Ahti Kuuseväli 22. august 2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-23-6561
Tsiviilasi
Flagito OÜ hagi FINNAIR Oyj vastu 200 euro, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
267,81 eurot Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul Kostja: FINNAIR Oyj (Soome registrikood 0108023-3), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Timo Kullerkupp ja Kai Villemson
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista FINNAIR Oyj-lt Flagito OÜ kasuks välja võlgnevus 200 eurot (põhinõue), võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja 21.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 58,51 eurot.
3.Mõista FINNAIR Oyj-lt Flagito OÜ kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (200 eurot) alates 22.08.2025 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatise viivitamata täidetavaks (TsMS § 405 lg 1 p 10).
6.Määrata kindlaks Flagito OÜ menetluskulud ning mõista FINNAIR Oyj-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 551,20 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb FINNAIR Oyj-l tasuda Flagito OÜ-le alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lõikest 10 ei anna Harju Maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. See ei välista käesoleva otsuse vaidlustamist, kuid ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetlusosalisel, kes soovib käesoleva otsuse vaidlustada, tuleb esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kätte toimetamisest. Kaebust ei saa esitada, kui otsuse avalikult teatavakstegemisest on möödunud viis kuud. Sõltumata sellest, kas apellant taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi, peab ta kaebetähtaja järgimiseks esitama apellatsioonkaebuse kaebetähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu 30.06.2023 määrusega anti Flagito OÜ 02.05.2023 esitatud Euroopa maksekäsu avaldus menetlemiseks hagimenetlusse. Hageja esitas 18.07.2023 hagiavalduse FINNAIR Oyj vastu 200 euro, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli reisijal R H (edaspidi reisija) kinnitatud broneering 05.02.2023 lendudele AY0992 lähtepunktiga Island (Reykjavik) sihtpunktiga Soome (Helsingi) ning AY1027 lähtepunktiga Soome (Helsingi) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lend pidi Tallinnasse jõudma 05.02.2023 kell 19.55. 05.02.2023 teavitati reisijat lennu AY0992 tühistamisest. Lennu opereerijaks on kostja. Reisijale pakuti asenduslende marsruudil Island (Reykjavik) – Läti (Riia) – Eesti (Tallinn). Uue lennuplaani järgi oli sihtkohta jõudmise planeeritud aeg 05.02.2023 kell 20.40, kuid asenduslennu hilinemise tõttu jõudis reisija lõppsihtkohta 05.02.2023 kell 23.35. Reisija on loovutanud oma nõuded hagejale. Hageja saatis kostjale 17.02.2023 nõudekirja, milles nõudis hüvitist summas 400 eurot. Kostja keeldus 23.02.2023 täies ulatuses hüvitise maksmisest, kuid tasus 27.02.2023 hageja pangakontole 200 eurot. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu tühistamise eest 400 eurot, kuna lend hilines üle kolme tunni ja lennumarsruudil Island (Reykjavik) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 2464 kilomeetrit.
2.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et lennuettevõtja ei pea tasuma hüvitist, kui uue teekonna puhul ei jõua reisija lõppsihtkohta tulenevalt lendu tegelikult teostanud lennuettevõtja hilinemisest. Kostja vastutab ka Air Baltic Corporation AS lennu eest, kuna lend hilines üle kolme tunni. Nii esialgselt kavandatud lend kui ka asenduslend kannavad identset broneeringu numbrit. Kostja seisukohad
3.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et 05.02.2023 lend AY0992 tühistati. Kostja pakkus hagejale asenduslendu, mis pidi jõudma lõppsihtkohta üksnes 45-minutilise hilinemisega. Eristada tuleb määrusest tulenevat nõuet, mis tuleneb lennu tühistamisest, nõudest, mis võib tuleneda tühistatud lennu asenduslennu hilinemisest. Asenduslennu hilinemise eest vastutab asenduslendu teostanud lennuettevõtja, st Air Baltic Corporation AS.
