. Kriminaalasjad olid käimasolevad – eelnevalt edastatud kiri võlgnikule 12.12.2019, kus W.Z kohustus tegema koostööd kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXXX. Samuti olid kriminaalasjad käimasolevad tsiviilasja nr 2-20-3807 eelistungil 19.11.2020. W.Z keeldus
3
2-21-17117 lepinguga võetud kohustustes läbirääkimisi tegemast. Keeldus vande all ütluste andmisest (tsiviilasjas nr 2-23-1664). Seega tuleb vastastikused kohustused enne täita.
10.2.Osapooled sõlmisid kompromissilepingu eksimuse (TsÜS § 92), pettuse (TsÜS § 94) tõttu või ähvarduse või vägivalla (TsÜS § 96) mõjul. Eksimus oli kohtupoolne, sest kohtunik oli istungil ilmselgelt ette valmistamata. See väljendus ka ebaseadusliku hüpoteegi seadmisel. Istungil ei tunnistanud kohtunik asitõendeid ega võtnud neid vastu. Ähvardati suurte kohtukuludega. 06.01.2020 kompromissilepingus poe klient U.V oli kohustatud 2-20-3807 eelistungil kohtuliku kompromissi sõlmima, mida tervisekahju võlgnik W.Z ei täitnud ning ise hiljem rikkus. Seda sisu, vormi kui ka lepingu struktuuri järgi. Kaupluses toimus füüsiline kontakt, kus kostjale põhjustati pekstes tervisekahju.
10.3.Kompromissil põhinev täitedokument on juba alates 04.11.2021 maakohtu menetluses ja on esitatud sama kohtuistungi ajal 4 korda täitemenetlusse valesti. W.Z on lepingus võlgnik, kes jätab kompromissilepingus sisalduvad kohustused täitmata ja vastamata.
10.4.Kostja oli sunnitud eelnevas kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-20-3807) ümber lükkama hagejate kohta esitatud väiteid, mis siiski vastavad tõele. Kostjale esitati alusetu hagi. Eelistung lõppes kohtumäärusega. Kuna hiljem W.Z lepingut ei täitnud ja sellega seoses tuli ilmsiks, et ta valetas kohtus ja jaoskonnas oli tegu pettusega TsÜS § 94 kohaselt, sh keeldus vande all ütluste andmisest peksmise ja süüdilavastamisega seoses (dtl 2176–2182). Leppetrahvi ja kahjuhüvitise nõuded
11.Kostja nõudis hagejatelt kompromissilepingu rikkumise tõttu solidaarselt leppetrahvi summas 2400 eurot ja kahju hüvitamist 3150 eurot, kokku 5550 eurot ja viivist alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras.
12.Vastuhagi kohaselt sõlmisid kostja ja hagejad 07.01.2020 kompromissikokkuleppe, mille kohus kinnitas 19.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-3807. Kokkuleppe p-i 7 kohaselt kohustusid pooled tasuma iga kompromissis nimetatud kokkuleppe rikkumise puhul leppetrahvi 600 eurot. Hagejad rikkusid kokkuleppe p-de 8, 10, 12 ja 13, millega panid toime neli rikkumist, mistõttu on nad kohustatud tasuma kostjale 2400 eurot (4 x 600).
12.1.Hagejad pidid täitma häid ettevõtlustavasid (p 13). Hageja I on A OÜ omanik ja juhataja. Kostja kirjad olid suunatud ainult temale, tema ettevõtte postkasti. Pealkiri oli „uue Palaxi päring“ ja kostja esimese kirja soov oli omanikuna Palax 70s varuosade hankimine või uue halumasina soetamine. Ühtegi vastust kostja ei saanud, mistõttu rikkus hageja I ise kompromissi. Sellega tekkis kostjale lisaks ostukulude näol kahju summas 3150 eurot, mille eest hagejad vastutavad.
12.2.Kompromissi p 12 sisaldas kõigi kostjaga seotud kirjavahetuste ja lindistuste kustutamist. Seda ei tehtud. Isegi isikuandmeid ei kustutatud ning neid kasutatakse siiamaani: ID-kaardi koopiat ja töövõimetustunnistust. Hagejad ei tohiks omada ühtegi kostja kirja ja kohe oleks tulnud vastata halumasina päringule. Hagejad esitasid isikuandmed ja kirjad kõik kohtule.
12.3.Kompromissi p 10 sisaldas koostööd kõigis kriminaalasjades. Ühtegi vastust ega seletust ei tulnud. Kostja süüdistab hagejaid mitmes kriminaalasjas ja soovib kompromissi. Kirjade sisu sisaldabki sarnast infot. Valesüüdistus ja kriminaalasjad aegusid 04.07.2022. Seega pakkus kostja korduvalt kompromissi. 4
2-21-17117
12.4.Kompromissi p 8 on kokkuvõtlik punkt. Kostjale põhjustati tahtlikult olukord kompromissilepingu rikkumiseks eelpool olevate punktide läbi. Palaxit ei müüdud, kriminaalasju ei arutatud, isikuandmeid ei kustutatud. Q pilte maha ei võetud.
