Flagito OÜ hagi FINNAIR Oyj vastu 200 euro, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2025 otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FINNAIR Oyj 22.09.2025 apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
267 eurot 81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjjan Tuul Kostja FINNAIR Oyj (välismaa registrikood 0108023-3), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Timo Kullerkupp ja Kai Villemson ning vandeadvokaadi abi Mikk Ilves
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta FINNAIR Oyj apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 22.08.2025 otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud FINNAIR Oyj kanda. Flagito OÜ-l ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused
2-23-6561 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 02.05.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Finnair Oyj (kostja) vastu. 18.05.2023 väljastas Harju Maakohus Euroopa maksekäsu, millele kostja esitas 28.06.2023 vastuväite.
2.Harju Maakohus lõpetas 30.06.2023 määrusega Euroopa maksekäsu menetluse ning andis tsiviilasja üle menetlemiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas 18.07.2023 hagi kostja vastu 200 euro, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.
3.1.Hagiavalduse kohaselt oli reisijal RA (edaspidi reisija) kinnitatud broneering 05.02.2023 lendudele AY0992 alguspunktiga Island (Reykjavik) sihtpunktiga Soome (Helsingi) ning AY1027 lähtepunktiga Soome (Helsingi) sihtkoht Eesti (Tallinn). Lend pidi Tallinnasse jõudma 05.02.2023 kell 19.55. 05.02.2023 teavitati reisijat lennu AY0992 tühistamisest. Lennu opereerijaks on kostja. Reisijale pakuti asenduslende marsruudil Island (Reykjavik) – Läti (Riia) – Eesti (Tallinn). Uue lennuplaani järgi oli sihtkohta jõudmise planeeritud aeg 05.02.2023 kell 20.40. Asenduslennu hilinemise tõttu jõudis reisija lõppsihtkohta 05.02.2023 kell 23.35. Reisija loovutas oma nõuded hagejale. Hageja saatis kostjale 17.02.2023 nõudekirja, milles nõudis 400 eurot hüvitist. Kostja keeldus 23.02.2023 hüvitise maksmisest, kuid tasus 27.02.2023 hageja pangakontole 200 eurot. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu tühistamise eest 400 eurot, kuna lend hilines sihtkohta üle kolme tunni ja lennumarsruudil Island (Reykjavik) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 2464 kilomeetrit.
3.2.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et lennuettevõtja ei pea tasuma hüvitist, kui uue teekonna puhul ei jõua reisija lõppsihtkohta tulenevalt lendu tegelikult teostanud lennuettevõtja hilinemisest. Kostja vastutab ka Air Baltic Corporation AS lennu eest, kuna lend hilines üle kolme tunni. Nii esialgselt kavandatud lend kui ka asenduslend kannavad identset broneeringu numbrit. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja ei vaidlusta lennu hilinemist. Kostja väidete kohaselt pakkus kostja hagejale asenduslendu, mis pidi jõudma lõppsihtkohta 45-minutilise hilinemisega. Asenduslennu hilinemise eest vastutab asenduslennu teostanud lennuettevõtja, st Air Baltic Corporation AS.
2
2-23-6561
4.1.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja vastutab teise lennuettevõtja teostatud lennu tõrke eest. Kui reisijale on nõuetele vastav uus teekond pakutud, vastutab uuel teekonnal planeeritud lendude lennutõrgete eest lendu teostav lennuettevõtja. Teavitus lennu tühistamisest edastati reisijale 05.02.2023 kell 07.45 ning teavitus uuest lennuplaanist samal päeval kell 08.23. Määrus ei sätesta, et olukorras, kus lennu tühistamisest on teavitatud vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega, kuid reisijatele on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega, peab hüvitisest maksmisest vabastamiseks tõendama, et tühistamine leidis aset erakorralise asjaolu tõttu. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 22.08.2025. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 200 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning 21.08.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 58,51 eurot, samuti seadusjärgses määras viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 551,20 eurot ning seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
5.1.Maakohus selgitas, et lahendab hagi lihtsustatud korras (TsMS § 405 lg 1).
5.2.Pooled ei vaidle menetluses järgmiste asjaolude üle: -
Reisijal oli kinnitatud broneering kostja 05.02.2023 lendudele AY0992 lähtepunktiga Island (Reykjavik) sihtpunktiga Soome (Helsingi) ja AY1027 lähtepunktiga Soome (Helsingi) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse 05.02.2023 kell 19.55;
-
reisijale pakuti asenduslende marsruudil Island (Reykjavik) – Läti (Riia) – Eesti (Tallinn), lend pidi jõudma lõppsihtkohta 05.02.2023 kell 20.44;
-
asenduslend väljus rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega (10.15 asemel kell 13.00);
-
asenduslennu hilinemise tõttu jõudis reisija lõppsihtkohta 05.02.2023 kell 23.35;
-
lennumarsruudi Island (Reykjavik) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 2464 kilomeetrit.
Pooled vaidlevad selle üle, kas asenduslennu hilinemise eest vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91EÜ (EÜ määrus nr 261/2004), kohaselt samuti kostja.