4.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja vastutab teise lennuettevõtja poolt teostatud lennu tõrke eest. Kui reisijale on nõuetele vastav uus teekond pakutud, vastutab uuel teekonnal planeeritud lendude lennutõrgete eest lendu teostav lennuettevõtja. Teavitus lennu tühistamisest edastati reisijale 05.02.2023 kell 07.45 ning teavitus uuest lennuplaanist samal päeval kell 08.23. Määrus ei sätesta, et olukorras, kus lennu tühistamisest on teavitatud vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega, kuid reisijatele on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega, peab hüvitisest maksmisest vabastamiseks tõendama, et tühistamine leidis aset erakorralise asjaolu tõttu. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kohus lähtub otsust tehes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sealjuures ei ole kohus otsust tehes TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 444 lg 2 järgi võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega, kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses.
6.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, art 5 lg 1 p c (iii) kohaselt on lennu tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Art 7 lg 1 p b kohaselt saavad reisijad sellisel juhul hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle: 1) Reisijal oli kinnitatud broneering kostja 05.02.2023 lendudele AY0992 lähtepunktiga Island (Reykjavik) sihtpunktiga Soome (Helsingi) ja AY1027 lähtepunktiga Soome (Helsingi) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse 05.02.2023 kell 19.55; 2) reisijale pakuti asenduslende marsruudil Island (Reykjavik) – Läti (Riia) – Eesti (Tallinn), lend pidi jõudma lõppsihtkohta 05.02.2023 kell 20.44; 3) asenduslend väljus rohkem kui tund enne kavandatud väljumisaega (10.15 asemel kell 13.00); 4) asenduslennu hilinemise tõttu jõudis reisija lõppsihtkohta 05.02.2023 kell 23.35; 5) lennumarsruudi Island (Reykjavik) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 2464 kilomeetrit.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas asenduslennu hilinemise eest vastutab EÜ määruse nr 261/2004 kohaselt kostja.
9.Euroopa Kohus on ühenduse õiguse sätete tõlgendamisel rõhutanud, et arvestada ei tule mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke (Euroopa Kohtu 19.09.2000 otsus kohtasjas C-156/98, p 50, 19.11.2009 otsus liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07, p 41). EÜ määruse nr 261/2004 põhjenduse punktis 1 on märgitud, et õhutranspordi valdkonnas ühenduse võetava meetme eesmärk on muu hulgas tagada reisijate kaitstuse kõrge tase. Reisijate kaitstuse kõrge taseme eesmärki on rõhutanud ka Euroopa Kohus (Euroopa Kohtu 12.11.2020 otsus kohtuasjas C-367/20, p 31). EÜ määruse nr 261/2004 art 2 p b kohaselt tuleb tegutsevaks lennuettevõtjaks lugeda lennuettevõtjat, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Art 3 lg 5 teises lauses on täpsustatud, et kui tegutsev lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, käsitatakse seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga lepingu sõlminud.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et reisijat teavitati lennu tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning reisijale pakuti võimalust teekonda muuta, mis võimaldas tal välja lennata mitte rohkem kui tund enne kavandatud väljumisaega ning võimaldas asenduslennu plaani järgi jõuda sihtkohta vähem kui kaks tundi pärast kavandatud sihtkohta jõudmise aega, kuid mis jõudis sihtkohta siiski hiljem kui kolm tundi pärast kavandatud sihtkohta jõudmise aega. Kuigi asenduslendu teostas kostjast sõltumatu lennuettevõtja, näeb EÜ määruse nr 261/2004 art 2 p b ette, et tegutsevaks lennuettevõtjaks tuleb lugeda lennuettevõtjat, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Määruse kohaldamisel tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta ka määruse põhjenduste punkti 2, mille kohaselt tuleb arvestada, et lennureisist mahajätmine ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust. Määruse art 2 p b koosmõjus art 3 lg-ga 5 ning määruse eesmärki arvesse võttes tuleb jõuda järeldusele, et tegutsevaks lennuettevõtjaks tuleb käesoleval juhul pidada kostjat, kelle lennu tühistamise tulemusel saabus reisija sihtkohta planeeritust rohkem kui kolm tundi hiljem. Sealjuures ei saa reisijate kõrgendatud kaitse eesmärki silmas pidades määruse art 5 lg 1 p-s c (iii) sätestatut tõlgendada