12.5.Kostja selgitas, et U.V, sh D on lepingus Männiku tee 104 klient, sh lähtudes vastuhagi nõudest ja kompromissilepingu p-st 13. Leping lähtub 12.12.2019 kirjast. Hageja I on tervisekahju võlgnik. Lepingut tõlgendatakse VÕS § 29 järgi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid täiteasjades nr 175/2022/3401, 175/2023/129, 175/2023/1821, 175/2024/1296 ja 175/2024/1252
13.Kostja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid täiteasjades järgmiselt. 31.01.2023 (täiendatud 20.02.2023) täiteasjades nr 175/2022/3401 ja 175/2023/129, 10.09.2023 täiteasjas nr 175/2023/1821 ja 11.06.2024 täiteasjades nr 175/2024/1296 ja 175/2024/1252. 11.06.2024 esitas kostja koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega ka nõuded tagastada hagiavalduse riigilõiv ja nõuetega seotud summad kostjale.
14.Kostja põhjendas oma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudeid järgnevalt.
14.1.Kohtutäitur Rannar Liitmaa koostas 27.12.2022 täitmisteate täiteasjas nr 175/2022/3414, mille kohaselt on sissenõudjad hagejad ning täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 19.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3807. Nõude sisu on leppetrahv ning täitmisteate kohaselt täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tasub võlgnik koos täitemenetluse alustamistasuga vastavalt kas 11 394 eurot või 11 412 eurot ning peale vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist suureneb võlgnevus 576 euro võrra.
14.2.Kohtutäitur Rannar Liitmaa koostas 13.01.2023 täitmisteate täiteasjas nr 175/2023/129, mille kohaselt on sissenõudjad hagejad ning nõude suurus on 2400 eurot. Täitedokument on Pärnu Maakohtu 19.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3807. Talle heidetakse ette 19.11.2020 määruse nr 2-20-3807 lahutamatuks osaks oleva 07.01.2020 kompromissikokkuleppe p-de 5 ja 6 rikkumist. Hagejad nõuavad täitmisavalduse kohaselt kostjalt kahe rikkumise eest 1200 euro (kokku 2400 eurot) tasumist tuginedes 07.01.2020 kokkuleppe p-le 7.
14.3.10.08.2023 esitasid hagejad kohtutäitur Rannar Liitmaa kaudu järgmise sama täitedokumendi täiteasjas nr 175/2023/1821. 10.08.2023 esitatud täitmisavalduses on leppetrahvi summa 15 678 eurot. 13.05.2024 esitatud täitmisavalduses täiteasjas nr 175/2024/1296 on leppetrahvi summaks 3323,30 eurot ja 10.05.2024 täiteasjas nr 175/2024/1252 on 1401,30 eurot.
14.4.Hagejad on esitanud kohtutäituritele täitmisavaldused sama tsiviilasja nr 2-20-3807 sõlmitud kompromissi alusel ehk samades nõuetes, mida nad juba nõuavad kohtu teel. Sellega on hagejad esitanud kostja vastu tsiviilasjast nr 2-20-3807 tulenevad samad leppetrahvinõuded nii täite- kui ka kohtumenetluses. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja on kohtumääruse p-s märgitud summa (5500 eurot) tasunud. Sissenõudja pole ühelegi kirjale vastanud ning nõuet saab lugeda juba tasutuks, kuigi kostja on lepingu p-i 7 järgi halumasina klient ja W.Z raske tervise kahju tõttu peksmise läbi võlgnik. Võlgnikul on lepingu järgi kohustus vastata (kompromissilepingu p 10). Üks rikkumine on 600 eurot ja mitte kordagi pole vastatud. Loogika järgi on lepingu rikkuja sissenõudja ja võlgneb kostjale sama summa ehk täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 eeldused kostjalt leppetrahvi nõudmiseks on täitmata.
5
2-21-17117
14.5.Sealhulgas ei ole hagejad käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, esitades avalduse sundtäitmise läbiviimiseks ajal, millal oli kohtus menetlemisel kostja hagi sama täitedokumendi sundtäitmise läbiviimiseks. Hagejate vastuväited
15.Hagejad leidsid, et kostja vastuhagis esitatud nõuded on põhjendamatud ning palusid jätta vastuhagi leppetrahvi, kahjuhüvitise ja kompromissilepingu kehtetuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata. Kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, tuleb see jätta rahuldamata.