5.3.Maakohus selgitas, et EÜ määruse nr 261/2004 art 2 p b kohaselt tuleb tegutsevaks lennuettevõtjaks lugeda lennuettevõtjat, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Art 3 lg 5 teises lauses on täpsustatud, et kui tegutsev lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, käsitatakse seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga lepingu sõlminud.
3
2-23-6561
5.4.Pooled ei vaidle selle üle, et reisijat teavitati lennu tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning reisijale pakuti võimalust teekonda muuta, mis võimaldas tal välja lennata mitte rohkem kui tund enne kavandatud väljumisaega ning võimaldas asenduslennu plaani järgi jõuda sihtkohta vähem kui kaks tundi pärast kavandatud sihtkohta jõudmise aega, kuid mis jõudis sihtkohta siiski hiljem kui kolm tundi pärast kavandatud sihtkohta jõudmise aega. Kuigi asenduslendu teostas kostjast sõltumatu lennuettevõtja, näeb EÜ määruse nr 261/2004 art 2 p b ette, et tegutsevaks lennuettevõtjaks tuleb lugeda lennuettevõtjat, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Määruse kohaldamisel tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta ka määruse põhjenduste punkti 2, mille kohaselt tuleb arvestada, et lennureisist mahajätmine ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust. Määruse art 2 p b koosmõjus art 3 lg-ga 5 ning määruse eesmärki arvesse võttes tuleb jõuda järeldusele, et tegutsevaks lennuettevõtjaks tuleb käesoleval juhul pidada kostjat, kelle lennu tühistamise tulemusel saabus reisija sihtkohta planeeritust rohkem kui kolm tundi hiljem. Sealjuures ei saa reisijate kõrgendatud kaitse eesmärki silmas pidades määruse art 5 lg 1 p-s c (iii) sätestatut tõlgendada selliselt, et tegutsev lennuettevõtja peab üksnes võimaldama asenduslendu, mille esialgne lennuplaan küll välistaks hüvitise maksmise kohustuse, kuid mis faktiliselt põhjustab reisijale sihtkohta jõudmise hiljem kui kaks tundi esialgselt plaanitust. Määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida ise siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Riigikohus on selgitanud, et EÜ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 kohaldub juhul, kui esineb erakorraline asjaolu ning kasutusele olid võetud kõik vajalikud meetmed erakorralistest asjaoludest põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks (RKTKm 17.01.2025, 2-23-12908, p-d 10 ja 11). Praegusel juhul ei tuginenud kostja sellele, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega ei saa tegutsev lennuettevõtja vabaneda vastutusest üksnes juhul, kui ta pakub reisijale enda tühistatud lennu asemel teise lennuettevõtja teostatavat asenduslendu. Arvestada tuleb asjaoluga, et ebamugavus reisijale tulenes eelkõige kostja tühistatud lennust, mille toimumist ning lõppsihtkohta õigeaegselt jõudmist võis reisija õigustatult oodata.
5.5.Reisija loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. EÜ määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 b koosmõjus artiklitga 5 lg 1 p c iii leidis maakohus, et hageja nõue tuleb rahuldada. Viidatud sätetele tuginedes on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist 400 eurot. Kuna hageja taotles määruse alusel hüvitist 200 euro ulatuses, tuleb hagi rahuldada taotletud ulatuses. Maakohus leidis, et hageja viivisenõue on samuti põhjendatud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6) ning tuleb 58,51 euro ulatuses rahuldada. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates kohtulahendi tegemisest kuni täitmiseni. Maakohus rahuldas ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõude (VÕS § 1131 lg 1).
5.6.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et hagejale tuleb hüvitada maksekäsu kiirmenetluses tasutud 20 eurot, samuti hagimenetluses tasutud riigilõiv 100 eurot. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu. Hagejaesindaja osutas õigusteenuseid 3,08 tunni ulatuses. Maakohtu hinnangul on taotletud ajakulu vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu maakohtu hinnangul põhjendamatuid toiminguid. Maakohus mõistis menetluskulud välja ilma käibemaksuta, kuna hageja on kinnitanud, et ta on
4
2-23-6561 käibemaksukohustuslane. Maakohus määras hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 551,20 eurot (20+100+431,20). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.1.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, leides, et Määruse artikli 2 p-i b) ja artikli 3 lg 5 koosmõjus ning Määruse eesmärki arvestades tuleb tegutsevaks lennuettevõtjaks pidada kostjat. Kostja leidis EÜ määruse nr 261/2004artiklile 2 p-le b viidates, et tegutsevaks lennuettevõtjaks on lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Tegutseva lennuettevõtja definitsiooni on täpsustanud Euroopa Kohus, märkides: selleks et lennuettevõtjat võiks määratleda „tegutseva lennuettevõtjana“, peab selle definitsiooni järgi olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust, milleks on esiteks asjakohase lennu teostamine ja teiseks reisijaga sõlmitud lepingu olemasolu. Mis puudutab esimest tingimust, siis selles on keskse elemendina rõhutatud mõistet „lend“. Samas on Euroopa Kohus selle mõiste kohta varem sedastanud, et lend „koosneb sisuliselt ühest õhuveotoimingust, olles niiviisi selle veoliigi „ühikuks“, mida teostab lennuettevõtja, kes määrab oma marsruudi“. Eelnevast järeldub, et tegutseva lennuettevõtjana on käsitatav lennuettevõtja, kes seoses oma majandustegevusega reisijateveo valdkonnas otsustab teostada konkreetse lennu, määrates muu hulgas kindlaks marsruudi, ning teeb huvitatutele lennutransporditeenuse pakkumise. Nimelt viitab sellise otsuse vastuvõtmine, et see lennuettevõtja võtab vastutuse asjaomase lennu teostamise, sealhulgas ka selle võimaliku tühistamise või pikaajalise hilinemise eest sihtkohta. Seega ei saa mõnda lennuettevõtjat lihtsat „lugeda“ Määruse tähenduses tegutsevaks lennuettevõtjaks, vaid selleks tuleb tuvastada Määruse artikkel 2 p-s b) sätestatud tingimuste kumulatiivne täidetus. Neist esimesest – asjakohase lennu teostamisest – rääkides, on oluline, et tegutsev lennuettevõtja teostaks konkreetse lennu, määrates muu hulgas kindlaks marsruudi, ning teeks huvitatutele lennutransporditeenuse pakkumise.