selliselt, et tegutsev lennuettevõtja peab üksnes võimaldama asenduslendu, mille esialgne lennuplaan küll välistaks hüvitise maksmise kohustuse, kuid mis faktiliselt põhjustab reisijale sihtkohta jõudmise hiljem kui kaks tundi esialgselt plaanitust. Määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida ise siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Riigikohus on selgitanud, et EÜ määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 kohaldub juhul, kui esineb erakorraline asjaolu ning kasutusele olid võetud kõik vajalikud meetmed erakorralistest asjaoludest põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks (RKTKm 17.01.2025, 2-23-12908, p-d 10 ja 11). Käesoleval juhul ei ole kostja tuginenud sellele, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega ei saa tegutsev lennuettevõtja vabaneda vastutusest üksnes juhul, kui ta pakub reisijale enda tühistatud lennu asemel teise lennuettevõtja teostatavat asenduslendu. Arvestada tuleb asjaoluga, et ebamugavus reisijale tulenes eelkõige kostja tühistatud lennust, mille toimumist ning lõppsihtkohta õigeaegselt jõudmist võis reisija õigustatult oodata.
11.Reisija on loovutanud enda nõude kostja vastu hagejale. EÜ määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 b koosmõjus artikliga 5 lg 1 p c iii alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Viidatud sätetele tuginedes on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist 400
eurot. Kuna hageja on taotlenud määruse alusel hüvitist 200 euro ulatuses, tuleb hagi rahuldada taotletud ulatuses.
12.Samuti on põhjendatud hageja viivisenõue ning see kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
13.Hageja taotleb põhivõlgnevuselt (200 eurot) viivist perioodi eest 18.02.2023 kuni 02.05.2023 summas 4,26 eurot ning edasiselt alates 03.05.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Reisija on oma nõude esitanud kostjale 17.02.2023, kostja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Ka hageja esitatud kirjast nähtuvalt on hiljemalt 17.02.2023 saanud kostja hagejalt tagasiside tühistatud lennu kohta (dtl 49). VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis on seega 21.08.2025 kuupäeva seisuga kokku 58,51 eurot (vt arvutuskäiku https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Alates kohtuotsuse tegemist ajast ehk alates 22.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude ning viivisenõude, kuulub hageja taotlus sissenõudmiskulude väljamõistmiseks samuti rahuldamisele.
15.Hageja taotlusel ja TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lahendi tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt
määrab kohus menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete järgi, mis koosmõjus TsMS § 477 lg-tega 5 ja 7 tähendab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisel tuleb kohtul hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust, mida kohus hindab ka juhul, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).
18.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.TsMS § 4842 kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludena 20 eurot. Samuti on põhjendatud hüvitada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
20.Hagejat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Kristjan Tuul, kes osutas hagejale õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ületa vandeadvokaadist esindaja tunnistasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja hagejale õigusteenust kokku 3,08 tundi. Kohtu hinnangul ei saa hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu pidada vaidluse all olevaid asjaolusid arvestades ülemääraseks. Sealjuures ei saa kulunud aega pidada kohtuvaidluse sisu ja keerukust arvestades põhjendamatuks ka olukorras, kus hageja puhul on tegemist ettevõttega, kelle peamiseks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Ka ei nähtu kohtule menetluskulude nimekirjas toiminguid, mida tuleks pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Lähtudes hageja esindaja tunnitasu suurusest on hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusteenusele kokku seega 431,20 eurot.
21.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane. Seega mõistab kohus menetluskulud kindlaks ilma käibemaksuta. Hagejale hüvitatavad menetluskulud on kokku 551,20 eurot (20+100+431,20).
22.Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostjalt mõista välja ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.