16.Hagejad juhtisid tähelepanu sellele, et kostja nõuab leppetrahvi ja kahju hüvitamist kompromissilepingu alusel, mida ta soovib samaaegselt kehtetuks tunnistada. Sealhulgas ei leia kostja vastuhagist seoses nõudega tuvastada tehingu kehtetus õiguslikult perspektiivikaid argumente, asjaolusid ja tõendeid, miks poolte 07.01.2022 sõlmitud ja 19.11.2020 määrusega kinnitatud kompromissileping tuleb kehtetuks tunnistada. Kostja sõlmis kompromissilepingu vabatahtlikult ning ta pole kunagi märkinud ega esile toonud, et sõlmis kompromissilepingu eksimuse/pettuse tõttu või ähvarduse või vägivalla mõjul või kuidas oli see võimalik kohtus sõlmitud kompromissilepingu puhul. Pooled esitasid allkirjastatud kompromissilepingu kohtule kinnitamiseks 18.11.2020 kohtuistungil ning kohus vahendas poolte läbirääkimisi kompromissilepinguni jõudmiseks. Kui kostja oleks leidnud, et kompromissileping on sõlmitud vastuolus seadusega, siis pidi ta kohut sellest teavitama. Kohus ei leidnud, et kompromiss oleks vastuolus heade kommetega või seadusega. Kostja ei ole esitanud ka kaebust 19.11.2020 määruse peale, millega kohus kinnitas kompromissilepingu ja lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-20-3807. Kostja pole esile toonud seaduses sätestatud tehingu tühisuse eelduseid sisustavaid asjaolusid ega neid tõendanud.
17.Hagejatel ei saa olla kostjale leppetrahvi tasumise kohustust 07.01.2020 kompromissikokkuleppe p-i 7 alusel. See punkt sätestab, et kompromissilepingus sätestatud igakordse kohustuse rikkumise korral kohustub võlgnik (U.V ) tasuma klientidele (hagejatele) leppetrahvi summas 600 eurot. Kostja ei ole esile toonud kokkulepet, mille alusel võiks hagejal tekkida kostja ees leppetrahvi maksmise kohustust. Kui sellist kohustust ei ole, siis on tegemist perspektiivitu nõudega, sest seda pole võimalik rahuldada. Lisaks pole kostja esile toodud asjaolud objektiivselt käsitletavad kompromissilepingu rikkumistena. Ükski kompromissipunkt ei näe ette kohustusi OÜ-le A. Kostja 2021. a kirjutatud kirjad on kirjutatud pärast kompromissi sõlmimist ja kinnitamist aastal 2020. Tegemist on uute kirjadega, mida hagejad ei pidanud kustutama vastavalt kompromissilepingu p-s 12 sätestatud kohustusele. Vastuhagist ei tulene ka seda, kas, millal ja kuidas on hagejad kasutanud kostja isikut ja töövõimetust kinnitavaid dokumente.
18.Kostja pole esile toonud, et hagejad pole võimaldanud tal halumasina varuosi osta ja seetõttu pidi ta ise halumasinaga puude tegemise asemel neid ostma. Alternatiivselt on hagi esitatud vale isiku vastu. Kostja selgitas ise, et varuosi müüb ettevõte OÜ A, mitte hagejad. Ehk seaduse mõttes on müüja OÜ A ja kostja nõue on esitatud vale isiku vastu. Sealhulgas ei ole kostja lisanud tõendit selle kohta, et ta tegi mõistliku ja asjakohase tehingupakkumise ning hagejad on seda ignoreerinud.
19.Hagejad ei ole rikkunud ka kompromissikokkuleppe p-i 10. Kostja edastatud e-kirjade sisus heidab ta hagejatele ette kuritegelikke tegusid ja võlgasid. E-kirjade sisu ei ole suunatud koostöö tegemiseks kompromissikokkuleppe allkirjastamise ajal käimasolevates kriminaalasjades. Hagejatel puudub kohustus vastata kostja kirjadele, mille sisuks on kohatud etteheited. Kostja pole toonud esile, et hagejad on loobunud koostööst 07.01.2020 seisuga 6
2-21-17117 toimunud kriminaalasjades ega seda, kuidas on hagejad loonud tahtlikult olukordi, mis põhjustaksid kostja poolt kompromissi rikkumise.
20.Hagejad leidsid, et kohtutäitur on täitemenetlused algatanud õiguspäraselt, sest formaalsed eeldused täitemenetluse algatamiseks olid täidetud. Vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromissi p-le 5 on kostja kohustatud mitte võtma hagejatega ühendust mistahes viisil (sh telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu). Kompromissi p 7 kohaselt on kostja igakordse rikkumise korral kohustatud hagejatele tasuma leppetrahvi 600 eurot.
21.Topelt nõudeid menetlemiseks esitatud ei ole. Täitemenetluses nr 175/2022/3414 on täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest perioodil 06.08.2022–05.09.2022. Täitemenetluses nr 175/2023/129 on täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest perioodil 04.01.2023–12.01.2023. Täitemenetluses nr 175/2023/1821 on täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest perioodidel 17.10.2021–26.12.2021; 18.01.2022–08.09.2022; 19.01.2023–14.06.2023. Täitemenetluses nr 175/2024/1252 on täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest perioodil 22.03.2024–01.05.2024. Täitemenetluses nr 175/2024/1296 on täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest perioodil 01.05.2024– 11.05.2024. Tsiviilasjas nr 2-21-17117 esitatud haginõude sisuks on leppetrahv kohustuse rikkumise eest perioodil 25.08.2021–20.10.2021.