6.2.Praegusel juhul teostas Air Baltic Corporation AS („airBaltic“) reisijale pakutud ümberistumisega asenduslennu teise lennu suunal Riia-Tallinn, milline hilines ning millest tulenevalt esitas hageja kostja vastu hüvitisnõude. See tähendab, et Euroopa Kohtu praktika taustal võttis otsuse konkreetse lennu teostamiseks vastu ning tegi huvitatutele pakkumise lennutransporditeenuse osutamiseks (vastasel korral ei oleks kostja saanud reisijale airBalticu lendu asenduslennuna pakkuda) airBaltic. Seega oli tegutsevaks lennuettevõtjaks airBaltic.
6.3.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, jättes Määruse art 5 lg 1 p c) alapunkti (iii) sisuliselt kohaldamata. Maakohus märkis otsuse p-s 10, et Määruse art 5 lg 1 p c) alapunkti (iii) sätestatut ei saa reisijate kõrgendatud kaitse eesmärki silmas pidades tõlgendada selliselt, et tegutsev lennuettevõtja peab üksnes võimaldama asenduslendu, mille esialgne lennuplaan küll välistaks hüvitise maksmise kohustuse, kuid mis faktiliselt põhjustab reisijale sihtkohta jõudmise hiljem kui kaks tundi esialgselt plaanitust. Kostja hinnangul sätestab määruse artikkel 5 lg 1 p c) alapunkt iii) üheselt, et reisijatel ei teki lennu tühistamise korral õigust hüvitisele vastavalt Määruse artiklile 7, kui lennuettevõtja pakub neile võimalust teekonda muuta viisil, mis võimaldab neil jõuda sihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast
5
2-23-6561 kavandatud saabumisaega. Määruse artikkel 5 lg 1 p c) alapunkt iii) on selge, arusaadav ja üheselt mõistetav.
6.4.Praegusel juhul pakkus kostja reisijale määruse artikkel 5 lg 1 p c) alapunkti iii) tähenduses teekonna muutmist selliselt, et reisija lend väljus 2 tundi ja 45 minutit pärast kavandatud väljumisaega (kell 10.15 asemel 13.00). Alapunkti iii kohaselt ei tohi asenduslend väljuda rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega) ning lennu kavandatud saabumisaeg lõppsihtkohta (Tallinn) oli 45 minutit pärast kavandatud saabumisaega (kell 19.55 asemel 20.40) (alapunkti iii) kohaselt ei tohi asenduslend võimaldada jõuda lõppsihtkohta hiljem kui kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Seega pakkus kostja reisijale Määruse artikkel 5 lg 1 p c) alapunkti iii) nõuetele vastavat asenduslendu ning kostjal ei tekkinud kohustust tasuda hüvitist vastavalt Määruse artiklile 7.
6.5.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, viidates, et kostja on kohustatud maksma hüvitist, kuivõrd määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, kuid kostja sellistele asjaoludele tuginenud ei ole. Kostja ei nõustu maakohtu märgituga, justkui saaksid lennuettevõtted reisijatele hüvitise maksmise kohustusest vabaneda üksnes Määruse art 5 lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemisel. Lennuettevõtjate kohustuse maksta reisijatele hüvitist lähtekohaks ei ole mitte see, et lennuettevõtjad on kohustatud reisijatele hüvitist maksma, vaid see, kas reisijatele üldse on tekkinud õigus saada hüvitist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind koos kõrvalnõuetega 267,81 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse.
6
2-23-6561
11.Maakohus on hageja nõude õigesti kvalifitseerinud EÜ määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 1 p c (iii) ja art 7 alusel ning tuvastanud nõude eelduseks olevad asjaolud. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjaolude tuvastamisel tõendeid ebaõigesti hinnanud või rikkunud menetlusõiguse norme.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellatsioonimenetluse kulusid talle hüvitada.
13.Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 267,81 eurot, mille ringkonnakohus tagastab vastava taotluse esitamisel.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.