Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud OÜ EBERMAN GRUPP esitas 16.02.2022 pankrotiavalduse. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohustusteks on maksuvõlg 12 503,83 eurot, koondamisrahade võlgnevus 15 106,20 eurot, võlgnevus osanike ees kokku 44 442,73 eurot ning lisandub võimalik võlgnevus AS P M ees (64 132,90 eurot, kuid täpsustub täiendavalt, võlgnik on esitanud nõuetele vastuväited). Vara on raamatupidamisliku väärtusega 2 042 euro väärtuses (ehitusmaterjalid), pangakontol on 20,50 eurot; lisaks on võlgnikul nõuded AS P M vastu – arvest tulenev võlgnevus 9276,06 eurot (AS P M on nõude vaidlustanud) ning garantiiraha 2 768,75 eurot, samuti nõue O E AS vastu 1 888,20 eurot (garantiiraha). 28.02.2022 võttis kohus avalduse menetluse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks 10,73 eurot arvelduskontol (võlgnikul on ehitusmaterjali laojääke, kuid haldur ei pea seda vara väikest kogust ja teadmata seisukorda arvestades väärtuslikuks), kohustusi on kuni 136 185,66 euro ulatuses (sh 44 442,73 euro ulatuses on nõuded muutunud sissenõutavaks). Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise aeg on hiljemalt 2021.a november. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi võib esineda. Perioodil 03.03.201722.11.2021 on võlgniku SEB Panga kontolt sularahas välja võetud 28 625 eurot. Samal ajal on sularahasissemakseid olnud 3200 eurot (saldo 25 425 eurot). Perioodil 04.06.2017-30.08.2021 on võlgniku Swedbanki kontolt sularahas välja võetud 13 840 eurot. Samal ajal on sularahasissemakseid olnud 11 650 eurot (saldo 2190 eurot). Lisaks eeltoodule on võlgnik alates 28.02.2017 kuni käesoleva ajani kandnud juhatuse liikme Vello-Kalle Luga kontole 161 100 eurot selgitusega ”majandusraha”. Võlgnikul võib olla Vello-Kalle Luga kui juhatuse ainuliikme vastu nõudeid kogusummas 188 715 eurot (s.o 25 425 + 2190 + 161 100 eurot). Nõuete tegelik esitamise sõltub siiski võlgniku raamatupidamise korraldamisest ja majandustehingute dokumenteerimisest, mille osas ei ole ajutise pankrotimenetluse ajalist piiritletust arvestades võimalik nt erikontrollile sarnaselt veel lõplike järeldusi teha. Võlgnik on võõrandanud enda omandis olnud haagise 11.11.2021 Vello-Kalle Lugale. Nimetatud tehing võib olla tagasivõidetav, kuid see vajab täiendavat analüüsimist pankroti väljakuulutamisel. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. 22.03.2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot tasumise tähtajaga 04.04.2022 ning avaldas 22.03.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Võlgnik selgitas 01.04.2022 seisukohas, et kõik tehingud on tehtud kooskõlas ettevõtte huvidega, sõiduk ja haagis võõrandatud turuhinnaga. Mis puudutab pangakonto tehinguid, siis majandusraha on kogu aeg kasutanud materjalide ostmiseks kui ka palkade maksmiseks sularahas, kuna mõnel töölisel puudus arveldusarve (nt. Ukraina töölised ei saanud teha arveldusarvet). Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul vara puudub, kohustusi on kuni 136 185,66 euro ulatuses (sh 44 442,73 euro ulatuses on sissenõutavad), võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalused võivad esineda, kuid nõuete esitamine eeldab rahaliste vahendite olemasolu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise ajaks hiljemalt 2021.a novembrit. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi ja tehtud toiminguid, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 625 eurot (lisandub käibemaks).

Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks, menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning kulude katteks ei ole deposiiti nõutud summat tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest (PankrS § 23 lg 4, 5 ja 51; Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 2, § 2 lg 1 ja lg 4). Tasu suurus 12,5 tunni ja 33 euro suuruse pooltunni tasu puhul oleks riigi vahenditest tasutavat piirmäära (654 eurot) ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu kanda Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku seadusliku esindaja Vello-Kalle Luga vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.