22.Praegusel juhul puudub alus TMS § 21 kohaldamiseks. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolude esinemist, mis annaksid aluse järeldada, et hagejatel ja kostjal on vastastikused kohustused. Hagejad kinnitavad, et neil ei ole vastastikust kohustust kostja ees. Hagejad on üksikasjalikult iga kokkuleppe rikkumise episoodi täitemenetluse algatamise avalduses lahti kirjutanud ning lisanud iga rikkumise kohta tõendid. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei ole kokkuleppest tulenevaid kohustusi rikkunud. Seega puudub alus ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
23.Pärnu Maakohus jättis 16.05.2025 otsusega läbi vaatamata hagejate hagi kostja vastu kompromissilepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi 8400 euro ja viivise saamiseks. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagid leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks, tehingu osalise või alternatiivselt tervikuna kehtetuks tunnistamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 175/2022/3414, 175/2023/129, 175/2023/1821, 175/2024/1252, 175/2024/1296. Ühtlasi märkis maakohus, et kohtuotsuse jõustumisel tühistatakse 05.11.2011 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus seadis tsiviilasjas nr 2-21-17117 kostja vastu esitatud nõude tagamiseks kohtuliku hüpoteegi summas 12 000 eurot kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr 324534) esimesele vabale järjekohale hagejate kasuks. Hagi menetlemisega seotud menetluskulud jäid hagejate kanda ja vastuhagide menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.
24.Maakohus nõustus hagejatega, et kohtu kinnitatud kompromiss on kompromissileping VÕS § 578 mõttes ja täitedokument protsessuaalses mõttes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 ja TMS § 2), mida saab sundtäita täitemenetluses. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejad on kompromissimääruse- ja kokkuleppe sundtäitmiseks ka otse kohtutäituri poole edukalt pöördunud. Kostja on hagejate vastu esitanud sama kohtumääruse alusel algatatud leppetrahvinõuete sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid. Kuna hagejad on pöördunud leppetrahvi nõudega kostja vastu kohtusse olukorras, kus neil on olemas sama 7
2-21-17117 leppetrahvi nõude realiseerimiseks täitemenetluses TMS § 2 lg 1 kohane täitedokument, pole hagejatel huvi ega eesmärki, millele nad õiguskaitset vajavad ja kohus jättis hagejate leppetrahvi nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
25.Maakohus nentis, et kostja nõuded on vastuolulised. Ühest küljest nõuab kostja hagejatelt leppetrahvi ja kahjuhüvitist põhjendusega, et hagejad on 07.01.2020 kokkulepet rikkunud ning teisalt nõuab et kohus tuvastaks selle kehtetuse. Seega kontrollis maakohus kõigepealt, kas kompromissileping kehtib või mitte. Maakohus sai kostjast aru nii, et kostja soovib vabaneda nii 19.11.2020 kompromissimäärusest kui ka sellega kinnitatud 07.01.2020 kompromissikokkuleppest, mis on tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromissi kinnitava kohtumääruse lahutamatu osa (resolutsiooni p 2). Lisaks on määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt kostja kohustatud 07.01.2020 kompromissilepingus sätestatud kokkuleppeid täitma ning need on talle kohtumääruse kinnitamisel kostjale täitedokumendi tähenduses kohustuslikud. Maakohtu hinnangul tähendab see sisuliselt seda, et kostja on 07.01.2020 kompromissilepingu sõlmimise tahet kinnitanud ka 18.11.2020 tsiviilasjas nr 220-3807 kompromissi sõlmides ja pooled on kokku leppinud, et see on osa kohtulikust kompromissist ja 07.01.2020 kompromissikokkuleppe kehtetuse tuvastamist eraldiseisvalt kostja ei saa.
26.Kostja väitel oli kohtuliku kompromissi tühisuse tuvastamiseks neli alust (i) W.Z rikub vastastikuseid kohustusi ja seetõttu tuleb nõuded lubamatuks tunnistada, (ii) pooled sõlmisid kompromissi (TsÜS § 92), pettuse (TsÜS § 94) tõttu või ähvarduse või vägivalla (TsÜS § 96) mõjul, (iii) ajal, kui kompromissil põhinev täitedokument on maakohtu menetluses on hagejad esitanud sama dokumenti mitu korda pahatahtlikult täitemenetluses valesti ja (iv) väited, mida kostja tsiviilasjas nr 2-20-3807 oli sunnitud ümber lükkama, on siiski tõesed.
26.1.Esimene alus sai maakohtu arusaamisel seonduda lepingu rikkumise tõttu kompromissist taganemise või selle üles ütlemisega (VÕS § 101 lg 1 p 4). Kostja on esimese põhjuse juures välja toonud, et W.Z rikub lepingu p-i 10. Viidatud punkt näeb ette, et W.Z ja N.D kohustuvad tegema koostööd kõigis kompromisskokkuleppe allkirjastamise ajal käimas olevates kriminaalasjades, kus nimetatud isikud ning U.V on menetlusosalisteks (dtl 21). Kriminaalmenetlus, milles koostöö puudumist kostja W.Z-ile või N.D-le (emba kumba võib kostja olla mõelnud) ette heidab, on seega lõpetatud juba aastal 2017 ega olnud aastal 2020 käimasolev kriminaalmenetlus. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi konkreetset kriminaalasja menetlust, mida oleks toimetatud 07.01.2020 või 19.11.2020 või üldse 2020. a. Kostja heidab hagejatele läbivalt ette temale tervisekahju tekitamist 04.07.2017 Männiku teel asuvas kaupluses. Samuti on kostja välja toonud kriminaalasjade aegumist 04.07.2024. Kohus saab eeldada, et kostja peab silmas käimasoleva kriminaalasjana kuriteo aegumistähtaega. Kui nii, siis on kostja arusaam ekslik. Käimasolev kriminaalasi saab olla kõnekeelne vaste käimasolevale kriminaalmenetlusele ja kriminaalmenetlust saab toimetada üksnes selleks pädev asutus. Kui kriminaalmenetlust pole alustatud või see on lõpetatud, siis pole ka käimasolevat kriminaalasja. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud maakohus, et hagejad oleksid rikkunud 07.01.2020 kokkulepet teha koostööd kokkuleppe allkirjastamise ajal käimasolevates kriminaalasjades.
26.1.1.Kostja on vastuhagiavalduses tuginenud ka sellele, et rikutud on kokkuleppe p-i 13, mille järgi kohustuvad hagejad täitma häid ettevõtlustavasid. Rikkumine seisnes selles, et kostja soovis osta halumasina varuosi või uut halumasinat OÜ-lt A, mille omanik ja juhataja on W.Z . Maakohus nõustus siinkohal hagejatega. Kostja väited, et ta on pöördunud OÜ A poole mõistliku ostusooviga, on paljasõnalised. Hagejad on hagiavaldusele lisanud hulga kostja e-kirju, mille pealkiri on küll Re: Uue palaxi päring, kuid sisu ei ole kohtu hinnangul 8
2-21-17117 kuidagi halumasina või selle varuosade ostusooviga seostatav (dtl 26–59). Maakohus leidis, et kostja etteheide hagejatele heade ettevõtlustavade rikkumistes on tõendamata.
26.1.2.Kostja heidab hagejatele ette ka kompromissi p-i 12 rikkumist. See punkt kohustab W.Z-i ja N.D-d kustutama kõik kostjaga seotud lindistused ning kirjad ning neid mitte mistahes kolmandatele osapooltele esitama. Maakohus saab aru, et pooled pidasid silmas kirju ja lindistusi, mis olid tollal olemas. Lisaks ei ole kohus tavamõttes kolmas osapool, kellele ei saa või ei tohi esitada ega avaldada andmeid ja dokumente. Maakohus sai kostjast aru nii, et ta loeb kokkuleppe rikkumiseks seda, et hagejad on hagi tagamise avalduse lisana esitanud foto kostja isikutunnistusest ja töövõimekaardist (dtl 72). Kostja etteheide ID-kaardi ja töövõimetuse tunnistuse kohtule edastamisest jääb kohtule arusaamatuks. Maakohus ei tuvastanud, et hagejad oleksid kokkuleppe p-i 12 rikkunud.
26.1.3.Kostja väitel on hagejad rikkunud ka kokkuleppe p-i 8. See punkt kohustab hagejaid mõistlikult võimaldama kostjal kompromissikokkulepet täita, st mitte looma tahtlikult olukordasid, mis põhjustaksid kostjale tema poolt kompromissikokkuleppe rikkumise (dtl 21). Kostja heidab hagejatele ette Palaxi müümata jätmist, kriminaalasjade arutamata jätmist ja Q piltide maha võtmata jätmist. Esimesele kahele etteheitele on kohus juba vastanud. Q piltide maha võtmata jätmise etteheide on täielikult asjaoludega seostamata, seega pole kohtul võimalik ka hinnata kuidas ja kas seda rikkumiseks saaks hinnata.
26.1.4.Kostja väitel on hagejad kohustatud temale oma rikkumiste eest tasuma samad summad, mida nemad talle, sest 07.01.2020 lepingus on klientidena tähistatud teda (ja A. W.Z-i) ja võlgnikuna hagejat või hagejaid. Maakohus sai kostjast aru nii, et klient on ta lepingus seepärast, et ta oli Männiku tee 104 poe klient, kus toimus peksmine ning W.Z on võlgnik, sest tema vastutab kostja hinnangul tema tervisekahju eest. Hagejad pole kostja tõlgendusega nõustunud, sest kostja viidatud p 7 on kokkuleppe osas, milles nähakse ette kostja kohustused (p-d 1–7) ja hagejate kohustused on kompromissilepingu p-des 8–13. Kuna osa reguleerib kostja kohustusi tuleb selles punktis võlgnikuna mõista kostjat ning klientidena W.Z-i ja N.D-d . Maakohus leidis, et kostja väidetud rolle temale ja hagejatele 07.01.2020 lepingu punktis anda ei saa. Lepingut pole VÕS § 29 tõlgendamisreeglitest lähtudes võimalik nii sisustada. Vaidlusalune punkt on sõnastatud järgmiselt: „Pooltevaheliste vaidluste tekkimise vältimiseks kinnitavad pooled, et igakordse kohustuse rikkumise korral kohustub võlgnik tasuma klientidele leppetrahvi summas 600 eurot. Vastutus rikkumise eest ei sõltu süü olemasolust või vormist.“ Nii nagu hagejad on välja toonud on lepingus kaks osa. Esimene on U.V kohustused (p-d 1–7) ja teine osa on W.Z ja N.D kohustused (p-d 8–13). Erinevalt teistest kompromissikokkuleppe punktidest pole siin küll kasutatud osaliste nimesid, kuid kohtu hinnangul pole võimalik lepingut mõistlikult mõista ja tõlgendada nii, et kostjat on tähistatud kliendina, kellele peavad võlgnik (hagejad) tasuma kohustuse igakordsel rikkumisel leppetrahvi. Kohtu hinnangul ei ole kostja e-kirja sisust võimalik teha mõistlikult seostatult järeldust, et kostja on lepingus klient.
26.1.5.Kostja väited, et hagejad on kompromissikokkulepet rikkunud maakohtu hinnangul tõendamist ei leidnud. Kui lepingut pole rikutud, siis pole kostjal ka alust lepingust taganeda või seda üles öelda.
26.2.Kostja teine põhjus on, et kompromiss on sõlmitud eksimuse tõttu, pettuse tõttu või ähvarduse või vägivalla mõjul. Maakohus leidis, et ühtegi neist alustest pole kostja asjaoludega sisustanud ega tõendanud. Kostja on esile toonud, et eksimus oli kohtupoolne. 9
2-21-17117 Maakohus selgitas, et kostja käsitlus eksimusest on ekslik. Eksimuses peab olema tehingu pool. Kompromissi kinnitav kohtunik seda ei ole. Teiseks pole võimalik mõista, kuidas kostja hinnang kohtuniku ettevalmistusele või tema seisukohtadega tutvumisele saab mõjutada kostja ja hageja vahel sõlmitud kompromisskokkuleppe sisu. Lisaks on kostja toonud esile, et tsiviilasjas nr 2-20-3807 vaidluse all olnud väited olid siiski tõesed ja W.Z valetas. Kui maakohus kostjat õigesti mõistab, siis heidab kostja ühele hagejatest (tõenäoliselt W.Z ) ette, et ta on teistele valetanud. TsÜS § 94 kohaldamise eelduseks on see, et ebaõigete asjaolude avaldamise tulemusel on eksimusse viidud see isik, kes tehingu teeb. Kompromissikokkuleppe osaliseks on kostja, kes on menetluses läbivalt väitnud, et hagejad on valetanud. Kostja pole kordagi väitnud, et ta nõustus kompromissi sõlmima, sest pidas enda väiteid valedeks.
26.3.Lisaks selgitas maakohus kostjale, et kohtumenetluse kompromissiga lõpetamisel ei ole tähtsust sellel kumma menetluspoole esitatud väited kohtumenetluses tõendatuks osutuksid ehk selle, kelle väide oli õige või kellel vale. Kui pooled otsustavad kohtus vaidlemisest loobuda ja sõlmivad kompromissi, siis ei tee kohus asjas sisulist lahendit (TsMS § 428 lg 1 p 4).
26.4.Kokkuvõttes nentis maakohus, et kostja nõue kompromissi kehtetuse tuvastamiseks tuli jätta rahuldamata, sest ühtegi TsÜS-is sätestatud alust pole kostja tõendanud. Ühtegi TsMS § 430 lg 8 eeldust, mille tagajärjel kompromissi õiguslikud tagajärjed ära langeks ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-3807 jätkuks kohus ei tuvastanud.
27.Maakohus märkis, et kuna kohus ei tuvastanud, et hagejad oleksid Palaxi halumasinaga seoses lepingut rikkunud ega seda, et kostjal on lepingu järgi õigus leppetrahvi nõuda jäävad rahuldamata ka kostja nõuded kahjuhüvitise ja leppetrahvi saamiseks.
28.Maakohus jättis rahuldamata ka kostja vastuhagid sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Vaidlust pole, et hagejad on 19.11.2020 kompromissi lisa 07.01.2020 kokkuleppe p-de 5 ja 6 rikkumistele tuginedes ja p-i 7 alusel alustanud kostjalt leppetrahvi nõudmiseks täitemenetlused täiteasjades nr 175/2022/3401, 175/2023/129, 175/2023/1821, 175/2024/1296 ja 175/2024/1252. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kohtulik kompromiss koos selle osaks oleva 07.01.2020 kompromissikokkuleppega kehtib. Jõustunud kohtumäärus on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument.
28.1.Esmalt vastas maakohus, et pole õige kostja väide, mille kohaselt on sundtäitmine lubamatu, kuna toimub sama nõude osas topeltmenetlus. Siinses asjas pole olukorda, kus samadel faktilistel asjaoludel tekkinud nõude üle vaieldakse kohtus paralleelselt nõude sundtäitmisega täitemenetluses. Täitedokument on küll sama, kuid pooltel pole vaidlust, et 07.01.2020 kokkuleppe igakordsel rikkumisel tekib hagejatel uutel asjaoludel uus leppetrahvinõue. Kostja pole tuginenud sellele, et mõni konkreetne lepingu rikkumise fakt on täitemenetlustesse esitatud topelt. Asjakohane on ka hagejate vastuväide, et erinevalt kostja viidatud lahendist on siin täitedokumendiks kohtulahend.
28.2.Maakohus tuvastas kokkuleppe p-i 7 alusel, et kostja hagejatelt leppetrahvi nõuda ei saa. Sel põhjusel ei saa kostja ka täitemenetlusest keelduda (TMS § 21).
28.3.Maakohus tuvastas eelnevalt ka seda, et pole sellist kriminaalmenetlust, mille raames kostja oleks õigustatud hagejatelt koostööd ja läbirääkimisi soovima. Seega pole kostja kirjadele ka õigustust. Maakohus tuvastas, et kostja kirjade sisu ei ole tegelikult Palaxi halumasinaga kauplemine nii nagu ta ise seda väidab. 10
2-21-17117
28.4.Kostja on esitanud ka väiteid, et ta on nõuded tasunud. Maakohtu arusaamisel pole see väide esitatud kontekstis, et hagejad on täitemenetlusse pöördunud leppetrahvinõuetega, mille ta kord on juba täitnud.
28.5.Kokkuvõtvalt ei tuvastanud maakohus, et kostja suhtes oleks toimetatud vaidlustatud täitemenetlusi täiteasjades nr 175/2022/3401, 175/2023/129, 175/2023/1821, 175/2024/1296 ja 175/2024/1252 lubamatult. Ühtegi alust kostja suhtes algatatud sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks pole.
29.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, mistõttu jäid hagi menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda. Kostja vastuhagid jäid rahuldamata ja nende menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel tema kanda. Apellatsioonkaebus
30.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada 07.03.2025 koostatud kostja lõpliku resolutsiooni ulatuses kaebuse sisus kirjeldatud põhjustel ning võtta ringkonnakohtus esimest korda W.Z-ilt ütlused 04.07.2017 juhtumis.
31.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei suutnud kohtunik kostja taotlusel vastaspoole ulatuslikku pettust tuvastada, mis on vastaspoole käitumist (sh menetluskäiku) arvestades ilmselge. Sellele viitab eksadvokaat Robert Sarve büroo ebaeetiline menetluskäik kõikides toimingutes. Kohtunik Miller ei eristanud oma koostatud kohtuotsuse analüüsis (lepingu p 10) kriminaalmenetlust ja kriminaalasja korduvalt, mis on erinevad mõisted. Samuti ei eristanud Miller lepingu osapooli (lepingu p 7), kus kostja saab olla ainult koos isa D-ga klient ja W.Z võlgnik, kuna ka nii oli metsatehnika poes peksmise juhtumi tõttu ja lepingu sisu (p 13 ettevõtlustavad) ja vastunõuete tõttu ja ka lepingut koostades. Kohtunik lähtus osapoolte hindamisel ainult lepingu vormist, mis on vähetähtis. Mitte mingil juhul ei saa W.Z olla U.V klient ega U.V lähenemiskeelu võlgnik. Menetluse edasine käik
32.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.08.2025 määrusega kostja 07.06.2025 apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kostjale tähtaja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
33.Kostja esitas 08.09.2025 apellatsioonkaebuse täienduse. Täpsustatud taotluse kohaselt taotleb kostja otsuse tühistamist lepingu kõikide punktide rikkumiste tõttu, kõikide pettustega sissenõutud summade tagastamist ca 40 tuhat eurot pluss kulud ja W.Z-i suhtes kriminaalmenetluse alustamist tsiviilasja nr 2-20-3807 määruse sisust lähtuvalt. Kostja palus saata asja tagasi lahendamiseks maakohtu kohtuistungil arutamiseks. Lisaks on kostja selgitanud, et leping on VÕS § 111 järgi koostatud ja kostja õiguskaitsevahend on VÕS § 101 lg 4 järgi öelda leping üles, mida kostja hagis taotleb. Kostja on ka välja toonud, et lepingu p-i 10 alusel on tal õigus alustada uut kriminaalmenetlust W.Z suhtes. Samuti tasus kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 980 eurot hagihinna muutuse tõttu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud 11
2-21-17117 tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
35.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKo 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKo 03.04.2018, 2-1618835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
36.Kostja leiab apellatsioonkaebuses esmalt jätkuvalt, et kompromissikokkulepe sõlmiti pettuse tulemusena, kuid kaebuses ei sisaldu väited, mis annaks aluse kahelda maakohtu vastupidises järelduses. Maakohus on õigesti otsuse p-s 99 viidanud TsMS § 430 lg-le 8 ning sellest tulenevalt kontrollinud nii kostja välja toodud tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud aluseid kompromissikokkuleppe tühistamiseks (otsuse p-d 119–120) kui ka võlaõigusseaduses nimetatud aluseid kompromissikokkuleppest taganemiseks või selle üles ütlemiseks (otsuse p-d 102–118). Maakohus on õigesti leidnud, et TsÜS § 94 kohaldamise eelduseks on see, et ebaõigete asjaolude avaldamise tulemusel on eksimusse viidud see isik, kes tehingu teeb. Ka apellatsioonkaebuse väidete pinnalt ei ole võimalik mõista, kuidas kostja hinnang kohtuniku ettevalmistusele või tema seisukohtadega tutvumisele saab mõjutada kostja ja hagejate vahel sõlmitud kompromissikokkuleppe sisu, nagu leidis õigesti maakohus. Õige on ka see, et kui pooled otsustavad vaidlemisest loobuda ja sõlmivad kompromissi, siis ei tee kohus asjas sisulist lahendit, s.o ei hinda kumma menetluspoole esitatud väited osutuvad menetluses tõendatuks. Pettuse tuvastamiseks ei saa olla edukad ka kostja väited, mis puudutavad hagejate endise lepingulise esindaja või büroo toiminguid menetluses või hinnanguid hagejate endise lepingulise esindaja või büroo kohta meediaväljaannetes. Maakohus on põhjalikult analüüsinud kostja väiteid ning jõudnud õigele järeldusele.
37.Teiseks heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus ei eristanud lepingu p-i 10 analüüsides kriminaalmenetlust ja kriminaalasja, mis on erinevad mõisted, sh et lepingu p 10 annab kostjale õiguse alustada kriminaalmenetlust W.Z suhtes. Maakohus tõi välja, et viidatud punkti kohaselt kohustuvad W.Z ja N.D tegema koostööd kõigis kompromisskokkuleppe allkirjastamise ajal käimas olevates kriminaalasjades, kus nimetatud isikud ning U.V on menetlusosalisteks (otsuse p 103). Maakohus ei tuvastanud ühtegi kriminaalasja, mis oleks olnud 2020. a kokkuleppe sõlmimise ajal käimas olev. Kostja on viidanud kriminaalmenetlusele, mille osas tuvastas maakohus, et see on lõpetatud juba aastal 2017. Eeldades apellatsioonkaebuse väidete õigsust ei ole võimalik jõuda maakohtu seisukohast vastupidisele järeldusele kokkuleppe p-i 10 tõlgendamises, sh ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud, millistes käimasolevates kriminaalasjades oleks hagejad koostöö tegemise kohustust rikkunud. Kolleegium märgib, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole tsiviilasja lahendava kohtu pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1 kohaselt alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur. Igaühel, kes leiab, et kuritegu on toime pandud, on KrMS § 195 lg-st 1 tulenevalt õigus esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade.
12
2-21-17117
38.Kolmandaks leiab kostja, et maakohus ei eristanud õigesti lepingu osapooli ning tõlgendas valesti lepingu p-i 7, kuid kaebusest ei nähtu väiteid, mis annaks aluse jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Maakohus on põhjalikult vaidlustatud otsuse p-des 109–117 analüüsinud kompromissilepingut ning poolte väiteid ning põhjendanud tõlgendamisreegleid arvestades, miks ei ole võimalik kompromissikokkulepet kostja soovitu kohaselt tõlgendada. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu tuvastatust võimalik järeldada vastupidist, s.o seda, et kostja oleks tähistatud kliendina, kellele peavad võlgnik (hagejad) tasuma kohustuse igakordsel rikkumisel leppetrahvi.
39.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
40.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda. Kuna vastustajatel (hagejatel) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejatele apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
41.Kostjal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 980 euro tagastamist.
42.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust hagejatele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.